Ja. Ja ja. Ülemine nooled lõhn. Põlemise mäel on. Jää püsti samal ajal alati meeles moraali hoopis Toonane Olavi. Punane tähendab, see, sa kujutad ette, kui ta läheb noh, kaanonist siis ja plokk siis sellesse ka hullumeelsus on, et ei tohi Narva vöögina eksida. Meloodias. On hea, et sa ei tohi seda öelda, kuidas pole tallegi nummerdatud. Säärasele toona vaatlema. Nende raamat ikka käe profiväärsetena. No. Üks Jabalazza pump, nali tavalise aparaadi endise väärsule, tema endise poole. Emaduse teoorias ja praktikas värk. Nonii jääme rahule vähesega, mis me oleme saavutanud. Läheme lahku õppima, täna olid mõlemad lähevad trepist üles, muidu aita, siis. Mul on aidatud ja tantsida. Mul oleks teile teatavaks teha ametlikud tulemused peale seda, kui eileõhtused, jahi ja kalapüügivõistlused on lõppenud. Täna hommikul oli kohtunike kolleegium koos ja arutas veel viimast protesti kus oli ohus härrardi kalapüügivõistluse tulemus, kuna mõningad härrased mainisid toda ette härra arti, haug olevat söönud ära nende elussööda. Ja seda me tuvastasime, kuna ühel sarjal oli üks silm läinud. Kuid hommikul haugi lahkamisel siiski särge ei leitud ja nii ongi mul võimalus üle anda härra Ardile vardi metskonna aukiri kalapüügivõistlus. Kuidas seda märkida, et 1,2 meetrit oli pikk kaugno me seda muidugi tegime, tema lahkel palvel. Ole hea, tule siia. Ikka tänane kahtlane. Jätkuvalt kala on, aitäh. Kalapüügivõistlustel saavutas teise koha Mihkel Mahla. Naha nii. Tänane Mihkel oligi protesti esitaja. Ja kolmandaga Avo kannike 120 millimeetrise sarjaga. Nii kui kalapüügimehe koju jõudsid, olid nad oma kotikesega väga uhke. Et ja kuna oli lootust, et ega need jahimehed ikka midagi ei saa kuid nende lootused luhtusid. Kell 12 saabusid siis vägevad kütid. Ja nendest kolm tabasid esimese koha saabult taas Frederik kalt. Rootsi. Teise koha saavutas Ennu Alak Elva. Aitäh ja kolmanda koha Tõnu aamiste kohalikvardi mees ei ole dalamist kohal. Talleks maksab raadimisega õhtul päris kaua. Täname. Forrest Dahlia laululaager koosneb nagu arvud tutest eri piltidest muidugi aukohal. Peamine kus kõige suurem hool kõigil nii dirigendile kui meestel, see on laulude õppimine, meeldetuletamine, lihvimine, sättimine, nii et kontserdil kõik kõlaks laitmatult. Aplaus tuleks suur. Aga kui vaadata pisut kõrvale, siis näed, vardi metskonna mehed, need on köögi juures ametis, Nende lapsed kannavad toidunõusid siis sibatakse siin ja seal, sest ega ka võrkpalliplats ei muutu kohe võistluskõlbulikuks iseenesest või et köied oleks õiges kohas, kus kõik vedada või sangpommisaks sikutada ja palju, palju muud, ega need toidudki tulevad küll köögist lauale, aga kööki peavad nad kuskilt mujalt tulema ja piim oleks värske ja kõik oleks valmis. Lõigatud ja salatit oleks küll, aga see on kõik üks suur masinavärk. Ja samal ajal peab metsaülem ise olema ju tenori. Tee keskel. Päev tagasi. Läks äkki kultuurimaja suure saali uks lahti ja kohalik metsavaht tuli tõsise näoga ukse peale. Ilmuikamata sai Toomas Ehrpais aru, et midagi on nüüd juhtunud, on vaja omavahel kõnelda. Ja selgus, et mets oli põlema läinud. Raadiojaama juures oli valves päris lapsel korral, sest et Suuri mehi kogu aeg hoida ühe koha peal. Ja nii see oli, milline see pilt siis oli pärast seda esimest teadet ja kui sai juba asja uuritud? No esimene pilt oli muidugi selles suhteliselt, et info ei jõudnud õigel ajal minuni ja, ja, ja ma võtsin siit mehi nii palju, kui veel, andis poisid-tüdrukud need kokku, me saime 18 meest meist ennem jõudis kohale metskonna tuletõrjeauto ja sealt saime siis temaga kohtuda kohe täpse informatsiooni. Õnneks olid läheduses EPT mehed, kes avastasid, kellel oli rasketehnikat suur tee, 100 ja ekskavaator. Need toodi kohe platsi. Ja siis, kui meie juba kohale jõudsime, oli see see niisugune suur tulerinne juba juba likvideeritud ja siis algas selline kustutamine ämbrite ja, ja veekandmine muidugi, et maastik oli niivõrd pehme, siis tuletõrjeauto jäi siis teda tuli siis isegi ekskavaatoriga tõmbasime välja. Nii et mehed tegid üks kolm-neli tundi ennastsalgavalt tööd ja siis oli tulele piir pandud. Ja kohe võis avastada seda, et, et ilmselt oli tegemist Kalamiste poolt. Suitsuotsa vetika otse mahaviskamisega. Üks, üks mees püüdis rahulikult kala, kas tuledel, kui tuletõrjeauto mööda sõitis, meedioksid, see teda üldse ei häirinud? Palusime küll, et noh, et oleks võib-olla parem visata õnkonna kõrvale tulla, parem tuld kustutama ka sellest ei teinud nagu välja. Mis keelisse mees rääkis, rääkis natuke meile võõras keeles meile harjunud keeles vene keeles eesti keele peale ta ei osanud midagi vastata. Öö otsa oli valve ja ka tänane päev kindlasti tuleb palve peale jääda, sest tuul õõtsub, eilne vihm muidugi oli ja, kuid tuli on juba turba sees puujuurte all, nii et eile kella nelja ajal juba nihukesed parajad männikesed juba kukkusid küljeni. Samal ajal kui mehed lauset edasi laulu põliseesti vennad, olgem rõõmsad, olid 18 meest üsna murelikud ja tegid kõvasti tööd ja olid tahmased. Nüüd vist on tahtmine kontrollida vajanud valve, ütleme kell kaheksa toimus hommikul valve vahetus. Nüüd kuuleme kohe, raadioside on tulekahjupaigaga ka. Kell 25 üheksa, kas kuulete? Kuidas on tulekahju seisu, kas seal on informatsioon jõudnud? No vot vot. Tegelikult see vihm ikka nüüd natukene aitab. Ole täitsa ja, ja, ja siis räägime uuesti hiljem. Seal ei olnudki nii suurt vihma nagu, nagu, nagu siin oli seal viis kilomeetrit vahetult väikse vihje ka siin ei saa. Siia-sinna käib niimoodi. Mis majutuspaikades telkide peal lausa kole oli, ja lasteaias, kus osa mehi ööbis läbi kattuks laetuli see tulekahjukohas oli nii episoodiline ja nõrgukene ei löönud tuld. Mulla alla. Pinge säilib, inimese tuleb otsida, puhkuselt välja ajada, et ikkagi silm peal hoida ja tuld materdada. Otsustati siiski, et koor, kellel õhtul kontsert ja univormid kaasas, appi ei lähe. Selleks siiski väga suurt vajadust ei ole, kuigi mehed olid üksmeelselt nõus. Nii see on. Rõõmud ja mured käivad koos, aga korraldustoimkond on niivõrd võimekas, et oskab vägesid jagada, oma inimesi maksimaalselt kasutada. Laul võib kõlada ja, ja mets ei tohi põleda. Pane natukese vett kaja mulda talle juurde. Talle ilusti sele sorri siia ümber. Kuidas tähele panna, ma vaatan, alles istutamine lõppjärgus, aga üks mees juba noaga kallale. Aga nii vist see peab olema. Eks ikka, sest praegu ei ole päris õige puu istutamise aeg. Õige aeg on, noh nii nagu põllumehel on talinisu ja rukkikülvame sel ajal metsamehel. Puu istutamine augusti teine pool, septembri esimene pool. Kuna kuiv on ka ja puujuured on lühikesed, sest ta välja võetud augusti Maasest ja ta kasvama läheb, siis tuleb teha nii, et juurte pikkus ja okste pikkus oleks võrdsed, vähemalt tammel võibki olla oksi vähem. Ka paljas teivas on läinud kasvama. Kui me teame, ajalugusid, loeme, mida Rootsi kuningad on istutanud, teised väejuhid on ka teinud, nii et ka need Rootsi kuningalugusid ei saa ka nüüd päris täie ette võtta, sest minu arust on siis pool eesti tammedest Rootsi kuningas istutatud, aga tegelikult need olidki natukese vähem. Mõni võib ju meil olla niisugune jah, mõni on kindlasti ja siin nüüd oksad saavad veel Kateksbele siiani multši eest, siis ta hoiab niiskust ja ei kuivata nii ära. Tegelikult see terav nuga taskus, väljanikud siuhti, kas igal metsamehed on alati nuga? Tegelikult igal metsamehel peaks nagu nuga taskus, olemusest metsas teinekord kõnnid ja hirmuga, mõni loom jookseb vastu puud ja saab haigeid, on vaja. Nii nagu ära päästa tema hingekene, taeva pesa, see pesa võtab täitsa hästi vastu, sest paistab, et seda vihmakest ei ole ka siin tulnud nagu mujalgi Eestimaa. Aga siin on veel praegu veel. Ega neid uksi veel siin üheks pole jäänud, pildi tegijate jaoks ikka peab mõne jätma. Nii tavaliselt kõik need tammed, mida metsamehed on istutanud sihukeste päevade puhul, need on kõik siiamaale kasvama läinud. Loodame, et ka see läheb head lauluvennad ja kallid, nendele kaasatundjad on saabunud jälle see pidulik ja mõnevõrra nukker hetk kus on istutatud tamm meie järjekordse laululaagri mälestuseks seekord siia missimaile, et meenutada neid tihedaid laulupäevi anno 1992. Eks Eestimaale on tammesid kui tugevuse ja kestvuse sümboleid istutanud Saarid ja kuningad ja küll kommunistid ja, ja kuningannad. Aga Nende kasvamise eest on tulnud hoolt kanda ikka kohapealset inimestel, lihtsatel, eestlastel. Jaga forest. Stahli on oma 20 aasta eksisteerimise jooksul istutanud eestimaale hulk tammi paljudesse paikadesse. Aga ausalt öeldes, ega me nende kasvamise eest eriti muret ei ole tulnud. Me oleme ikka nagu kõik pürginud kõrgemale ja kaugemale ja võib-olla isegi rohkem, kui meie võimed ja tiivad kannavad. Võib-olla me peaksime tänases majanduslikult kehvas ja vastuolulises Eestis rohkem koduste tammede oma koduasjade ja olude. Kaasaaitamisele sellepärast, et Stahli ja ühendab väga erinevatest Ettevõtetest ja suundadest metsamehi ja kes muud siis kui, kui Forestaalia kes oma kultuurimissiooniga peaks olema kõrgemal sellistest väiklastest, ametkondlikest Nagelemistest ja kildkondlikest asjaajamistest kõrgemal olema ja katsuma ühendada uuesti kogu seda metsandusliku ühiskonda, mis Eestimaal on ja mis eesti rahvas metsast loodad. Võib-olla tasuks mõelda sellise tammede kontserttsüklite korraldamist et maakondades metsanduslik üritustega koos läbi viia, et me saame nii jutu kui lauluga nendest osa võtta ja rohkem ka neid lavalisi kogemusi omandada, nii et püksid väga ei lõdiseks seal lava pääl. Ma usun, et sellega tuleksid metsamajanduse kõrval kaasa metsatööstuse ettevõtted, samuti põllumajanduse ministeerium, Talupidajate Keskliit, rääkimata nüüd massiteabevahenditest ja maakonnavalitsustest. See üritus teeniks tõesti tõesti asja. See võib olla sellise sellise sooviga, et juhatus neid asju arutaks ja võib olla. Ära võiks jätta näiteks need nõu kogulikud metsapäevad, kus paar tundi mängitakse tööd ja ja siis sõidetakse laiali ja mis jääb nagu niukseks sisemiseks, mitte avatuks, ettevõtta. Milliseks, aga meil oleks praegu just seda metsandusliku ühtekuuluvust, metsanduslik, propagandat, metsanduslik mõtet sisendada, see oleks Forystaliale tar emissioon olema. Et võib-olla selle soovige. Me võiksime jättagi tänase tamme siia Alema dendroaeda kasvama, et me kõik tammed omale üle käime, hooldame neid ja hooldame neid metsanduslik mõtteid, metsandusliku laulu, mida me oleme oma rohelise mundriga tahtnud kanda. Need sõnad ütles tuntud teada metsamees Leonhard Polli. Nii minul on öelda ainult suur tänu teile, mehed, et te olete koduaeda toonud sellise ilusa tamme. Ja ma ainult mainiks ära, kui toredate tammede keskel on tänane Pure Stahli tamm. Minust paremal on meile kõigile lugupeetud endine metsamalt looduskaitseminister Heino Tederi istutatud tamm. Sealt selja taga on Eestimaa metsaülemate poolt istutatud tamm. Ja see kõige pikem tamm on kõige väiksemate Nissi koolinoorte metsameeste poolt istutatud tamm. Toredasse tammesalusse panime täna oma tamme kasvama.