Tere kuulama selle suvejutusarja mu ümber ja mu sees viimast külalist. Tarmo tank, mis ametit sina praegu pead? Antud hetkel ma töötan reklaamibüroos, Mullen selle reklaamibüroo sekretär. Aga mõtlesime, et seal oli juhiabi ja nii, aga tegelikult ma tegelen seal büroos niisuguse kõige rohkem nagu nende ülesannetega, mida loogilise haridusega inimene tegeleb, kõik, mis puudutab tekste ja, ja ma ei ole nagu juhiabi, sest et ma tegelen kõikide probleemidega, sest et mul reklaamialast eriharidust ei ole ja siis nii igal pool vahel, et kuidas. Belnud, nii eesti kui inglise, selle ja kirjandust. Endiselt nagu sai kooli ring täis, sest et vaata, koolist saab nii kaua õpetada. Sa tunned, et sul on nagu midagi anda, et et ühel päeval oled nagu sidrun, sa oledki nagu selles koolisüsteemis nii sügavalt sees, kogu sinu maailm koosnebki nendest probleemidest, et sa oled nagu koolipingist koolipinki tagasi tulnud, sest sa lõpetad keskkooli. Lähed, kõrgkoolide kõrgkoolist, lähete tagasi keskkooli või lähed gümnaasiumisse ja nii edasi, et ta tegelikult kogu aeg naguniisuguste laste probleemidega nagu täiskasvanuks on vaja vahepeal saada, et koolist välja, et nagu enam enam ei olnud enam ise nii noor ei olnud ja ei kassinud seda noorte seltskonda võrdle lõpuni. Üldsegi välistatud. Kunagi. Aga siis sündima. Aga tegelikult ma olen suht hea käega ja ma tahtsin minna üldse kunstiülikooli. Aga noh, oma laiskus oma seal mingit proovitööd vaja teha ja siis nooli neid laiali kinkinud, mulle meeldis nikerdada, sest et ma ei teinud nagu niisugust olin rohkem iseõppija ja selles mõttes oleks olnud väga hea materjal töötlemiseks, ma ei olnud mingi väljakujunenud. Et selliseid pool noh, niisuguseid võõraid eelistatakse ka nagu rohkem, kui on ikka juba valmis kunstnik tahab sisse, saadas nagu olema aru saanud, see ei ole sugugi kerge. Nad ei, ta, ei, ta ei allu enam koolitusele, ta on, ta on niivõrd ego juba valmis, et see, mis mina teen, et see ongi õige ja nii peabki olema. Ja seal unustage, kas te tahate mulle oma tahtmist peale suruda, vaata see niisugune egoism, nihilism ja kõige muu eitamine tuleb sellest teadmatusest. Kui inimene saab vanemaks, ta ta, ta ikkagi ta saab aru, et tal on vaja, ütleme, raamat läbi lugeda ja selle kunstniku teose hinnata, sest et nädala omaks konkreetses ajas konkreetses situatsioonis on nad olnud edasiviivad ja tähtsad, aga et süsteem nagu paika panna, selleks peab olema nagu toores mitte kuidagi nii ja küps, valminud et siis kunagi hiljem, aastatega väga paljud niisugused Ahangatistlikud kunstnikud näiteks jõuavad perioodil mingisuguse primitivist siukse juurt. Ma ei tea, mulle tundub nii, et noh, et mingil määral pedagoogiline protsess, mingi ring peab ikka olema, et sa pead hakkama tajuma, et mis, millest sisemisi seoseid. Et noh, meie õpetamise süsteem Aastal, kui palju mitu protsenti. Et aga miks, et aga miks, et noh, et need, need asjad oleks nagu rõhuasetused peaksid minu arust teistmoodi olemast, teeksid selle õpetamise protsessi ka huvitavamaks ja minu arust on õpetajat väga konservatiivselt ja igasuguste niisugune ja teoreetiliselt no ütleme, vaim on valmis, nad on ikkagi ärksad inimesed ja need on inimesed, kes tegelevad ikkagi mõtlemisega. Ja kasutavad seda ajupotentsiaali ikkagi aktiivsemalt, kui näiteks ütleme, mingisuguseid üldise töö või mingi muu töö tegi, ma arvan. Et ei, see on loomulikult õpetajates kinni selles mõttes, et et nad ei ole nii altid ja kuna nad ei ole meil kõrgelt makstud ja see motivatsioon joon ennast pidevalt arendada, juurde õppida ikkagi nii väga puudub, on ainult noh, lähtub isiksusest, mõned tahavad vaat ja mõned on huvitatud ja teised saavad ilma selleta suurepäraselt hakkama, lihtsalt ei taha ja ei huvitu nendest asjadest riigiks. Süsteem on olemas õpetajate täiendus, koolitus ja, aga paraku kui seda viivad needsamad õppejõud väga sageli läbi, kes näiteks seal loevad noh, et te ei ole eriti paindlik ja palju anda süsteem antud hetkel. Ma arvan, et noh, et süsteemid Donnaksega nii paika, et kui sa oled täienduskoolituse, saad mingeid punne juurde ja et sinu palk hakkab ka sellest tunduvalt olenema. Et, et tekiks motivatsioon õpetajatelt laieneda, et, et sa ei pea olema kitsalt matemaatikaõpetaja, vaid olla ka näiteks matemaatika ja ja hoopiski mingi muusikaõpetus, viia need asjad kokku. Näiteks niisugune eriala vedas, et muusikaõpetaja, inglise filoloog. Nii et kui sul muusikalist kuulmist ei olnud, siis sina näiteks Pedasi inglise keelt õppida ei saanud. Seda võib muidugi keele keeleteaduslikult väga olulised põhjendada, sest reaalsus ja keeletapp see kõik on väga oluline. See tundub isegi valulik teema, aga noh, mina näiteks enda jaoks tundsin selle hetke ära, et mul tekkis nagu praegu niisugune klamm, et enam nagu tundsin, et minule Tal on noortele midagi pakkuda ja noored hetkel nagu ei pakkunud mulle ka nagu vastu enam midagi ütlema, et kui tekivad konkurents ja õpetajate puhul, et lähebki. Viimiseks ja paremates koolides juba on, et seal on ikka valikuvõimalused, sinna võetakse parematest parimaid. Et et noh, et õpilased võivad ise öelda oma arvamuse mõtet, vabandage, aga sellel inimesel ei ole meile midagi pakkuda. Raudselt oled seal mingi konkurents, et, et sa pead ennast tõestama, et ma olen parem kui see teine või kolmas. Et niisugusele tühjale täitmata kohale, et kellelegi mingeid tunde andma oli küll tagasi minna ei taha. Aga, aga sellist nagu nostalgiat, et ma kangesti kipun tagasi praegu kooli, mulle jõulukuul oli huvitav kunsti kunstikeskkool ja, ja nüüd on ta kunstigümnaasium. Ja kool oli huvitav, tav ja kontingent oli huvitav. Tähendab ta on ta ei ole selline suur impersonaalne vabrik sinna tulevad ikkagi sellised mainstream-ist kõrvale kalduvad inimesed oli keeltekirjandust oli palju huvitavam anda, sest et. Olid omad arvamused, omad seisukohad, need olid sihuksed, varaküpsed, kunstnikud ja boheemlaslik oma mõttelaadilt. Et mitte need inimesed, kes panevad nalja, hakkad riided selga, ütlevad, et ma olen puhi vaid, kes mõtlebki nii nagu on lihtsalt et siukseid, asju, juhitavaid inimesed olid seal, ütlen kolleegid. Ja, ja, ja see õhkkond seal koolis, sest et ta on olnud nendel aegadel, kui mina seal olen, selline raatlik õpetajatele jäeti suured vabadused, mida ma väga hindan. Et mind usaldati ja et ma sain ise valida need täpsed järjekorrad, et minu tähendab minust nõuti seda, et need hiljem juba riigieksamid, et need inimesed teeksid sellisel heal tasemel rahuldaval tasemel ära. Et aga kuidas ma selle saavutan, selles, mul on nagu seda dikteeritud, et sa pead tegema selles, selles järjekorras. On koole, kus väga täpselt reglementeeritud, mis õpiku järgi, mida me seda võtame, missuguses tempos ja et on masinavärk, selline töötab väga palju, kohustusliku kirjanduse loetakse sellel ajal valel hetkel valede emotsioonide all ja sellest ei saata seda seda naudingute, seda informatsiooni, milleks teda üldse ei ole. Miks teda lugema peaks? Tähendab põhimõtteliselt ma püüan nagu iseendale nüüd ära teha, et, et kasvatasin mingisugused tarbikat valmis, nüüd ma püüan nendega kaupa pähe määrida. Et reklaam ammu juba ei tegele sellega, et et pakkuda inimestele nendele vaja vajaminevat kaupa, et inimtekitab inimestes sellise tarbimisvajaduses. Tarbimishälvikutel on ju mõeldud, et, et nüüd on, meil mõtleb intelligentsed molekulid kaks asja. Et intelligentne, sobib nagu reklaamiteksti koostamiseks rohkem, sest et kui me kirjutame, mõtler saab iga loll aru, et ükski mingisugune molekul ei mõtle. Intelligentsus tähendab mõtlemist. Et sõnadega mängimine, et kui sa aroomiga natukene analüüsid ja, ja selle peale mõtled, et mida ja kuidas püütakse pähe määrida. Et miks on pesupulbri reklaamid vahetamiseni sarnased, sest tegelikult kõiki neid pesupulbreid ükstaskõik, kas ta maksab 20 krooni või 120 krooni toodasse sama Proctori kämbud, kellel on reklaamiagentuur, kes teeb temale kõik reklaamid, ainult nii, ütleme libestusaine on ühele rohkem tuntud ja teisele vähem pandud üks kassimas karbis. Aga Lavor seal taga on ikkagi üks oma toimeained on sama. Nii et noh, see ongi see kõik püüame kiita asja, millega ma ise tegema ka ju öelda, et see on käsitöö. Priimägi ei saa öelda, et see on käsitöö. Ma arvan, et ta vihkab igasugust manuaalselt tegelevast kartulivõtmist. Vabandust, et või tähendab selles mõttes, et, et jätte püüdes jätta niiskust, luubi ja linnakultuuri korrust või muljet, et näete, et niisugune loomulikult ta peab tegelema kunstiga ja ilusate kunstidega reklaamidele ilus kunst. Et mina ka näiteks ei hakkaks praegu reklaami jama selles, et kuna ma ise tegelen sellega, ma ei saaks ju vihata, Ta jälestab asju, millega tegeleda. Et see viiks tohutu konfliktini mind, nii et ma olen leidnud ka reklaamis niisugused huvitavad konksud endale jahuks, millele ma vabandan oma eksistentsi selles valdkonnas välja. Mina ei arvanud, et pedagoog, kes lööb endale rusikaga rinda ja ütlen, ma olen 40 aastat koolis õpetaja olnud. Ja kindlasti on ta seda tööd hästi teinud, kes paremini, kes halvemini. Et see oleks nagu medal, mida rinnas kanda, et ma olen olnud õpetajaks tulnud õpetajana, jäänud õpetajana. Et see tekib ikkagi ühekülgsus, et ta peab nagu ikkagi ilma peal ära käima ka peab ikka midagi muud ka tegema ja, ja väga hinnatud, kuna meil kunstikool ja siis seal oli väga palju, oli ka niisuguseid õpetajaid, kes nagu käisid oma eriala, anda seal klaasikunstnikud metallikunstnikud, lainerit, restauraatorid, niisugused asjad. Et noh, need inimesed tõid sinna kooli väga palju niisugust koolivälist, et ei olnud niisugune pukinism, et kõik, mis seal raamatus kirjas nii on ja nii jääb ja tähendab, seal oli teistmoodi, et tekkis selline tunne õpilastele, et väljaspool, väljaspool koolimaailm on hoopis teine maailm ja, ja on teised asjad ja nad tõid nii palju huvitavat sinna kooli. Et, et noh, et, et niisugused nagu värsket mõtet meelt. Kuule, see ei olnud niisugust sumbunud õhku, et kõik olid õpetajad, kes olid harjunud käima ja nühkima, neid treppe ja klass vaid tulid inimesed, kes nagu kuulis süsteemis teadsid vähe ja ja tema jaoks ei olnud iseenesestmõistetav õpilaspäevikus, kirjutatakse see asi sinna. No vot niimoodi õpetajad teevad seda mehaaniliselt temale tulistada, rääkides kutsumisest seda seletama, siis hakkasin ise ka mõtlema, et aga see on ju ebanormaalne, et see niimoodi käib. Et noh, et kui süsteemivälised inimesed tulevad, kritiseerivad seda, et tahad ka välja etatud sain hakkakski niimoodi mõtlema, et nii peabki olema. Iseenesestmõistetav, et see asi ei käi. No ilmselt ma ei ole lasknud võib-olla ennast mingisuguseks raamidesse suruda, et noh mina ei tea, mina olen küll öelda ei saa, et ma olen elus saanud kõike teha, mida ma tahan, aga samas kui sa ütleksid mulle, et nimeta asi, mida sa siis oled väga tahtnud teha ja ei ole saanud teha, siis ma ei. Et on selle vastuse praegu võlgu. Tegelikult, ega selles ühiskonnas ei tunne, taban ennast vabalt, see on Eesti ühiskond on väga kammitsetud ja ütleme konservatiivne ja tänu sellele, et ta on ikkagi kasvanud välja siukses suletud süsteemist ja, ja ütleme, meie põlvkond, kes ma olen siin kolmekümnendates et, et me oleme saanud maitsta Ta punalipu ja kuna mina tänu sellele komsomolikomitee lollin kuidagi veel otsapidi seotud, et noh, et et noh, et sa ei olnud ju ideeline, aga sa oled ikkagi on need andnud käppa nagu sellele süsteemile, et et aga kogenud ja läbi elanud selliseid huvitavaid morfoos ümber sündima. Selles mõttes, et, et kuidas sisemine valimine, et hakkavad kuidagi kokku käima, sest et noh, mina arvan, et eestlased said ju omal ajal emapiimaga kuidagi selle Tõrksa suhtumist venelastesse, mida öelda venelaste vihkamise. Aga nad olid ikkagi siia tulnud siia teinud siia. Ja kõik need jutud, ükstaskõik, see, mis sulle ka koolis räägiti, mis raamatust lugesin. Et see, mis sa oma seltskonnas oma kinnistas ruumides omades mikromaailmades kuulsid, millesse räägiti, et see ju tekitas võrke ja pahameele ja ja sellise rahulolematuse. Mul on see nii täpselt meeles, kuidas ma nühkisin nendele öölaulupidudele ja kuidas ükskord kõigepealt üks lipp, mis tõmmati vardasse ja lõpuks oli viimasel kontserdil, olid kõik need vardad olid juba tõmmata, rääkimata sellest, et inimesed lehvitasid ja kuidas siis müüdi sinimust valgeid märke, mida siis hädad? Tele käes on, need saab nüüd hõlma all ja kõik see oli siis oli nii võimas tunne. Et nüüd, kas tõesti nüüd siin, nii et noh, et ma nagu ise ka ei uskunud, et sa olid kõige selle sees ja, ja et, et võimas tunne, kui seal lauldi, siis kuidagi. Nii naljakas, et ma hakkasin äratama oma ühel hetkel koolis, et mina olen see põlvkond, kes on selle läbi elanud ja, ja kui mina räägin sellest õpilastele, siis nemad ei tea sellest mitte midagi. Et see vanusekäpp hakkas tekkima. Et inglise keele tekstide tõlkimisel Soviet uninud sõbetsuschelist Pabliks ta ei osanud tõlkida Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit, sest ta ei teadnud niisuguseid asju, sest tema jaoks oli see mingisugune noh, olnud asi. Tõde on sees, et üleelamised ja kannatused, et kõik asjad, mis tulevad kergelt et neid hinnatakse märksa vähem inimsuhetes, täpselt sama moodi, et peab ta ajama, peab verd laskma, peab pisaraid valama, et siis olla õnnelik. See oli tegelikult üks ja huvitav periood minu elus, et on ja kuna minu väga heal sõbrannal oli, oli see tõbi ja tänud tänu temale, ma puutusin kokku nende inimestega ja kuna keelteoskus ja sellised asjad võib-olla isikuomadused, et ma suhteliselt hea suhtleja ja tähendab nad suutsid mind tarvitada selles mõttes ma sain nendele teeneid osutada, mida neil vaja oli ja, ja olla kasulik ja, ja tõesti, sellel ajal ma tundsin, et ma teen midagi, millel on mõtet, kuna see inimene on surnud ja tema oli nagu selline väga tugev link, mis selle asja küljes nagu hoidis siis tema surmaga mõnda torkasin järk-järgult kaugenema, sellest seltskonnast enam ei puutunud otseselt kokku ja ja nüüd ma olengi nagu kõrvale jääma. Et ilmselt see etapp on ka siis nagu elust. Mul on nagu ilmselt oma osa, sest need ära teinud ja, ja minu jaoks on nagu see AIDSi valdkond võtnud ka natukene sellise teise varjundi. Et mina puutusin veel selle põlvkonnaga nende inimestega kukku, kellel noh, ütleme, et võib küll öelda tomatit teadmatusest ja pool õnnetusest ja ja noh, nii olid nad selle viiruse saanud. Et siis räägiti turvaseksi, seal kuidagi puudutas kuidagi kusagil seal kaugel on ja, ja kondoom see oli tänapäeval on täiesti loomulik, et klubis tagataskutes kõigil on jällegi kusagil seal inimesed loovad ja kannavad hoolt, aga need olid ka inimesed, kes suhteliselt teadmatusest ja näiteks ei osanud. Meil on sellisele asjale tähelepanu, see ei olnud niivõrd aktuaalne. Et aga noh, tänapäeval päeval kui öeldakse, et kõige kindlam on till püksis hoida, siis tegelikult nii ta on mõtle, ei ole vaja torkida, toppida igale poole, kus pakutaks, kuigi väidetakse, et juba viiekümnendatel on olnud, aga siis seda lihtsalt ei pannud tähele või ei osatud diagnoosida ja aga nüüd on ta tänu. Ta levib sugulisel teel, see on asi, millega kõik inimesed tegelevad ja kuna Kuna see sugulisel teel levib, on võimalik takistada teha, aga praegu narkomaania on pannud nagu sellele sugulisel teel leivale ära lihtsalt, sest et praegu on ikkagi muutunud väga tugevalt narkomaania probleemiks ja, ja see ümber, mida Nelli Kalikova on juba aastaid teinud ja lokku löönud ja öelnud, et see probleem tuleb ja tuleb ja nüüd on ta käes. Aga nootessi valitsusel siis, kui teda otseselt ei olnud või noh, nii jätkunud nii palju oidu ikka jaa, jaa, tervitused, Anti Liivil ja nii edasi, et kes on nagu väga tugevalt kaasa aidanud, et seda probleemi nagu varem, kui oli võimalus, ei suudetud ikkagi hakata selles suunas mõtlevalt tegelema. Mina olen õppinud ka maailma religioone ja usundifilosoofiat. Leelo tungal oli meiega koos ja me olime Soomes. See oli niisugune omal ajal õpetajatele, kuna puudusid nagu usuõpetajaid ja Tartus ei olnud veel seda, et ta kaal, usuõpetus, et hooli, koolidesse tekkimas ja üldse, et leiti, et usundiprobleemidest ja maailma religioonidest on vaja rääkida, et see on kultuuritaust ja nii edasi. Ma olen muuseas selle peale mõelnud et noh, et kogu seda inimeste sebimist siin maa peal, et ikkagi juhivad suuremad jõud, niuksed, mõistuslikud jättetud, kas, et kas see nüüd on mingisugune? Ma arvan, et inimkond on ikkagi isereguleeruv keemia ja selles võib mingisugune tõetera olla, aga et ta mingi jumala noole karistus on kaela saadeta, mis tähendab, me püüame vabandusi leida põhjendusi kõikidele asjadele, kui tõesed nad on, et noh, et, et kui ma ütlen, et veendumusega, et jumala viha ja karistus siis minu jaoks ta ilmselt nii on, et ma olen leidnud seletuse asjale, kui sina leiavad, et see on mingisugune bioloogiline mehhanism, missuguseid asja siin reguleerima, mis meil on natukene valesti, siis ta on ilmselt sinu jaoks niimoodi, et mina olen alati püüdnud nagu sobitada ennast mingisugusesse seltskonda või gruppi, aga noh, seal jäädes iseendaks, et mingisugust tahku või külge endas näiteks alla surumata või algumata, et et noh, et see seltskond peab mind, teenisin ma sellisena, nagu ma olen. Et siis ma sinna sobin, et juhul, kui ta mind vastu sinna ei võta, siis ma ilmselt ei jaksanud pretendeerinud, et mingisugust oma niisugust kogukonda looma. Mina ja minu haaran sellist muljet, vajadus kunagi olnud, me tahamegi seal liidriroll, ma olen alati sihuke seltskond tähendab seltskonnas kaasa kaasa lüüa, mitte kui seltskonna moodustaja. Mulle meeldib see, et, et see, meie ühiskond hakkab ka kuidagi kuidagi, ta on nii väike, kokkusurutud, aga tekkima mingisugused oma oma friikide seltskonnad, et ühed, kes panevad rõhku nagu sellele, et ta diferentseeruv ja ja toimub niisugune seltskondade spetsialistid, keerumine, kellele ühed panevad rõhku sellele teisel, kolmandal asjal ja nüüd on võimalusi, kannab rohkemat. Et ilmselt midagi kujuneb, aga ka, et minu arust Eesti ühiskond ei ole küll praegu välja kujunenud, et neljandat niisugused ja naasugused, noortegrupid ja selliseid vanurite grupid vaatame, mõõdetakse meile kuidagi. Tegelikult mõnedki snaiprid käivad mööda tänavat ja miks nad ei või käia, see on nende maailm, son nende elus on, nendel on see õigus ja võimalus ja kõik peavad siia ära mahtuma. Lokaliseerida keerumine peab toimuma, et see on globaliseerumise ja lokaliseerunud sümbioos, et, et jääme eestlaseks edasi, aga me oleme oluline osa maailmakultuurist. Kaera-Jaaniga uhkelt vastu rinda taguda, et kas inimesel on õigus otsustada elu üle. Ja ütles, et sellest tuleb ma olen põhimõtteliselt nagu. Patsifist, sest et ükstaskõik, mis idee nimel inimeste tapmine on, on minu arust brutaalne. No see, kuidas valetatakse ülbene. Raadios ja ütleb lihtsalt, et vot ei ole nii, kuigi kõik teavad, vot nii on, aga, aga tänu sellele, et seadused Tügavalgi erataksevad nii kõveraks, sest et seal on ka lehter, on meil ikka niisugused aukudega. Et kõik teavad, et on võtnud. Aga kuna vaat selle kohta paberid näitavad, et ei ole võtnud, siis ta ei ole võtnud juriidiliselt puhas. Ja, ja ütleme nii, et minu jaoks ei ole üldsegi kahtlust, et kogu meie riigisüsteem on kõrgel tasandil korrumpeerunud. Ja et, et seal käib kokkumäng, suured poisid lepivad omavahel kokku. Kõigil on niisugused kastikesed täis kogutud võõraid patte õigel momendil, siis käiakse need välja, puhutakse suureks nagu unustavad ära, et tegemist on riigiga. Nende otsustest võib oleneda paljude inimeste tulevik. Pankades võivad investeeringute üle otsustada niisugused puud, kes tegelikult kellele näiteks ma ei annaks viitatud krooni laenuks ka, et kuidagi väga vaenulik inimvaenulik Konsumi valitsemisse süsti varjata. Sihuke mõte on olnud ka, et läheks siit minema, et võimalused on olnud. Et jääkski sinna, ei tunne ennast seal hästi. Mulle ka seesamasugune, nagu mul. Mina tervitaks, mitte kedagi, olge terved, kõik tervis on väga tähtis. Vaimne tervis. Teiega rääkis Tarmo tank Tamur Tohver, jututuba sulab selleks korraks uksed. Kaheksa persooni said sõna, selles toas. Ülejäänusid, ehk kuulatakse mujal tubades. 90.-te alguses levis arvamus, et Need, inimesed, kes tänaseks kolmekümnendates on kadunud põlvkond pole neis ei enam nõukogude aegset ega ka uut vabadust. Aegset ärgem siis unustagem need inimesed Juhatavad varsti seda riiki. Ja need inimesed kasvatavad eestlastele uue põlvkonna mu ümber ja mu sees. Sarja autor Tamur Tohver, teostus Maristomba. Ilusat elu.