Tänase hommikupalvuse peab Eesti Evangeelse luterliku kiriku Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe. Õnnistatud kesknädalat. Loen Johannese evangeeliumi 11 10.-st peatükist 25. ja 26. salmiJeesus ütleb. Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab isegi, kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda? Aamen. Meenub lugu ühe vana ametivennaga kes veel kõrges eas pastorina kogudus teenis. Kord pärast matusetalitust astus tema juurde kohalike ilmalik matja ning küsis. Kirikhärra. Sul ka juba aastaid kõvasti turjal. Ning matad muudkui oma kogudust. Kas sulle endale ka juba hauaplats valmis vaadatud on? Õpetaja kutsus talle mehe pisut lähemale ning vastas. Tead, see jäägu nii meie omavahele. Aga sulle teadmiseks? Tead, ma ei sure ära. Nüüd on see vana õpetaja juba ammu siit ajast lahkunud. Aga nii nagu uskus temani, usun minagi et need, kes usuvad Kristusesse, elavad isegi, kui nad on surnud. Sellest vanast mehest ja tema usust on mulle veel mõnigi muu asi meelde jäänud. Alati, kui temaga kohtusime, küsis ta. Kas sul on täna sünnipäev? Palju õnne, siis. Pidasin teda natuke napakaks, sest oma arust olin juba palju kordi talle oma sünnipäeva õiget aega meelde tuletanud. Aga tema vastas? Ei see on see päev, mil sa ilmale tulid. Uuestisündimine aga kestab kogu elu ja ei saagi enne otsa, kui alles taevas. Tänasel hommikul tahan sulle Kärmas kuulaja soovida head sünnipäeva. Võib-olla pisut ootamatuna kõlab see neile, kes mitte tänasel kuupäeval pole ilmale tulnud. Aga meie usuisa Martin Lutheri sõnu laenates võib öelda. Me peame iga päev vana Aadamat uputama, et me uuesti sünniksime Kristuse läbi. Igavesest elust räägime tavaliselt ikka siis, kui keegi on surnud. See on umbes sama nagu laulda ema südant ema matustel. Need asjad kuuluvad ikka elavate keskele. Ja nende õige meeldetuletamise aeg on elu keskel. Milline on meie tänase päeva probleem number üks kaskaarjas siis aita Porbiti padjakesest küll. Kui aga meie olemus, siis on asi palju tõsisem. Sest ka kõige parema tahtmise korral oleme ikka kammitsetud oma puuduste ja suutmatuse ahelasse. Ning ei suuda endale kunagi piisavalt head muljet jätta. Meil kõigil on, mida endas maha suruda mida endalt maha pesta, mida heaks teha ja korda seada. Täna on selleks paras aeg. Algamas on uus kuu ning võimelised alata uue lootusega. Armas taevane isa. Kingi meie südamesse alandlikku meelt. Et me sinu armastuse läbi võiksime uuesti sündida. Aamen.