Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, epslanedeniškaavina. Tere. Äsja kõlas üks väga tore laulja vepsa keeles, loomulikult. Kes need laulsid ja miks te selle loojust välja valisite? Valisin sellepärast, see on kõigepealt, see on minu emakeeles. Saadakse ja siis on see, et nad on toredad, ilusad laulud minu meelest. Mis ansambel see oli, kes laulis seal loit ja mis see tähendab, tähendab neid nõid ansambli nimi on ja juba keelesugulus lööb välja ja eesti keele ja vepsa keelesugulus tegelikult lihtsalt meie nagu vepsa keeles ei ole õ tähti siis me kasutamegi hootähte sarnasem soome keelega jah, pigem jah, niisugune nagu soome keelega jah, sarn ja kas selliseid ansambleid vepslastest, kes ka vepsa keeles laulavad, Nad on rohkemgi, ei saa vist küsida, kas neid on palju, neid ilmselt palju ei ole, aga palju ei ole ja üksikud nagu ansamblid, kes laulavad ja paljud ansamblit laulavad karjala keeles skepsujad elavad Karjalas seal Lõuna-Poolas, siis nad oskavad nagu karjala keelt ja vepsa keeles ka Denissi. Teie kuulute siis sellise rahva hulka, keda on hästi vähe jäänud, näiteks 2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmed, seal elas Venemaal kuskil toad üle 8000 vepslase ja samas 2010. aastal oli neid juba alla 6000. Ja ilmselt tänaseks on veelgi vähem või no niimoodi kes tunnistab nagu Veepslasena siis neid on vähe küll jah. Kuigi, kui võtta koguarvu, siis nagu neid on suht palju. Lihtsalt paljud nimetavad ennast venelase venelaseks nimetavad niimoodi, et kui nad elavad suures linnas näiteks Peterburis võib-olla nendel on mingi häbi öelda, et nad on teisest rahvusest või ei ole. Teie jaoks on see arusaamatu, arusaamatu sest ma ise olen elanud nagu koguaeg maal seal külas oma külas, siis ma ei Onagi elanud suures linnas. Ja siis mani tulin siia Eestisse ka, ma olin seitsmeteistaastane geoloog keskkooli lõppu ja siis kaks arusaama, võib-olla kui ma Jaaks Peterburist, ma ei tea, mis minuga võiks juhtuda ja selle Eestisse tuleku juurde me jõuame ka kohe, aga räägime pisut veel elust-olust enne seda. No meenutame siis lapsepõlvekodu ja lapsepõlveaega, milline see teil olidenis? Uus oli minu jaoks sihuke muinasjutt, sest ma kasvasin vanaemaga ja vanaisaga, kes mind väga-väga armastasid, hoolitsesid minu eest ja siis oligi niimoodi, et ega sihuke vaikne. Hea olla seal külas ja nautida seda elule kõike. Hellitati jälitati mind küll ja, ja sellises Leningradi oblastis bot porovski rajoonis kurba küla kurba külasse, no mida see küla endast kujutas? See pisike küla, kus oli kuskil, no tol ajal oli kuskil 400 inimest elas selles külas, nüüd on vähem enamus juba surnud, paljud läksid ära sealt külast kuskile linna elama ja siis aga tol ajal oli kuskil suurem nagu külaline on kuskil 400, siis oligi niimoodi, et mis ta kujutas ennast, tullid, majad, kõik suhtlesid omavahel, erinevad rahvused suhtlesid elamuski vepsa keeles, kes on kaua aega elanud, seal, siis oli sihuke sihuke mõnus ja sõbralik, aga rahvusi oli seal erinevaid, jah, ei olnud, nii et ainult vepslased ei olnud ja teised rahvused olid ka karjalased tolli ja soomlased tulid, venelased olid juudid ja kõik reaalselt olid seal ka elasid ja kõik rääkisid vepsa keeles enamus, kes kaua elanud seal, siis nad pigem suhtlesid vepsa keeles ja niimoodi see teie lapsepõlv möödus ja loomulikult rääkisite te ka siis vanaema ja vanaisaga vepsa keeles, kui suur üldse oli ja on Teie suguvõsa. Kas seal külas elas näiteks sugulasi ka veel peale vanaema, vanaisa või kus nad üldse elasid ja elavad ka praegu? Selles mõttes, et üks soolo elab kasvamas külas. Praegugi elab seal oma perega, elab seal, lapsed juba elavad linnas, no tema lapsed elavad linnas, aga tema ikka elad seal maal. Ja siis vana ema ja nüüd teemaga kooli sinnamaale, sest ta hoolitseb vanaema eest ja ka muidu sugulasi on palju ja nuga enamus ikka elavad kuskil mujal kuskil nagu Peterburis kuskil teistes linnades kohtades kuskil Venemaal, aga tavalised käivadki niimoodi mehed külas surnuaias kindlasti mitu korda aastas. See on niisugune reegel meil ikka Käia nagu surna ajades ja siis vanaemad külastavad siis vanaema, on teil tänasel päeval üsna eakas 90 ja on varsti see aastaarv ja mis kukub nagu ühesõnaga õngedeniskas vanaemadele, siis omal ajal rääkis ka, et rahvas vepslased on ja miks neid nii vähe on ja ta rääkis küll, et kuidas seal oli nagu lapsepõlves, kuidas ta elas teises külas mägijärves elas ja kuidas seal oli ja kuidas tema vanemad elasid seal ja kui raske nendel oli tol ajal ka elada seal NUT tema jaoks on, nagu kogu elu on elanud maal selles külas mitte kunagi ei ole käinud kuskil linnas ta halvasti räägib vene keeles siis tema jaoks oli kõik loomulike, tema jaoks olid kõik loomulik täit tahtnudki, notarite ei helistanudki nagu niimoodi, et üks rahvus või teine rahus ta oma sõbrannaga, kes oli venelane näiteks kaua aega on elanud seal tema kõrval seal külas, siis ta rääkis vepsa keeles. Ei saanudki aru, see sõbranna on teise rahvuse, aga millised olid võib-olla niisugused tõed, et mis vanaema, vanaisa, kas siis oma ütleme, oma tegudega või oma sõnadega teile nii-öelda ellu kaasa andsid. Et mitte kunagi ei kiida ennast üle söörlipi hinnangul sihuke kasvatusest temast soovitus selle kohta, et ta ütles, et kui sa hakkad nagu üle kiitma ennast, siis ei saavuta elus mitte midagi. Ja teine asi oli see, et mitte hukka mõista mitte kedagi. Ma ei tea, kas see tähendab seda, et ei pea nagu süüdistama mitte kedagi, et igal inimesel on oma elutee. No kindlasti tuleb siin mingid äärmused välja, käesolev ja neil küll. Ja siis sul on oma ellu ja teistel inimestel on oma elu Räsüüdiste niit. Aga kui me hüppame korraks siia Eesti tänasesse päeva teie elus, enne kui me sinna loogilist rada pidi jõuame, siis tänasel päeval te töötate reisibüroos nimega indigo Travel, te olete keset halastamatut turumajandust oma reisibürooga, kus kõik teavad ennast kiitma ja rohkem kiitma kui konkurent ja igatepidi on vaja näidata, et kui hea ja tubli tegija ikka mina olen, kas teil siis nüüd ka vahel tulevad need vanaema sõnad meelde, et ära kunagi kiida ennast, et see tekib selline huvitav väike vastuolu või selles mina ütlen niimoodi, et ma pean korralikud teha, et see on kõige olulisem. Kui ma kiidan tühjala ennast siis nagu mitte midagi sellest ei tule ikka inimesed ei ole lollid ja nad saavad ikka sellest aru. Lõpuks nad saavad aru, et niisugune ilma põhjenduseta, kiitus jaja, kel kokku nagu tegi jah, aga tuleme siis nüüd selle juurde, kuidas te üldse hakkasite Eestimaa poole vaatama ja kuidas te üldse siia jõudsite, et koolide lõpetasite seal sammas, Leningradi oblast, käisin HS koolis, üks oli seal päris külas seal põhikool oli, siis käisin teises ka seal kõrval ka ühes koolis, kus ma lõpetasin keskkooli juba ja siis ma lapsepõlves, sest ma olin niisugune väga energiline, aktiivne inimene, siis ma osalesin erinevates konkurssides seal Venemaal rahvuslikul konkursil ja siis iga suuri seal toimus kuskil realas või kuskil meie kandis seal nagu Leningradi oblastis selt korm, kursid ja moolind põhivõitja, iga kord. Seal me tegime erinevaid üles anud oma keeles ja siis ma juba rohkem seadsin teistest rahvustest ja hõimurahvustest ja neid huvitas see teema, kes on minu hõimurahvad ja mind huvitas küll, kas seda huvi nagu ärgitati koolis või koolis ka ja koolis, et ma käisin vepsakile tunnidel ja niimoodi, et koolis ka esimesed neli aastat olid vepsa keelsed koolitunnid või läks kohe vene keelega, esimene niimoodi pool ja pool olid ja siis oli niimoodi, et meil oli väga ja on praegu ka väga hea muuseum ka sealmaal tehtud, etuks õpetaja korjaskiks nagu asja vepsa kultuuri ja tegi väga huvitavat ekspositsiooni seal Vepsa kultuurist, see on nüüd sealsamas, kus te koolis käisite ja kus ma koolis käisin seal maal, meie nagu külas kurba külas. No teil tekkis huvi hõimurahvaste vastu ja, ja ühel hetkel tuli teie ellu hõimurahvaste programm, kuidas te selle avastasite? Seda ma avastasin niimoodi, et üks õpetaja seal Petraskoja ülikoolis selli Karjalas, Karjalas, ja siis ta rääkis mulle sellest ühel kokkusaamisel ja ta rääkis sellest ja ta ütles, et võiks proovida niimoodi ennast siis ma saatsingi oma kõik nagu andmed ja sinna ja sängi siia Eestisse. Ja aasta oli siis 2000 2000. Vanade kooli läksite kelku kuus kell mitte kell kuus vaid kuue Aemite kell kuus kuu kuue aastane ja sajaaastane, kuue aastane olite, kui läksite kooli ja aastal 2000, siis saabusite Eestisse, sügisel? Kuskil augustikuu ikka sügise puu ja sügise poole Tartusse, Tartusse ja kõigepealt saite aasta keelekursust ja seal oli aastane, aga seal oli, sured nagu sellised ajavahemikud nagu siuksed, et kus me ei ole õppinud, käisime kodus pigem ja siis kokku, kui aasta jooksul see oli kuskil. Ma arvan, et kuskil seitse kuud, kellena kukkursse sektorit võttes arvesse asjaolu, et vepslased on eestlaste ja soomlaste lähedased keelesugulased ei olnud vist eriti keeruline, see eesti keel selles mõttes ei olnud ja et kui isegi jaapanlased saavad kuidagimoodi räägitud. Ei, mul oli niimoodi, et masseine Arro eesti keeles mõttes ma sain aru. No paljud sõnu ma ei teadnud, et see oli nagu minu head ja teene ja ta oli see, et ma lihtsalt kartsin rääkida eesti keeles suurt probleem mulle alguses kolm aastat, ma ei suutnud kuidagi rääkida eestlastega, mida te kartsite siis? Mõtlesin seda, et ma hakkan valesti rääkima, et nendele ei meeldi kogu aeg, piinlik. Liin on niisugune nagu kogu aeg, kui ma kokku sain nagu eestlastega, mul oli niisugune pinge nagu maantee ja ma olen teistsugune. Ei ole nii hea nagu need eestlased. Küsimus polnudki siis niivõrd keeleoskuses, kuivõrd teie isikuomadustes ja võib-olla küll. Aga nüüd mõistagi enam ei karda. Nüüd räägite te ilusti, aga räägime veel sellest Tartu perioodist peale seda intensiivkursust. Ma läksingi õppima kohe nagu Tartu Ülikooli ajakirjade ajakirjandust õppima. No alguses oli väga raske, alguses oli nii raske, et esimene ma mäletan, esimene semester kus oli vist 11 eksamit või midagi sellist ja siis oli niimoodi, et ma sooritasin naljalt kolm. Ja ülejäänud kukkusin maha läbi läbi, kukkusin läbi. Siis meelitasin emale, ütlesin seal, kui ma tulin siia Eestisse, et said aru, et ma olen rumal. Mis ema ütles selle peale. Kannatust, ütles kannatust, kannatust. Õigesti ütles. Õppisite siis start, kus ja kui mitu aastat niimoodi, et ma õppisin alguses bakalaureust, siis pärast ma läksin magistratuuri veel edasi õppima. Kuidas need aastad olid Tartus, kuidas te kohanesite, jätame nüüd selle keelebarjääri kõrvale, kuidas te muus osas kohanesite selle noh, antud juhul siis start, dueluga, eluga ma kohane siin väga kiiresti hästi, sest seal oli nagu tudengilinn, kõigepealt olime ignorat ja oli niimoodi lõbus elada, sain tuttavaks teiste inimestega, kes on õppinud seal erinevatel erialadel vepsasi rohkem ei olnud peale teie oli üks neiu miinust sugulasest. Ta õppis ka psühholoogiat, aga tema juba leidis endale elukaaslast ja olid temaga nagu elas juba tema juures suhtlesime suht harva temaga, et temal oli oma isiklike elude, tegutses oma isikliku eluga ka, kas tema jäi Eestisse elama? Ei ta tagasi Venemaale tagasi Venemaale. Saite tuttavaks teistega ja selles mõttes kohanemisel polnud häda midagi, et saite hakkama. Sain hakkama ja kui sa oled noor, siis sa nagu nagu kiremini, nagu harjud kõigi asjadega. Pärast Tartu Ülikooli mad, tahtsin proovida ennast tööle ja aasta oli 2007 ja, ja siis ma tulin siia Tallinnasse, tulin siia Tallinnasse otsima tööd, miks te Tartus ei tahtnud proovida, sest Tartus oli väga keeruline leida tööd ja tulitegi Tallinna ja üürisid endale siis mingi elamise tell. Alguses ürisin jääst toa Lasnamäel ja siis sain tuttavaks leedulastega ja siis hakkasime pärast üürima juba korterit Kadriorus Läksite niimoodi oma eesmärgi poole üsna sirgelt ja kuidas te siis oma reisibüroosse tööle saite või enne oli midagi muud. Enne oli niimoodi, et ma töötasin erinevates ajakirjades, seal oli üks karja Harks ajakiri oli sinna, kirjutasin lugusid ja siis tervis ka sinna venekeelsesse proovi-proovi ja siis ma istusin üks kord summa seal kabinetis. Jälg lihtsalt rääkisin endale, et ei pea oma kolleegile seal kabinetis lõuna ajal, et tahaks nii palju riista. Vist reisibüroos, nii huvitav töö, tahaks sinna kunagi sattuda ja lõpuks tegin lahtise silikeskus. Sealt tuligi sihuke pakkuminetutsevat töötajat reisibüroosse. Aga mis on see, mis meil Eestis väga meeldib ja mis on see, millega on raske harjuda, võib olla, mis mulle väga meeldib, tulu, tus eesti ruudust, sest ta on väga sarnane minu kodumaaga. Ja teine niisugune rahulik elu. Et sa võid tulla siin omaette pea mängimas, ei pea midagi näitama teistele, et suunata omaette laduma Elujadki, sikusin õelusega. Olete mööda Eestit ringi sõitnud väga palju üle eest, sul on reisinud kogu aeg, iga nädalavahetus käib kuskil Eestis puhkamas alles praegu tulimate Arnus, kus oli festival Põlvamaal, meil on oma taluga ja Eesti talu, kus mägeeme igale perele vahetus ka. Aga seal, ega te vist väga ennast ära ei katkesta, sellega ma saan aru, et seal rohkem puhkamiseks, puhkamiseks ja töö tegemiseks ka, sest ma olen kasvanud maalses, mulle meeldib, mulle meeldib niisugune füüsiline töö, mis te teete seal puid lõikama ja teeme, ma ei tea, kõik korda, saunad ja kõik värgid, morn, niidame ja loomi ilmselt ei ole, loomi, korjame marju seenegi, kes nüüd teete sisse neid ja selline elu siis on, mõni lemmikkoht on ka peale oma talukoha veel Eestimaal, mis nagu eriliselt meeldib ja mis võib olla ka sellist lapsepõlve loodust meelde tuletab. Võrumaa mulle väga meeldib, see on väga ilus koht, Munamägi näiteks. Väga meeldib kõiki arv, et mulle väga meeldivad siin kõik see maastik mäest üles ja alla ja koplitooted on väga ilus koht ka, kus pühajärv pühajärv ja kus mulle meeldib iiliti puhata, tuleme korraks jälle tagasi Teie vanaema juurde kes saab varsti 90. Kas vanaemal olid ka mingid sellised kombed ja rituaalid, mida ta kindlasti pidi täitma, et ilma selleta ei kujutanud elu, et ma mäletan lapsepõlvest nüüd näiteid tee emaga eriti tee võib-olla ei oska, aga ta on väga palju küpsetanud kooki ja siis kallikat loodud ja Vaidsi ja kala, kookad ja skantset ja Birgat ja kogu aeg ained on kõik nii võõrad nimed, mis need on, need pirukad ja koogid ja marja nagu koogid marjadest, erinevates marjadest võib nende kohta siis öelda vepsa rahvuslikud, lapselised ja küpsetised ja ta kogu aeg küpsetesse. Aga veel väga palju oli seatud selle lehmaga, et lehmaga mingit kumbat looli, kuidas ta pääseb, lehmad välja seal kuurist Hong näiteks ta lõhub kirvega seda ust ja et see lehm tuleks tagasi ja massiliselt lööb kirvega laudaustega ja ajas tagasi, et lehm tuleks tagasi, et mingi metslooma isiks leiab vaja, sest nagu pagana pagan, usk paganausklik ja nagu sellest tulevad väga palju. See kirvega löömine seal ja nagu halbade jõudude ja halbade vaimude eemale. Siis ma mäletan. Ta oskas näiteks rääkida surnuinimestega, teda kogu aeg iga kord kutsuti ja seda ka on salvestatud ka, sest väga harvad inimesed oskavad nagu rääkida surnuinimestega, siis ta käis nagu seal matustel ja rääkis oma keeles norra keeles, nagu nuttis ja laulis ja mingi siis tahtsid sugulased talle eetrisse anda, sellele surnuinimesele. Selline rituaal jäärituaal sihuke. Seda ma mäletan küll ja, ja paljud käisid halvestavagasta asju, kuidas ta nutab ja räägib ja kuidas ta teeb seda? Selle kohta öeldakse täitkes, kes ei ole võib-olla haige, et vanaema on selline elav entsüklopeedia vepsa rahvatarkusest ja täiesti selles mõttes külla. Praegu on kõige vanem disti üldse inimene, kes elab meie külas seal kurba küla serva külas ja ja inimesi seal kurva külas ainult vähemaks jäänud või vähemaks vähemaks on jäänud ja kõik on vanad juba nagu inimesed ja vaikset surapera külanoored lähevad ära, neil noored lähevad ära, et ei ole tööd, ei ole tegevust seal. Kes japsi, need hakkavad viina ju moes? No Tõnis, kas mujal elavad sugulased on teil siin Tallinnas külas ka käinud ja midagi arvanute elamisest või mitte sugulasi poolegi käinud, siin Tallinnas ei jõudnud veel käia. Aga ikka tulevikus tahaks küll näiteks kutsuda eemad siia. Ema pole ka veel käinud. Ema varem on käinud siin Eestis, et talle väga meeldib ja siis, kui oli nagu vallik algusest eriti tahtnud, et ma läheks ära Venemaalt üldse kuskile õppima, et pigem nagu läheks kuskile Peterburi õppima ja sealt, et seal ikka meie sugulasrohkem ja aga muidu ta on käinud siin ja tal on sõbrad ka siin olemas ja aga viimastel aastatel ütelda ei ole käinud siin juba siis, kui ma hakkasin siin ei ela, ma Tallinnas ei olnudki, siis on palju huvitavat veel ees ja vaadata, kuidas pojal läheb, aga ise, kui tihti te siis nüüd sünnikodus käitaja vanaemaga kohtute ja vepsa keelt rääkida? Ega te siin Eestis suurt seda vepsa keelt rääkida ei saa, ei saa ja, aga et siis sünnikodus, kui tihti käite niimoodi, kui ma eelistan talle vanaemale mitte tihti, võib-olla kaks korda nädalas niimoodi eelistan, siis ma räägin temaga, ta väga lühidalt räägib minuga. Et küsib, kuidas mul läheb ja kõik aga muidu ma ise käin, no kuskil kolm korda aastas, võib-olla see on paljuga võrreldes teiste inimestega. Pigem siis, kui on vaja aidata neid näiteks ema ja vanaema, ema ja vanaemad ja näiteks nüüd plaani võtma septembrist lähen, et tuleb nagu kartulit kaevata, kartulid võtta, võtta ja on põl suur, ei ole suur, aga ikka see on abi nende jaoks. Kuidas see sõit Tallinnast sinna kurba külla kulgeb, kuidas siit minema ka keeruline? Keeruline piiks, niisugune sõit, kuigi ei olla nagu kaugel siit, aga ikka tuleb tavaliselt ma lähengi bussiga öösel Peterburi ja Peterburis, meil käib ainult üks kord päevas vuss, mis läheb sinnamaale kell 10 hommikul, siis kell kaheksa kuskil hommikul ma tulen sinna Peterburi bussi jääma, sest ümber istun teise bussi peale ja seal ma sõidan veel kaheksa tundi ja alles kella üheksaks või seitsmeks järgmisel päeval ma jõuan sinnamaale. Aga igatsen küll nagu oma vanaema ja ema järgi. Te olete mitu korda öelnud, kui me teiega alguses kõige esimene kord telefonidel rääkisime ja siis olete mulle seda kirjutanud, et Venemaa on mind sünnitanud, aga Eestimaa on kasvatanud. Kui me selle nüüd lahti mõtestame, siis jah, see on. Sest Venemaal ma olen sündinud. Aga ma nii noorena tulin siia Eestisse, ma olin seitsmeteistaastane ja siis minu nagu põhielu ja minna nagu kõik vähemused, elukogemus, et ikka tulid Eesti kaudu ja Eestimaal ma sain need elukogemused siis ma võingi öelda, et Venemaa mind sünnitas ja eesti mind kasvatas. Selline, milline ma olen täna? No ma arvan, et te olete sellega rahul ja sellega täitsa rahul olen, jah. Oletegi vepsa rahvusest noormees, kes on jäänud Eestisse elama, siin on teie kodu. Nojah, see on minu kodu, aga mis tulevik toob, seda keegi ei tea, ju, seal on ka raske nagu ette teada, aga praegu on see praegu, see on minu kodu, kodumaa, see on minu kodumaa ja kui ma käin Venemaal, siis seal juba mais olla kaua aega seal Venemaal kui nagu ema ja vanaema elaksid, siin peab olema veel harvem keeks Venemaalt sest paljud asju mulle seal juba on võrrat. Ja siis, kui ma lähen nagu, Ma olen seal külas kõik okei, kui ma lähen linna või kuskile, siis ma tunnen nagu igatsust kesti suhtes. Ja saate lõpetame nagu ikka sellistel puhkudel samamoodi muusikaga ja ja taaskordse ansambel, mille nimi on nõid. Ja mis me nüüd kuuleme? Linnus, kes lendab oma kodumaale. Väga ilus, kuulame siis seda ja enne veel aitäh. Mepslane Deniškaavinov ja stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni. Näite.