Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Möödas on ajad, kui inimesi paelus küsimus enda ja loomaerinevustest. Või siis sarnasustest. Polemik ulatub ajas tarbinist kaugemale, sest viimane demonstreeris jo poole teises Üheteist inimese võimalikku põlvnemist ahvist ning näitas, et ta on kõigest järjekordne loom. Ei enamat. Varasemas piiblilugude põhjal levinud käsitluses kulges inimese ja loomavahelt põhimõttelisem lõhe. Aga see kas ei takistanud või isegi julgustas otsima sarnasusi olgu siis kurioosumitena või kellelegi pilkamiseks. Uue kombe järgi võrdleb inimene enne tagarobotitega. Näiteks, kas masin oskab teha tema tööd, mõista kõnet, eriti siis käske ning joosta ja hüpata vajadusel ka püssi lasta pakkuda meelelis naudinguid või muud taolist. Tahtmise puhul võib sellestki võrdlemises hoomata roboti ja inimese vahel sugulust sest masinad onju inimese sünnitatud suuresti tema enda näo järgi. Kusjuures pahatihti on algupäraseks ideeks olnudki inimese asendamine. Enamasti mõeldakse siin. Töötava inimese väljavahetamist. Idee pole siiski inimest lõplikult korvata, nagu tahetakse meid käest läinud kurjam robotitest ulmelugudega uskuma panna. Tegelikult. Kui inimene roboteid ning tehisintellekti iseenda surematuse kindlustamiseks mis on aga tulp paradoksaalne. Nimelt peaksid progressi loosungid tall marsivad robotid eemaldama maailmast kõik selle, mis inimest ja tema heaolu ohustavad. Paraku on täiesti ootuspärane, et selleks on teised inimesed. Seega pole tõenäoliselt õnnelikku lõppu oodata, sest robotid ei muuda inimesi moraalsemateks, pigem teenindavad nende nurjatust. Samast hirmust kantuna kirjutas grupp tehisintellekti ja robootikauurijaid suve keskel avaliku pöördumise sõja ja kaitsevägedes kasutusele võetavate robotrelvade riskiteemal. Teadlased ja insenerid palusid maailma jõustruktuuridele kaaluda võimalust loobuda robotite juhitud relvastusvõidukäigu alustamisest. Sõjalise tehisintellekti võidukäik ei saa olla inimkonnale kasulik, seisab pöördumises. Kahjuks kõneleb inimese ajalugu taolise kirja kirjutamise mõttetusest sest oleme alati teiste omasuguste hävitamiseks kasutanud kõige parimaid vahendeid. Liiati on ühe hiljutisem arvamuse järgi umbes 10 aasta pärast pelgalt USA armees inimeste tuuri kohta ametis. 10 robot sõdurit ja robotsõdurite armee suurendab sõdade tõenäosustest. Lahingusse läheksid robotid ja nad ei saaks surmavaid. Läheksid rikki sõduritega oleksid töötud võimalik Etka vihased. Kuid hiiligem nüüd nende juurest tagasi robotite ja tehisliku nutikuse takseerimise kombe juurde. Siin on üheks tuntuimaks meetodiks uuringutest. Testi sisuks on katse, kas inimene suudab eristada temaga suhtlemast dialoogis liigikaaslaste masinast. Juhul kui masin jätab mulje inimesest? Seistakse dilemma ees, kas viga on žüriis või Ammasinud, tõesti nutikas? Esineb veel gurmas seletus. Testis osalevad masinad, programmeerivad inimesed ja neid ei pea ju tingimata huvitama. Intelligentse tehissuhtleja loomine vaid lihtsalt võit. Võidu saavutamiseks andaga intelligentsuse asemel odavam luua inimesi osavalt. Masin. Testi aluseks oleva matemaatika alantuuringu poolt algupärased sõnastatud omaaegse visiooni järgi suutvat masin käesolevaks sajandiks. Tuleks jätta endast inimese mulje 30-le protsendile sellega suhelnud inimestele. Ja eelmise aasta suvel õnnestus Kilp Peterburi programmeerijate loodud kolmeteistaastast ukraina poissi esitaval programmil ära petta 33 protsenti kohtunikest täites seega formaalselt võidukriteeriumid. Tiimistrateegia oli kaval, sest kolmeteistaastane poiss ei pea teadma maailmast kuigi palju aga samas pole ka kõige rumalam. Järelikult võib talt oodata lapsele omasid intellektuaalseid üllatusi. Täiskasvanut mängiv masin jääks sellises dialoogis aga kiiresti vahele. Seega sobisid nii-öeldu kui kehvapoolne grammatika just sellise poisi loomuse osaks. Kahel jalal kõndiv riietes šimpans jääb meie jaoks alati loomaks. Samas ekraanil meiega suhtlevale elutu masinal võib õnnestuda jätta inimese mulje. Vahest ongi see need tõendid. Oleme kaotamas midagi inimeseks olemisest ja saabumas on aeg, kui robotitel on papp võrrelda meid iseendaga.