Tere, kallid lapsed, meie oleme jõudnud läbi rahvarohke linna siia raadiomajja stuudiosse. Natukene tahaksime veeta aega teiega koos teiega ja muusikaga. Ja siin stuudios on meri kris, kes võib-olla räägib endast ise ja mina, minu nimi on Kärt. Ja meri, Kressil on kaasas ka peotäis värvilisi kriite, sellepärast et me mõtlesime, et kui me hakkame kuulama muusikat, siis lastel on tavaliselt väga hea fantaasia ja, ja muusika kuulamise ajal, nemad võivad näha ilusaid kujutluspilte ja siis oleks võib-olla tore, kui sooviksin, et üles joonistada nii, et kui teil on ka värvipliiatsid, viltpliiatsid või vesivärvid käepärast, siis te võite nad ka valmis panna, sest me hakkame kuulama ühte väga toredat ja huvitavat muusikapala, mis minul on lapsepõlvest juba väga sügava elamuse jätnud. Enne kui me seda muusikapala kuulama hakkame, ütlen ma teile nii palju, et selle muusika on kirjutanud Norra maa, helilooja, kelle nimi on Edward kriig. Ja tema sündis eelmisel sajandil ja suri selle sajandi alguses. Täpselt aastal 1907. Ja aastal sündis ka just minu vanaema. Ja Norramaal elas veel üks teine mees, kelle nimi Hendrik Ibseni, tema on maailmakuulus kirjanik ja tema tegi sellele heliloojale Edward kriigile ettepaneku kirjutada oma teosele muusika. Ja selle teose nimi on eesti keeles Peeerr künt, norra keeles beer jünt. Ja ta jutustab ühest romantilisest seiklejast kes rändas läbi terve maailma, nägi väga palju imelisi asju. Ja lõpuks jõudis ikka jälle koju tagasi. Ja seesama helilooja Edvard Kreek kirjutaski muusika selle teose ainetel. See koosneb väga paljudest erinevatest osadest ja täna me kuulame ühte osa millel pealkirjaks on mäekuninga koopas. Ma arvan, et kui te olete nüüd endale pliiatsid valmis pannud või võib-olla mõni kirjutab hoopiski luuletuse võib-olla mõni ei kirjuta midagi, aga mõtleb millestki. Ja kui see muusikapala on läbi meri Krisproovipsin seda kuidagi üles joonistada, nagu ta tahtis, siis pärast seda võib-olla räägib meri kris sellest mis mõtted ja tunded see muusika temale pähe tõi. Ja siis kahju, et me ei saa teiega. Dialoogi tähendab dialoogi vormis vestelda, et teie ei saa öelda, mis, mis see muusika nagu teis tekitas. Aga kuulame siis seda muusikapala, mille pealkirjaks on mäekuninga koopas mille autoriks on Edward kriid. Ja mis on siis kirjutatud Henrik Ibseni teose põhjal. Peeldi Unt. Nii see oligi siis mäekuninga koopas. Seemned oli nii kiire lugu et meri Chrisi paber on jäänud täiesti puhtaks. Tema ilmselt kuulas ja ei jõudnud veel sisse elada, see on täiesti täiesti selge, et need mõtted, võib-olla emotsioonid tulevad alles hiljem. Võib-olla olekski õigem teha nii, et kui kui me päris saate lõpus kuulame seda lugu veel üks kord siis ehk on ta juba tuttavam ja ta on juba kergem nagu enda kaudu mingisuguseid emotsioone ka paberile panna. Aga mis sina, Merigilised arvad? Sellest loost, mida sa kuulsid? Jõudsid sa üldse midagi aru saada? Kiiresti? Siin tähendab Ma jõudsin sellest paljusi asju tähele panna, mis seal toimus. Aga mis sinu meelest seal toimus? Minu meelest seal toimub midagi sellist, et seal oli mingi mõikinuskeelne. Selline võitluse moodi muusika jah. Aga kui sa, kui selle loo pealkirjaks on mäekuninga koopas, mis sa siis arvad, mis seal mis, mis seal tegelikult võis ikkagi toimuda või kui seal sinu meelest toimus võitlus, siis, kes seal võisid omavahel võidelda? Ahaa, aga kas see sinu meelest ei võinud üldsegi olla näiteks mingi tants? Minu meelest võis olla Talts ka see võis olla näiteks rahvustan. Rahvuslik tants. Aga kas, aga mis värvi see lugu sinu meelest olid? Minu meelest oli vot selline selline värviline palju värve. Aga kas seal olid põhiliselt nagu rõõmsad värvid või sellised tumedamad ja kurvemad värvi? Või olid õnnetud sellised rõõmsad ja kurvad ja nagu võrdselt? Aga kui mina olin veel koolitüdruk, siis meie lauluõpetaja ja kes meisse süstis väga suure muusikaarmastuse ja ja õpetas meid muusikat kuulama. Tema jutustas meile ka sellest loost, et see on selline näe, vaimude või mäe trollide tants. Ja tema kujutlus on mulle nii tugevasti sisse jäänud. Et ma siiamaani näen, kui ma seda pala kuulen, et seal tantsivad sellised kummalised mäe olevused, kes algul hakkavad vaikselt tantsima. Ja siis läheb see muusika üha kiiremaks ja tants läheb üha ägedamaks ja lõpuks sellest tantsust saab üks suur möll. Nii et kõik kaotavad pea ja möllavad seal koopas ringi, kuni möllavad ennast täiesti tühjaks ja siis kukuvad kõik väsinult kokku. Bach. Kas selline asi sinu meelest see võiks ka olla või? Aga minu meelest see lõpp ei olnud päris sarnane selle aha. Aga kuidas sulle see lõpp tundus? See lõpp peaks olema vot selline. Puhhiga. Aga see oligi, see lõppeski, kuulsid, selline trahv oli lõpus, sai pannud tähele seda vä? Ahaa, no siis sa saad ükskord veel kuulata seda. Ja võib-olla see siis võib-olla sulle siis mõjub see hoopis teistmoodi. Aga kas sinu meelest? On seda muusikat võimalik joonistada? Aga kui me nüüd veel kuulame seda muusikat, kas sa siis joonistad midagi? Nojah ikka, joonist, mis värviga sa alustad? Nõmmelehte pallustama rohelisega. Aga mis sa üldse arvad, kas näiteks sinusugustel lastel, sellistel viie ja kuueaastastel on huvitav kuulata sellist tüüpi muusikat, et nagu me praegu kuulasime mida mängib suur orkester, kus on palju-palju erinevaid pille ja mis on nagu mida nimetatakse tõsiseks muusikaks? Minu meelest hea. On see sulle huvitav? No minusugustele lastele on, aga sa arvad, et kellelegi see võib-olla ei ole huvitav. No mina ei tea ju ka, ega me ju ei tunne maailma kõik. Kõike maailmas ei tunne, aga kas on midagi maailmast, tunned? Muidugi no mida sa nagu kõige paremini tunned maailmast. Ma tunnen seda kõige paremini, mida teised tahavad. Aga mida sa ise tahad kõige paremini tunda? Mina taga on igasuguseid asju. On seal veel võib-olla midagi väga tähtsat öelda teistele lastele praegu. Kui ei ole, ega sellest pole ka midagi, aga äkki on veel enne kui me kuulame viimast? Ei ole lihtsalt selline Tuind. Mis tuju sul praegu on? Praegu on selline. Selline lihtsalt eriline. Et nagu ei taha väga palju rääkida, selline. Kas sa tahaksid veel seda lugu nüüd kuulata? Ja? Ja teiega, lapsed, kuulake siis veel kord seda lugu, kuulame seda koos. Ja mõelgem natukene selle üle või nähkem, kujutluspilt nägemist.