Tere õhtust, tere õhtust tänase päeva lõppu ja homse alguse veedame koos vabariigi tehniliste kunstnike Inge Põdra ja Ülle ulaga. Teises osas, see tähendab Homsi esimesel pooltunnil kuulete neidega laulmas. Saate esimeses osas, mis lõpeb mõni minut enne keskööd enne uudistelõigu algust, aga jutu varieteeteemadel. On ju Inge Põder, Variety Viru kunstiline juht ning Ülle Ulla selle solist ja repetiitor. Pealegi on mõlemad kaastegevad olnud Leningradi Music Hallis Inge Põder, repetiitor Ina, Ülle Ulla solistina. Oluline, mõlemad on tuttavad varieteed ega ka väljaspool meie kodumaad. See, mida on koduvabariigis tehtud, on laialdast huvi pakkunud. Alles hiljaaegu seati nädalalehes Nedelja eeskujuks kõigile neile, kes tegelevad meie inimeste vaba aja sisustamisega Tallinna varietees Ida-Viru ja Tallinn. Et meie tänaõhtusele jutule mõnusam toon juurde saaks. Teeme seda kohe sündmuspaigas, varietee Viru solistide garderoobis saalis otse etenduse ajal ja ka vaheajal, aga just sellepärast tuleb meil ka teilt vabandust paluda. Jutuajamine on erineva ja vahel päris tugeva taustaga. Niiet vaiksest õhtutunnist ei näi küll midagi välja tulevat. Kas peabki tulemas? Ei ole ju ükski varieteeprogramm seatud eesmärgil uinutada vaatajat otse vastupidi, tekitada oma sära ja särtsu ka uuslaeng uueks tööpäevaks. Ega siis ka raadiolugu varietees saaks teist eesmärki teenida. Niisiis me palume teid. Pilk kavalehele, esimene pilt, keskaegne Tallinn, range liikumine, väline tasakaalukus, Kadantsus. Ent siis tormab väljakule rändnäitlejate trupp, oh seda lusti rõõmu. Kokku muusika ja kostüümid viivad meid 18.-sse sajandisse. Puuderdatud parukad, kohevad ja maani ulatuvad kleidid. Peened kombed nõuavad on tallinlane väljapeetud istumise ja astumisega. Ent süda on esimesel võimalusel valmis avanema oma rõõmsameelsust avaldama. Sajandivahetuse tallid, need käib iga endast lugupidav tallinlane Katariinentalis jalutamas jäised suplemas supel Hausis. Ja siis meie päevade kalling veepäevade muusika, meie päevade tantsud. Varietee-etendus kui satud kordsa Tallinna muusika nadi taanil lavastaja vabariigi teeneline kunstnik Endrik Kerge. Ja kuigi meie raadioloos ei ole tunda tantsude seadetega kunstniku kätt oleks lihtsalt võimatu neid nimetamata jätta, sest varietee-etendus nendeta poleks võimatu. Niisiis tantsude seade hinge põdralt ja Hendrik kergelt kostüümid noorsooteatri peakunstnikult, Aime Undi. Kraad hoogsas rütmis, süda lööb, noolib vanamees. Veetleb tema lahul haiguv juubeldab aplaus tänu suur loosida saaga klaasis närviliselt ja küpseb õues salasoov kohtuda. Kunagi Vello, ta. Tuju tõuseb, lõpulehe nõuab veel ja Hammikaga minekule. Seisan kaua ukse ees väljub viimanegi mees üksinda siis kaduva hoolega. Kohusetruu, mida te siis võite päästa veel, kui midagi, nagu oleks, korrast ära on, ega neid momente olla mõtetega, kuidas peaks tegema. Aga päästa ei ole midagi. Kas te kuulate lauljaid sama tõsiselt, kui vaatate tantsijaid? Aga kui te lähete ükskõik kuhu teise varietees kes testis, kaob see kriitik, lavastaja, tantsuseadja. Ma ei ole selle nii, ei hirmus inimene, ma lihtsalt vaatan ja mõtlen, kuidas son, varieteetantsija, solisti, see kõige suurem oskus või mis peaks olema see kõige suurem oskus temaga. Mis ma siis nagu olema, midagi seal tee, see midagi õpib, igas kunstiliigis peab midagi sees olema, muidu eino. Varieteekunst on kunst, mitte väga suur konsulaat, eks siin on raske kunstnik. Esiteks juba see menüü, kus ta esineb. Siis ma ütleksin teile. Varietee peab olema oma meelelahutuse niukseid tasemel. Kui mina, kui külaline tuleb, siis ma tahan näha et see oleks heamaitseline kauni. Sellistesse kas näiteks varietee tantsijad, koridore, lainetele, rõivad, meeleolud tsiteerida ka publiku seas kindlasti kindlasti kuidas oleks näiteks, no kõigepealt, ma arvan, mete meie teda meeleolu tõstma me oleme need nakatanud, tähendab, Alar, Alu alustajad ja äpu peab meid aitama kaasa. Aga kas vastupidi ka võiks olla publik võiks nagu teile olla. Aga selline range soliidne pill. See paneb neljandate tartlane, hakkame kahtlema, kas me suudame neid äratada. Aga kas see kõik ikka vahel väikest tradži, et panna see morn nägu elama? Ja kas seda on raske tehe lehtedest püüdma vähele ärgake. Üldiselt oleme äkki väljapeetud ja mitte labane ja küllalt raske ütelda, kas ta kõige selle kohta, et ta oleks kaunis ja muidugi mitte miski pealetükkiv ja ilu peale rohkem ja ja et ei jääks ikka meeldima rahvale Agrata mittepeadele pööraks nendes maades, kus variety sündinud, kus on tema häll. Kas te nüüd võite võrrelda konkreetselt seal olevat ja seda, mis toimub praegu siin Viru varietees, seal rohkem diverts momendil ei ole niisugust nagu meil eelmine ja see on meeldinud rahvale. Nii et üks omapära eelis jalgadega edaspidi katse ja, ja see oli mul alguses mõttes kaat olla erinev teistest variedrides. Nagu öeldud, trupp, kes teeb siin tantsib, kes need noored daamid, kõik olla vaelux, nad ei ole ju elukutselised tantsijad. Aga mädagic, lõpetanud kõrgema hariduse, seal majandust on lõpetanud, paljud saavad insenerid on. See oli muusika. Lauljad. Ja onupojast, kes veel õpivad omale elukutset. Nendest koosneb rohkem kui suur teie kollektiiv üldse mõte kokku? Riik, kas te võite solistid nimeliselt üles lugeda? Nii omavahel ühele ikka tõmbaks varjate, mind tähendab pigi tegema hakata? Ei, ma enam ei taha, et ma pidin seda paratamatult tegema. Ma ei oleks iialgi tehingu üle iialgi, eks jõeline, kus mu aeg on möödas, juba möödas muidugi see see lihtsalt tüütab ära. Vahelduseks aastate peab olema mulle tehtud nõmmele omale on raske teha, siis peab olema hästi tehtud. Siis poolateeditsiaalitsin tihelt, et vabu, mis ta elaksime, läks, eks ole. Seal ei tohi nii teha. Eile õhtul esines Viru varietees vabariigi teeneline kunstnik põdel. Tema esinemise. Teil on tulnud ikka esitada laule väikese paroodiamaigulisi. Kuidas teile endale meeldivad need meeldivad küll sisukad ja teeb lõbu nii ühelegi kuulajale endale. Millised rütmid tee arvates on varjet teele kõige ideaalsemad? Kõik rüütlid, ma ütleksin kõiki, võib anda Kristki lüürist, et meid on nii palju maitset. Igalühel on oma soov näha nii et kui sa varietees, et keegi ilma, milleks teie, milline rütm siiski publikule kõige vastuvõetavam teretulnud seda ma ütleksin, märkab nende seas siis kujuga. Olnud kõik aeg seal kiire. Teil endal on ka väikest dopingut vaja, ma mõtlen, kui te kuulete mingit head rütmi ja, ja missugune peaks olema, et see teid keerama hakkaks? Dopinguta. Olles troopikamuusika muusika, Evega, milline muusika teile meeldib mulle AN, krutin raadiot seal hommikust õhtuni mängib mul kohe sellest pealegi ärk. Varieszteeaa siiski keelega heaks nooruse efektiks. Kui nüüd reeta saladuse, kui kaua olete laval üldsus? Nüüd tahaksime panust teada muidugi, ei. Kui kaua te olete laval esinenud? Mina olen üle 40. Olete te väsinud? Ei, ma ei ole seal nagu tuledesse. Töötahe. Pille hulla tee omavahel seal garderoobis räägite ka, kuidas läks? Me räägime peale igat numbrit, kogu aeg arutame. Ongi naljakas, et see programm on läinud juba üle 300 korra ja ja vähemalt solistide garderoobis, alati, kui tullakse lavalt ära, siis arutatakse iga liigutust enam-vähem läbi, kuidas kellelgi õnnestus ja mikspärast täpseksin, mõni liigutusliitu ja, ja need arutamine käib. Aga kas te publikut ka klatšinike? Läksime nii palju et mõnikord on kohe näha, et peale esimest numbrit, et väga hästi võetakse vastu hea aplause ja on näha ka, et publiga midagi kihevil ja väga sõbralikud, toredate nägudega olukord on niisugune publik, et kuni programmi lõpuni vaadatakse nihukseid enesesse tõmbunud näoga ja, ja nagu ei kõlba naeratada ja nagu ei kõlba aplodeerida ja siis on hästi paha ühineda sellepärast et alati jõuab aplaus ja, ja hea näoilme, see mõjub näitlejatele. Ja siin on ju näha. Neid esimesi laule üldse mitte vaadata, me püüame alati vaadata kõrge alla, sellepärast teinekord lihtsalt need näevad isegi häirivad aga sinna teisi ritta seal nii hästi nägu selline. Ja siis me püüame rohkem nagu sinna kõrgemale, et meid ei häiriks nõrgele eriline kuu või tõsine asjalik meesterahvas, kes nagu ei julges ilmidestaja vaadata isegi ja, ja see vaatame kaugemale ja kõrgemale ja üldse on parem, kui näitleja vaatab kõrgemale Sistki, ta vaatab allapoole, siis paistab, nagu ta vaataks põrandale ja see nägu on siis ühesõnaga nagu kaetud varjatud on, ilm on nagu varjatud Nende kasuks. Mõnikord on niisugune tore publik olnud, et meil ei olegi vaja midagi teha, on nad juba siis naeravad ja aplodeerivad ja siis siis me läheme hästi põlema. Ja palju oleneb orkestriga, kui orkestrile on teinekord mõni pill seal puudub ja, ja kuidagi nagu ei ilmselt ka ise muusika ei anna meile nii palju juurde, kui meil oleks vaja, siis me kuidagi vaimuvara laval ja ja nii ongi, et kuigi see programm on ju ühtemoodi kihutada, mõni päev, läheb siukse särtsu, meie teemad on. Me vaatame ise, me ise oleme nagu plastiliin ja rahvas on ka, võtab selle tõbi ele halvemini vastu ja see kõik on niimoodi teineteisele seoses teie hinge põdrale. Selline küsimus, et mis teie arvates on varieteetants hektarile? Vajalik, et alati tulla etendusele heas tujus, suurema tahtmisega esineda, sest on ju nii palju põhjuseid, miks inimene kaotab oma meeleolu ja, ja teinekord on nii, et no tee mis tahad, sa ei taha lihtsalt minna, aga sa pead ennast sundima, et sul tekib see meeleolu, et sa tahad esineda inimestele, see on üks. Rohkem kui teatris haridus peab olema kõik laga puhas. Krimm siis soeng ja kostüüme, sest inimesed on väga lähedal ja kõik, iga niisugune väikene korrapärasus või lohakus on näha. Kui kaua kestab programm kokku tund aega? Kui palju ja kui pikad on teie proovid? Kuidas ütelda solistidega suuri proove praegu ei tehta üldse enam sellepärast et solistidena on kõik selge. Aga mis puutub kõrdesse, siis nendega on vaja teha proove, tihti ka esmaspäev. Kolmapäev ja reede on. Tund ja veerand poolteist tundi on sugune tundi siis proov. Kui me täna siia tulime, enne variety avamist leidsime teid treeneri rollis on see teil mõni uus funktsioon? Täiesti uusi? Kuidas teinud sellist tunnet? Pole vigade varjuma. Enne tänase varieteeprogrammi algust oli treeningtund, mille samuti Me lindistasime selleks, et teile anda, kuulata, kuivõrd tõsine on kytte, valmistus õhtuseks esinemiseks. Nii üks kui kõrgele peab tõusma, varieteetantsija ei andnud 180 kraadi. Kas teie tütarlastel on see 180 kraadi? Kõikide käe 108? Ei ole aga alati. 140 on küllaldane juba. Pool kaheksa algab treening, see kestab kolmveerand üheksani, teinekord isegi peaaegu üheksa. Nii. Ja siis nendel on aega kella. Nii, see on niisugune puhkuse aeg, Nad teevad Ufis puhkavad natukene siseneda kaar grimmi tegema kell 10, kui oleks tehtud laval kõik, nii et nad algavad, jah, kui nii võtta, siis kella seitsmest kella 12-ni annad siin majas. Niisiis nüüd me oleme päris lähedale jõudnud Variety artisti higine argipäeva tööle. Ma ei hakka teie käest küsima, mida teie kui baleriin teete enne lavale minemist, aga nüüd, mida te teete? Kui laulja, kui päris lauljad meil esinaadi, siis nemad on ikka päeva jooksul laulud, nad esinevad televisioonis ja raadios ja ja ise õpivad uusi laule. Minul isiklikult muidugi, ma olen väävli vakka ja siis, kui ma siia tulen, siis ma pean ikka natukene ümisema. Ja kui ma seda ei tee, siis see on väga halvad tagajärjed. Ja ma olen vahest kummiga. Kui on väga hea täht, kui on väga suured solistid, siis võib-olla tõesti üks inimene suudaks seda üleval pidada. Aga selliseid on ju maailmas väga vähe. Kes oleks teie meelest tõeline täht nimeliselt? Ei tea, minul niisuguses ideaaliks on ikka tõsine, tehke reis oli nii haruldane tantsija ja laulja ja ta valitseb kõike. Küllandasid ta teeb seda kõike niisuguse no ja niisukese ennast unustamise, nii et see ongi see, mida nagu tahaks näha. Aga ma mõtlen, et neid inimesi on. On vist vähe, seda suudavad. Kas see on niivõrd Nende küsimusse suutlikkus või ka töö? Siin ande küsimus? See on küsimus. See on ümbruse küsimus, võimaluste küsimus. Seal õhkkonna küsimust või ümberringi kõik inimesed väga soovivad näiteks teatriski, kui on üldine töömeeleolu siis võivad k-tähed seal rohkem võib-olla silma paista ja ka nemad arenevad rohkem. Te olete esinenud muusikalilaval varieteelaval? Te võite meile selgeks teha, mis vahe neil on. Isikul on nagu kuidagi laiahaardelisem ja nagu suurem teater, ta haarab rohkem näitlejaid ja ta on komplitseeritum, minu arvates suur orkester, suur hulk näitlejaid, soliste, tantsijaid, mitmes žanris varietees on see kõik nagu väiksemaarvuline. Aga publik? Leningradi muusika oli, publik istub saalis, nii nagu teatrisaalis mujal maailmas ka, nii kui laudade taga nagu varem, et ees on teatrit näiteks nagu oli perse seal ainult teatrisaal. Aga kontaktlavaga on suurem, kui meie koolidel seal seal solistid haaravad NASA publikut ja kutsuvad realisti inimesi lavale ja osa programmist toimub siis nende iga päev erinevate inimestega, nende kulul tehakse seal nalja ja nad on väga nõus seda mängu kaasa mängima. On olemas selliseid partiisid, kus istutakse laudade taga. Nagu meilgi, kus teile meeldib rohkem esineda, ma olen ainult ühes rollis esinenud. Mul oli ainult ühe programmiga. Ja see oli mulle võrdlemisi koormav, sellepärast et ma esinesin kahe aasta jooksul 600 korda ühe ja sama programmiga, kusjuures minul tuli seal mängida niisugust lavastuse sidujad ja mul oli rääkida niisugust teksti, mis oli väga ebahuvitav. Ja siis mul oli väga raske seletada, seal esineda, aga muidugi see oli ikka suur teater. Ja see andis mulle väga suurt praktikat minu praeguses töös. Ma isegi olen mõtelnud, et kui ma ei oleks seda praktikat seal saanud, et kas ma oleks üldse Ka vaadata ja meeldinud ka esineda, olen päris palju näinud programme. Välismaal ja olen meie oma Tallinnas näinud kõikides variantides kõiki programme. Ei, ma lähen alati suure huviga vaatama, mida teeb konkureeriv ettevõte. Ja, ja kui nendel on head numbrid ja publik võtab hästi. Lasteaial on alati väga hea. Ma olen just vaadanud selle pilguga, et. Mida siis võib teha, võib pakkuda? Ja võib väga palju pakkuda muidugi, aga kõik oleneb võimalustest ja sellest, kellele pakutakse. Pariis näiteks pakub oma suurele turistide hulgale, kes on väga rahakad inimesed ja ja selleks, et mine Pariisi varieteed esse, nad oma raha kukruttu võrdlemisi rängalt puistavad. See on seal hirmus kallis ja minul õnnestuski olla kõige kallimas varietees Pariisis. Ainult tänu sellele. Ma esinesin Leningradi Music halliga Pariisis kuu aega ja sealne sarja lihtsalt palus meid. Ja muidugi ta oli väga luksuslik ja seal esinesid väga suured meistrid. Nende programm oli ju seal ka mitu aastat isegi ma sain aru, et neli-viis aastat järjest üks programm, üksikuid soliste võib-olla ehk vahetati küll, aga põhiliselt oli programm sammas. Ma olen väga suure lavatehnilised võimalused, seal on mitmekordsed lavad ütleme, seal on, momendil on lava täis kõrle, seal sammas see põrand tõmmatakse eest ära, sealsamas suur lava jääga kaetud, siis tulevad seal uisutajad, moment ainult üks moment, pilgutus läheb korraks pimedaks ja sealsamas momendil on suur suur lava täis vet basseini suured kosed. Jälle üks moment ainult ei l on tavaline garantiisugune põlevkivis kerkinud Kari tekkida tekitada, trepiastmeid vajuda ja, ja kõik niisugused seal näha, et see on lihtsalt väga suurte kuludega seotud ja see on spetsiaalselt selle jaoks ehitatud. Meie muidugi ei saa selles mõttes siin võistlema hakatagi, sellepärast et nagu ma praegu aru saanud, see viru hotell ehitati ja ei olevat, ei räägi, paksed ei olevat isegi planeeritud siia varieteed, et seal nagu hilisem mõte ja selle tõttu on lavaasetus, võib-olla ei ole päris soodne ja. Ma ei tea alati tundub ju, et mis on sinust eemale, et see on nagu huvitav, kaunis ja kättesaamatu. Meie programme on vaadanud väga palju inimesed liiduvabariikidest ja mujalt igalt poolt ja väga paljud on leidnud, et see on nendele väga suureks elamuseks. Ja paljud külalised välisriikidest ütlevad, et nad ei ole taolist programmi läinud ja nendele on see oma. Puhtuse ja hea kvaliteediga on väga meeldinud rohkem kui nii mõnigi. Mõneti võib olla väga hinnatud kohad.