Tere tulemast, minu vastas istuv Rain Tamm. Mis su kohta siis ütleme, investeerimispankur? Jah, tere, nii öeldakse küll tavaliselt jah, kui tahetakse ühe sõnaga kokku võtta seda, mis ma hommikupoolikut iden. See on selline töö, kus tuleb peamiselt just nõu anda, nüüd viimasel ajal on läinud küll ka ise investeerimiseks. Tegelikult isegi mitte ainult viimasel ajal. Eks ta käib sinodi tööga kaasas, aga ta tähendab nõuandmist, ettevõtjad selle või ettevõtetele. Sellist sellel aladel, mis puudutab siis kogu nende ettevõtete ehk siis kas kellegagi liitumist, kellelegi ülesostmist, kellelegi mahamüümist või siis kogu ettevõttele Kapitali tõstmist, aktsiaemissiooni teel ja nii edasi. Mujal maailmas on erastamised üks osa investeerimispangandusest ja väiksem, siin on ta proportsionaalselt lihtsalt suurem osa kui mujal maailmas. Kõige suurem on nüüd see siin selle aasta jaanuaris lõppenud või suletud tehing. Kui üks inglise ameerika firma ostis Tallinna vee enamusaktsiad Tallinna linnalt et selle maht oli siis 1,3 miljardit krooni oli selle poole ettevõtte hind, siis miks ta mulle just meeldib, on selle poolest, et kui väga palju alasid on selline, kus mis lähevad oma põhiolemuselt tegelikult rahaga vastuollu või raha teenimisega, et eesmärk peaks olema miski muu inimesed teevad, saavad selle eest küll palka. Ekstreemsed näited on pigem siin. Sest kultuurivaldkonnast, et põhimõtteliselt inimesed teeksid ka seda niisama elamiseks, neil on raha vaja ja siis, kui seal tekivad vastuolud, et võib-olla mõnikord peavad hakkama ohvreid tooma ja ohverdavad kas siis selle, et saavad vähem rahad, jäävad rohkem kunsti või vastupidi siis selle poolest on investeerimispangandusest huvitav ja hea. No seal ongi talgi tegelikult puhas raha, see tähendab, et seal kui raha teeninud, siis ainult siis, kui su oma klient saab rikkamaks. Hea töö tegemine, kajastubki väga otseselt rahalises tulemis, seda loomulikult seatud piirides, noh, seal on omad eetikanormid, mida ei tohi rikkuda, ma mõtlen just raha teenimine pikaajalises mõttes. Et selle poolest ta võib olla erinev. Kas ta nüüd mingisugust staatust tekitab rohkem kui miski muu ala, et seda ma hästi ei usu, kuigi eks sellise sõna või ameti juures nagu investeerimispankur selle ümber Eestis vähem siin. Lihtsalt öeldakse, noh, pankur on pankur, eks ole, et tegelikult ei tehta eriti vahet mujal maailmas, kus nüüd inimesed on rohkem sellest kuulnud ja selle valdkonnaga kokku puutunud, et seal on küll teatud haipiga tegemist, et kardan, hirmus populaarsed ja siis jällegi tallatakse jalge alla, aga nii et mingisugune selline väike, teine vunk on asjal juures küll. Küll ei ole isegi nägemust või mingit plaani otseselt ei ole kunagi olnud, et see on aja jooksul tekkinud ja pidevalt, et muutub Witter nüüd küll väga palju suures plaanis muutub aga kohanduv tunne selle kohta, mida on mingil hetkel õige teha. Ja kui vaadata kogu elu ettepoole, siis ka ei pea jõudma kõike teha sel aastal või ja siis võib-olla mõned muud asjad, mis võiksid olla selles mõttes huvitavamad, et kui ma olen kord 70 või kaheksakümneaastane, et on terve rida asju või alasid, millega tahaksin tegeleda ja, ja siis seal elu lõpupäevil oleks väga kahju, kui jäi tegemata, siis neid ei pea asuma kohe tegema, neid saab teha hiljem siis, kui selleks on parem aeg juba kas või selle poolest, et on elukogemust rohkem ja mõnda asja lihtsalt ongi parem teha, siis kui juba on natuke rohkem öelda või anda ebameeldivate asjadega, ei tahaks vähemalt pikemas perspektiivis tegeleda. Kui võtta päeva raames, siis neid kahtlemata alati on. Aga nendest tuleb jagu saada. Ja eks ta nii on läinud, läksin majandust õppima ja pärast seda need alad, millega hakkasin tegelema või mille juurde sattusin, eks nad ilmselt loomusele kohane ka. Jah, selline tekkis küll. Selline mingisugune arusaam sellises ma ei teagi, mis heaks seda nimetatakse, puberteediiga tekkis mingisugune. Pigem oli tegemist just tunde või või arvamusega, et kuidas peaks elama. Tai tähendabki seda, et nüüd teen seda ja siis teen seda ja siis kolmandat asja. Niimoodi plaane sättides, nii on väga kerge pettuda, sellepärast et enamasti plaanid ei täitu, kui ega pikalt ette teha. Pigem on tegemist mingisuguse üldise suunaga või tunnetusega, et noh, umbes kui kompass käes on teadet tahad põhja poole minna, siis see ei tähenda seda, et sai vahepeal kõrvalepõikeid, et ei lähe ümber mäe või, või orgu pidi sellepärast et läbi metsa tülika minna. Aga sa tead, et lähed kogu aeg põhja poole ja selle oluline, sa võid küll hetkeliselt kursist kõrvale kalduda ja nende selleks on igasuguseid tõukeid tulnud väljastpoolt. Nojah, see, et ma humanitaarinstituuti läksin vahepeal sellele pühendasin rohkem aega, kui ma võib-olla ise oleks tahtnud, nimelt üks noor daam mõjutas seda tegema. Tuues selleks põhjuseks just, et neid raamatuid loen ma niikuinii, tegemist oli just filosoofia õpingutega, et niikuinii ma loen Lähen omi mõtteid, tema soovitas minna seal seminaridel, osa võtta ja ja nii edasi, et tundus lihtsalt takkajärgi, et oli natuke liiga vara, sellepärast et ei ole. Justkui kui ei ole sellist päris õiget tunnet selle alaga tegelemiseks veel kuigi huvi on, aga ei ole sellist tunnet, et sellega peaks tegelema iga päev ja etteantud programmi järgi. Parem on ise valides ja vaadates ja lõppude lõpuks, raamat on ju parim vestluspartner selles mõttes, et ta ootab ära, kuni sa oma mõtteid sead ja, ja räägib sulle sama juttu mitu korda, kui tahab. Kui sa lähed seminarile, siis seal inimesed küll seletavad aga neil neid kordama panna, Ennast on suhteliselt keeruline, siis selle tõttu võib hoopis suurem mõte kaduma minna. Ükskõik mis, tegelen ka muude asjadega peale selle lugemise ja, ja siis selle nii-öelda töö tegemise. Aga noh, kõik on mingil määral lõbusega, kõik nõuab teatud määral ka pingutust. Ja selle tõttu võib öelda, et kogu elu on, et ei saa niimoodi vahet teha, et osa elust on töös, mida tehakse selleks, et elada ja teine osa on justkui esitatakse sageli dilemma, et kas teed tööd selleks, et elada või vastupidi siis noh, minu arust, kui on esialgu see või kõigepealt tehtud otsus et elada, kuigi kõigepealt ei antud otsust teha mulle see selle otsuse tegi keegi teine. Siis, kui see juba on korra juhtunud, siis on mingid raamid ette antud noh, just, et kui seada mingisuguseid vaheeesmärk või hinnata mingisuguseid väiksemaid tegevusi, kas nad on head või mitte ja kui tahta teha just eesmärgipäraseid tegevusi, noh, ja selle läbi siis hinnata, kas mingisugune tegevus on ka eneseteostus või mitte, siis sellepärast on raske ka oma tegevustele kõigele hinnangut anda, aga noh, selles mõttes on kindlasti eneseteostusega tegemist. Et iseendaga vastuollu ei lähe? No on selliseid momente küll, kui miski väline häiriv piirab tegevust, aga see on jällegi üks selliseid elu asi, millega tegelikult tuleb leppida ja kui seda annab parandada, siis selleks tuleb ettevõtte midagi. No lihtsalt ei ole võimalik ette kujutada olukorda, et sa oled üksi maailmas ja oled korraga kala lind ja inimene ka veel, võib-olla oleks kõige mõnusam olla jumalaks. Aga kui olla inimene ja teiste keskel, siis kipub sageli olema, et teise silmas pindu nähakse enda silmas palki, mitte et ikkagi mina arvan, et suurem osa hädadest, mis on minul olnud või sest ebameeldivatest asjadest kõik on endast tingitud ja siis tuleb vaadata, mida enda juures saab paremaks teha. On loomulikult inimesi, kes hakkavad kõige sellise vastu võitlema, mis neile esialgu ei meeldi. Siis mina ilmselt nende hulka ei kuulu, noh, kui ma saan aru, et olukorda saab muuta, mitte et nüüd päris passiivne oleks kogu aeg, et aga kui ma aru saan jah, et saab muuta, siis loomulikult tuleb seda teha. Paremaks muutub ikkagi siis, kui igaüks teeb oma asja võimalikult hästi. Võnkumised on niikuinii, kogu võib tegelikult tõlgendada kogu elu ja olemist siis ilmselt enda meeleolud umbes samamoodi või, või lähenemised asjadele, aga siis on enamasti vis, minu päästab on just see, et sellist hetke ei mäleta ikka väga-väga ammu olevat ja nüüd kõigest kõrini oleks kord tahaks hirmsasti lugeda ja muud ei taha teha ja siis teinekord tahaks aint väljas käia ja nüüd kolmas kord või mis praegu just on, tahaks ainult filme vaadata, lugeda nagu üldse ei tahaks. Aga kogu aeg on tahtmine midagi teha, mis on positiivne, et või vähemalt siis ma arvan, et võiks olla positiivne, noh, ühiskond ilmselt loeb seda, kui teised inimesed positiivseks, mine tea, võib-olla ta lõppkokkuvõttes on väga halb. Et inimesed loevad ja tunnevad et käivad filme vaatamas ja vaatavad kodus ja suhtlevad teiste inimestega, et võib-olla lõppkokkuvõttes on, see tekitab mingisugust kurja. Vahest käib meeleolu ikka väga alla. Ja just need võnked, et isegi noh, võib öelda, suurenevad, aga just et need on pigem lühiajaliselt, kui ühel hetkel peaks täiesti siiber saama sellest, mis siin toimub ja tahaks täiesti midagi vahetada ja noh, siis on võimalik kuhugi mägedesse kolida ja seal saab väga, väga odavalt hakkama. Võib öelda, võib minna kloostrisse ja mulle meeldib üks lühike jupike, mida ostab Bender, rääkis Kaheteistkümnes toolis. Sa võib-olla mäletad sellist lugu ühest mehest, kes oli Peterburis oli suur seltskonnastaar ja ja oli pärinud palju raha ja muudkui võitis kaardimängus juurde ja, ja oli üldse täiesti number üks mees Peterburis ja siis ühel päeval oli kadunud kõik, otsisid teda taga, siis hakkasid kuulujutud käima, selgus Ta oli kuskil sügaval Venemaa metsades oli siis mungaks hakanud ja siis ta sai staar mungaks, need kõik mungad kadestasitleda. Ja nii et käis ühest äärmusest teise, mõlemas pühendus täielikult siis sellele oma valitud ampluaa-le. Ja noh, siis ta muidugi kirbud ajasite sealt metsast kirstust ka välja ja siis ta lõpetas sellega, et oli tõenäoliselt Moskvas voorimees ja oli tal korralik vene naine ja kaks last. Keerulisem on muidugi siis, kui on miski, mis juba pidevalt jäävalt seob noh, nagu näiteks perekond siis ilmselt valikud on juba tunduvalt Tahtavad. Edevus on pigem iseendast kõrvalekaldumine, tahtmine näida kellegi teisena, see, kui inime näiteks käib kirkalt riides, et see võib olla, võiksid käia, võib-olla on see edevus, et kõik üritavad olla väga tagasihoidlikud ja musta riietatud üleni mustas olemine on suurem edevus. Kui ma mõtlen oma õdede-vendade peale, siis kolm õde, üks vend. Et ilmselt see, et meid on ka Eesti mõistes palju ühes peres olnud üsna kitsastes oludes elanud, et ilmselt see ka juba tekitab iseenesest sallivust muidu ei saakski ja teised õed-vennad on ka üsna sallivad. Teine asi on muidugi varajane, erinevate raamatute lugemine ka ilmselt noh, mis samamoodi näed, et on nii palju erinevaid võimalusi, kuidas elada erinevates raamatutes, inimesed lõpetavad erinevat moodi õnnelikult, et see ei pea olema mingi üks kindel tee, mida te ja on erinevates oludes ikkagi saab olla õnnelik ja see tähendab, et pigem tekib mitte õnnelik olemine sellest, kui on liiga suured tahtmised või on tahtmine välja rabeleda raamidest, mis on ette antud ja mis võivad küll tegelikult olla väga suured. Noh, mina usun, et näiteks täna Eestis on suhteliselt suured raamid ja, või vabaduse võimalused inimestel tegutsemiseks. Mullen. Nii nagu Kaplinski eestlane on enda kohta, et on valgustatud skeptik, et võib-olla sobiks. Mul enda kohta sama öelda, et mingit konkreetset usku küll mitte, kuigi aeg-ajalt käin siin Tallinnas, käin katoliku kirikus aeg-ajalt pühapäeviti, aga mitte sellepärast, et ma katoliku usku oleks seal lihtsalt suhteliselt huvitavam käia kui kui luteri kirikus ja mujal maailmas, kus olen käinud ikka kogu aeg, vaatan neid. Ja loen enne selle kohta, mis siis kohaliku usk on ja et kui mingisugust sellist korraldatud religiooni otsida, mis mulle kõige paremini sobiks, siis nüüd viimati Indo-Hiinas käies kohtasime seal sellist huvitavat usku nagu kaotaiusk, mis on Lõuna-Vietnamis. Asub üks kogukond, kolm miljonit uskujad ja nende sest pühad mehed või jumaluse staatusesse tõstetud tegelased on Jeesus, buda Muhamed, Konfutsius ja terve rida teisi tegelasi ja suuremate pühakute hulka, kelle näopildid on ka kirikute seintel, on näiteks fiktor, rügooja ja üx Vietnami luuletaja pühade meeste hulka kuulub ka infot ja aurumasina leiutaja. Et põhimõtteliselt on nendele kõiki inimesed, kes on midagi head toonud või nende arvates kuidagi inimkonda edasi aidanud. Kõik on pühad mehed, nii et pigem oleks see selline usk, mille lahku siis ma võiksin kuuluda. Ma arvan, et on paljud inimesed sunnitud käituma mingisuguses rollis loodan, et nad on selle rolli valinud siis teadlikult, aga juba kui juba midagi valida, siis tekib ilmselt vastutus, kui see ei ole väga individualistlik, et siis kui võetakse mingi roll, mis puutub kokku teiste inimestega, on see siis töö või on see näiteks roll perekonnas, siis sellega kaasneb vastutus ja siis on juba inimesed klammerdatud kõige olulisem halva poole pealt. Et see kahtlemata ahistab indiviidi isikut. Teisest küljest see aitab teisi inimesi kõige tõsisemaks rolliks, mina pean ja selliseks, mis kõige rohkem võib öelda, et ahistab, on just perekonna loomine. Aga ma usun, et enamuse inimeste jaoks on trolle vaja ja siis suurem osa inimesi on seal vahepeal, kellel vahest need võitud rollid häirivad. Ja siis teinekord nad tunnevad sellest rõõmu. Lihtsalt. Ma loodan väga, et inimestel on nii palju nutikust, et valida need rollid, kus rõõmu rohkem kui muret. Minule võib rääkida sellest, mis mind kõige rohkem häirib, ongi tegelikult seesama sallimatus või tahtmatus aru saada teistest inimestest, kui ma hakkan vaatama ainult enda positsioonilt, ma saaks hirmus vihaselt rääkida väga paljudest asjadest, aga siis, kui selgub, et teised inimesed mõne aja pärast mind, see võib enne ärritada ja siis, kui teised inimesed hakkavad ka sellest aru saama ja hakkavad kõik seda materdama, siis mul tekib kohe tahtmine kaitsma hakata siis kui see materdamine läheb väga üldiseks. Aga kui hakatakse piirama seda, et noh, kas või sõnavabadust noh, siin on ka, et võib-olla liigne sõnavabadus ka ei ole hea, eks ole, et me ei taha kunagi, et neonatsid saaksid liialt palju oma ideesid propageerida. Nii et lõppkokkuvõttes sellist, mis lõplikult ja üdini häiriks ei ole, sellepärast et ma olen noh, selles suhtes väga liberaalne mitte ainult majanduspoliitiliselt, vaid igatepidi ma arvan, võrreldes sellega, et kust me tulime ja mis materjal meil oli kasutada 10 aastat tagasi millest hakata siis seda riiki vormima. Et sellest on suhteliselt hea asi välja kukkunud, ehk siis just see suhteliselt suur vabadus meid peetakse suhteliselt liberaalseks riigiks. Just noh, ütleme selline inimeste siiski piisav sallivus, nii et see, mida ma kurdan teisest küljest, ma arvan, et Eestis on sellega suhteliselt hästi ja see on see, mille üle ma rõõmustan geenivaramu loomisest, noh mina otseselt ei tee, eks ole, mina aitan sellel, kuna ma, ma arvan väga hea idee ja nõustun kõigi nendega, kes kes seda on eest vedanud, siis kuna tegemist on üsna oluliste summadega, mis seal tuleb kulutada selleks, et seda geenivaramut luua, need summad, millest on meil räägitud, ongi ja ajakirjanduses juttu olnud, ehk siis vähemalt poolteist miljardit krooni. See on ainult selle varamu enda loomiseks ehk andmebaasi loomiseks edasi tulevad kulutused, kui sealt hakata uuringuid tegema ja kuni selleni välja, et hakata mingeid ravimiuuringuid tegema. Minu töö seisneb selles, et leida sinna raha taha ehk siis osa ilmselt Eestist ja osa siis ilmselt Euroopast osa endiselt lombi tagant. Ma arvan, et missioonitunne tekib sellest, et ma ei tee lihtsalt asju. Sellepärast, et kas ma olen sinna sattunud või, või siis raha pärast on olemas investeerimispanganduses ka oma eetikakoodeksis ongi, tuleb teha neid asju, mis on ka üldiselt kasulikud või head, minu tegemist, mõju ulatus saab olla parajasti nii lai, kui noh, oleneb sellest, mis valdkonnas tegutsen, eks ole. Et need inimesed, kellega ma kokku puutunud, keda mõjutavad need asjad, mis ma teen ja ma arvan, et enamus nendest asjadest, millega tegelen annavad midagi head, et ega seal midagi käegakatsutavat ja konkreetset, noh, on neid ka, aga ma arvan, et see ei ole kõige olulisem. Ma usun, et mul on terve rida, et sõpru või kellel peaks olema rõõm minuga läbikäimisest, vähemalt loodan nii. Ja, ja üks siin jah, tööasjad ja ma loodan, et need asjad, alad on või veel tegemata või need on veel ees, kus see mõju võiks olla suurem, seda ongi natuke liiga vara loota. Sellisest noores eas nagu mina praegu olen. Tervitades tahaks, et kõik oleksid terved. Teiega rääkis Rain Tamm. Saate autor Tamur Tohver teostus Maris Tomba. Järgmisel nädalal nädala võrra vanemaks.