Tere päevast. Täna me alustame väikese sarjaga Tiibetis Tiibeti kultuuriloost ajaloost. Tere tulemast, Martti Kalda. Teie olete humanitaarinstituudis praegu loenguid lugemas ja ennekõike on teie spetsialiteet, mis. Noh, ma olen spetsialiseerunud india leebetele ehk siis Indoloogia tiibetoloogia on see võib-olla kui niimoodi uhkelt nimetada. Kust teil endal see huvi? Tegelikult, et eelkõige olin huvitatud religioonist, essis budismist, aga muudest religioonidest ja idamaade juurde tegelikult sattusin. Sattusin võib-olla isegi juhuslikult, aga võib olla ka mitte. Kuivõrd idas on kõige rohkem religioone sündinud, siis selle kaudu inimesed tavaliselt ajavad sassi, minu puhul ütlevad, et ma olen käinud Indias või ma olen käinud Tiibetis. India on nii suur, et seda nagu ühel korral hõlmata ei saa ja ka päris tiibeti olema külastanud, ma olen siis põhiliselt käinud nii-öelda indiapoolses Himaalajas ehk siis kui kuidagi määratleda, siis Himaalaja on see piirkond, kus ma olen. Olen kolmel korral viibinud jah. Kui me räägime Tiibetist, siis tuleb ilmselt lähemalt selgitada, mis on Tiibet üldse. Tiibeti all mõistetakse kas tavaliselt väga väikest territooriumi Tiibetist ehk siis Kesk-Tiibetis. Ja räägitakse ka ainult ainult sellest selle ajaloost, selle kultuurist. Või siis mõnede arvates on Tiibet väga-väga lai piirkond. Kogu Poola ja mäestik ja kogu kogu Tiibeti kiltmaa mis kokku on umbes poolteist miljonit ruutkilomeetrit mõnede arvates natuke vähem, mõnede arvates natuke rohkem. Nii et sinna tiibeti kultuuri mõjusfääri jääb tegelikult päris päris mitu. Lisaks sellele kesktiibetile alasid, mis on tänapäeval hiina osad, heina Wabariigi osad mis on Tiibeti autonoomse regiooni osad ja ka osi, mis kuuluvad teiste Hiina provintside alla ja on ka osi, mis kuuluvad India vabariigi jurisdiktsiooni alla ja on ka täiesti iseseisvaid riike. Kesk-Tiibetis te ei ole käinud justiitsmajor käinud senisugune, ligipääsmatu tsoon. Ta ei ole ligipääsmatu, aga sinna on nii geograafiliselt kui kui poliitiliselt suhteliselt raske pääseda. Ta on kaks provintsi, idapoolne öö, see on see, kus asub lausa pealinn ja läänepoolne Chang. Need on siis need nii-öelda kõige kesksemad alad või need sõlmpunktid. Tiibet laiemas mõttes on tegelikult olnud piirsituatsioonis kogu aeg nii ajaloolises kui kultuurilises mõistes. Jah, ja geograafilises mõistes, kui me mõtleme sellele, et tegu on maailma kõige kõrgemate mägedega maailma kõige kõrgema platooga, seal on inimestel raske elada, sinna on raske, väga raske juurdepääs. Noh, kui toome kasvõi sellise näite, see traditsioon, põhiline tee Kirde-Tiibeti kaudu Hiina poole pealt Kesk-Tiibetisse võttis siis vanasti aega kuus kuni kaheksa kuud. Teiselt poolt India poole pead lõikab Tiibeti kiltmaa ära väga kõrged Himaalaja mäed, nii et nii et see juurdepääs ühelt poolt on olnud raske. Teiselt poolt Ta on olnud jah, kultuuriliselt on pidanud Tiibet alati valima kas endi ja või, või Hiina kultuuri vahel või kui täpsem olla siis India ja Hiina budismi vahel. Ja Tiibet on siis väga pikka aega olnud poliitilises sõltuvuses Hiinast kas siis vähemal või rohkemal määral. Kas see sõltuvus on olnud nimeline või on olnud see täiesti tegelik sõltuvus. Aga kõige alus Tiibetist rääkides on ikkagi budism. Ja budism on kahtlemata kahtlemata kõige alus ja tuleb öelda seda, et ilma budismita ilmselt Me Tiibetist võib-olla midagi ei teaks, sest Tiibeti ajalugu algab seal, kus, kus tuleb Tiibetisse budism. Ajalugu on lahutamatult seotud budismiga. Kultuur noh, näiteks praktiliselt väljaspool budismi ei ole olemas kirjandust või et on seda väga vähe, mis ei ole budismiga seotud ka kuukultuur, kogu haridussüsteem ja isegi riigivõim on siis Tiibetis seotud budismiga. Me mõtleme sellele, et kuni kõige viimase ajani juhtis Tiibeti tegelikult religioosne juht, kelle käes oli ka siis ilmalik võim. Nii et tiibeti regioonis on on alati selleks sõlmpunktiks selleks füüsiliseks sõlmpunktiks mingisuguses piirkonnas või mingisuguses orus olnud siis tiibeti budistlik klooster, misiganes koolkonnale ta siis ka ei kuulu. Aga kui kauges minevikus me võime rääkida juba Tiibeti kultuurist Tiibeti kultuurist sellisel moel, nagu meie seda tunneme, tuleb rääkida tõenäoliselt keskajast alates. See on siis kuskil ütleme 14 15 sajand, kui kõik komponendid, kõik sellised põhilised komponendid Tiibeti kultuuris välja kujunesid. Ma aga Tiibeti ajaloost ja budismi tulekust saab siis rääkida kuuenda, seitsmenda sajandivahetusest alates. Ja enne seda, nagu te ütlesite, lüpsma, Jah, enne seda toimus hõimude liikumine ja toimus ka hõimude omavaheline nii-öelda kohtade jaotamine alade jaotamine ja mis siis kulmineerus kuningriigi tekkega ja selle kuningriigi kuningriigi eksisteerimise ja nende alade laienemisega. Milline on Tiibeti nimetuse päritolu? No see nimetus on tegelikult päris mitme sellise suure pika tee läbinud aga kõige tavalisem arvamus on, et tiibeti enda nimi püüsis sellest nimetusest või õieti TÖÖ Ülem-Tiibet ja et see on siis araablaste vahendusel sattunud on moondunud selliseks tõdet või selliseks sõnaks ja sellest on siis eurooplased saanud ka oma nimetuse. Tiibeti jaoks. Kas saab rääkida ka viibidi rahvast? Jah, saab rääkida Tiibeti rahvast, kuigi nende nende etnogenees ei ole päris selge tegu on mingisuguste Kesk-Aasia päritolu, ent ometigi hiinlastele väga-väga lähedalt suguluses olevate hõimudega, mis on siis selle rahva aluseks, aga ka mitte ainult Tiibetisse on valgunud mitmeid teisi hõimega ka India poole pealt, nii et päris täpselt ei ole isegi teada, millistest kõikidest komponentidest Tiibeti rahvas koosneb. Aga jah, Tiibeti rahvast saab rääkida väga selgelt. Ja iga tiibetlane ombudist. Peaaegu iga tiibetlast budist ja on väga väikene protsent kes on säilitanud kas mingisuguse kohaliku animistliku, religiooni või selle pooldaja, see sõltub siis vastavalt vastavalt kohast ja on ka väga väikene arv moslemeid Tiibetis. Ma arvan, Martti Kalda, et võib-olla oleks õige ka Tiibetis kõneldes kõigepealt rääkida budismi põhimõtetest. Budism ise on tegelikult sündinud siis Indias sündinud umbes kuuendal kuni neljandal sajandil enne Kristust alusepanijaks traditsiooniliselt peetakse siis sellist meest nagu Siddhartha Gautama või siis hüüdnimega austava tiitliga buda tegelikult muidugi Tiibeti budism on, on sellest, sellest isikust ja tema õpetusest ajaliselt ja, ja ka sisuliselt suhteliselt kaugele läinud. Kuigi väga mitmeid põhimõtteid on siis alustpanevaid põhimõtteid on siis loomulikult omaks võetud ja, ja need on jäänud ikkagi samaks. Buda ise rääkis, rääkis sellest, et maailm ja kogu eksistents on kannatusega seotud, rääkis teest, mis viib välja sellest kannatust. See on siis selline täielik vaibumine Kanyevanaks nimetatud. Aga selle juurde on siis selline konkreetne tee läbi voorusliku elu läbi tegude ja samas jälle ka mittetegemise. Ja siis loomulikult meditatsiooni ja rääkiski nendest põhjustest, mis hoiavad siis inimest või, või ka üldse olendit, kuivõrd räägiti kõikidest olenditest eluratas või selles selles elu keerlemises lähedal nirvaanasse suubuda ja ja hoiavad teda kinni ja panevad pidevalt siis ümber sündima. Tiibetisse jõudnud budism, aga tegelikult oli juba segunenud sellises varakeskaegses kultuuriruumis Indias ka teiste õpetustega, eelkõige siis öeldakse, et selleks põhikomponendiks, mis budismiga oli juurde tulnud ja seda eelkõige Ida-Indias alistantrism. Nii et sellised tantristlikud mõjutused, mis lubasid näiteks kõrgemal vaimsel tasandil viibivatele isikutele palju rohkem kui, kui tavapärasele budistile, noh, ütleme niimoodi, et antristlike jumalusi kujutatakse tavaliselt inimesi tükkideks lõikamas, nende verd joomas ja ka täiesti vaba ja sellist piiranguteta suguelu elamas, aga see on ainult kõik näiline. Tegelikult siis kujutab selline inimeste tapmine ja ja vabasuguelu hoopis midagi muud, näiteks deemonite hävitamist ja ühtsuse saavutamist kõiksusega tihti tiibetlast telekes, võib-olla võib-olla pisut lihtsamal tavapärasemalt tasemel alguses selle budismi üle võtsid tundusse hoopis midagi muud. Teine, mis on kahtlemata mõjutanud Tiibeti budismi aluseid, on siis Himaalaja enda regiooni mitmenda arusaamad, nii tiibeti enda algne animistlik, religioon, Penn usk siis erinevate mägede, kivide, puude, jõgede pühadusse, nendega seotud jumalustesse, selline šamanistlik, religioon ja ka teiste ümbritsevate piirkondade vastavasisulised uskumused, eelkõige siis see, et mäetippudel on olemas jumalad ja ka tiibeti budismi sees neid mäetippude jumalaid siis kui budismi kaitsjaid küll selliseid raevukad ja suhteliselt vihaseid, aga siiski budismi kaitsjaid austatakse. Ja kui rääkida piirkondadest, mis on mõjutanud Tiibeti budismi kõige enam siis on kahtlemata Ida-India seal üheksandast kuni 12. sajandini valitsenud aladünastia, kust on tulnud väga arvukalt õpetajaid eelkõige Tiibeti kaks kõige kuulsamat šantaraksitaja Atiša siis Nepaal ja kašmiir, nii et need kolm piirkonda on siis väga tugeva mõju andnud ja mitte ainult turismile, vaid ka näiteks käsitööle, arhitektuurile ja ka muule. Kui palju on mõjutanud Hiina? Hiina on ka mõjutanud tiibetit nii nii budismi mõttes juba suhteliselt päevasel ajal, eelkõige siis chann, koolkonna budistid, kes on, kes on Tiibetisse rännanud ja siis mongolite kaudu on alanud selline omalaadne poliitiline mõju. Nimelt Tiibeti vürstid Sis alistusid Tšingis-khaani saadikutele, kes nõudsid Tiibeti alistumist. Nende kaudu on Tiibet olnud pikka aega seotud erinevate loomulik Haanidega. Nad on siis nimeliselt valitsenud tiibetit Nathan Tiibetist saanud maksu- ja Tiibet on neile Stu andnud oma budismi. Tegelikult siis kooli on pööratud budismi Tiibeti kaudu Tiibeti õpetajate poolt väga pika aja jooksul. Ja Hiina on siis selle mongolite sideme kaudu kord mongolid vallutasid ka ka Hiina ja valitsesid seal tervelt sajandi. Eelkõige kuulus valitseja Kubilai khaan, kelle juures Kobology käis. Selle kaudu on siis tekkinud selline omalaadne sümbioos valitseja ja, ja õpetaja sümbioos, et valitseja on siis see, kes on Hiinas valitseb nimeliselt vähemalt ka Tiibeti üle. Tiibet on siis omakorda oma kõige kõrgema usujuhiga andnud vastu sellise õpetaja või, või nõuandja, kes annab siis sellele valitsejale nõud. Nii et kui rääkida rääkida Hiina valitsus traditsioonist Tiibetis, siis on see täiesti täiesti olemas asi, mida tiibetlased ise võib-olla soovivad, soovivad, unustada või, või vähem tähtsaks peavad. Kui rääkida Hiinast, siis on eelkõige Tiibet võtnud eeskuju Hiina valitsussüsteemist sellest, kuidas kirjutada seadusi, kuidas üles ehitada riikliku administratsiooni. Kui on võetud kultuuriliste eeskuju, siis eelkõige Indiast isegi Tiibeti arhitektuuri- või kultuurijaotada laias laastus kaheks. Varasema, mis on saanud väga selget mõju Indiast ja hilisema, mis on siis võtnud eeskuju Hiina arhitektuurist ja kunstist. Nii kultuurilisi mõjutusi Hiinast ei ole tulnud. On aga need ei ole, ütleme niimoodi, need ei ole alust panevad ja kuivõrd nad toimusid peamiselt ajaloo hilisemas faasis siis on nende nende mõju võib olla pealiskaudsem, see on riietuses, on köögis märgatav seal nendes nendes toitudes, mida tiibetlased võib-olla armastavad ja ja teevad ja, ja see on märgata kunstis, aga selliseid väga suuri sisulisi mõjutusi Hiinast võib-olla peale peale seadusandluse ma isegi isegi ei nimetaks. Aga kui me räägime hiina ja tiibeti konfliktist, siis kuhu maani see oma juured ajab? No konflikt seisneb tõenäoliselt tõenäoliselt just selles, et mis on tiibetlaste enda arvamus omaenesemääramisõigusest? Tiibetlased on alati tunnistanud seda, seda oma usujuhti või, või seda koolkonda, mis on siis parasjagu valitsemas küll enda ülemana, aga tavaline rahvas ei ole sellest nagu kaugemale näinud. Et selle usujuhi üle või see usujuht oleks sõltuvuses mõnest Hiina valitsejast. Aga see hiinlaste või võib-olla ei ole alati täpne öelda hiinlaste, kuivõrd alguses oli see mongolite võim siis vahepeal väiksed Hiina mõjud Ming dünastia näol siis taas viimane, Hiina dünastia oli Mandžud mitte päris hiinlased. Nii et nende kolme rahva mõju on siis on siis tiibetit enda enda haardes hoidnud. Konflikt seisneb selles, et kas Tiibet peaks kuuluma kogu täiega nii-öelda saba ja karvadega Hiina koosseisu või peaks olema ta lõdvalt seotud või peaksid olema täielikult iseseisev tiibetlased ise peaksid ennast hea meelega täielikult iseseisvateks. Maailma arvamus on sajandite jooksul eelkõige siis Briti India arvamus on olnud, et tegu peaks olema sellise lõdva seotusega sellise autonoomiaga. Ja Hiina arvamus muidugi muidugi see kolmas ehk siis väga tihedalt integreeritud Tiibet. Miks Hiina nii tähtsaks kiibetitaja? Küsimus on maaalades, küsimus on tõstiisis ja mingil määral on küsimus ka strateegias ja osaliselt ka maavarades. Tiibet ei ei soovinud kaevandada oma maavarasid üldse puutuda, Tiibet pidas oma oma pinda ise, tiibetlased pidasid nii pühaks, et isegi selliseid kaevamisi ja, ja muid põllutöid võeti, et ainult ainult teatud piirkondades, ainult teatud inimeste poolt. Hiina on asunud põhjalikult seal varasid otsima. Ühelt poolt teiselt poolt, siis strateegiline plaan. Hiina on soovinud lükata oma piirid võimalikult kaugele. Ja küsimus on, on, on ka Plestiisis. Heina soovib olla suur impeerium. Ja tegelikult Hiina on olnud muiste veelgi suurem, kui ta praegu on. Nii et Hiinaga suhted on olnud kogu aeg pingelised, aga Indiaga teise suure naabriga on püüda, et alati sõbralikult läbi saanud. Jah, selliseid sõjalisi konflikte Indiaga on teada ainult ainult üksikuid, ka need on legendaarsed ja tihti ei ole, ei ole tõestatud. Paar korda budistlikud aja lood väidavad, et muistsed kuningad on teinud kahel korral sõjaretki India poole peale ja kordan siis Tiibeti enda väed India vürstide palvel osalenud ühes väiksemas konfliktis. Teie olete käinud Tiibeti regioonides kolmel korral. Kuivõrd erinevad on need regioonid üksteisest ja millised need regioonid olid, kus te olete siis 97. 99. ja nüüd siis 2001. aastal käinud? No need Himaalaja piirkonnad, kus, kus ma ise olen, olen käinud. Esimesel korral õnnestus käia sellises väikeses piirkonnas nagu Ziggy. See on tibatillukene India osariik, India kõige väiksema osariik Nepaali ja Bhutani vahel. Muistne iseseisev kuningriik alles 75. aastal 1975. aastal India osaks saanud. Nii et see on nagu Ida-Himaalaja. Teisel korral külastasin ma Kashmiri osaks olevat Ladaki ja, ja ka muid Lääne Himaalaja piirkondi. Ja nüüd viimasel korral siis et asi oleks täiuslik. Keskmisi piirkondi, kuhu jääb suures osas Nepaali kuningriik, kõigepealt erinevad nad väga suuresti nii oma geograafia kui oma kliima poolest. Ida-Himaalaja on väga niiske, on väga märg, ütleme kat Mondo orust ida poole jäävad alad on juba väga märjad. Ja Lääne-Himaalaja vastupidi, on väga kuiv. Platoo peal on keskmiselt kuus päeva aastas, kus üldse mingisuguseid sademeid taevast alla tuleb. Teiselt poolt on väga suur vahe Himaalaja eelmäestiku ja Tiibeti enda kiltmaa vahel. Himaalaja eelmäestik on enamasti loodusega kaetud väga lopsaka loodusega väga sügavad orud, väga kõrged mäed, väga viljakas loodus. Aga kui ületada need mäed mingisuguste gurude kaudu, siis Toompeale jõudes mäed säilitavad oma oma suuruse, võib-olla isegi lähevad veel suuremaks. Aga loodust enam ei ole, on sisuliselt, kivikõrb on küll jõgesid, on küll, inimesed tehislikult loovad aedu, loovad puudes olusid, aga sellist suurt laia lopsakat loodust enam ei ole. Aga see on jälle teistpidi huvitav. Sellepärast et näiteks Ladakis selle Kashmiri ja Kesk-Aasia seotuse tõttu on 4000 meetri kõrgusel näiteks org kus on liivaluited, mis tundub kõrbela mis meenutab võib-olla võib-olla filmidest nähtud Ararat ja kus käivad ringi kahe keeruga kaamelid sest need sinna maha jäetud Kesk-Aasia kaupmeeste poolt. Lihtsalt omapäi metsikud kaamelid. Ja siis nad on, on metsistunud ja kõnnivad seal ringi, nii et kaks võib olla täiesti sobimatut asja, tiibeti kultuur Tiibeti platoo peal ja samas liivaluited, kaamelid selline kõrbemeeleolu. Aga noh, elulaadilt on ilmselt need piirkonnad ka väga erinevad. Jah, ja kui rääkida 20.-st sajandist, siis loomulikult mõjutab geograafia või see täpsemalt öeldes ligipääsetavus või see, et te pääsete ligi ka seda, kui palju külastajaid, kui palju turiste seal käib. Ja loomulikult on sümpaatsemad need peod, kus käib vähem inimesi, mis on nii väiksed, mida ei peeta. Bethany olulisteks. Citym, hoolimata sellest, et tegu on eelmäestiku, ka on suhteliselt eraldatud, on suhteliselt raske pääseda samamoodi Ladak, aga teised piirkonnad eelkõige siis Maal on, on vastupidi, jälle jälle turistlikumad. Ja võiks ka teha sellise üldistuse, et eelmäestikupiirkonnad on enamasti sellise omapärase segu religiooniga või võiks öelda, et seal on mitu religioosset komponente, mis mõjutavad ühelt poolt Tiibeti budism teiselt poolt hindu religioon, mis on selline mägede piirkonnale omane ütleme, ainuomane ja teiselt poolt platoo peale jõudes on seal väga selgelt tiibeti budism ja ei midagi muud. Ka rahvas on, on äärealadel suhteliselt segunenud, eelmäestikualadel elavaid tiibetlesi nimetatakse tavaliselt footjateks. Nepaali põhiline rahvus või sellest, millest Nepaali nimigi tuleb on see kuigi väga täpselt võttes kõiki, kõik neist ei ole Bootjad, vaid on ka teisi Tiibeti-Birma nii-öelda Mongoliidse välimusega hõime. Ja siis on erinevad indo-aaria hõimud ehk siis indo, indoeurooplastena lähedased või hindudega Indias lähedased ja Kashmiri aladel on siis seotud ka pärslaste araablaste mõju on ka täiesti täiesti juures olev, mitte seda rahva silmist või näost paista, oleks aga seal lihtsalt teada. Kui palju üldse tiibetlesi võib kokku lugeda? Andmed on üldiselt väga erinevat ja tuleb öelda seda, et rahvaloenduse on, on harva korraldatud nii poliitiliste segaduste kui kõige muu pärast. Räägitakse kuuest miljonist tiibetlast kellest siis allapoole miljoni on on päris Tiibetist põgenenud ja elab väljaspool seda. Ja ülejäänud siis, kes ei ole mingisuguste rahutuste repressioonide või mõne muu käigus hävinud, elavad siis seespool. Ütleme niimoodi, et Hiina rahvavabariigivõimul See on päris suur arv ja kui me räägime aasiakultuuris, kas me räägime siis idakultuurist? Jah, räägime ja samas samas ei räägi ka. Tähendab see, mis puudutab, puudutab Lähis-Ida-see, on kuidagi Euroopaga võib-olla rohkem sulandunud või Euroopale rohkem andnud mingisuguseid sisulisi või kultuurilisi ja poliitilisi tõukeid ja kui me räägime Kaug-Ida või ütleme Hiinast sinna Hiinast, Indiast sinna ida poole ja nemad nad ise ka siis see on midagi, mis on võib-olla eurooplastele võõram, kuigi mitte ka kõigile Euroopa rahvastele. Et kas on neid alasid koloniseerinud, nendele vähem, mis mind kõige rohkem paelub. Siis ma nagu alguses juba juba pisut vihjasin, et eelkõige ma olen seotud idaga nagu religiooni kaudu, aga viimasel ajal on mind hakanud üha rohkem huvitama viimastel aastatel selline omalaadne sümbioos võib-olla arhitektuuri ja ajaloo vahel. Ehk siis kuidas mõni suhteliselt väike tähtsusetu koht või lausa mõni ehitis, olgu ta siis, kui tähtis või vähetähtis taga ei ole või kasvõi mõned varemed on seotud selle konkreetse piirkonna ja laiemalt siis ka kogu aasia ajalooga, nii et igal kohal igal piirkonnal on oma selline ajalugu väga kitsas, millel on, on raske juurde pääseda ja see on hakanud mind siis mind siis huvitama see, kuidas ajalugu selles kohas põimub või sõlmub. Ja seetõttu ka need ka need reisid ja, ja võib-olla mõni võiks öelda, et et aitab küll, oled juba piisavalt käinud, aga aga nende kohtadega tutvumine annab siiski nende nende sündmuste, nende minevikusündmuste mõistmisel eelkõige väga palju juurde. Nii et teie huvi on eelkõige ikkagi itta suunatud lääs jätab teid euroopasedableid suhteliselt ükskõikseks. Sugugi sugugi nii ka ei saa öelda. Mind huvitab väga ida ja lääne vaheline suhtlus, end huvitavad väga need idamaised inimesed, kes on, kes on külastanud läänt ja vastupidi, need lääneseiklejad, rändurid, kes on käinud idas ida erinevate piirkondade vahelised seiklejad, noh siin tuleb kohe mainida Hiina budistlikke palverändureid Indias. Nii et ka sellised sellised isikud kuulsamatest muidugi Marco Polo, kes on külastanud Hiinat ja, ja teised, need on ka väga huvitavad nende nende reisid, nende nende kirjeldused ja tihti siis ka nende isikute poolt välja pakutud selliste omamoodi nagu pilt ja sõnamõistatuste lahendamine. Mida ta mõtles, kui ta ütles nõnda, või kui ta kirjeldas seda või teist? No ikka ja jälle on väidetud, et aeg-ajalt et lääs ja ida oma mõtteviisilt on tegelikult antagonistlikud, kas ida ja lääne vaheline süntees üldse on võimalik, kui pidada silmas mõtteviisi ennekõike ja usulist platvormi? Ma ei usu, et väga suur süntees oleks, oleks võimalik. Seda näitab tänapäev, kus tegelikult lääs või kui hästi täpne olla, siis siis kapitalistlik maailmavaade. On Idale surunud peale väga paljusid momente, mis ida-le ei ole omased eelkõige siis sellise raha ja, ja edukultuse arvestades seda, et idamaad enamasti on suhteliselt suhteliselt vaesed. Samas inimesed säilitavad selle kõrval selle kapitalistliku momendimisele kapitalistliku mõtteviisi kõrval, mis eelkõige seotud turistide välismaalastega välispoliitikaga kõige taolisega, säilitavad siiski oma mõtteviisi ja, ja pigem soovivad sellist lääneliku kultuuri mõju kultuuri sisemisi mõjusid nagu eemale tõrjuda, eemale lükata. See on, see on mitmeski mitmeski osas märgata ja, ja tihti ka soovitakse oma religiooni kaitsta. On, on templeid, on kloostrit, kuhu kuhu teadlikult ei lubata kedagi, kes on teise rahvuse tunnustega või, või teiste rassitunnustega hoolimata sellest, et sa võid olla kas siis hindu religiooni või, või islami või budismi pooldaja. Sellest sellest väitest ei, ei hoolitavaid sind, sind lükatakse eemale pelgalt nii-öelda rahvustunnuste järgi. Ja ei saa öelda, et põhilised vastuolud Ida enda jaoks oleksid nii väga läänega. Minu meelest on põhilised vastuolud idas endas sees erinevate kultuuride, erinevate poliitiliste jõudude ja erinevate religioonide vahel. On seda ka igapäevaelus seal tunda, kui rahvaga lävida, suhelda. Ja väga selgelt ja lisaks lisaks nendele tunnustele, mis ma nimetasin kui rääkida India piirkondades, siis hoolimata kastisüsteemi kaotamisest on väga selgelt märgata kastisüsteemi mõjusid erinevates erinevatesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad isikud tihti isegi ei suhtle omavahel. Kindlasti nad ei söö omavahel kindlasti nad ei, ei ela koos. Kindlasti nad väldivad omavahelist abiellumist ja ja muud läbikäimist. Tiibeti kultuur nägudega ennist ütlesite, on ennekõike ikkagi kloostri kultuur, eks ole? Kloostrikultuuri, ja ütleme niimoodi, et sellises huvitavas sümbioosis toome, toome sellise hüpoteetilise näite, et Tiibeti klooster tavaliselt asub mäetipul mingisuguse oru keskmes. Tan sinna ehitatud nendesamade inimeste poolt, kes selles orus elavad, aga see ei ole alati olnud selline vabatahtlik akt, vaid tihti on siis neid poolvägisi sunnitud seda kloostrit ehitama. Mingisugused väljastpoolt tulnud õpetajad on selle kloostri asutanud ja need inimesed küll olles küll suhteliselt vabatahtlikult, aga teevad ka nii iga-aastaseid kui ka tihti igav, kuiseid, annetusi või siis sisuliselt peavad üleval seda kloostrit. Aga mitte ainult majanduslikust ülalpidamisest ei ole juttu, vaid ka nad annavad oma lapsi sellele kloostrile. Nii et on peaaegu kohustuslik perekonnal, kellel on kaks või kolm poega. Et teine või kolmas poeg antakse siis kloostrisse mungaks. Nii et on hinnatud Tiibeti kultuuris. No kõrgaegadel üks kolmandik meessoost isikuid oli, oli kloostrites ja muidugi läänelikus mõttes ei teinud mitte midagi. Teiselt poolt, mida see klooster vastu pakub, on siis haridus, neid, munga õpilasi või väikseid lapsi suhteliselt noores eas. Nelja kuni kuueaastaselt sinna kloostrisse antakse, õpetati seal kloostris. Tihti said kloostris samasugusel moel hariduse, sest muud haridussüsteemi ei olnud, said haridusega aadlikute lapsed. Ja klooster oli ka see kultuuriürituste toimumise paik. Kuskil budismi egiidi all aga toimus suhteliselt rahvalikke ettevõtmisi näiteks uusaastavahetusel igasuguseid vibulaskmise, kivi tõstmise ja, ja muid selliseid rahvalikke mänge kaga budistlikke tseremooniaid meil, millest siis kogu ümbruskonna rahvas osa võttis ja kloostri mungad ja ometi palvetasid kogu selle piirkonna heaolu nimel. Nii et andis nagu vaimses mõttes muidugi seda, seda pühadust, mida ta kiirgas või seda vaimset jõudu andis nagu tagasi ja keskajal kujunes ka selline omalaadne sümbioos, et kuivõrd Tiibetis aadel oli küll olemas, aga suhteliselt nõrk aadel põhiliselt tegeles sõjapidamisega jahiga, kui, kui oli vaja. Ja selleks, et administreerida erinevaid tiibeti alasid selleks siis needsamad kloostrid asusid siis haldama Tiibeti alasid, neil olid olemas ju haritud inimesed, mõõgad, kloostriülem muidugi otsustas siis selles kohalikus piirkonnas asjade üle oma mõõkade kaudu korjas makse, edastas selle sellesama kloostrisüsteemi kaudu teistele tähtsamatele kloostritele, lõpuks siis jõudsid nii-öelda keskkloostri kokku. Küsimus on lihtsalt selles, et millise koolkonna, millise kloostrivõrgustiku käes oli võim. Nii et neid neid kloostrisüsteeme või, või koolkondi, kelle käes oli oli võim, oli, oli päris päris mitmeid. Ja sõjalist toetust pakkusid neile lisaks lisaks Tiibeti enda aadlile siis vastavalt kas mongolid, hiinlased või, või, Kuidas need erinevad koolkonnad võimu pärast võitlesid vaimselt? Ei, tegelikult tuleb öelda, Tiibeti ajaloos on palju sellist, mis võib olla ühele budistlikule maale ei sobi, on munkade omavahelisi võitlusi. Täiesti relvade tasandil. On poliitiliste liidrite mõrvamist, on usujuhtide mõrvamist, mürgitamist on usujuhid, annavad käske hävitada terveid aadli perekondi, terveid vastase kloostreid. Nii et on on mitmeid-mitmeid vahendeid, nii et rahumeelsel moel ei saa öelda, tjeviti keskaeg oleks möödunud, võib tuua näiteid hukkamisviisidest või või mõnest muust, ega need ei ole, ei ole eriti humaanselt. Kas Tiibeti valitsejad on olnud ennekõike kuningad või? Tiibetis on olnud jah, kuuendast kuni kuni üheksanda sajandini oma kuningriik nimetatud Yorlongi kuningriik päris mitu kuningat ja nemad on siis nagu omamoodi otsustanud või paika pannud selle budismi. Ja see kuningriik on ka lagunenud budismi pärast budismi pooldajate ja budismi vastaste vaheliste võitluste tulemusena. Aga peale seda on olnud väiksemaid kuningriike kogu Tiibet hõlmavat ühtset sellist Moodle'i võimul rajanevad riiki ei ole olnud uus terviklik, kogu kogu Tiibeti hõlmav. Selline suurriik tekkis alles seitsmeteistkümnendal sajandil ja seda juba siis dalai-laamade Tänaseks ma arvan, et tõmbame oma jutuotsad kokku, aga kui kuulajaid huvitab Tiibeti aja- ja kultuurilugu, siis kuulaku ka järgmist metamorfoosi. Aitäh teile, Martti Kalda tulemuste kõnelemas tänali küsija rollis Terje Soots. Kohtumiseni.