Mikrofoni ees Tamur Tohver. Tere kuulama taas jutusarja mu ümber ja mu sees. Sina, Ants Tooming, oled kirikuõpetaja. Kolga-Jaani kiriku õpetaja Ants Tooming. Räägin endast nüüd Kolga-Jaanis, ma olen siis nüüd juba. Ta olnud ametis pärast ülikooli ja kariaadi lõpetamist on mind valitud Kolga-Jaani kirikuõpetajaks eelmise aasta augustis. Aga kuidas ma, kuidas ma sellele elukutsele ja tõesti kutsel jõudsin, oli, on võib-olla pikem pikem jutt, et iga iga inimene küsib endalt miks ta siin on, ja minul siin küsimus tekkis. Ma arvan, et õigel ajal kuskil kahe kolmeteistaastaselt ja vastus sai sellele olla, et sind on siia millekski saadetud, see tähendab see tähendab, tekkis tunnetus, et on midagi rohkemat ja võimsamat kui meie enese püüdlused, et tekkis ühesõnaga teadminet. Jumal on see, kes meie elu juhib ja ja paratamatult on sellises vanusesse see selline lapselik suhtumine. Suhtumine ja kontseptsioon jõudis kohale pisut hiljem. Et me oleme küll nüüd luterlased siin enamasti Eestis. Päris nii see ka ei ole, aga aga ütlemise luterlik kontseptsioon jõudis kuskil kaheksa üheksateistaastaselt. Sellele aitas suuresti kaasa selline ekstreemne olukord nagu nõukogude sõjavägi. Et seal oli aega mõnusalt mõtelda, mõtelda nende asjade üle. Mul oli võimalus siin eelmine aasta Eesti sõjaväge lähemalt tundma õppida ja oli öö ja päev. Et see oli sõjavägi, aga Vene sõjavägi oli, oli ajaraiskamine sõna otseses mõttes. Nonii, peale sõjaväge vallandus selline, vallandus selline vabadusiha ja sai proovida üht-teist siin elus. Aga aga kuskil jäi pakitsema midagi ja, ja see oli selline eriline kutse ja õnneks samuti Tartu Ülikooli usuteaduskond 91. aastal ja siis oli veel paar aastat aega mõtelda ja 94. aastal ma astusin sinna suhteliselt kindla teadmisega juba, et tahan saada kirikuõpetajaks jumala sõnakuulutajaks. Aga võib-olla sisseastumiseksamitel ei olnud veel see ka nii kindel, aga esimestest päevadest esimestest muljetest ja nendest võrratutest eeskujudest õppejõudude näol sai see otsus oma kinnituse ja ja võttis aega, mis ta võttis kuus aastat kokku, aga aga ei olnud ka kerge, kerge õppimine. Tugi on küll tugev, tugi on tugev, ütleme, kiriklik traditsioon annab, annab ühe tugeva toe. Aga selle taga on ikkagi jumala kaitseväe juhtimine ja tema tahtele allumine. Et see iseenesepüüdlus ei vii tõenäoliselt kunagi sinna, kuhu sa taandet, et midagi, midagi enamat on see, mis inimese paika paneb sinna, kus ta siis jäädi, tahab olla ja rõõmu tunneb sellest, mis ta TPM, mis ta saab pakkuda. Ma ise leian, et kui selline vastutusrikas amet amet enda kanda võtta, et see eeldab üsna head pagasit ja elutundmist ja häid sõpru, kellele toetuda, kelle läbi tulevad kogemused ja jah, elus on, on olnud ju hetki. No ma arvan, et need on sellised kahtlemise proovimise hetked, et ma mõtlen tagasi oma esimese ülikooliaegade peale, et miks ma sinna sattusin, siis seda tehes ma kõigepealt ikkagi läksin usuteaduste instituuti proovima ja uurima, aga samal ajal olid ka Pedagoogikaülikooli sisseastumiskatsed või eksamid, et et ju see oli siis ka mingisugune tahtmine või proovilepanek, et et ka see etapp ära käia ja ma ei kahetse seda mitte kunagi, sest tegelikult andis ta ikka väga palju juurde just enesetundmises, enesetundmises. Vaimusähvatus on selline kummaline, me ei saa mõtelda, et ma tahan nüüd seda asja mõtelda, mõte on ka selline sähvatus, mis paneb, paneb meid liikuma ja tegutsema. Ja kui ma siin omal ajal püüdsin lõuendile või paberile oma mõtteid ja vaimusähvatusi edasi anda üsnagi naiivselt kombel siis see oli lihtsalt püüdlus midagi ütelda, midagi midagi edasi anda ja kõige rohkem võib-olla just lähedastele inimestele. Et sellist, kunstniku oreooli ma ei ole taotlenud kunagi. Et pilt oli pilt nagu oma oma mõtte hea oli vaadata ja on praegugi. Kahjuks on mul vähe, olles enamus, said sõpradele ära kingitud telliks imeline päev. Mingisugune eksam või luule, kom. Kus kus, kus ma ei tea, miks osutusin, mina selleks väljavalituks ja sain pärjatud ja pärlpärg tuli, päris pärg tuli paar hetke hiljem, kui mulle tuli ilus teade, mina õppejõult. Et mulle on Tartu linnas tütar sündinud ja siis loomulikult loomulikult oli hea sõpradega seda seda ka ilusasti meelde jätta, meelde jätta ühe õhtu näol. Ja minu arust massimisel mõned liinid ja ühe matsime tõesti minu suvilakrundile ja see päev on 18 aastat hiljem, nüüd on vist kuus aastat järele jäänud, kui see tuleb välja kaevata, ma kardan, et see on lõhki külmunud. See rada on nüüd nüüd tõesti sinnamaale jõudnud ja ma olen, olen seal Kolga-Jaanis õnnelik, õnnelik nimeline kogudus, imeline koht. Ma arvan, et enamus eestimaalasi ei ole seal käinud ja paljud ei teagi, kus selline koht asub, aga kes sinna on sattunud, sellele jääb seal midagi kaasa helisema ja ja need inimesed ja see Tõnni seal on, valitseb kolkapatriotism ja see on väga hea, et inimesed tahavad oma kodukohale midagi anda ja oma kodukoha kirikule, sest kirikum paratamatult see sümbol, mis näitab seal headust ja ja ilu kõige selle rumaluse ja, ja teinekord ka labasuse taustal, mis meid paratamatult igal päeval ümbritseb ja tundub, et teinekord aina enam ja enam, et et see, see nagu pidurdab, pidurdab seda hoogu ja annab annab jõudu edasi elamiseks, inimesed on selle ära tunnetanud. Kindlasti. On olnud aegu, kus, kus nagu ei ole sinu püüdlusi mõistetud ja langeb paratamatult sellisesse teismeliseikka kus need lapsemeelsed väljendusvahendid on pisut teistsugused, kui vanem generatsioon seda ootab ja just sealtpoolt on seda mittemõistmist tuulnud omal ajal. Aga omaealistega ma olen minu arust väga ilusti hakkama saanud ja, ja oleme ühise keele leidnud. Ei oska ütelda, et kas, kas mul on olnud vaenlase elus kindlasti mõned on. Mõned on, aga sellist, sellist vimma nagu ei. Minus meie riik pesitseb ikkagi lapsepõlvest peale see idee, see vabaduse idee, mis nõukogude ajal oli ju üsnagi üsnagi tugevasti maha surutud, aga perekonna kaudu olise sellisel vaikival vaikival kokkuleppele või selline vaikiv sõnum oli kuidagi edasi antud. Ei räägitud ju räägitud ju Eesti riigist eesti asjast, meie lipust, aga see teadmine oli olemas ja ja ma olin üliõnnelik, kui kui neelase tagasi kingiti, ma leian, et see on eriline jumala and, mis meil praeguse riigi näol on ja kas esimene Eesti vabariik, need kuidas nad tulid, on pisut erinevad, aga ja suhtumine on pisut erinev. Ma arvangi, et see praegune vabadus on meil liiga liiga armsasti hästi kätte kingitud ja meid on justkui proovile pandud, et kas me oskame seda hinnata ja hoida meelt, ei ole verd Pierre valemis selle eest nõutud. Ja see on ka üks tugev proovikivi, et kas inimene oskab seda hinnata, kas, kas teadvustatakse, et, et see võib kui üks päev kaduda, kui me seda hoida ei oska? Laulev revolutsioon loomulikult oli, oli ilus. Kes seda hetke kogesid, ma arvan, see heliseb ka nendes inimestes ja lastes edasi, kes seda näinud ei ole. Et verevalamine. Ei ole ju kellelegi meeltmööda, aga ma leian, et see on, see on see ongi see proovikivi, et kas me oskame hinnata, kui oleks olnud olnud, et kus oleks kedagi tulnud ohverdada siis heliseks, mis teistpidi ja siis inimesed teadvustaks kindlasti paremini seda, et lihtsalt oma tunnetuse najal see näiline vabadus, kõige tohtida tegemine. Võib kuhugi kuhugi sellisesse punkti välja viia, et tekib, tekib tagasilöök, nii pereelus isiklikus elus lihtsalt ei osata Ta peale hakata oma eluga, oma vabadusega midagi. Vabadus paneb meile kohustused ja ja nende õiguste kõrvale, mis meil on. Klassikollektiivide kursused paar aastat peale lõpetamist saavad veel kokku, aga nelja, viie või 10 või 15 aasta pärast on nad üsnagi formaalsed kokkutulekuna, sellised kindlad isamaalises ja, ja vendlikus vaimus seotud ühendused annavad meie elule palju rohkem. Ma võtsin selle üle kui idee, kui eestluse ja ütleme sellise kindluse idee kandja ja, ja ma olen üsna palju oma aega ja ja püüdlusi andnud sellele sellele ideele ja sellele vennaskonnale. Ma olen sealt väga palju eluks õppinud, mida ma praegu ka oma ametis seal kasutada just seda ühtekuuluvustunde edasiandmine andmist ja, ja selle hoidmist. Et. Et see on üks hea hea viis ja viis sõpru tunnetada enda ümber ka siis, kui ülikooliajad lõppevad. Sisemiselt on seal mingid reeglid, mis, mis sunnivad järgi mõtlema rollis käitumine, see on selline inimlik, et, et mingi etapini püüad, püüad käituda, nagu roll sulle peale paneb, aga aga aja möödudes ikkagi jääb toimima see, mida see roll nagu nõuab isiklikku enda mina neid, mina siin ju nii palju igas inimeses juba. Et see mina hääbub seal, et kui vastutustunne ja, ja teha tahtmine on, siis sa teed seda, mis on vaja. Ei ole ühest vastust, kas on hea või halb, et et kuskil peab tasakaalus ka olema. Aga ta peaks natuke hääbuma. Ma arvan, et see on oluline. Ma tunnetan väga sügavalt oma eestlust, oma juuri, juuri jäänud, need kangastuvat mitmeti mitmeti juba territoriaalselt ma olen õnneks juba üsna varakult eesti risti ja põiki läbi käinud ja, ja ma tean, mis asi on meie maa. Aga teine asi on siis idee, see, see sünnipärane kuuluvuseta. Ta paneb meid jällegi kuskilt pidi raamidesse ja see on uhke ja hea tunne, aga, aga see Sellist fanaatilist eestlust ju ka ei saa heaks kiita. Selles mõttes me oleme ikkagi maailmakodanikud, Me peame oskama lävida ka teise nahavärvi ja teise tõe tundmisega inimestega. Samaväärselt. Ta ise ütleb ka. Ma olen, kes ma olen. Juhib mind aitab, mind ka karistab teinekord omal viisil. Ma leian, see viis on just selline, mis, mis tuleb läbi näädi vaimumat, et selline, selline süüdiolekul tunne tabab meid üsna tihti inimestena. Ja tihtipeale pannakse mingi enese Dio arvele või tegemata jätmise arvele ja see on ka tõsi. Ja see on see puudutus, puudutus, mis tuleb sealt, kust me ei tea, ta tuleb. Aga ta tuleb jää tulemata. Jumal puudutab igat inimest omal viisil ja me ei saa seda kuidagi mõõta, keda ja kui palju keda ja kui palju, aga igat igat oma viisil. Ma ei oska kõikide inimeste nimel seda ütelda, aga mulle tundub, et kui me räägime kirikust siis inimesed mõtlevad neid pühakodasid, mis eestimaad kaunistavad ja need on luteri kirikut. Et selline üldine arusaam on luterlik ja ka väljapoolt tulnutele jääb. Ma arvan esmapilgul ikkagi mulje, et siin on. Ütleme traditsioon, traditsioon on meil luterlik ja, ja moraal on luterlik ehk ütleme, et meie Meie eestlus on ka kristlik, kas me seda tahame või ei taha, kui me mõtleme 100 aastat tagasi, siis Eestimaal ei jäänud ükski laps ristimata. Ja ja me oleme niivõrd läbi läbi põimitud sellest kristlikust traditsioonist igal sammul. Igal päeval ümbritsevad meilt kristlikud kristlikud elemendid, kristlik sümboolika. Ja kui seda ei tea, siis ei oska seda seda ka näha. Ja pisut, ma arvan, tänasel päeval eriti noorem generatsioon hakkab seda minetama selle, selle uue, uue kultuuri tulva mõjul, mida meil on telekad ja, ja raadiot. Ta eksitab inimesi vaadates nüüd viimasel ajal reklaam, et et nagu kalduvad isegi sellest sisust kõrvale. Muu kära ja müra on nagu olulisem kui see asja sisu, mida püütakse reklaamida. Ma arvan, et oht on, oht, on kalduda sellisesse kosmopoliit susse just tänu tänu selle mask kultuuri pealetuleku mõjul. Et ma näen ohtu, aga ma ei karda, ma näen nii palju toredaid ja ilusaid inimesi, kes püüdlevad selle nimel, et, et midagi muutuks või säiliks, vähemalt neid inimesi on kohutavalt palju. Need minnalaskmismeeleolus, elajaid on ju ka täpselt sama palju kui mitte rohkem, et millegipärast ma usun tarkuse ja, ja mõistlikuse võitu alati ja igal kombel, sest tagasilöök tagasilöök paneb kaaned, Need, kõhklejad ja linnalaskjad ükspäev mõtlema, mõtlema, kasvõi oma järeltulijate peale minna laskmiseks pool on valduvam. Arvad, kuhu sa lased ta minna, kuskil on piir üks päev, ekspäev tuleb tagasilöök, siin oli alguses juttu sellest kingitusest sellest vabadusest. Et kui seda kõigutama hakatakse, siis siis tuleb pööre, pööre ja, ja on suur suur hulk selliseid toredaid, just meesterahvaid noori, kes muretsevad, muretsevad meie meie kodumaa püsimisega pärast seda imetlusväärne lausa kõrvalt vaadata, üldiselt peetakse militaarlasi militaarseid inimesi natukene selliseid, kes põikpäiselt, eks vant, lausa rumalateks, aga, aga ma nägin seda suurt teistmoodi tarkus, seal see oli suur. See oli suur ja tugev ja see annab kindluse. Selliseid inimesi on siis. Siis ma ei näe ohtu ja noored on toredad. No mina näen elu ikka jumala kingitusena ja siin ei saa olla spekulatsioone. Kui me mõtleme Kristusele, siis Kristuse ka ikka parandas elustes püüdis aidata, inimesi mitte ei ütelnud. Et sinuga on armas veli, lõpp. Ma ise olen seisukohal, et eutanaasiat lubada ei saa, lubada ei saa ja, ja see, kuidas inimesed tähendab, siin on nii palju neid, aga asi aga siis, kui et nad jooksevad alati ummikusse, nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi, aga üldine üldine suhtumine peaks olema, ei, peab olema. See probleem hakkab kuskilt varem pihta, et võib-olla on arstid teadus liiga kaugele arenenud, arenenud ja püüdnud midagi tõestada või püüdnud eluiga hinna eest säilitada, kui ta on juba. Kui ta on juba otsale määratud, kui inimene on ära kutsutud. Näen kristlust kui ühte avatumat religiooni. Et juba see on imeta, et ta sealt kaugelt on siia meile põhjamaale jõudnud sellisena, nagu ta on ja ja kui me nüüd vaatame kristluse suurim suurim põhjus, miks ta leidis, ta oli avatud, ta ei olnud suletud, et see on meie klann. Siia mäe väljapoolt kedagi ei võta. Et see on põhjus, miks ta levis nii kiiresti üle üle maade ja jõudis rahvasteni. Ja ta on paratamatult sulandunud enna sisse kõiki kohalikke traditsioone ja praegune misjoni misjoni. Selline strateegia on ka selline, et kõigepealt õpi tundma inimest, kellega, kellele sa lähed kuulutama ja siis läbi läbi tema tõekspidamiste ja arusaamiste. Räägi oma oma mõtteid talle, mida sinul on öelda, aga kõigepealt ole sõber sa aru et loomulikult meie kristluses on ka selliseid paganlike jooni juba need paganlikud pühad on ju sulandunud kristliku kalendriga. Et on need elemendid säilinud ja kui me vaatame nüüd Venemaa poole peale, mul oli võimalus siin kümmekond aastat tagasi vepslasi külastada hõimurahvast, et nemad lausa ohverdasid ühes järves suuremas osas esemeid ja, ja ka ideid. Aga seal olid ikoonid ja pühapildid, et tal oli kristlus kristlusega läbi põimunud. Ma ise pean kõige astikumaksja ja halvemaks märgiks seda, et, et tohutult palju lõhutakse ja hävitatakse varastamist ja petmiste kaudu inimeste loodud väärtusi. See on nagu selline kõige hirmsam, kõige jubedam, kõige jõuetumaks tegev. Et siin paar päeva tagasi ma puutusin kokku just ühe suurema vargusega, kus olid maaleht lõhutud kuuri uksed ja viidud ära selline element Aarne inimese igapäevategemisteks tarvilik tehnika ja vahendid nägid seda inimeste jõuetust ja seda, seda kurba, kurba nukrust, et nagu kõige hullem, kõige hullem ja minu arust seda soosib just selline minnalaskmine ja ja kui ma mõtlen selle nurisemise peale, mis, mis inimesi on haaranud, see riigi kirumine ja, ja riigijuhtide mahategemine teinekord ka õigustatud, aga kui me neid samu inimesi endid vaatame, siis enamus aega istuvad kodus teleka ees ja vahivad neid neid mõttetusi, mõttetusi, mis sealt edasi antakse ja jess ja siis loomulikult jääbki kõik tegemata. Ja loomulikult sai, ei pane tähele, mida su suhu järeltulijad teevad, mida nad õpivad ja, ja kelle juhtimist nad järgivad ja sealt sealt tekib surnud ring. Mida on, ma ei tea, kuidas seda, seda on võimalik katkestada või lõpetada. No kõige ilusam, mis praegusel hetkel Eestimaad Eestimaad on haaranud, on see suvi see, see ilus lootuskiir, mis paneb südamele rõõmsamalt põksuma ja näitab seda erilist ilu, mida, mida mida meile on antud. Millest meil on antud osa saada. Et ma usun, et, et selline ilusam lasteaeg, mida meil on üsna vähe tekitab ka palju häid mõtteid ja ja annab tunda ilu. Kindlasti leiavad paljud ilusad inimesed 11 11 ja sellest sellest võib sündida midagi uut ja ilusat. Ja mis tuleb kokkuvõtteks meile kõigile kasuks. No ma olen viimasel ajal kokku puutunud selliste gümnaasiumiealiste inimestega noortega ja ja on näha, et nad on ära tunnetanud sellet. Et neil on praegu käes hetk otsustada, mis või kes neist saab. Ja see süsteem on meil siin väga hästi paigas, et inimesel on võimalus õigel ajal ära tunnetada, miks ta siin on ja mida ta tahab sellelt elult saada. Et see võimalus on antud ja, ja selle kasutajaid on väga palju hästi ausalt oma tööd teha ja iga päev võimalikult paremini ja, ja õigel ajal puhata ja püüda ennast kursis hoida ka ümbritseva eluga, mitte sukelduda ainult nendesse raamidesse, mis, mis amet paneb näha elu avaramalt. Neid inimesi on nii palju, kui ta tahaks tervitada, et tüüteni kõik ilusaid inimesi ilusaid inimesi, keda ma tahan tervitada ja kes sellest aru saavad. Teiega rääkis Ants Tooming. Saate autor Tamur Tohver, teostus Maristomba. Nädala pärast oleme nädala võrra anemad.