Päevatee suvekülaline päevade suvekülaline on kauaaegne Estonia teatri solist Hans Miilberg. Mina olen Ülle Karu. Tere päevast. Te olete pärit siidist. Mina olen Sindis ja olen kuni 19. eluaastani elanud Sindis. Singi kool oli selles mõttes väga soodsa pinnaga, et meil olid koolis väga head muusikaõpetajad. Minul vedas, et ma astusin Pärnu lastemuusikakooli, õppisin seal kaua aega klarnetimängu Paul Rahnu juures neli aastat. Kahjuks pidin selle pooleli jätma, et majanduslik seis oli küllaltki keeruline. Me kasvasime ilma isata ja selles mõttes ma pidin küllaltki varakult käise tööle minema, et ma olin 16, kui ma läksin Sindi vabrikusse tööle luksepana ja mul kahjuks õpingut Ararati mänguga jäid pooleli, aga noh sai orkestrites mängitud saksofoni kui ka klarnetit ja sai ennast teostada küll ja küll samuti ma käisin ka tulla seal paralleelselt, kui ma olin Pärnu lastemuusikakoolis, ma käisin ka veel siseujulas, olin väga lootustandev ujuja. Nii et viis korda nädalas olid mul seal treeningud. Sama palju olid mul muusikakoolis, olid tunnid, nii et kui ma ükskord koju tulin, siis ma pidin ka õppima ju koolid, hunt. Ma võin kohe ausalt öelda, et ma ei olnud koolis hea õpilane. Kuidas teil ujumisega läks, millised saavutused? Tegelikult ma olin 12 või 13, niimoodi need mul oli juba vanade klassi teine järk. Aga teateujumises ma olin Pärnu meeskonnas teateujumises neli korda 50, seal me ujusime välja esimese järgu ja mind ootas ees. Ujuja karjäär, nii ja kuhu see jäi siis? Kõike lihtsalt selle taha, et elu oli väga keeruline ja me olime ikkagi koolis käijad, lapsed ja oli vaja raha teenida ja ema kasvatas mind veel. Minu vend käis üksinda tööd Sindi vabrikus ja see majanduslik olukord oli väga raske ja kahjuks jah, et tuli nagu ohverdada. Selliseid peresid paraku pärastsõjaaegsed peresid oli päris palju. Hea küljeks emadeks on, ta küll ei olnud ja see oli just jah, pärastsõjaaegsete laste saatust pull juba kooliajal avastati ka mingisugune lauluhääl laulda lehtist, jah, meeldis küll kodus ja meil perekonnas kõik laulsid, ema laulis ja vanem vend oli isegi niimoodi, et omal ajal oli väga palju selliseid tegevus ülevaatusi ja tema, see oli 50.-te aastate lõpul käis isetegevus üleval katusel, tema sai kuldmedali. Laulmine oli seotud ka meil pärnu laulupedagoogi-ga, kelle nimi oli Klaudia Taev. Ta käis Sindis vist 23 korda nädalas, tegi hääleseadet kultuurimajas, lauljate grupp oli väga suur. Niimoodi päris mitu-mitu aastat. Õnn, et tema käel sattusime kõik seal ja. Ma olin seal ka mingi naisansambli heli Ostolist veel. Käisime siin Tallinnas, ülevaatustel käisime esinemas, nii et sai laulmisega tegelenud küll ja küll asi lõppeski sellega, et Claudio Taev muretses mulle isegi õppimiseks koha Tartu muusikakoolis, aga ma olin siis 19. Ma läksin sõjaväkke, seal oli ka igasugused ansamblid ja seal ma uhkelt tõin kaasa igal pool ja isegi soolot laulsin ja mul on siin mingi fotod isegi kodus maalina alguses õpperoodus Lätis Liepaja linnas ja seal oli väga uhke ohvitseride maja ja sinna me siis kursandid käisime laulmas ja seal oli koor ja ansamblid ja solistid, nii et seal see elu läks laulmisega edasi saime vabaks igasugustest jäädidest ja toimkondadest ja seal oli üks Leningradi noormees, kes oli ka mingisuguses poistekooris laulnud kõrge tenor ja meiega aegse laulsime duetti ja mina õpetasin talle peale, aga ma sain kusagilt noodid, kahjuks veel vene keeles potenski laulu. On kallis, mulle kodupaik, häälselt laulsime kusagil isegi raadiost seda laulsime ja ma isegi tean, et see mingi info jõudis Eestis kusagil, keegi kuulis ja pärast sõjaväge pärast sõjaväge ma tulin Tallinna. Mul siin õde elas ja. Ma tahtsin astuda tippi, aga sellest õppimisest aeg oli teinud ikka oma töö ja, ja see vahe oli niivõrd suur, et kui ma käisin seal tibi ettevalmistuskursustel ja tundsin, et see asi ja kõik on minust juba küllaltki kaugel. Aga siis viis mind saatus kokku praeguses must majas, seal oli selline koor nagu nooruse segakoor. Sinna ma sattusin laulma, seal hääleseadjaks oli tuntud Estonia lauljanna Ludmilla Isakova ja siis kutsuti mind naisansambli segasolistiks ja seal oli hääleseadjaks ka muusikakooli õppejõud, Haarald Noodla, tema mind seal kuulas ja kutsus mind siis muusikakooli. Läksin ja sooritasin eksamid. Sain sisselaulmise eriala ja minu pedagoogi saigi Harald Noodla. Koormus oli üpris suur ja kuna pidigi rahaga natuke teenima, nii et pidin töötama, olin kusagil Paldiski maanteel üldiks toiduainete kauplus ja maalin seal katlakütja. Hommikul läksin laekult, panin seal katlad kõik küdema ja vahepeal hüppasin üle mäe, kohe otsa kooli, praegusesse, siis vahepeal jälle tagasi. Nii see päev siis oli sisustatud, ma lõpetas ainult ühe kursuse muusikakoolis. Mind käis kuulamas Viktor Gurjev ja seni Siimon ja ma ei tea, mis seal kõik minus leidsid, et midagi ikka ja kõik nad soovitasid, ütles Viktor Gurjev mulle isegi niimoodi, et tulgu sügiseks dokumendid kõik konservatooriumis, nii et ma läksin siis otsa koolist üle konservatooriumi. Ma sain teisele ettevalmistusele ja pedagoogi Saimul väga kuulus pedagoogiline, seni Siimon. Sealt mul hakkaski peale siis konservatooriumi aeg. Mul esimene töökoht, ma hüppasin natukene üle siis, kui ma otsa koolis sügisel astusin kevade poole oli siis Eesti raadio segakooris, konkurss dirigendiks oli Ants ja keda ma natukene tundsin Sindi päevil, siis tema, kui lõpetas konservatooriumi Tallinnas dirigeerimise alal, tema suunati Sinti. Siis ma tegin konkursi Radio koori, mind võeti passi rihma. Sügisel astusin konservatooriumi, samaaegselt jätkasin ka siis tööd raadio kooris. Raadio kooris laulsite raadiokoolis täpselt viis aastat konservatooriumi teisel kursusel tuli juurde selline aine nagu ooperiklass tol ajal nimetati ja me hakkasime ette valmistama katkendeid Mozarti ooperis Figaro pulm, katkendeid kuna meil kursusel oli, oli terve koosseis sellel ooperil olemas, siis me õppisime, õppisime, äkki avastati, et kõik läheb nii ladusasti, et kõik on nii kena, et teeme hoopis ooperi Estonia teatriga kahasse. Teatri poolt on siis orkester ja kostüümid ja dekoratsioonid ja koor ja meie olime nagu tudengid. Peaosades. Ma tegin väga raske trolliga, Nathan Marii Varolli, Tiiu targem, ta oskas lihtsalt sind nagu pingest vabastada ja ta õpetas kogu aeg niimoodi nähtu tekstist lähtu mõtestada. Ära mõtle üldse selle vokaali peale, näed siin teksti, eks ole, ja seda teksti laula. Laula julgelt ja laula vabalt ja laulmise köögipoolele, ära pööra nii palju tähelepanu pärast Figaro pulma, väga paljud tuttavad ja kolleegid ei tundnud mind suisa, et nii oli toimunud väga-väga suur areng, Belakse ooper väga-väga suure menuga, kes lavastaja Aarne Mikk kunstnikuks oli Lembit roosa ja dirigeeris Vallo Järvi. Ja siis sealt sealt see viga raske lahti ja ma lõpetasin 78 77. aastal talvel, see oli hommikune Figaro pulmaetendus ja kui tuli, siis minu juurde just ooperivaheajal ka. Ja pakuti, et kas ei taha tulla Estonia teatri solistiks ja veel etenduse vaheajal ka jää. Sa oled niivõrd nõrgaks, ma ei uskunud seda absoluutselt ja selle teise poole ooperist võib-olla nii hästi pole teinudki, kõik, mis oli pedaal kohe põhja ja ja siis jah, ma andsin oma nõusoleku ja ma üks aasta hiljem konservatooriumi lõpetamist. Kvaliteet Stahli, Estonia teatri solist, just. Tulin siis raadiokoorist ära. Haavarood nute teoorenaadidaarnenaadi, Rannu. Oled? Välja käia. Aga nad töötavad. Nartsised Adolfi loodab? Turba. Kontaalse andmeo'ga kantaat. Kõlas mittegraaf alma viiva, aga Figaro aaria Mozarti ooperis Figaro pulm, jätkame juttu, Hans Miilberg, iga. Kuidas siis Estonia teid vastu võttis, no te olite juba seal laval olnud, seal olid sel ajal väga paljud kuulsad ooperisolistid Georg Otsa küll enam ei olnud. Georg Otsa ma nägin konservatooriumis Tauli ooperistuudio, ka õppejõud oli ikka tihti meie lauluosakonna kontserditel, kuulas meid ja tegi ka märkmeid ja otsest kontakti mul temaga ei olnud ja aga selles oli Tiit Kuusik ja dollari Hendrik Krumm ja angaar Margareta jussi, Ivo Kuusk. Jätkame nende õpetaja Teo Maiste ja Tauts ja pärnakas Eveneem. Ka pärnakas ja suurepärane metsosopran. Esimesed arglikud sammud saigi ära tehtud, täis hirmu ja õudu. Ja anti veel võimalus olemasolevatesse ooperites ja repertuaari sisse minna ja kes mida sai, ja minule pakuti Don Giovanni Mozarti ooperis Don Giovanni nimiosa soli teatri repertuaaris ja lavastaja oli siis Arne Mikk ja see oli siis Georg Otsa viimane lavastus. Läbi selle kõike lõpuni. Kuna ma olin teatris palgal, siis juba oli see minu töö. Tantsuvannis olid veel seal hinnad veel tegi Veera Tales Haaviategi Väino Karo. Nendega koos lõpetasime, aga eelnevalt lõpetas Karel Taisto. Noor tegi reporellot, nii et me tegime temaga ka mitu mitu etendust. Tema läks Tartusse mõneks pärast lõpetamist Tartusse. Teie esimesed rollid Estonias olid ooperirollid. Millal te opereti sattusite või kuidas? Paneb ohkama täitsa? Jah, selles mõttes, et mul oli väga hea kontsertmeister, reni Siimon läks pensionile siis, kuna Teo Maiste oli seni Simoni õpilane ja et oleks nagu mingi järjepidevus, arusaam, siis läksime Teo Maiste juurde õppima. Maian, seal kaua kontsert meiseks oli Frieda Bernstein ja tema oli kangesti operetivastane kohe pardale. Ja ütles mulle, et tee kõike, et sa mitte operetti ei läheks. Päev oli põhiline kontsertmeister endi Krummile, Anu kaalune, kõik ooperirollid, endik ja intriig häbenezneniga ja rida ikka hoiatas, et kui tahad ikka tõsiselt edasi minna ja ikka arend häält ooperi vallas ja ooperirepertuaariga ja ära mõtlegi, ära mõtlegi opereti peale. Aga noh, nii paraku läks, et tulidki esimesed pakkumised ka operetti ma ei mäleta, nüüd esimene operett oligi vist Roos Marii. Just läks pensionile Harri vasar Marx1 osa metsi German tuli Sulev Nõmmiku lavastuses ja siis rolli tegin ära ja arvati ja vaadata, et ma külvan operetiga tagasi. Seal on ju näitlemist vaja rohkem Klooperis. Ja seal näite, mis liikumistantsimist kõike vaja. Kus nad olid enne õppinud või loomulikult tuli välja. Ei olnud midagi õppinud, meie nooruses oli ju selline, et et me tegelesime kõigega, spordiga, olid lauluringid, olid näiteringid, rahvatantsu kõvad, tol ajal tehti kõike ja see oli loomulik. See oli täiesti loomulik, et me tegime seda kõike ainult enda tarbeks, et oleks mingi koormus, et me oled kogu aeg millegagi hõivatud ja aastal tulin ka rahvatantsus hästi kaua aega seal ja rahvatantsupeol käisin Tallinnas siin. Ja sellepärast tantsimine ei olnud mulle võõras. Ja siis hakati operetis minuga arvestama ja tegidki Leensetegi nii ooperis operetis suuri rolle. Kas teil on rohkem ooperirolle või operetirolle, olete kokku lugenud? Kes on enam-vähem niimoodi fifty-fifty jah, jah, ma arvan küll, jaa. Kuidas teile endale siis meeldis, kas te tahtsite olla selline tõsine ooprilaulja nagu Tiit Kuusik, ehkki ka tema operetis kaasa teinud või siis meeldisteles opereti, selline kergus, elegants, saite liikuda, tantsida, kõike teha? Tegelikult on minu suur huvi, oli hoopis hoopistükkis kamber, laulu vastu ma väga armastasin. Kaber Rauno lihtsalt sai kuulata väga palju Schuberti džuumanid. Rahmaninovi, Tšaikovski, eesti heliloojad, sind, Mart saared ja Artur kapid, kõik, millised imelised romansid, kõik on olemas. Laulsite ooperi- ja opereti kõrval ka kammeral. Millal te neid veel jõudsite? Kätega mees sai õppida ka konsi päevil, eks ole, ja aga no paraku teati tööga, sest koormus oli tõesti suur ja mõnikord oli viis korda nädalas oli etendusi ka siis ooperit või operetti ja parat kammerlaul jäi kõik kõrvale, lihtsalt nautisin kas plaati või, või selles minu hobi oli ka minu enda eriala, nii et sai väga palju plaatia kuulatud ja niimoodi kahjutundega mõtlesin, et tahaks ka nii ilusti ja nii hästi seda kammermuusikat ja neid romantsikesi ja lauluketiga laule laulda. Kuigi palju laulsite ja mõned kontserdid Ja ikka mul oli nii klaveri kui ka teooriaõpetaja konservatooriumis. Arne see oli mulle suureks auks ja üllatuseks, et ta tegi sellise Voka On tsükli lõputa laul. See oli metsale ja paritonile, seal oli siis kaks soolot mõlemile ja kaks toiti need kuuest loost koosnenud tsükkel. Ta pakkus selle baritoni laulu minule siis metsotaolise slaidiga. See oli mulle muidugi väga suur kingitus, on väga suur au ka, et tema just mind nagu välja valis. Nii kriitika kui ka head tuttavad on alati rääkinud, et kui ma ikka laval olen, et ükskõik, kus keegi istub või, või on, et mul on väga hea diktsioon, et saadi alati sellest sõnumist aru, millest olen ja mida ma teen. Et jõudis alati tekst väga hästi kohale ja, ja selles vokaaltsüklis oli ka Elsa Aarne ütles niimoodi, et talle meeldib väga minu diktsioon. Et selles tsüklis peab olema kuulda otsast lõpuni, millest me laulame, et ükski sõna ei tohi ära kaduda seal isegi Raadios sisse lauldud kontsertmeistriks oli Helju Tauk. Neid kahte baritoni asja, mis on niisugune oli, sai hiljuti Augiga taga tihti kasutatud. Ja nüüd kuulemegi Hans Miilberg esituses laulu, ära karda. Els Aarne vokaatsüklist lõputa laul, sõnad helgipark. Eks? Need, kes olima Hüüti need, vaata mis selle eest Tartu Veskimees, et. Ta on Ütlele Soes. Ma sööks ära, ära karda. Kui nii just ema ja neele oli. Päevade suvekülaline on Hans Miilberg. Tööl koormus oli niivõrd suur, et millegile muule eriti aega jäänudki. Me jõuame jälle selle ooperi opereti juurde, kus oli teie jaoks võrdselt huvitavad või tahtsid ikka rohkem tõsiseltvõetav ooperilauljanna. Alati olnud Tiit Kuusik ta mulle elus väga palju head teinud, mul oli konservatooriumis ükskord väga raske probleem, et mul see õppimine, ma ei taha öelda, kelle süü tõttu natukene käis alla ja ma olin, olin täiesti ahastuses ka, et mis nüüd saab, Sa pead tunnen, et see kõiki, millega ma sisse astusin ja see kõik, mis mul oli, et hakkab kaduma. Jah, jah, hakkab kaduma ja pärast mingit eksamit oli ka minu probleemid arutelu ja pärast ma helistasin seni Simonile koju, et kuidas sind on, mis saab ja mis saab nagu edasi ja sa pead, ta nuttis seal telefonitorul, ütles, et realisantsuke, et me läheme edasi praida meelt, et tänu Tiit kuusikule, kes seisis sinu ees nii hästi jätkame tööd ja midagi ei ole muutunud. Väga pöördumine, moment oli ja aga jah, just nimelt, et Tiit Kuusik selle nagu päästis ja maandada Elva hinnanud ja ma mäletan, kui tuli meil välja Tubina ooper Reigi õpetaja. Ma laulsin seal empelius, raske roll oli ja pärast ooperi ettekannet Salist esietendus ka ja tuli lavale mind õnnitlema ja tuli kohe mu juurde ja surus mul kätt ja see, mis ta ütles, Corbas kõik igasugused kahtlused, igasugused kommentaarid, igasugused muud, sellised, sääraseid jutud nagu ikka teates, onju, ja mul oli selle üle väga hea meel, et tema hindas millegipärast minu tööd ja suhtumist töösse. Ütles mulle niimoodi, kas te ise kasutate aru, millise mehise sammu te olete praegu teinud? Nii ta ütles, seal jääb mulle eluks ajaks meelde ja tegime koos pilti Maida ta suhtus minusse väga-väga hästi, kuigi tal omal poeg oli ka Kaido roniga baritoni oli Estonias tööl kõik ja oli momente, kus ta ja ikka jälle tuli mu juurde ja, ja ütles seda, mida on vaja öelda. Käin metsakalmistul mind alati küünla. Paljude koos töötades aitäh. Ta oli juba siis eakas, ta laulis küll ka üle seitsmekümnesena. Ma olen temaga koos olnud isegi sellises ooperis nagu Boris Kodonov Aarnemiku seades esimese sellega ju Pariisis, aga ta tegi ainult ühe etenduse, sest seal see lavapilt küllatki kaasaegne lahendus sellele tervele tükile ja kõik need käigud seal olid mingid lauad ja, ja ta ütles, et temast siin laval selles saeveskis kõndida ei taha. Tal oli liikumisega juba probleemid ja ta jalad olid haiged ja ma tegin põlisgonoomis Andrei vanurite seal kaks suurt aariat laulda ja selles ooperis me olime suisa niimoodi koos. Kui te veel oma kolleege meenutate Ja minu õpetaja oli ju Dio maist moli diplomitöö Don Giovanni ja tema oli seal minu DNS. Siis ema oli seal deporello, saite kamandama, täkk, ma pidin teda seal sõimama, pidin talle igasuguseid. Peaaegu keegi ütles käe, kes proovide ajal kallis istus ja ütles, et kõik on hästi, aga see sõimamine on sul nii selline leebe ja seda nagu ei olegi, et vaat ma julenud tõesti mingisuguse karmi sõna ja karmi ütlemisega täie häälega. Kuule sina, siin te seda, seda mine sinna ja, ja sa oled selline tohman ja kõik, mis seal olid ja need tulid väga ettevaatlik, et väga niimoodi oma õpetad ei tahtnud solvata laval ja Helgi Sallo sai ja väga palju koos operettides tehtud ja oleme partnerid olnud ju väga-väga mitmes operetis ja meil on olnud ka väga huvitav turnee oli, käisime Kanadas mitmes mitmes linnas kohe ja muidugi ka siin Eestimaal. Tema oli see, kui teda kusagile kutsuti, siis hakkas mind kaasa kutsuma ka. Olime proovisaalides õppisime palli numbrid veelgi, oli ju supertantsija ja mina püüdsin ka, eks ole, ja velgi kahtlemata Voldemar Kuslap igatahes, nad olid ju lavapartnerid, alustasid ka koos ja just täpselt ja tore telgi leidis ka kõrvad, nagu väikest vaheldust hakkas mind kutsuma, tegime proovisaalides hästi palju proovi, õppisime sellisteks kontsertiteks väga palju repertuaari ja siis tuligi teatrisse, tegi oma esimese liikumise Digiga Mait Agu, Boris Kõrver operetiga kuskil mon Barnassil ja Mait tegi meile väga uhkeid seadeid meie variety toitidele ja vanasti olid sõpruskontserdil Riia operetiga, me käisime Riias Riia katki meditsiin ja, ja meil oli ikka Riias, oli väga-väga suur menu nende numbritega, mis me ise väljaspool olemasolevat repertuaari. Ja käisime siis jälgi, kutsus mind mööda Eestimaad, kus teda kutsuti, võttis mind kaasa ja digitema mind ka rahvale tuttavaks, et on niuke inimene olemas nagu Hans Miilberg. Visuaalne vaatepilt on ka väga tähtsad ja mingisugused kostüümikesed ja sinna tailikesed juurde ja mäletan Moskvas näitajate, kes majas oli ka üks Helgi Sallo siis loominguline õhtu ja seal me siis kah mina olin kaasas ja oli Voldemar Kuslap ja tegime siis igasuguseid stseene ja toite, tegime siis ka operettides seal ja olime kostümeeritud kõike ja need läksid väga-väga suure menuga. Teatriinimestelt alati me küsima ka selliseid teatri nalju või teatrilugusid on neid alati juhtub. Esimene ehmatus oli meil Figaro pulma, et me kõik püüdsime väga täpselt kõik olla ja nonii, et valmis, valmis kogu aeg lava kõrval aktilised, et kohe lavale minna ja Figaro pulmas oli üks seen, et ma pidin tema käega lavasügavusse ja sealt pidid tulema välja Figaro ja ütlesin, et ja sealt ta tulebki ja ootan, ei tule, ei tule. Ma praegu sellele mõtlen, see oleks nagu eile olnud kogemusteta noored hullud, eks ole, ja ootan ja sigaretitule ei tule, ei tule, tundus nagu terve igavik. Aga võib-olla see, kes siis, no ütleme noh, 10 sekundit või natukene rohkem. Ja siis ta kargas sisse, noh, ta oli seal lava kõrval kellelegiga juttu puhunud, kui tekkis vaikus, ta ei saanud aru, et peab tema sisse tulema ja inspitsient oli, keda nägijat oli vaikus, et tuleb midagi öelda, ta hakkas mulle kellelegi teksti ette, ütlevad hoopis võõrad, lastakse igaks juhuks. Et see oli suur seal segadus, enne kui nad aru said, et näed, see, kes ta kõrval on, see peab juba ammula kohal olema, aga see lahenes niimoodi ära, aga ma olen oma töödes küllaltki selline. Noh, kuidas ma ütlen nagu korralik olnud, et meelest ära läinud Dixtion küll, millest tuleb välja tulla. Ooperis on suhteliselt raske opereti võid ikka ajada veel mingit udu seal, aga jah. Ooperis hakkad niimoodi, no mingid mõttetud sõnad tulevad suhu, imestust oled täis, et kus kuslike mõttetus sulle äkki niimoodi hirmunud mõttetus. Kuidagimoodi kellas uuesti vankrilaadaga kabaree-etenduses tõesti oli üks väga suur aps sellele mõeldes kohe selg märjaks, et ratas läks lahti ja me läheme lavale ja mina tegin siis lifti ja minu partneril säilitage Helgi Sallo ja koosneme ümbert kinni oleva lavale. Mina olen siis oma kohta sinna trumpi mulje, seal kirjutusmasinat, istun sinna, tema läks sinna tugitooli ja läksin lahku ja siis mul kargas, ma pean endale edasi andma kirja ja mul kirja ei ole. Momentaalsest monil läbimärg ja mõtlesin, mis saab edasi, ma lähen sinna ja multiesimene tekst on sulle tuli kiri ja annan talle selle kirja ja siis ta loeb seda kirja ja mul kiri ei ole. Ma mõtlesin, mis asja ma teen oma suures hirmus, ma mõtlesin, et äkki sa kirjutusmasinad, aga natuke lihtsalt lobisen, et ma ei tea, miks see mõte mulle pähe tuli, äkki kuidagi see asi nagu Läheneva midagi seal niimoodi pobisen, kirjas tuleb juttu ja pea mul hästi maas, et keegi seda pabinat käigu oleks ja siis helgi taipas, et ma kirja ei ole. Ja ta mängis selle nii välja, et ta hüppas lihtsalt lavalt inspitsient puldi juurde. Ah see oli see kiri, mis oli siin esikus, mitte see, et ma pidin talle andma. Jah, see oli seal esikus, et ma tõmbasin selle puruks. Siis mul oli niisugune pingelangus, tänud, mina olen, siis tulin ma sellest olukorrast välja. Näitlejad ikka aitavad 11. Lõika kahjuks mul on üks väga-väga halb iseloomujooned, ma olen ka enesekriitiline. Tükati isegi võiks öelda natukene haiglaselt enesekriitiline, kõik, mis ma teen, ja etendused, mis sai õhtul ära tehtud, lähed koju ja siis mõtlen üle, mis ma kirun ennast kurivaim, et oleks võinud ju niimoodi teha ja see ei tundnud niimoodi vist. Kui kes saalisolija ka mõned seal pedagoogid ja head kolleegid, kelle arvamus seal niimoodi kuulad? Kõik on normaanis, mis jama sa ajad, et kõik oli ju tasemele, kõik korralikult tehtud ja kõik need aasa teadis, olin pärast etendust. Kas neljasajad põdesid seda kõike? See tunne peaks olema, et kui täna eriliselt hästi eriliselt hea tunne on. Neid tunde tuli, oli väga, väga, No kui Tiit kuusikaid tunnustes rollist See küll, eks ole ja aga ikka mõtlen, et Ma olin liiga enese kallal liiga, närisin ennast ja oli nagu iseenda natukene vaenulik. Aga jah, et ma siin oma arhiivini lappasin, tahtsin neid retsensiooni negatiivset kriitikat, ma ei ole saanud tõesti. Mis puudutab veel juhtumisi lava, siis üks kuni ka see oli tragikoomiline ja muidugi minu jaoks traagiline, see oli Verdi ooperis luba tuur, kõik oleks nagu eile olnud, seal on üks käskjalg, kes peab tooma siis i3, keda tegi kliendi Krumm mingi teate ja siis lavalt ära minema. Külaliseks oli Asutsjena rollis Irina Arhipova suurest teatrist ja just see oli nendes stseenis, tuleb siis käskelt, Riisa toob mingi teate poli näinud Trovo tuuri, Estonia teadis, vaata oma 100 korda kindlasti, soni meeldis ooper ja jäi haigeks selle käskele osatäitja. Ja muidugi volinikke püstol, artist ka natukene pakuti mulle ja loomulikult kõik oli selge teada, aga eesti keeles. Kuna nemad, nii Krumm, Kuiga, Arhipova laulsid seal stseenist lauset itaalia keeles. Aga loomulikult mõtlesin, on vaja, et lähen ja räägin ka neile itaalia keeles. Aga probleem oli selles, et itaalia keele rütm oli natukene teine, kui oli eesti keeles. Tekst oli, loe seda kirja ja pasta kohe oli, ütleme eesti keeles, aga itaalia keeles olidki tootjana natukene rohkem ja rõhud olid natukene erinevad ja ma õppisin itaalia keeles kõik ära ja mul oli selleks päev oli aega, nüüd õhtul sain teada ja järgmine õhtu oli etendus ja läksime ennik ruumi juurde garderoobi ja tema laulis garderoobi sees ja mina siis tagantjärele see oli vaja ja nii tegime proovi kõik ja tuli see see. Nagu lavale läksin, oli mul itaalia keel peast pühitud. Ma seisin seal natuke aega, seisin ja kujutage ette, et nüüd Verdi ooperis loomulik, et kõik ju laulavad ja Vitariks käskjalg mingisugused itaalia sõnu. Lando, ma ei suutnud midagi muud, jätke Rispondi. See kolleegide rõõmu, mis seal lava kõrval siis toibus seal mõned vingusid naeru kätte ära surema ja mulle tuttavad ja olid seal etendust vaatamas ja sain kokku seal perega ja ütlesin, et tead, et kui sina lavale tuled, vaat siis kohe nagu midagi toimub. Ja tegin selle ära selle ja tulin lavalt ära, mõtlesin, miks ja mind ei neela, mis käkkimanid kokku keerasin, kõik vaatus lõppes ära, tulid jooma, Eesti vastu ei rääkinud midagi, midagi muigas, ma tulin nagu unes, kõnnin lavalt ära ja läksin siis loomulikult Krumi garderoobi ja nagu ma sinna garderoobi astusin, trummid nägi, ta kukkus diivanil nagu pommitada, piin ennast lõhki härma. Ta naeris nii meeletult, püüdsin vabandada, et kuidas nii ja naa ja aga no temal oli, kõigil oli niivõrd suur nali, eks ole. Kes teeb selle time ikka niimoodi, juhtub, aga et selline apsakas oli Verdi ooperis käraga, sellest räägiti, teadis väga-väga palju. Aga sel hetkel laval, kui te seda ütlesite, mismoodi siis Krumm reageerida? Ta oli seljaga, keegi ütles, et Arhipova vaatab, minu pooled silmadega, läksid, läksid ja läksid aina suuremaks. Mis siin nüüd toimub? Mul ei ole mingi rolliga läbikukkumist, vaat selle rolliga kukkusin läbi. Publik tõenäoliselt ei saanud. Ei saanud keegi aru, see oli nagu ainult omadele, ainult omadele valmistasime väga suure rõõmu. Ja seda juttu jätkub siiamaani. Vanemad kolleegid ikka. Ma tean, et noh, mäletan ka, Krummed, tead, mul on kodus selle etenduse lindistus olemas. Tahad, ma annan sulle turvatuuri kuulata? Ei taha, ei ta, selline oli väikse rolliga oli mul absoluutne läbikukkumine. Ega neid läbikukkumisi Hans Miilberg il tõenäoliselt rohkem pole olnud ka, aga nüüd kuulame, kuidas Hans Miilberg laulab koos oma kauaaegse lavapartneri Helgi Sallo ka ja kõlab duett porteri muusikalist suudleminud Keit Underbaar. Verb. Tänasest päevade saates ajame juttu kauaaegse Estonia teatri solisti Hans Miilberg iga. Ükskord sai teie aeg Estonias otsa, kuid nüüd Estonia aastatele te ligi 30 aastat olite teatris tagasi, mõtlete, et no see oli ikkagi tore ja huvitav ja hea aeg. Oli küll, jah, oli väga huvitav aeg, sest tööd oli palju, saiu kahes žanris kaasa löödud ja oligi väga erinev ja tegin pidu kahte mõnu ooperit kaabelkapellmeister ja Moskva helilooja Grigori Friidi monoooperid, pannkooki kirjad selleks draamateatrilavale. Väga toredad manuaalsed jaakpausi, kostüümid ja lavapilt päevalille, seal mul siiamaani on meeles siidi lohise Moskvas, vaatamas kõik ja väga rahule ja see oli superraske tükk. Mul oli õnne teha selliste erinevate repertuaari ja sellepärast oligi aeg huvitav ja kokkuvõttes oma teatritegemist, sest ma võin küll öelda, et muidugi tagantjärele võib öelda, et see oleks võinud natukene parem olla, they seda natuke niimoodi teha, et kuulad ka mõningaid salvestusi, et oleks võinud nii ja naa, aga tookord sai nii tehtud ja nii ta on fikseeritud ja selles mõttes ma arvan, et et ma olen väga, väga õnnelik selle üle, et ma üldse teati, sattusin ja olen väga õnnelik. Ma sain olla väga suurte meistrite kõrval veel, nagu me siin rääkisime. Tegev olid Tiit Kuusik ja Hendrik Krumm ja Margarita Voites, Anu Kaal ja Teo Maiste ja Mati Palm ja kõik meie suured korüfeed. Me olime teatud mõttes nende varjus, aga mitte halvas mõttes nende kõrvade taga palju õppida ja vaadata, nad olid ikkagi tiitlitega ja käisid ju väga palju esinemas väljaspool Eestit ja tegid nime meie Eestile, nii suures teatris kui aegses Kiirovi teatis Leningradis muudes kohtades. Nad olid meile väga suured autoriteedid ja nendel oma kogemus kõrvalt ikka sai vaadatud ja jälgitud. Seda võib ka niimoodi teha ja seda võib jälle teistmoodi teha ja Sainuga silmad, kõrvad kogu aeg lahti hoitud ja see tuli asjale kasuks, sest olid erinevad põlvkonnad. Suurtelt meistritelt on ju alati midagi õppida. Mida te pärast Estonia teatrist lahkumist tegema hakkasite? Mida ma hakkasin tegema? Ma võin ka seda öelda, et elu nõuab väga tugevat tervist. Tervist peab olema väga-väga tugev. Kahjuks mul oli tervisega väga suured probleemid, teate ajal ka juba ja ma võin öelda, et ma juba 13 aastat võitlen väga raske haigusega siiamaani edukalt arstidele ja see, et ma käin pidevalt kontrollis, kõik on kontrolli all, aga kuna mul on olnud ka väga palju operatsioonimasinates korda, räägin sellest kuus operatsiooni, mind on niimoodi lõhki lõigatud ja kõik see haavade kinnikasvamine. See diafragma taastamine, kus ma ei tohtinud kuude kaupa laulmine ei tulnud kõne allagi, ei tohtinud aktiivset rääkida, rääkimata raskustes tõsta. Sellepärast ja mul ka viimased naasvad teated olid väga-väga rasked, sest nende hoopide vahel aeg ma muidugi kellelegi ei rääkinud, sellest see periood, see taastumine mõnikord läks küllaltki kiirelt, eks ole, ja pidi ka laval midagi tegema. Keegi nagu sellest aru ei saaks käik ja oli väga-väga raske. Ja kui ma tulin taas, oli 2006. Ma tulin ise vabatahtlikult, sellepärast et mudeli põhjusi selleks ja peamine põhjus oli tervis. Kuigi mulle pakuti ka Rodi lepingut, ma ei saanud seda vastu võtta. 2006, ma läksin teatrist ära juulikuus juba ja augusti lõpus ja oktoobri alguses oli kaks rasket operatsiooni. Aga sellest taastasin kõik ja kui oli juba aeg käes, et võis midagi teha, Sisvurid taga head olid kontsertmeistrite, teadis Riina pikani ja paemurru. Ja nemad olid nii toredad, et üldse tantsijad hakanud midagi uuesti tegema. Nemad pakkusid välja ja, ja ma hakkasin nendega tööd tegema ja ma hakkasin uuesti vormi ajama. Mailast nii kõvasti ikkagi taastasin, et sain teha edasi kontserte. Nüüd juba kadunud Annika Tõnuriga. Me käisime väga palju Rootsis sellised segakavad olid, käisime ta koole ja Kambersaale. Rootsis oli selline asi nagu mingi loeng-kontsert, oli täiesti uus asi ja meil oli kaasas. Rootsis koolis käinud ja oskas väga hästi rootsi keelt ja ja me tegime neid loengkontserdi mööda koole koos tiimis, kõikjal kostüümidetailid, kõik niimoodi olid kaasas ja oli ka muid kontserte siin Eestimaal ja mis veelgi tähtsam. Aastal 2007 Moskvas oli soolokontsert. See tuli nii ootamatult. Eesti saatkond ja välisministeerium tegid mingi ürituse Moskvas. Nad tegid mulle ettepaneku, et üksinda kava täita siis oma hea kontsertmeister Piia Paemurruga panime siiski kava kokku, võtsime kostüümid kaasa Moskvas, kusagil kunstide koolis sai see kontsert ka ära tehtud ja muidugi vastuvõtt oli väga võimas. Tore käitja, terve saatkond oli mind sealt kuulamas ja muid sinna kutsutud külalisi ja nii et see oli mul tol ajal viimane selline, ütleme, triumf oma karjääris, et sa ei saa Moskvas ära käidud. Ja pärast te olete ka nüüd siis draamalaval mõnda aega juba tegutsenud. Ja siin muidugi tänu jälle oma heale kolleegile Helgi Sallo le ta siin möödunud aasta ütles, et tahab minuga kokku saada natukene rääkida välja selline tükk komöödiateatris nagu Lottet. Tema pakub seal ühte rolli retsinandi rolli mulle, et loe läbi kõik ja see oli mulle suur ehmatus rannas ei olnud enne teinud ei või. Ja see oli ka suur väljakutse ja siis ma sain selle materjali kõik ja nii palju teksti. Ühte muusika teati, pluss on ikka alati see olnud, et meie abimees on alati muusikat, räägid oma teksti ära ja abimees on muusika, kas siis operetis Beyonce ooperis retsiatiiv ja siis see päästab meid. Aga kui sa pead terve selle õndsa kaks vaatust ainult rääkima ja sealt mingi kuju looma, see oli mulle täiesti võõras. Täiesti võõras oli kohe. Ja ma kohe muidugi ei andnud lavastust, ma mõtlesin, ma pean lugema ja nii ja naa ja ja väga mõtlema. Ja Helgi ütles, et tema nägi mind selles rollis kohe ja ja ja nii ma võtsin selle vastu. Peale selle on teatriteemaline Just täpselt ja neli kõik endist suurt ooperistaari saavad vanadekodus. Ja ma võtsin selle selle vastu ja me oleme seda etendanud juba kokku 75 etendust. Läks hästi, jah, nii et praegu sellega sai tegeldud ja praegu on väike pausike ja vaatad, mis seal nagu sügisel. Aga ega ma siis laulmiskava jätnud. Mul tuleb nüüd välja plaat, viimased laulmised plaadi peale tegin jaanuarikuus 2015, seal on Mozarti aariad. Mõningaid operetilaulud täitus ka minu unistus, et ma sain sinna peale ka seitse laulu romanss ja noh, niimoodi kammermuusikat kammermuusikas on nagu minu kummardus minu õpetajatele nii seni Simonile kui ka Dio maistele. See asi on mul tehtud ja kammermuusika mõttes on mul süda väga rahul. Aitäh Hans Miilberg. Jõudu ja tervist. Aivar. Päevad suvekülaline oli kauaaegne Estonia teatri solist Hans Miilberg. Temaga ajas juttu-le karu. Saate lõpuks kõlab Hans Miilberg esituses prantsuse rahva viis liivale roos. Abuga piirena. Hetkeviiv elagu. Viivene kaasellelil elateegiaga piiraja kaasel, Lil iive.