Vikerraadio on otse-eetris Kuressaare saarensburgi õues ja Saaremaa ooperipäevadel on Kaja Kärner ja laureaat. Ja lisaks Rein Rannapi pikale intervjuule, millest Lauri rääkis hetk enne täistunni uudiseid, ootame siia ka kunstikogujat Enn Kunila sel puhul ette. Kuressaare linnuses on juba selle kuu algusest lahti. Esinduslik valik eesti kunstnike Itaalia, aga ka Saaremaaainelisi töid ja siis ootame saatesse riigikogu liiget Urve tiidust ja professor Jarmo virma virdad sel puhul. Täna oli Kuressaare kultuurikeskuses järjekorras kaheksas Läänemere andestust, seitsmes Läänemere ajaloopäev ja Jarmo virmawirda tutvustas oma uhiuut raamatut, kolmas lask Riia lahel. Aga seda tundi alustame mõistagi taas Itaalia ooperitähe Andrea Patšilliga ja Domenico tunniia laulbulaare. Näen. Ellen. Ripley. Veeli elas. Irina. Möldre pianost Pariival. Aare las. Tere, Rein, kas teeme hästi lühikese avamängu avamängu klaverile? Et see oli nüüd muidugi puhas improvisatsioon, päris ooperile mängu vist ei tulegi üldse maailma praegu. Kas ma eksin, kui ma väidan, et Rein Rannap kirjutab praegusel hetkel seal oma elu esimest täispikka ooperit? Jah, nii imelik kui see ka ei ole, nii see tõesti on, et see on elu elu esimene ja ma vahel ei suudagi uskuda ja vaatan kõike seda meilivahetust ja neid tekste ja libreto tõesti, et tõesti ongi, ongi asjad lõpuks ometi nii kaugele, et täiesti kooperan sündimas ja ma olen ju sellest mõelnud ja unistanud tõesti ilma liialdamata öeldes lapsest saati, et on hästi selgelt miskipärast meeles niukse nagu värske slaidina silme ees, kuidas ma lapsena meie ühiskorteri vannitoas päevad läbi esitasin oma oopereid, vann oli siis nagu orkestriauk ja üle vanni siis kujutletavalt oli kõik see tegevus, ma olin ise, korrigeerisin seda laulsin, mõtlesin jooksvalt sisu ja lavastuse välja ühiskorteris, inimesed tulid sinna pesema muudkui aeg-ajalt midagi ja siis ma seletasin neile, et kui kaugele parasjagu, mis seal toimub ja kes mida teeb. Et ilmselt mul oli jah juba see ooperi ettekujutust küllalt väiksena, et et vanemad võtsid mind ooperiteatrisse kaasa. Mul on üks, üks esimesi ooperiskäike Tartu Vanemuise väikses majas. Nõidkütt mul on, mul on see niivõrd silma ees, nagu oleks tasid eelmine nädal käige. Et see on tohutu tohutu elamus ja, ja Estonia't muidugi sai vaadatud ja siin ütleksin kõigile raadiokuulajatele tassike oma lapsed kindlasti ooperit kuulama. Et tõesti sajandit tagasi olid ooper, oli ju, oli ju popmuusika pop kontserdite asemel ja mingeid pop kontserteid rohkem nagu ei olnud, et ooper oli ka nii-öelda eurovisioon, tolleaegne, et inimesed käisid aega veetmas või diski, televisioon, Hololei, ope käisid aega viitma seal ooperiteatris ja peaaegu iga õhtu käisid, kes said endale lubada. Vot, aga minul siis Jan lapsenama laulsin neid oopereid ja ma mäletan juba peagi, ma tahtsin kirjutada ühte üles ja nõudsin ema käest. Laulutekste nonii, isa ema ka nagunii mingit vemmalvärsse vaheline naljaga pooleks kirjutasid ja ma nõudsin talt tekste, tükk pidi tulema siis vanapagana ja Kaval-Ants, aga, aga noh, emal oli palju tööd, ta ei viitsinud, kirjutatakse, leidis väga kavala omast arust väljapääsutee, sellest ütles, et et ja ma teen sulle enne loomulikult, enne kui sa hakkad, kirjutan laule, enne teen Leikvatiinite valmis, et üks kana vana paganale, teine kavalansuledeni. Vot see pisikese lapsega siis nagu üle jõu vaatan, praegu mul läheks paar minutit selleks, aga aga, aga see käis üle jõu, et otse leitmotiivi mõiste nagu, nagu jäi natuke hägus eksiga ja selle taha, siis jäi see veel ooperi kirjutamine, eile ma kirjutasin ühe lastemuusika oli, elas kord päevakoer. Aga seda aga ei, ei kuidagi ei kanta kätte. Naudid ära ja selle ma tegin ikka juba kuskil seitsmendas klassis või isegi võib-olla kaheksandas selle. No ja muidugi, kui ma ansambli tegin, siis sel ajal ma tahtsin kangesti rokkooperit teha ja kõiki tuttavaid piinasin muudkui selle ideel unimisega, et noh nagu ometi pole mingit mõtet või ettepanekut, et milles selle ohvri võiks teha. Ja ma mäletan, et et no kõiki luuletajate käest küsida kirjanduse inimeste käest ja keegi soovitas mulle, kui ma ei eksi, oli Rudolf Rimmel teha järvesuu poiste brigaad, see oli siis Juhan Smuuli selline kommunistlik patriootlik lugu, värss värssidest, jutustus vist kohe kuskil seal pärast sõda tehtud ahjuga tavaline vaimus kantud. Vaatasime siis seda ka, aga, aga sellega muidugi üldse pakkunud näiteks nõukogude ajal oligi see probleem, et nad võib-olla oleks leidnud mõne süžee seal olemasolevatest kirjandusteostele, aga see poleks nagu ennast erutanud ja ma poleks ise suutnud seda uskuda, jäägitult ja sinna sisse minna. Ja noh, mingit punapropagandat loomulikult ei oleks ju suutnud teha. Aga siiski Järvesuu poiste brigaadi teemadele on tehtud üks eesti harvade strukooperitest Gennadi Taniel ikkagi tegelasele. Aga ta tegi ära või mina ei teagi, võib-olla ma olin siis kuskil juba mujal liikumas aa, mis seal pealkiri on siis kas oli valus, valgus äkki avarus valgustamunesid, ime kuuluda tädi ära. Võib-olla uurisin liiga vähesed algmaterjali tookord või teine võimalus oleks, kui oleks leidnud tõesti siis teksti, mis oleks erutanud midagi seal vaimsusest esoteerikast Ufadest Eesti rahvuslikust kassi religioonist, Loginov Cyrillus Kreek, superstaar oli siis tohutu eeskuju ja siis ei oleks läbi elanud jälle nende kontrollide lubajate käest, et te poleks ideoloogiliselt olnud sobilik nõukogude inimesele ette kanda ja kuulata. Nii et selge on see, et nõukogude ajal jäi rokkooper nagu tegemata natuke protsess, mis ei ole muidugi jälle päris rokkooperis jalal. Ikka laulu, aga, aga tegevust ikkagi viib edasi seal, noh, nagu dialooge, proosa, proosa, kõne, et, et, et selles mõttes nojah, kasvõi see, see etendus Ruja, mis oli sellest olemasolevast muusikast kokku pandud, seal oli ka Jutagi kõnet tekst oli vahepeal, et ta ei ole niisugust päris oopereid, mingi laulumäng, pigem. Et nüüd see, mis plaanis on ikka mõeldud ikkagi päris ooperi nakkus, kogu aeg lauldakse. Kas ma tohiks nagu jahutada kuulajate vaimustust selle sinu jutu peale ja öeldi, et me räägime Rein Rannapi ooperist nurjatu saar, mis tuleb Saaremaa ooperipäevadel esiettekandele aasta pärast? Jah, täpselt aasta pärast ta on juba juba aasta on ka töös juba olnud, et noh, kõigepealt muidugi stsenaarium, siis libreto ja siis nüüd sünnivad järk-järgult need laulutekstid, et ütleme, mingi neli, viis asja on juba nagu olemas laulu. Aga noh, nagu ma soovisingi on, see, see valmistamismeetod on selline, et ütleme, kirjanik suure teatrikogemusega lõi siis selle struktuuri sellele stoori nagu, mis seal siis nagu juht Plotlemis selle nimeks panna. Ja algusest peale ma olin kindel selles soovisesse, kes kirjutab selle õhtut paigal hoidva põhistruktuuri, et seesama inimene ei saa olla luuletaja, noh niivõrd erinev luuletaja, tegeledes pisikeste vormidega, eks ju. Ja ja romaani ja teatrikirjanik peab tegema selle terve õhtu oskamata pisikesi salmikesi teha ja noh, nii ongi praegu kujunenud, et Andrus Kivirähu palusime teha selle loo. Ja nüüd Wimberg kirjutab selle põhjal siis rütmilisi joriimilisi laulutekste. Aga mis siis on, Rein tähendab teie jaoks tähtsam, kas s tuuris? Süžee. Või karakterite ja konfliktimuusika. Tallinna väljendus No muusika pärast ma ei muretse et kogu elu ju kirjutanud laule ja mis need, mis need, ütleme, rokkooperimuusika numbridki muud on kui kui laulud ja siis seal vahel instrumentaalsete üleminekud veritsitatiivid, või et noh, võiks öelda, et ma olen ikka ühe lühiooperi kirjutanud ka, mis küll jälle mingite segaste asjaolude tõttu ettekandel ei tulnud, aga ja noh, ikkagi vokaalmuusikat ja kirjutanud ka klassikalisema žanris, nii et selles mõttes muret ei ole, aga, aga see lugu peab olema tõesti selline, mis nagu kaasahaarav ja erutab, et noh, et et väga raske oleks ja mingile kunstlikul kuskilt väljaimetud loole sellest vaimustuda ja sellele sellist erutatud muusikat kirjutada. Et praegu on, on selles mõttes väga hästi, et, et noh, Kivirähk, mul oli ka farman lihtne, seda sai küllalt täpse tellimus on see, et nii Eesti Kontsert, direktoril Jüri Leiten, neil oli suhteliselt selge ettekujutus rida märksõnu oli olemas ja mina neid lisasime lid juurteni, et Kivirähk nagu valmistas selle teksti tellija materjalist, võib öelda, et nad on hästi, sobis ka seda, sest kuivõrd me tahtsime noh, nagu ajaloos tagasi minevate muinaseesti muinasajal toimuvat tegevust, siis oli ju Kivirähki ainuloomulik inimene seda kirjutama ja Me ütlesime talle noh, ette igasugu märksõna, noh, alates sellest tegevus peab olema Saaremaal ja muud asjad veel. Aga need muud asjad veel on nüüd juba niisugused, mida ma ei taha enam nimetada, sest et sest, et ma usun, et huvitav on seda ooperit jälgida just siis, kui see süžeekäike ette ei tea. Et ikka inimene istuvad, mis nüüd saab, mis nüüd juhtub aiaga, mis nüüd saab, et siis oligi märuliooperi ja lõpuks see põnevus peab jääma ja kui siin oli juttu kavalehest ja selle nagu tavalist ooperit ikkagi mingi sisukokkuvõte on kavalehel lugeda, siis ma ütlesin, et ei, seekord me seda ei kirjuta, et ma tahan tõesti, et vähemalt need, kes siis neid esimesi etendusi ja võib-olla hiljem kantakse veel seda, et kas järgmine aasta Saaremaal või kuskil mujal, aga kes need esimesi näevad, et neil tõesti poleks Raimo, kuhu see lugu välja ei jõua, et siis on tõesti nagu see elamus, ma arvan, veel palju suurem, et noh, ma loodan, et ka hiljem, kui seal juba välja imbunud meedia kaudu on see ikkagi ju vahva vaadata ja tõesti klassikalisi oopereid vaadatakse, võib-olla mõni inimene vaatab 20 30 korda erinevaid lavastusi sedasama muusikat ja teades loomulikult, kuhu see iga hetk välja jõuab, et noh, ikkagi on vahva vaadata Joosep aga et siis vähemalt, et siis jah, esimesel nendel kolmel neljal esiettekandel oleks võimaluse inimestel mitte teada. Jah, sellepärast rohkem ütle, kui tegevus toimub 1000 aastat tagasi Saaremaal. See pole lihtsalt mitte ooper, see pole isegi lihtsalt mitte rokkooper, vaid selle žanri määratlus on action ooper, ma olen esimest korda žanri määratud. Jah, selle me kamba peale mõtlesime välja koos koos siis Kivirähu Wimbergi Eesti kontserti inimeste ja minu vahel vahetasime hästi palju meile ja niimoodi jõudsime, jõudsime selle sõna ümber, valgud pakkus muinasmürgel. Ja see on ka päris hea žanrinimetus, aga no vot selle see ei ütle ära, et tegemist on ikkagi rikkalise tükiga. Et nüüd action Opera on ja tahaks loota, et ka maailmas esimest korda sihuke asi lavale jõuab, ütleme, siirust ei räägi. Aga kes on ooperi tegelaskujud? Seal on seitse peategelast lausa. Ja noh, seal on mütoloogilised, muinasjutulised tegelased vanapagana, oma pojaga ja, ja siis on kaks naisterahvast, üks neist lausa on teisest maailmast pärit nagu kivi, rahulik ka kipub olema ja ja siis on seal sepp ja siis on seal kuli kuri-kuripeategelane. Et nad siis on, nad laulavad Miino näiteks. Lõpus enne ideed ja künnineetud painaja manavičo. Näed saanud? Eks me. Ikka. See on niisugune Rockilikum tegelane, jah, jaa. Et seal on natuke, no ma püüan ikkagi enam-vähem ühes žanris kokku sulavalt, aga, aga see muusika, algallikad on ikkagi nii klassika, tõsine muusika kui ka siis rokkmuusikat nagu kõiges, mis ma teen, et ei ole, minu rock ei ole puhas rokk, hoidan ikkagi mõjutatud mingite klassikalise muusikakogemustega ja samuti see, mis ma kirjutan klassikaliste koosseisude üle, seal on tohutu palju popmuusika mõjusid, et ma leian, et see ongi nagu minu selline imik võimeline on, siukene omapära. Nõgesed Ma ühendan kahte näiliselt vastandliku žanri ja noh, mingid etnomuusika mõjud loomulikult, aga, aga noh, mitte tsitaatide rahvamuusikaks. Eks see, et ma olen eesti rahvamuusikaga nii palju tegelenud, töödelnud improviseeritud sellele ja eri žanrites seadnud, eks see kindlasti noh, on, on mus olemas jama, maksimaalselt on selle pinnale nüüd selle selle tüki juures, kus on ju tegelikult just inimesed, kes elavad primitiivset elu looduse rüpes ja sinna, ma arvan, see sobib šamanism, et üks tegelane on seal veel, keda ma enne ei nimetanud Hance tulehaldjas selline ja kes nagu valitseb seal tuld ja, ja just see hõime metsad välja, sihukesed värgid. Rokkooper ei tähenda seda, et laval ainult bänd laval on bändi suur orkester, k ita. Ja orkester, kindlasti ja koor ja siis bänd ja võib-olla veel mingid seal soolopillid aga, aga orkester kindlasti, sest ega siis noh, kui kaks tundi mängiks ainult rokkbänd katkematult, et see hakkaks väga kõigile kõrvadele ja närvidele, et, et siin on ikka nagu tasakaalus peab see muusika olema, et ikkagi on intiimsed, lüürilised, õrnad hetked, kus, kus trumme ei tao ega, ega elektrikitarri ei tee seda Distorsjonit sihukese bändis klaverit mängib, mängin ise kaasa klaveril ja elektriorelil, et noh, võimalikult ikkagi elus asi, oleks see muusika mängimine seal ka ega ma laulda nagu kõigile teadlane Joskamaid valitsema häält ja need Kellistikud kipuvad ka kõrged olema, Alt-ma ise ka neid lugusid teha, sest siis ei tule niisugust pinget nagu sisse. Nii karjun mööda kuskilt kõrgelt. Nii ma nüüd teen jah, ise mängin klaverit ja laulan. Sa oled mul linnu kuskile nüüd ära, Lentaasi tähendab innova rahuldav nägu, ideegi pidi seal olema olli nova kaugel nüüd ära läinud ei ole, tollivõime koosti. Ja nüüd, kui kell näitab 17 25, on meie saate stuudios siin impraviseeritult Arensburgi päikeseterrassil külaline vahetunud. Me saame öelda. Tere tulemast saatesse, Enn Kunila, tuntud kunstikoguja. Tere tulemast. Rühm. Jutustage, palun, kui suur ooperisõber teie olete? No huvi on suur Aga selline ettevalmistus selleks on olematu. Aga suurest huvist tingituna olen alates lapsepõlvest juba ema käekõrval ooperis käinud ja käime oma perega eriti viimastel aastatel väga tihti, nii et, et huvi on ja huvi on, ma arvan, jätkuvalt tõusmas. Ja siin Saaremaa ooperipäevadel ka juba mitmendat korda. Ja muidugi, see on ju kõige kõige lähem koht, kus, kus, kus näed ka nii-öelda maailmataset. Nüüd te olete oma kunstikogust pärit töödega avanud Kuressaare linnuses näituse pealkirjaga värvidesümfoonia, kuidas see idee sai alguse ja missuguseid tööta sinna valisite? Kõik algas Aarne Mikkust, kes tegi ettepaneku, et Saaremaa ooperipäevade ajal võiks näidata ka kunsti. Ja, ja siis siis tuli sealt edasi minna, hakkasime Osseerotneriga arutama, et mida seal siis näidata ja ja sõelale jäi siis kolm teemat. Tahtsime kummarduse teha Saaremaale on Saaremaa maastikud, tahtsime kummarduse teha, Itaaliale on itaalia maastikud ja, ja teatril on siis teatriteemalised tööd ja kokku sai 17 tööd. Ja see läheb väga hästi kokku selle saali mahutavusega, kus, kus ekspositsioon on, on üleval. Nii et need teemad ja 17 tööd. Aga te pidite hakkama seda ikka väga varakult planeerima, et kõik need 17 ööd oleksid teistest näitustest vabad, et nad saaksid siia ülesse. Ja ikka, et see tuleb alati hästi kiired määratleda, millised tööd käiku lähevad ja siis vaadata tõepoolest, et millised tööd on olemas ja, ja nende võimalustega siis, siis tuleb arvestada. Kas see, et Itaalia oli teemaks samal aastal kui Saaremaa ooperipäevadel itaalia ooperiteatris, on selliste selline juhuste õnnelik kokkulangemine, sest et teie kogudest pärit kunstnik näitused on ju jõudnud ka Rooma ja seal sellist suhteliselt väärikat furoori tekitanud. Kuidas ta. Saaremaale kniksu teha ja mida, mida ma, mida ma tegelikult tahangi, siis siis võid ju nii-öelda, et et selle näituse õnnestumine Roomas andiski julguse teha näitust Saaremaal. Kui hästi teie kunstikogul Roomas läks? No läks väga-väga hästi. See sõltub alati sellest, et kes on need vastuvõtjaid ja, ja kuidas nad üles suudavad kutsuda nii-öelda publikut seda näitust vaatama ja ja seal seal õnnestus mitmekriitikuga teha koostööd. Ja kes siis omakorda esinesid Itaalia meedias, televisioonis, raadios ja, ja tõesti selle, selle protsessi käigus nad lausa armusid Konrad Mäe töödesse ja tegid kõik endast oleneva, et paljud inimesed seda näeksid. Kahe nädala jooksul külastas siis kokku seda näitust üle 8000 inimese, et noh, mis on, mis on erakordne, et Ma ei ole ju tuttav, kunstnikud ei ole tuttavad, aga ikkagi tuldi nii rohkearvuliselt. Saaremaal on see läve kukk isegi kõrgemale püstitatud külastajate ootuste suhtes ja praegu paistab, et lähenetakse sinna vist. Pakkus Saaremaa muuseumi direktor härra, püüa välja, et 10000 inimest tuleb ikka seda näitust vaatama, joodo tahtis siis ka nii-öelda itaallastele ära teha. Praegu täpsed numbrid puuduvad, aga kui ma vaatan seda külastatavust jälle reaalajas, siis siis inimesi tulede läheb, et külastatavus on väga intensiivne ja ma usun, et see, see eesmärk ka täidetud. Kas te olete ise seal ruumis, kus on maalide või käite üldse kunstinäitusel Kasmaalid pigem kõnelevad või laulavad? No tegemist on värvidesümfoonia, aga ja võib-olla siin oleks kohalik Meerutada Olev Subbi tuntud ütlust, et kõik vaatavad, aga vähesed näevad. Ja, ja seda nägemist saab harjutada vaatamisega. Ja kui sa neid ikkagi vaatad, tekib töödega dialoog ja siis sa saad lõpuks sellest aru ka, et vähemalt selle perioodi töödes tege tegemist ongi värvidesümfoonia, aga selliseid maal võib sellega Uhkustada, mis on sellise näituse läbimise optimaalne aeg, näiteks et sa saaks kõik kätte, mis pakub. See see ongi, et kiirel sammul ma arvan, saab 47 sekundiga aga, aga süvenenult kuulates näiteks Eero Etneri selgitusi kulub tund, aga, aga samas samas ma tean, et ühe töö taga istuda ka mitmeid tunde, nii et eks see, eks see ole erinev, kuidas keegi keegi seda tahab teha. Ja, ja ma tean, palju inimesi, kes käivad vaatamas ühtesid ja samu töid korduvalt ikka tulevad ja tulevad jälle ja jälle. Ma võin oma kogemusest rääkida, et mõni aasta tagasi oli Kärdlas Hiiumaal väljas Nikol vaid riigi ja Konrad Mägi ja veel vallaslaste töid Kärdla pikmajas, see oli just kohvikutepäeva aegu, seal oli väga palju inimesi, samas nii, et, et kuulasin ka pealt, kui inimesed omavahel tundsid ära Capri motiive seal ja mis see on, mis ballaslaste loomingus inimesi ikka ja uuesti köidab, nii et, et tõesti jäädakse nende tööd ette seisma ja vaatama. Noh, täna on, on tore öelda selle, selle näituse pealkirjast tulenevadki, et et eesti kunst on ikkagi keskendunud värvile ja, ja mina arvan küll, et ega värv on, on see mida, mis, mis inimest mõjutab, mis teda huvitab, millesse ta tahab süüvida. Ja, ja eks, eks jah, see värvikeskus. Ma arvan, et üks kõige olulisemaid klassikalise maali puhul ja eriti seda selle perioodi eesti eesti Eesti maalis Mis teil järgmisena on plaanis, kus avada näitus, sest et tõesti siin, nii nagu paar aastat tagasi Kärdlas, nii praegu Kuressaares pääs vaatama valikut teie kunstikogust on igale ühele vaba, kõik võivad minna mitu korda päevas tahes ja, ja nautida Konrad Mägi ja seal on veel siis ka Eerik Haameri, Ants Laikmaa, Amandus Adamsoni, Johannes Kleinbergi tööd. Järgmine näitus niimoodi plaanis, et tõesti kõik võivad minna, kes vähegi tahavad. Praegu sellist selgelt kohta ja kuupäeva teada ei ole. Aga, aga tegevus selle nimel, et, et nii nii teha, näitusi jätkuvalt Eestis kui ka, kui ka suund on tegelenud eriti üritada viia selle ja kunsti välja. See on pidev, et teatud teatud kindlad mõtted on ka olemas, aga ta täna ei julge neid siin välja käia, et üks näitus korraga. Ma tean, et te toetate ka kirjastustegevust, mis puudutab nimelt Eesti kunstnike kunstinäituste katalooge, mis on siin, mille üle te praegu võite uhkust tunda? Te mõtlete, et mis tehtud on jah? No ma arvan, et kuna, kuna teinud on väga tugev meeskond, kõikide nende trükiste tekstid on kirjutanud Eero Epner Kujundanud. Tiit Jürna. Ma ei oskaksid eraldi eraldi midagi esile tõsta. No selles mõttes, et mis on viimane kunstiraamatutest, mis teie osalusel on lugejate tulnud ja, ja mille üle te tõesti olete uhked, see tutvustab Eestile endale, aga võib olla ka maailmale. Viimane, mis on välja antud, tegelikult tegelikult viimane oluline raamat oli Olev Subbi elulooline raamat. Muidugi muidugi see on eestikeelne raamat ja, ja noh, see välis välislugejani ei jõua. Aga, aga ma arvan, et võib-olla selles mõttes see on kõige olulisem, mis on plaanis, et plaanis on tõesti üritada välja anda Eesti kunsti ühel või teisel viisil puudutavaid võõrkeelseid raamatuid, et et seda peab tegema, muidu ei ole võimalik Eesti kunsti väljaspool Eestit piisavalt hästi tutvustada, et ei piisa ka isegi mitte inglisekeelsest saama vaid vaid tegelikult oleks välja vaja anda saksakeelseid, hispaaniakeelsed, itaaliakeelseid raamatuid, prantsusekeelseid, teisiti teisiti ei ole võimalik ka Konrad Mäge. Ja nii maailma nagu, nagu seda tahaks. Ma olen kuulnud või, võib-olla mulle meeldib tegelikult niimoodi mõelda, et Eesti klassikaline muusika, eelkõige helilooming, on Eesti kultuuri rahvusvahelises mõttes kõige esinduslikum visiitkaart. Praegu paistab, et Eesti maalikunst võiks kõrval olla, äkki on lihtsalt põhjus selles, et on puuduse sarvepuhuja. Jah, mina arvan tegelikult täna juba, et Eesti klassikaline maalikunst on üks Eesti visiitkaarte ja no eks me ürita seda sarve ikka puuda. Ja üha üha rohkem ka on, on tekkinud sellist tuge ja, ja huvi seda üheskoos teha. Ka kultuuriministeerium on siin mõlgutamas mõtteid, et seda tegevust toetada muuseumid ja et seda tulebki teha üheskoos, et Eesti nii väike riik, et kõik, kes on teemast huvitatud, need peaksid kaasa lööma. Palju tänu teile, Enn Kunila toetamast tutvustamast maailmale Eesti kunsti palju tänu näituse eest, mis praegu on Kuressaare linnuses lahti ja väga ilusat ooperipäevade jätku. Aitäh teile, aitäh ja kuivõrd siin linnuses on praegu siis väljas Itaalia ja Saaremaa motiivid, siis me kuulame siinkohal Koit Soa seppa. Ta esitab laulu igal majakal oma tuli Edgar Arro, Leo Normeti operetist tuled kodusadamas ja Koit soosepp on ooperipäevadel varasemalt korduvalt esinenud, loodame teda ka järgmistel aastatel siin kuulda. Kell näitab 17 41, mis tähendab, et meie saade siinide arenduspurgi päikeseterrassil, kus vahepeal nägiga päikest hakkab jõudma viimase intervjuuni ja selleks intervjuuks oleme palunud meie improviseeritud lavale riigikogu liikme Urve Tiiduse. Tere. Tere päevast. Ja Urve tiidus oli kena ja võttis kaasa professori, arva virma viruda päästele. Ja Me hakkame professor Jarmo virma virdaga rääkima täiesti uuest raamatust, mille professor firma virve on kirjutanud. See kannab pealkirja kolmas lask Riia lahel. Ütlen kuulajale veel, et professor virma virda on olnud aastaid ajalehe Turun Sanomat peatoimetaja ja kindlasti Postimehe lugeja mäletab. Professorihärra arvamuslugusid väga pikkade aastate jooksul, aga nüüd selle raamatu juurde, mis lasud need Riia lahel olid ja millal? See oli aastal 99, kaheksa üheksa, kui me selline väike Kuuehange crop. Keeruline sellel ajal ei keegi täpselt teadnud, et mis dokumendid peaks olema. Ja. Suureks toetuksus, meil oli Nõukogude Leedu Konsu turul Ennossoli ära Innatov, kes? Kellelt, mine. Pealegi tantsu, seda, et küsin Moskvast välisministeeriumist ja mõne nädala või kuu pärast, härra Ignaatov helistas mulle ja. Ja räägised keegi ei Moskvas. Anna vastust selle küsimusele, et keegi ei usaldaks. Et see oli selline, see üldine olukord sellel ajal aga tema kirjutas meile meile sellises Brauka ja ja loomulikult veesad, et nendega me tulime ja ja meil oli kohtumine. Riia lahel seal Coloma sõjalaeva ja piirivalvelaevad. Nii kindlasti ja. Aga esimeseks? Piirivalvureid seal Moskvas küsis, et kui teed kui kui kude Nii et te ütlete seal raamatus, et see oli esimene kord 1989 juulis, kui Soome lipp. Kaatril, millega te tulite, lehvis Saaremaa sadamasse. Metallid, kus on tekst esimesele Soome kaadrile Saaremaa. Selles raamatus on unikaalseid fotosid mis on võetud teie kaatri pardalt, kui on näha, et need Vene sõjalaev et see on päris lähedal. Et kas see, see oli ohtlik, niisugust fotot teha? No seda pidi tegema varjatult, mine, oled sa Fodotant ja ma, ma arvan, et et mul oli see tunne, et see ei ole lubatud fotoysi toota ja ja see on läbi akna veetud aganebeeri, valu, valuvalvurit tuli meie paadile. Jaa, jaa. Kutsusime dokumendid ja loomulikud midagi, probleemid ei olnud, aga ma näen küll, et et piirivalvurid oli rohkem huvitatud sellest paadist. Aga see kolmas lask, mis on raamatu pealkiri? Läks läbi meie südamete ja ja see tähendab seda, et meil on see suur armastus Saaremaad. Et pärast teda juuli. 89. Mis tuli nagu kujuteldamatu mõelda, et päeval, mil ta esitleti seda raamatut, jõuab Saaremaale Muhu väina regati kümneid ja kümneid purjekaid, et kõik võib nii ruttu muutuda. Aga nüüd ma kuulnud, et või et päeval, kui te seda raamatut esitles, esitlesite Kuressaares, on aeg jõudnud nii kaugele, et Kuressaarde jõuab Muhu väina regatt ja kümneid ja kümneid purjekaid ja sõidavad ilma mingite probleemideta ja oi-oi. Kui mina võin kommenteerida, et tõesti see, see 89 siiamaani see on toonud ju meresaarele, mis tavaliselt ju maailmas väga enamasti on täis sadamaid ja paate, vaevu, et meil on see areng nüüd uuesti toimunud viimase 20 aasta jooksul. Ja see Muhu väina regatt loomulikult toob sadu paate ja purjekaid siia sadamatesse väga palju inimesi. Olulisem võib olla ka see, et saarel on erakordselt palju väikelaevade sadamaid, suured sadamad on korda tehtud ja keegi enam ei lase kollaseid rakette välja, kui tuleb Soome lipuga päev üle aastakümnete rääkimata teiste riikide paatidest, et kõik on teretulnud ja, ja Saaremaale on see igati kasuks tulnud, et me oleme uuesti nagu saar, nii nagu ta mõeldud on, keset verd pääseb meritsi ligi ja ja, ja see soomlastel niisugune seikluslik tuleks siia pärast peaaegu viitekümmend aastat. See on jah, omamoodi selline tore avalöök Nasal muidugi sadam sel ajal olemiseks kala püüdmas, aga noh, see areng on olnud tõsine. Kas see 89. aastal Saaremaal Kingissepas vist oli, oli sellest palju juttu, et Soome laev tuli. Vot siin on mul raske öelda, et ma ei tea, kas Soome kaater, eks kui palju seda tollal ajalehtedes kajastatud, ega, ega mina, ma ei tea, ma ei elanud siis Saaremaal olin mandril, aga kuigi ma olin saare olen Saaremaa juurtega ka siis ka nagu hiljem tulin tagasi. No igatahes küsime üsna tähtis, et sel ajal, kui me aasta 89 meil ei olnud midagi Kartoya. Ei olnud hirmu, merekaarte kaarte. Ja ei olnud, oli ainult selles, et vanad Võib-olla et aastal 1008 midagi ja selle peale Me meil ei olnud seda usaldust, et oleksime tunne, et Saaremaa mandri vahelt. Et peab. Professor firma virda on Turu Ülikooli sihtasutuse poolt alati olnud kaasas, kui Saaremaa või Kuressaare kultuurikeskuses korraldatakse Läänemere ajaloopäevi Urve Tiidus. Missuguse hinnangu te annate niisugusele ühele seminaripäevale, kuhu aasta-aastalt koguneb väga palju nii eestlasi kui roomlasi kuulama seda, mis ajaloos on ühist, mis on erinevad ja kui väga me oleme siiski meritsi ja mõtteid pidi seotud omavahel? Kui armufirma Virta ütles, et see kolmas lask läks nendele turu inimestele otse südamest, et see, see armastus ja soe tunne Saaremaa suhtes lülitas palju protsess, ühelt poolt nad on jäänud siia Saaremaale käima, igal suvel on ooperifestivali fännid, on kaasnenud väga palju teisi inimesi. Ja, ja teiselt poolt on tulnud ka sealtpoolt algatus, et nii-öelda üks hommikupoolik, millele järgneb õhtu ooperis, et see võiks olla sisustatud sellise vähe akadeemilise ma üritusega, milleks on siis see Läänemere ajaloopäev, et seekord toimus seitsmendat korda ja armukunagi selle käivitas ja teemasid olnud väga erinevaid, aga see läbiv joon on Eestis Soome sild, selle pidest kunagi rääkis Lydia Koidula, et Eesti-Soome vahel on kultuurisild või ütleme, see side ja see aegade jooksul kasvada nii tugevaks, et see siit tekib ka füüsilises mõttes. Seda veel ei ole tekkinud, kuigi öeldakse, et need laevaliinid on nii head, et, et ongi sümboolne sild. Aga selge on see, et me oleme niivõrd paljude liitidega seotud ja nendes laevades Alo seminaridel on sellised suhteliselt lühikesed, aga suviselt akadeemilised. Me oleme käsitlenud väga erinevaid teemasid, et ideed on alati. Jarmo on välja käidud, siis on arutelud, põhiline on see, et kuidas esinejad siia saada. Meil on olnud enamik suursaadikuid. Rahvusvahelise kaaluga poliitikuid. Täna me rääkisime televisioonist ja nii et väga selline põnev ajaloo käsitluse kolm tundi on need olnud seitsmendad suve järjest. Need on olnud väga mõnusad, aga hästi lühidalt professor virma virda. Ja minul oli, ta on olnud ka selline põhimõte, et et. See moest ja, ja, ja, ja inimesed tulevad nagu Kokku räägime kokku, räägime, räägime ühiskonnast ja pole teie käest ja nii edasi. Nii et meil on veel arenguruumi. Palju tänu intervjuu eest, Urve Tiidus, Jarmo virmovi rõda kell näitab, et me peame hakkama saadet lõpetama. Kolm tundi. Ma pean ütlema, palju tänu suure hulgale inimestele, kes tänast saadet ette valmistasid endale helioperaatorid. Marika Leetme, Viivika, Ludvig Maristomba, Ester Piirmets, heliinsenerülekande eest vastutav oli Rein Palo, saatejuhid Lauri Aav ja Kaja Kärner. Luud võiks jääda meile saadet lõpetama kui Figaro aaria Rossini ooperist Sevilla habemeajaja ja Luciano Pavarotti jääge ooperile sõbraks.