Kell on kuus, päevakaja vaatab üle tänased olulisemad sündmused stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Eesti majandus kasvab sel aastal kaks ning järgmisel kolm protsenti, teatas Nordea Pank oma majandusprognoosis jätkusuutliku kasvu tagava taga. Investeeringud eksporti. Riigifirmade edukas juhtimine sõltub vastutavast nõukogust, ent veelgi enam poliitilisest ärikultuurist leidsid arvamusliidrid Trip BNS-i korraldatud debatil. Et Tallinna Helsingi tunneli ideega edasi minna, tuleb läbi viia tasuvusuuring, fotosid majandusminister ja Harju maavanem, kuidas selleks raha leida. Ungari pealinna Budapesti Celeti raudteejaama juures nõudsid migrandid teist päeva järjest ligipääsu Saksamaale suunduvatele rongidele. Itaalia on valmis kehtestama Saksamaa palvel isikute kontrolli Austria piiril Brenneros. Tulenevalt Euroopa Liidu veepoliitika raam direktiivist peaks käesoleva aasta lõpuks olema tagatud kõikides pinnaveekogudes hea ökoloogiline ja keemiline seisund, mis tähendab, et tagatud peab olema ka kalade läbipääs. Sigimisaladele on aga teada, et nõuete täitmisega ei saada õigeks ajaks valmis uue niinimetatud superministeeriumi hoone arhitektuurikonkursi võidutöö on selgunud, hoone ise peaks valmima 2000 seitsmeteistkümnenda aasta suvel. Täna selgus meeste korvpallikoondise lõplik mängijate nimekiri, kes sõidavad Eestit esindama laupäeval Riias algavale Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Viimasena jäeti meeskonnast välja tagamängija Martin Dorbek. Ilmast. Ka öösel on see pilves selgimistega, kohati sajab vihma, hommikuks saju võimalus väheneb ja tuul nõrgeneb. Päev tuleks samuti vahelduva pilvisusega ja hoovihmadega. Õhutemperatuur on homme 14 kuni 19 kraadi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib ühendada riigile kuuluvat, transporditi, võtad ühise valdusfirma alla peale efektiivsuse tõstmise võimaldab kavaga ärilise ja poliitilise juhtimise eraldada. Ühise valdusfirma alla koondatakse Tallinna sadam, Eesti raudtee, EVR Cargo, Eesti Loots, saarte liinid, Tallinna lennujaam ja veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakond, selgub kavast. Veel kaalub ministeerium ka võimalust luua vahefirmast, mille valduses oleksid Eesti raudtee ja EVR Margo osalused ja mis esindaks Eesti raudteesektorit läbirääkimistel. Aga osalusi juhitaks nii nagu emaettevõtja juhib kontserni ehk valdusfirmal oleks otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarettevõttes valdusfirmas töötaks juhatuse esimees, finantsdirektor, raamatupidaja, analüütikud. Ministeeriumi hinnangul võtaks konsolideerimiskava elluviimise puhul esialgsete lepingute ning otsuste ettevalmistamine valitsusele aega viis kuud, õiguslike regulatsioonide muudatused kaheksa kuud kuni aasta ning kontserni moodustamine kolm kuni kuus kuud. BNS korraldas täna taas järjekordse majandusteemalise vestlusringi, kus arutleti samuti riigiettevõtete teemal ja Indrek Lepik võtab seal räägitu kokku. Tallinna Sadama korruptsiooniskandaali taustal tõdesid kõik, et Eesti riigile kuuluvate äriühingute nõukogud ei tööta efektiivselt ent bürokraatlikud vahendeid selle muutmiseks ei ole. Lahendus probleemile. Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul tagab ettevõtte edu läbipaistev juhtimine, transparentsust, kultuur ehk need pehmed asjades, kui neid ei ole, siis me võimend, siukseid, institutsionaalseid asju ehitada nagu teine teineteise peale hästi-hästi palju, aga sisuliselt ei muutu midagi, et vastupidi, võib-olla tõesti see muutub kõik nagu veelgi komplekssemaks, veelgi keerulisemaks, raskemalt jälgitavaks ja sisuliselt nagu see tulemus võib olla vihma käest räästa alla. Suured skandaalid või nagu see võimalus neid asju kuidagi formaalset peita on olnud, veelgi veelgi rohkem. Suurema bürokraatia vastu oli ka Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke, kes võrdles Eesti praegust olukorda Soomega, kus riigiettevõtete juhtimises hakkasid asjad muutuma. Pärast skandaale. Mis neid sinna viis, oli piisavalt suured, sügavad skandaalid läbi, mille ühel hetkel osa poliitilistest otsustajatest jõudis tõdemusele, et riigi äriühingutele liiga lähedal olla tegelikult ei ole hea see muidugi tähendab seda ka, et nagu soome ilmselt riigina oli selleks hetkeks jõudnud nagu sellesse faasi justkui sõnab, nagu kilekotiga ei varastatud hädasi sai nagu kõrgemal tasandil võib-olla luua. Väidetavalt tekkis tõdemus, et, et kui me oleme seal liiga lähedal, tegelikult võit on sellest nagu väga vähesest, kui võidab, et siis noh, ettevõttel läheb hästi, eks, aga kui läheb midagi viltu, et siis see pritsib nagu hästi palju meie peale, aga sinnani viis, mitte analüütiline küps mõtlemine, vaid väga halvad kriisid. Praeguse olukorra esmase lahendusena näeb raasuke aga ministri poolt avalikult põhjendatud otsust, miks keegi riigiettevõtte nõukogusse nimetati. Alustaks sellest, et kõik järgmised nominatsioonid nõukogusse kaasnevad määrava ministri poolt selgitusega palisin Aivar Hundimäe andmevara nõukogusse tänu sellele, et tal on niisugused niisugused oskused tänu sellele, et on tegemist ausa ja korraliku kodanikuga ja muuhulgas minu kui, kui üldkoosoleku ettepanek on ka see, et ta saaks valitud selle ettevõtte nõukogusse, et selle ettevõttega saavutatakse, eks laste täidetakse omaniku ootused ja nii edasiteenistuse pressi teada. Pane see asi välja, meil ei ole vaja nagu mingisugust keerulist struktuuri, see ongi läbipaistvas vastutuse võtmine. Täna arutati majandusminister Kristen Michali ja Harju maavanema Ülle Rajasalu osavõtul arenguid Tallinna Helsingi tunneli rajamisel. Uku Toom uuris, mis seisus ideega ollakse. Idee Tallinn Helsingi ühenduste eest ja hiljem tunnelist on vana juba pea 150 aastat ja kerkib aeg-ajalt ikka ja jälle üles. Mõnikord tundub ta päris utoopiline siis jälle küllalt teostatav. Täna on jõutud taas selleni, et Harju maavalitsuse eestvedamisel on tehtud eeluuring. Nüüd peaks tegema tasuvusuuringu muuhulgas geoloogilise merepõhja uuringu Harju maavanem Ülle Rajasalu. Kindlasti on vaja teha geoloogilised uuringud Eesti ja Soome geoloogiakeskusega, mõlemad valmis selleks. Laevad on ka olemas, mis oleks võib-olla lähteülesanne, merepõhi tuleb läbi uurida. Tegelikult on Soome poolt väga lihtne seda teha, sest seal on puhast graniit. Graniit on tugev. Ta ei lange kuskile, ta ei lähe kuskile. Meie, võib-olla Harjumaa osas siin Viimsi poolt on nagu natuke raskem sellele pinnas. Uuring peab näitama, kuidas ja mismoodi ehitada ja kui palju see kõik maksma läheb ning selle uuringu läbiviimine nõuab raha. Majandusminister Kristen Michal. Selleks tuleb taadelda ka Euroopa vahendeid, et miks me täna just arutasime Harju maavalitsusega, sest teised osapooled justkui oleks valmis sinna panustama, et kuidas on Eesti poolt, et kas maavalitsus saaks selleks vahendeid, kas majandusministeerium üldse on huvitatud, et noh, seda, seda hoiakut on oodatud tegelikult meie poolt ja ja mina saan küll täna kinnitada, et meie ja meie ametnikud on sellest huvitatud ja me püüame siis otsida sellele jõudumööda rahastamist, et saaks minna Euroopa poolselt vahendit taotlema. Kuidas hindab tänast kohtumist maavanem Ülle Rajasalu? Tänane nõupidamine andis minule väga positiivselt, sest ma nägin, et minister, kelle silmad lõid särama, kes tabas täpselt ära sotsiaalmajandusliku arengu uued töökohad, uued võimalused, uued investeeringud, et mul on tugevalt hea meel, et me täna siia tulin. Ja Kristen Michal kinnitab Kui vaadata tulevikku, siis meil on siinsamas ka needsamad plaanid näha, et see annaks ikkagi Tallinnast märksa suurema regiooni juurde liikuvuse samamoodi Helsingist, et see võiks ikkagi olla asi, mis mõlemale linnale mõlemal riigil annab majanduslikult väga suure võimaluse inimestele tegelikult väga head võimalused, nii et ma arvan, et igal juhul sinna paigutatavad eurodance seda tuleviku projekti väärt. Nordea Pank avaldas oma majandusprognoosi, mis rõhutas nii Eesti eksportturgude kui suurte arenevate majanduste ebakindlust jätkav Indrek Lepik. Eesti majandus kasvab nii sel kui järgmisel aastal, kuid peamine kasv on tulnud sisetarbimisest. Eksporti pärsib aga lähinaabrite kui suurte majanduste ebakindel seis Nordea Pank, Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Globaalne kaubandus on mõjutanud ka meie kõige tugevamad partnerid Rootsilt tähendab olulist paranemist, need seadused ei ootaks, kui Eesti tööstustoodangu kirkad seal Eesti prognoos, et me oleme selleks aastaks varasemalt prognoosinud sinna kahe protsendist kasvu ja järgmine aasta elavnemist. Euroalaturg on nagu paranemas Agas kasu riskid on selles suhtes kasvanud, et panete turgude, olukord on võrreldes eelmise prognoosiga nõrgenenud maailma kaubandus protoorseme alla võtnud. Kuna märkimisväärne osa meie ekspordist on allhange Rootsile mõjutab läänenaabriseisundit märgatavalt. Võib-olla meie nõrkus on see, et meie põhil vedur ongi Rootsi, aga seal on juba väga kõrgelt kõrge baasekspordis, eks läbi tuunikasektorit, et kui see ärevad olukorra turul, kes saavad enne, siis, siis toodavad mõõtka elektroonikasektorit elektroonikasektoris väga kiire hinnang langust, et sul võib-olla see ekspordi Numsus tea, aga ettevõtte tulud sellest ei pruugi palju võita, sest surve tuleb, lihtsalt surutakse, nagu sul on ekspresident seal allaandmiseks ja seda ka näha, eks, et öeldakse, et võib-olla suudame neid mahte teha, aga rohkem Eesti ettevõtted ütlevad, et aga meil on väga suur surveks ostjate poolt suurteks hinnal. Praegune kasv toetab sisetarbimisel, millele on kaasa aidanud ka tooraine odavnemine kuid palmi sõnul ei tee ettevõtet piisavalt investeeringuid, et pikaajaliselt tehtud väärtust tõsta. Majanduskasv tugineb liiga palju tarbimise peal ja kui väliskindlust tuleb, uus soft on ja siis väga lihtsalt teeb see kaks protsenti maskasva muutuda allapoole, mitte üles. Loomulikult globaalne investeeris, lohutan täna tagasihoidlikult, eks toore network tõelised, tõmbad tagasi energiasektor temalt. Globaalne tööstussektor kasvab väga aeglaselt, et seal on väga keerukas teha investeering, aga see on lihtsalt see ohumärk, et kui me jätkame sellist säästmistena laenude tagasimaksmist rohkem vabalahendite välja paigutamist, et siis siis tulemuseks on see, et meie potentsiaal Noskasvakab alla tulla. Tööpuuduseks hindab pank käesoleval aastal 6,5 protsenti, mis peaks paari aasta jooksul viie koma üheksani langema. Sisetarbimise osakaal majanduskasvus peaks ka lähiaastail vähenema ning eksport investeeringud tõusma. Ent kõik see sõltub Põhjamaade euroala majanduste käekäigust. Edasi läheme välisteemadega ja Janek Salme, palun. Ungari pealinna Budapesti kelleltki raudteejaama juures nõudsid migrandid teist päeva järjest ligipääsu Saksamaale suunduvate rongidele. Raudteejaama juures on umbes 2000 migranti, alates teisipäeva hommikust politsei nüüd raudteejaama juba varem. Sel nädalal jõudis Celeti raudteejaamast neile läinud rongidega Austriasse ja Saksamaale üle 3000 migrandi. Ungari parlament koguneb homme erakorralisel istungil, et arutada migratsioonikriisi. Arutlusele tulevad valitsuse ettepanekud piirikontrolli tihendamiseks. Muuhulgas tuleb arutlusele ka sõjaväe kaasamine piiratud ulatuses ning uute põgenikekeskuste rajamine. Itaalia on valmis kehtestama Saksamaa palvel isikute kontrolli Austria piiril. Bereneras Alduaadidžee provintsi ametivõimud teatasid, et Itaalia on taas valmis rakendama kontrolli, nagu tehti juunis Saksamaal toimunud G7 tippkohtumise ajal. Nende teatel oleks tegu ajutise meetmega, mis annaks Saksamaa Baieri liidumaal aega ümberkorraldustega ja kriisimeetmete rakendamiseks. Baieri liidumaa on palunud Itaalia põhjaosas asuvalt Altuaadich provintsiga logistilist toetust. Sealsete võimude teatel võetakse vastu 300 kuni 400 põgenikku ning majutatakse nad ajutiselt selleks ettevalmistatud võimlatesse. Euroopa Liidu reeglid põgenike registreerimiseks nende asüülitaotluste läbivaatamiseks esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu nad saabuvad, kehtivad endiselt, rõhutas Saksamaa siseminister Toomas Teeennese. Ei Darlini kokkulepet pole peatatud. Rõhutame, et kokkulepetest tuleb kõikjal kinni pidada ja me oleme seda Ungarile selgelt öelnud. Praegu räägitakse selles suhtes palju, Ungarist Kreekast mõnevõrra vähem. Vaatamata sellele, et dublini süsteemi on õõnestatud, ei ole valmis muutma seda enne, kui on leitud muu toimiv süsteem, rääkis Saksa siseminister tennise Saksamaa siiski hakanud vastu võtma Süüria põgenikke asüülitaotlusisõltumata sellest, millises kohasõnad Euroopa Liidu sisenesid. Euroopa Liit pikendab taas kuue kuu võrra sanktsioone, mis kehtestati Ukraina idaosas tegutsevate separatistide toetajatele. Uudisteagentuuri AFP allika teatel on poliitiline kokkulepe olemas ning sanktsioone pikendatakse kuue kuu võrra tuleva aasta märtsini. Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaadid arutasid sanktsioonide pikendamise küsimus tänasel nõupidamisel. Euroopa Liit on kehtestanud sanktsioonid ligi 150 Vene-Ukraina kodanikku ning 40 ühenduse või ettevõtte suhtes. Seniste sanktsioonide aegumistähtaeg oli 15. september. Ja tagasi koduste asjade juurde tulenevalt Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist peaks aasta lõpuks olema tagatud kõikides pinnaveekogudes hea ökoloogiline ja keemiline seisund, mis tähendab, et tagatud peab olema kalade läbipääs sigimisaladele. Viimane tähendab veekogudel olevate paisude lammutamist või kalatreppide ehitamist. Ent mitmete osapoolte huvide põrkumine on muutnud pääsude ehitamise pikaks ja valulikuks protsessiks, millega käesoleva aasta lõpuks valmis ei jõuta. Mirjam Nutov räägib kõigest lähemalt. Teadaolevalt on Eestis 919 paisu, millest ligemale 350 asuvad jõelõikudel, kus on erinevate kalaliikide jaoks olulised elupaigad ja kudealad. Ekspertide hinnangul on paisude tõttu näiteks lõhele ja siirde siiale praegu kättesaamatu kuni 90 meriforellil viimale aga kuni 75 protsenti potentsiaalselt sigimisaladest et seda olukorda muuta ning vastad Euroopa direktiivile veeseadusega paisa omanikele tehtud kohustuslikuks taotleda keskkonnaametist paisutamiseks või hüdroenergia tootmiseks vee erikasutusluba. Keskkonnaameti Põlva, Valga Võru keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle selgitabki lähemalt. Selle vee erikasutusloamenetluse käigus siis keskkonnaamet kontrollib ka seda, et kas kalade läbipääs on tagatud ja kui ei ole, siis loomulikult tuleb omanikul sellega tegeleda, joonistada kokku, projekt, küsida riigilt toetust. Täpselt nii toimis ka Põlvamaal Võhandu jõe ääres elav Rain Tobreluts, kes Viira vesiveski omanik 1000 jõgi on oluline. Lõheliste elupaiga nõuab keskkonnaamet kas veskipaisu eemaldamist või kalatrepi ehitamist aga Veski omakorda muinsuskaitse all ei luba muinsuskaitseamet eemaldada. Jõe põhjast olulist põhja palkil jätkab muinsuskaitseameti Põlva maavaneminspektor Viktor Lõhmus. Hoia valk on sellepärast tähtis, on kunagise selle veskitammi üks osa. Tamm ei ole oma hiilguses säilinud. Daam on säilinud, osaliselt aga see, mis on säilinud. See on meie jaoks nagu püha ja puutumatu. See omakorda on aga vihale ajanud kanuumatkajad, kes samuti vahende jõge meelsasti kasutavad ning sooviks pigem loodusliku pildi taastamist kui betoonehitisi jõkke jätkab Võhandu maratoni korraldaja Hillar Irves. Et täna keset kaitseala lihtsalt lüüakse kopp sisse, suunatakse jõgi korraks teisele poole, ehitatakse midagi, raisatakse kümneid tuhandeid eurosid, selle asemel, et võtta üks palk eest ära ja lasta jõel voolata nii nagu ta tuhandeid aastate Molanud, et ma küsisin, et kui palju üks bait maksab. Veskiomanik Rain Tobreluts ütleks seepeale, et tänaseks on see palk maksma läinud 48000 eurot ning läheb veelgi. Tobrelutsu huvi on veskiomanikuna pais säilitada ning tegelikkuses soovita tulevikus alustada jõel ka hüdroenergia tootmisega, mistõttu on ta ka ise teinud mahukaid kulutusi, et vastata keskkonnaameti nõuetele. Ainult keskkonnamõju hindamine üle 8000 pluss mõõdistamised, veski, plaanid, värgid, et üsna kulukas. Keskkonnaameti Põlva Valga Võru keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle sõnul on Viira vesiveski hea näide sellest, et paisude ja kalapääsude näol on tegemist raske ja keerulise teemaga, mis loodetavasti pikapeale siiski ka tulemust annab. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Miriam nuuttav Viira. Endise rahandusministeeriumi hoone asemele ehitatava niinimetatud superministeeriumi arhitektuurse ideekonkursi võitja on arhitektide Kai Risto Parve ja Mait Väljase töö valged, mis kujutab kahte kõrget pühendatud hoonet. Mari Rebane kõneleb edasi. Võidutöö puhul tõsteti esile selle minimalistliku vormikeelt selgust, lihtsust, intelligentset tellikaatsust ja diskreetset väärikust. See oli juba teine arhitektuurikonkurss samale hoonele, selgitab žürii liige Jaak Huimerind Eesti Arhitektide Liidust. Parima arendaja hoone leidmise konkursil ei olnud nagu mingisuguseid esteetilisi arhitektuurseid tingimusi selle hoone lahendamiseks, aga tegemiseks pigem vastupidi. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi olemas projekt, mille alusel on võetud ehitusluba ja mis oli sündinud konkursi tulemusena ja selle koostanud Eeaa areng arhitekt Martin Auini juhtimisel. Aga seda projekti lubati siis selle arenduskonkursi käigus muuta või teha täiesti uus projekt. Ja sinna ongi koer maetud. Arendaja osaühingu kaks torni pakutud lahendus ajas piltlikult öeldes arhitektide liidu tagajalgadele ja koos linnavalitsusega survestati riigi kinnisvara aktsiaseltsi uut konkurssi korraldama. Kuigi riigihankes sellist tingimust sees ei olnud. Arendaja kaks torni tegigi seda ning juhatuse liige Eiki Rump kinnitab, et ehitusajagraafikud konkurssi mõjuta, sest uus hoone eelmisest oluliselt ei erine. Meile on antud riigihanke lähteülesandes, mille riigi kinnisvara siis väljastas konkursil väga selged piirid, mida teha tuleb, millised on pinnad, milline ruumiprogramm. Ja me peame sellest juhinduma, et seal väga palju sellist loovat mõtlemist meile kui arendajatele antud ei ole ja kõik need samused, lähteülesanne, nende parameetrid, tahes-tahtmata pidime me ka eskiisi konkursil osalejatele panema laua peale, teisiti oleks saanud, sest see on üks meie lepingu sisu. Me peame täitma lepingut ja, ja nii see sai ka tehtud, ehk siis, et ei ole väga palju midagi muutunud. Kui me nüüd möönab, et linna arendaja, arhitektide ja riigi kinnisvaraesindajatest koosnev žürii jõudis küll konsensusele, kuid 10 kvalifitseerunud võistlustöö hulgas ei olnud tegelikult ükski ideaalne ja selle probleemi juured on hoopis kaugemalt. Jaak Huimerind. Vana detailplaneeringule ikkagi selline, kus vana maja pidi nagu säilima see, et see vana maja lammutatakse maha tuli kuidagi ka hiljem ja tegelikkuses võib-olla arhitektina öeldes võiks öelda, nii, et noh, et et võib-olla see detailplaneeringule pisut aegunud praeguseks, kus oma maja maha lammutatud, et sinna oleks võinud hoopis uhkema ja teiste tingimustega detailplaneeringu teha, kuid selleks enam ajalist ressurssi kellelegi ei olnud. Rahandusministeeriumi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi ühishoone peaks valmima 2000 seitsmeteistkümnenda aasta suvel. Ja sünoptik Ülle Jõemaa saab nüüd rääkida pikemalt ilmast, tere õhtust. Tere õhtust, Skaga rakki väina kohal pööranud madalrõhkkonna lohus moodustus täna Läänemere põhjaosas uus pisike osatsüklon, mis liigub piki Rootsi rannikut aeglaselt põhja poole. Madalrõhulohk koos vihmapilvedega on Eesti kohal ning püsib siin veel ka homme, ent siis ilmutab ilm siiski paranemise märke. Sajud vähenevad ja halli pilvemassi tuleb selgimisi. Ööl vastu homset on Eestis pilves selgimistega ilm. Sajab vihma. Põhja- ja Ida-Eestis on sadu kohati tugev, mitmel pool tekib udu. Puhub ida- ja kagutuul, Lääne-Eesti saartel on tuul läänest kolm kuni üheksa, põhjarannikul öö hakul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Hommikuks saju võimalus väheneb ja tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega ja kohatiste vihmahoogudega. Puhub läänekaare tuul, Ida-Eestis on tuul idakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 14 kuni 19 kraadini. Karl Mihkel Eller võtab nüüd kokku päeva spordisündmused. Eesti korvpallikoondise treenerid eesotsas peatreeneri Tiit Soku ka kinnitasid need 12 meest, kes esindavad koondist Riias toimuval Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Viimasena jäeti meeskonnast välja tagamängija Martin Dorbek. Kuna eilset oli koondise valikus 13 mängijat, siis ei peatreener sokk just Dorbeku väljaarvamisele põhjenduseks, et otsustas kogemuste kasuks. Korvpallikoondis treenib homseni Tallinnast eemal esimene treening Riias toimub reede hommikul. Aastatel 2001 kuni 2004 koondist juhendanud Heino Enden arvates saavad Eesti jaoks eriti rasked olema esimesed alagrupimängud Tšehhi ja Belgia vastu. Kõik arvasime, et see on hästi ja alagrupi sattunud, et selline noh, head vastased, aga samas võib-olla see järjekord ei ole kõige parem jällegi ühest küljest võib-olla oleks ikkagi paremalt mängida üks lätlaste või leedulastega see esimene mäng, väga tähtis on see esimene mäng nii moraalses mõttes kui ka nii-öelda turniiri mõttes, sest siis need Tšehhi on see üks peamine konkurent, kellega me nii-öelda nelja parema hulka tahaksime jõuda. Kui me selle võidame, on suur šanss edasi saada, kui me kaotame, on flantsid, vähenenud. Eestlannad Kaia Kanepi Anett Kontaveit jätkavad täna USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel oma teise ringi mängudega koonda vaidleks äsja alanud kohtumises vastu maailma 31.-le numbrile venelanna Anastasia pallutšenkovale kanepi kohtumine. Maailma seitsmeteistkümnenda reketi ukrainlanna Elina Svitolina aga algab Eesti aja järgi täna hilisõhtul. Eesti parim naistennisist Kanepi oli avaringis kindlalt kuus. Üks, kuus. Üks üle temast maailma edetabelis 15 kohta eespool olevast sakslast Anneljana Frinstamist. Tänase vastase Svitolina kohta arvas Kanepi järgmist. Ma tean, kuidas ta mängib, ma ei olnud aga kunagi võistlustel mänginud, aga trenne olen temaga teinud, nii et ma tean, mida oodata. Ta mängib hästi palju, palju tagasi ja jookseb jookseb hästi, et ma pean ikkagi olema agressiivne, ma pool aastat olin haige, selles suhtes nagu võtab aega, et taastuda haigusest ja powerit on selles suhtes, et mul on tahtmist, et see pole, mis nüüd oli selja taga. Et keeruline võis olla ja mängida ja trenni teha kogu aeg oled väsinud ja see ei ole nagu Mati ka, aga ma olen praegu terve ja energiat on ja siis on nagu hästi. Eesti aja järgi täna öösel toimunud Ameerika lahtiste mängudes pääsesid naiste üksikmängus avaringist edasi Neljandana asetatud Caroline Wozniacki. Viiendana paigutatud Petra Kvitova taanlanna Wozniacki alistas kuus. Kaks, kuus. Null ameeriklanna Tseemi lööbi ning tšehhitar Kvitova sai kuus. Üks, kuus. Üksjagu sakslasest Laura Sigmund-ist. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi teise septembri Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.