Raadio kahes stuudios on nüüd mees, kes tõusis ajalehe veergudele ja, ja vähemalt spordiuudisekünnise ületas. Nonii, umbes kuu-poolteist tagasi, see oli juuni lõpus, kui Kaplinnas peetud trekisõidu MM bee grupile ja Daniel Novikov võitis, selle lunastas ühtlasi endale pääsme Pekingi Impia mängudele. Daniel, tere tulemast stuudiosse tõre ja luba sissejuhatuseks kätt suruda mehel, kes on vähemalt minu puhul taastanud usu sellesse, et ka pärast Erika Salumäed on Eestis ehkki rattaga sõitmine ja sport tipptasemel võimalik. Kui me intervjuud kokku leppisime, Daniel, siis sa ütlesid, et Sul on hea meel, et see piisavalt vara toimub, et sa jõuad veel randa minna, päikest võtma. Sulle meeldib selline ilm nagu, nagu augusti algus vähemalt. Tõesti, ma olen loomulikult, ilm on hea ja saab, mul on just puhkus, algas, et ma võtan praegu mingi üks nädal-paar nädalat puhkused praegu, ilm on hea ja. Hea tuju on, kui päike paistab ja vihma ei 100 väga head. Kellega sa rannas käia ja millega sa oma aega seal täidab? No põhimõtteliselt sõbrannaga käin kogu aeg rannas, et või sõbradega, et võrkpallimäng või mida iganes päevitame, ujume vesi on soe, nii et ilmad on väga hea. Praegu Eestis. Puhkus sinu moodi sa ütlesid, et nädal kaks võtsid seda, tähendab, mida siis puhkust, treeningutest, puhkust veel millestki muust. Teise treeningutes mul on praegu jõusaali puhkus, nagu et ma teen ainult jõusaali praegu no nagu seal minu hobi, et ma ujun, teen jõusaali, aga ratas praegu ma pole juba viis päeva ratast sõitnud, nii et minu jaoks on väga palju. Jõusaali puhkus muidugi kõlab hästi, ma arvan, enamustele Se puhkusega ei seostu, aga, aga, aga las ta olla. Sa ütlesid, et see on sinu hobi, see otseselt rattasõiduks vajalik ei ole. Ei, ma teen seda ka, aga ma nägu teen praegu ainult keha, rohkem harjutusi, mitte jala harjutasid, mis ma tavaliselt teen? Daniel, sa oled kaheksateistkümneaastane, jah. Sa räägid, noh, mitte üllatavalt, eks, eks neid inimesi on, on palju, kes on eesti keele hästi ära õppinud, aga sa räägid tõesti hästi head eesti keelt, kuidas, kuidas see on läinud nii. No tegelikult oli niimoodi, kui ma tulin mingi viis aastat tagasi jalgrattaspordi ja siis mulle treenerid lihtsalt ütles, kui sa räägid vene keeles, me sinuga ei räägi rohkem. Ja niimoodi hakkagi vaikselt. Hakkasin rääkima, kuulsin, mida teised räägivad koolis mulle eriti hästi, sellega pole kunagi välja tulnud. Aga pärast seda mingi kolme aastaga harjusin ära ja siis läks hästi edasi. Ei ole nii raske ja õudne, kui räägitakse, ei ole üldse. Sa oled päritolult Tallinna poiss, elanud, kõik need aastad. Õismäe Mustamäe, Nõmme seal sõpruskond, sõpruskond põhiliselt vähemalt mingi hetkeni, venekeelne, ikka ikka venelased, eestlased, kõik. Viis aastat tagasi sattusid sa jalgrattatrenni, mis asjaoludel, mida sa sinnamaani tegid ja ja miks, miks ratas? No kuidas neid on, kus? Ma ei tea, kuidas eesti keeles neid vene keeles võin öelda. Kus mošelors okei, idamaiseid võitlus. Kuidas ja okei, et no lapsepõlves ma tegin seda ja, ja siis ma hakkasin võrkpalli tegema. Võrkpalli mängisin ma kolm aastat ja päris niimoodi hästi tuli välja mullaga ja mulle meeldis see ka, aga ma päris tihti sõitsin jalgrattaga metsas ja tuli niimoodi, et milliselt püüdi kinniskorterid, et mulle kogu aeg meeldis mingi normaalse tempoga sõita, et ma niisama matkata nagu eriti ei taha ka. Et püüdi kinni öeldi. No kuule, proovi ka tuletrenni, et alguses hakkasin tegema seda mägiratast, mis on praegu siiamaani minu lemmik, tegelikult Ale nagu trikunud mööda ringi sõidetud ei ole eriti huvitav, kiiresti muidugi. Aga maastikuratas mulle meeldib praegu kõige rohkem, kindlasti. Proovisin ja niimoodi võrkpall jätsingi maha ja hakkasin ratast sõitma päras mingi aasta pärast läksin maantee peale. Ja, ja mingi maanteel olin isegi U16 koondises, et läksime noorte olümpiamängudele, mis olid 2005 aasta. Et siis mul ei ole isegi väga hästi, tuli välja ja mägirattasõidus, ma olin Eesti meister talikrossis ka ja pärast siis trikil ka võtsingi kalad üks aasta ära ja kiirus oli päris hea. Ja sellega siis ükskord tuli kutse, et Moskvast proovida. Seal ka olin parimate seas ja siis öeldi, et kuule, niisugune võimalused on maailma vaata, keskus kutsub sind ka proovima ennast ja et mis sa oskad üldse teha, et no loomulikult küsiti, kas Eestis on treke või mis trennitingimused on seal, et seal on arusaadav, et Suurbritannia vend ei lähe mitte. Millalgi esines Šveitsi treenima, kuna tal on kõik tingimused olemas. Et siis seal proovisin ja jälle ma olin veel 16 aastat vana, siis päris kõvasti sõitsin siis niimoodi läks ja nii edasi, et kolm korda olen juba seal olnud ja praegu augusti lõpus lähen juba neljas kord juba sinna pikemaks ajaks, et aasta aega olümpiatrenni teha. Trenn, Tanel, kui sa läksid, hakkasid rattatrenni tegema, ametlikult. Siis seal oli täiesti eesti poisid, jah, täpselt nii. See ei olnud raske hetk, sest sa lähed võõrasse seltskonda pealekauba nad kõik kõnelevad eesti keelt, su sõbrad seal ei käinud. No, ega, ega näiteks ma ei lähe ju raadiosse tööle, Ma lähen ratast sõitma, see nende jaoks armastus Ma olen rattaga, mitte nendega Need põhimõtteliselt. Arusaadav Eerika Salumäe disEestile teise treki kulla aastal 1992 sa olid siis kolmeaastane, mis hetkel sa esimest korda kuulsid Erika Salumäest ja teadvustasid, et, et tema ongi viimane inimene Eestis, kes on trekisõidus suuri tegusid. Teinud no ma arvan, see oli kasvõi kolm aastat tagasi, et niimoodi ma hakkasin juba inimesi tundma, et tegelikult ma hakkasin sõitma, ma ei tea mitte kedagi, mitte Jaan Kirsipuud, et lihtsalt lähen ja sõidan. Aga jah, loomulikult ma tean seda varem juba poliitikas olen kuulnud, et niisugune inimene on üldse olemas. Pärast sain teada. Oled sa saanud aega või leidnud tahtmist tutvuda ka näiteks nende materjalidega, mis viseerika karjääri puudutavad, sest noh, kuigi vist elu tol ajal, kui tema treenis nõukogude ajal, eks, ja praegu need on kaks ise asja, aga, aga tead sa natukene sellest taustast ka, kuidas tema vaeva nägi. Ei, ma tean küll, kuidas ta on trenni teinud, kust on trenni teinud, kellega ta on trenni teinud, et millal ja mida enam-vähem ma tean seda, aga ma nagu ennast ei tahaks päris temaga võrrelda. Et no ikka mehe trekisprindi naiste trekisprint on täiesti kaks erinevat asja, mis mõttes? Et üks asi on, need? Naistele on natukene see konkurents vähem ka eerika ajal see oli, ma ei taha öelda, et tal ei olnud selle, aga tal oli küll konkurents, aga mitte nii kõva, nagu praegu naistel on. Ja muidugi meestel on konkurents nagu see on kaks maailma, et lihtsalt teised erinevad asjad. No sina, Taaniel oled B-grupi maailmameister. Kui sa võtad kõik maailma parimate trekiratturid, siis mitmenda koha kanti või mis seltskonda see B-grupi MM-tiitel kuulub? Sinna võib tulla ka kõige tugevama maailmarattur, aga kui tal neid punkte ei ole, uudsee teenitakse, kui sa sõidad näiteks maailmakarikaetapi või MM-i ja aga ma pole seda veel sõitnudki meeste hulgast, ma olen aind jonärides kõik sõitnud ja siis. Lihtsalt neil on ei tutsi punkti, et nad ei saa sinna kohale tulla. Et niimoodi ma isegi võrrelda ei saa. Täpselt nagu juunioride Euroopa meistrivõistlustel võitis üks vend ja praegu ta peaks nagu MMi ka võitma, et ma nägin tulemuste järgi, aga ta oli täitsa mingi 12. või midagi, et sprint ja keeri, neid on niisugused alad, kus täitsa nagu kuidas sulle. Et ei ole mingi reegleid, et sa oled tugev, sa võidad kindlasti. Et põhimõtteliselt jääb natukene vedama ka sellega ja pluss oleneb kindlasti kohast, näiteks EM-il oli näiteks Saksamaal ja MM praegu Juunioril oli Mehhikos, see on 1800 meetrit mereta ennast üleval. Et seal oli, keegi pole ära harjunud sellega näiteks venelasi, seda tegid siuksed tulevased Moskvas ja et see oli täitsa üllatav, et põhimõtteliselt saaksid maailmarekordit teha seal Mehhikos, aga nad sõitsid nii halvasti, ma isegi mitte midagi ei ole ootnud, et see täiesti oleneb sellest, kuidas sulle, kui sul enesetunne on seal veidi saiendikud ja tuhandikud, et seal ei saa kunagi niimoodi, et sa oled tugev sõidetult ja mõnikord ka, et lihtsalt. Kaasasoleva raadio kahes stuudios on Daniel Novikov. Trekisõitja Me Tanel kuulsime siin intervjuu esimeses osas sinu suust seda, et, et mägiratas tegelikult on su lemmik. Miks siis on nii, et, et sa oled tiitliga mees Trekis mitte mitte märgata. No põhimõtteliselt ma arvan, põhiline asi on selles, et ma olen nagu suur mees ja 92 kilo ja kindlasti ega sihuke vend ei hakka kunagi mägiratta sõitma. Ma olen väga raske ja mul muidugi ei ole selle vastupidavus, mis on mägirattal vaja. Aga mul on, mul on väga hea kiirused, et. Sellepärast ma sõidangi treki? Ei, mulle see meeldib. Ma ei taha, öeldi, et tekk mulle nagu ei meeldi, et mulle see kindlasti meeldib, aga Jüri Ratas on kui võtta nii nagu hobi, see on minu lemmik kindlasti. Et metsas sõites on minu jaoks kõige parem, kui näiteks trikk on ikka mul kogu aeg on nagu, nagu trend. Et sees trikki ega sa trikki ei lähe kunagi sõitma nagu hobid või midagi, aga mis seal ikka ringi sõidab? Kõik. Ma usun, et see juuni lõpus Kaplinnas toodud kuldmedal on, on sinu sportlikku isu ainult kasvatanud, aga aga kas see medal selles mõttes ka midagi muutis sinu jaoks, et et sa said selgeks, et oh, näed, ongi võimalik, et nüüd lähen täispanga peale, minu saatus on otsustatud, ma teen seda ja panen kõik nii-öelda ühele kaardile. Või olid sa tegelikult juba enne endas kindel, et sinu tulevik on treked, sinu tulevik on tippsport. Ei, no põhimõtteliselt ma juba sain aru, et ma ei saa mitte midagi, jalgrattaspordis on, mõtlen teha, kuid treki, et no maanteed ma ei hakkaks, ma arvan kunagi sõitnud ja maastikuratta ka, et Recoli juba kindel ja siis kindlasti see medal andis mulle põhimõtteliselt kõike. Et no medali olümpiakoht kindlasti, et ma saan nüüd aasta aega Šveitsis elada. Ma saan kõik maailmakarikaetapid sõidus Sydney, Peking, Los Angeles ja Kopenhaagen ja ma saan duemmile parimaid treenereid ja trenni teha mulle. Minu treener on nüüd ühe maailmameistritreeneriga Schmidt Saksamaalt ja ma olen väga nagu mul on hea meel, et üldse nii hoidi tuli kõik välja, et mul oli kõige parem vorm see aasta üldse sellele MMil. Mitte kogu aeg on niimoodi, et sul tiitlivõistlustele on kõige parem vorm tavaliselt kas on ülekoormus või? Vahet ei ole, aga no see on väga hea, kui seda on hea vorm. Millal sa tahad, mitte millal, nagu tuleb välja ja see juhtuski niimoodi, MM-il oli mul kõige parem vorm ja siis praegu eestikatele, ma nagu olin peaaegu surnud. Et ma olin väga väsinud ja vot mul lihtsalt oli vaja ära sõita, klubi saaks punkte ja nii edasi, et kõik on ära teinud ja põhimõtteliselt see selle hooaja eesmärk on nüüd ära täidetud. Et praegu siis alustab mul juba, ma arvan novembrikuus 2008 hooaeg. Seal siis ta seal vaatab, kuidas läheb. Ole hea, kirjelda mõne sõnaga trekisõidu ja sprindi või keerini treenimise spetsiifikat. See ei ole ju nagu maanteel, et sa sõidad tundide kaupa viis tundi ja 200 kilomeetrit. Kuidas teie trenn käib? No ei ole hea, nii et naat sprindi jaoks on põhimõtteliselt üks trenni, et tehakse soojenduspool tundi, et alustatakse mingi 20 kilti tunnis ja lõpetakse kuni 70, et see on suur grupp, sõidab üksteise järgi mingi 10 inimest, ma arvan niimoodi ja nad, et poole tunniga kirjeldatud maksimum kiirenduseni siis on nagu võtavad mingi viis vindi rahulikult, sõidavad seal trikki all ja siis teevad soe kiirendused tavaliste jooksudega tavalise soe soojenduse ülekandega teevad paar kiirenduse hüpet ja siis üks näiteks mingi täisring 70 protsenti kiirusest ja siis üks 60 meetrit maksimum 100 protsenti siis pandakse natukene raskem ülekanne ja tehakse 100 meetrit siis veidi raskem, jälle sademeid, siis veel raskem, jälle sademeid. Niimoodi oleneb jälle enesetunne multreina räägis, kui sul on halb enesetunne, et ükskord, kui on hea kasvõi kuus korda ja niimoodi sademeid tehakse kogu aeg Maktsiooniga põhimõtteliselt pärast, siis pandakse jälle kergem ülekanne peale ja sõidetakse jälle 20 minti, et rahulikult. Aga kui sa teed niimoodi maksimumid ja neid 100 meetrit, et see ei ole nagu kõige kergem, sa oled mõnikord isegi rohkem väsinud kui Viet tunnilisest maanteetrennis. Aga lokeeriniks midagi erilist ka ei tehta, tegelikult tehakse neid ka 100 meedrideta. Neid hüpped ja kindlasti tehakse neid 500 meetrit hüpped ka. Et sõidetakse neid ka väga palju samamoodi neli või viis korda 500 meetrit piirini, põhimõtteliselt pole rohkemgi vaja, et kui mootorratas läheb eest ära, siis jääb lõpuni kaks poolringi, see on umbes mingi 630 meetrit. Enamvähem mingi 200 300 meetrit jälgitakse, esis pandakse, siis tehakse 100 500 meetrit trenni selle jaoks. Selge, kuidas sa taastud sellest, kuidas, kuidas sinu päev tavaliselt pärast trenni edasi läheb? On ju tavaliselt mul päevas ikka kaks trenni, et kasvõi hommikul on sihuke kergem trenni või siis õhtul, aga noh, kuidas ma ikka taastane. Vaatan telekat või arvutis olen või mida iganes, et no mingi proteiinijoogid ka taastuv Est proteiinijoogid, aga noh, kui olen väga väsinud, nii et, aga põhimõtteliselt mis siin ikka kõige parem, see taastumine on uni. Olümpia peale mõtled. Ma ei saa nagu praegu väga palju selle peale mõelnud, et no ma praegu rohkem mõtlen, kuidas ma hakkan trenni tegema. Et mul on vaja parimat tulemust saada selleks ajaks. Aga kui on see tulemus käes, siis ma hakkan juba mõtlema, mis ma hakkan seal. Tegema Daniel, väga hea meel, et sa tulid siia raadio kahte ja rääkisid natukene endast ja tutvustasid end Eesti inimestele. See aasta, ma usun, mis Pekingi olümpiast meid lahutab, läheb päris kiiresti ja ja ma loodan, et sa saad kõik, mis sa tahad tehtud ja, ja oled olümpial mees õigel kohal, aitäh sulle. Suur tänu teile ka aitäh.