Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, kolmandast septembrist. Vao pagulaste keskust üritati öösel, põlema süüdati president Toomas Hendrik Ilves ütles, et tal on süütamise pärast häbi. Enamik erakondade liidritest mõistis süütamise hukkuda ka EKRE fraktsiooni juhi Martin Helme arvates aga oligi oodata, et inimesed hakkavad vastu majandus ja taristuminister. Kristen Michal tutvustas valitsuses kava, millega koondatakse riigile kuuluvat transpordi taristuettevõtted ühise valdusfirma alla. Tallinna sadamas viiakse läbi siseauditi erikontroll, sealse korruptsiooniga on seotud umbes 10 ettevõtet. Ühtlasi kuulutas sadam välja konkursi uute juhatuse liikmete leidmiseks. Aasta põllumehe tiitliga pärjatud 16 mõjukat maaettevõtjat taunivad valitsuse tegevusetust põllumajandusvaldkonnas tekkinud sügava kriisi lahendamisel. Eesti kultuuri koda koostab Gunnar Oki kõrgharidusraportit puudutavat ühispöördumist. Rea hinnangul suurendaks raportis tehtud ettepanekute elluviimine muu hulgas ebavõrdsust hariduse kättesaadavuse. Teisalt on raport tänuväärne materjal arutelu algatamiseks, sest kõrgharidusreformi on vajanud spordist sõudmise maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal oma poolfinaalis teise koha saanud ja finaali jõudnud Eesti paaris aeruline neljapäeval tagas koharjedesajanera olümpiamängudelt. Ilmateenistus lubab meile hoovihma. Sooja on öösel kuus kuni 14, päeval 17 kuni 20 kraadi. Ja kõigest lähemalt Eesti pagulaspoliitika on olnud konservatiivne, ligi 85 protsenti varjupaigataotlejatest saadetakse tagasi nende päritoluriiki ja vaid 15-le protsendile antakse Eestis õiguslik kaitse. Ka vao keskuses elavad inimesed, kelle puhul uuritakse, kas nad vajavad reaalset abi ja kaitset või on majanduspõgenikud. Täna varahommikul üritati aga põlema panna vaos asuvat varjupaigataotlejate majutuskeskust. Margitta otsmaa jätkab teemat. Majas oli põlengu puhkemise ajal üle poolesaja inimese, kellest 13 on lapsed ärgati tööle hakanud alarmi peale. Politsei ja prokuratuur alustasid põlengu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust, sest juhtunu tagajärjed võinuks olla väga rängad, rõhutas Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link. Selline varjupaiga vastu suunatud tegevus iseenesest ei lahenda pagulaste probleemi. Siiamaani on pagulased käitunud rahumeelselt, momendil on nagu meiepoolne siis tegevus selline, mis pigem ärritada võiks. Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo on seisukohal, et seda juhtumit tuleb menetleda mitte kui tavalist süütamist. Kuna aga see on sellise objekti vastu, mida kasutavad just pagulased ja see teema on praegult nii aktuaalne, siis siis suhtumine on kõikidel tasanditel erandlik ja nii ka politsei ja prokuratuuri poolt ja, ja ma arvan, edaspidi ka President Toomas Hendrik Ilves ütles oma pöördumises, et ootab igalt parlamendierakonnalt avalikku ja ametlikku seisukohta, millest saab rahvas aru, kellele loeb õigusriik, inimelu ja põhiseadus. Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil vao pagulaskeskuse süütamisest rääkides, et tal lihtsalt ei jätku sõnu. See, kui öösel ajal, kui inimesed magavad, süüdataks ligi 70 inimese kodu, kus elab 13 last siis selles suhtes meil küll mingit tolerantsi olema ei peaks. Siseminister Hanno Pevkur avaldas lootust, et teo toimepanija annab ennast ise politseile üles. Politseil on teatud vihjeid olemas, töö käib, kriminaalmenetlus on alustatud karistusseadustiku paragrahv 404 alusel, mis on süütamise paragrahv, eks aeg näitab, kas seda maja ümber kvalifitseerida või mitte, et tegemist on ju olukorraga, kus inimeste elud olid õhus. Vabaerakonna esimees Andres Herkel kutsub üles lõpetama pagulasteema ärakasutamist. Ollakse seisukohal, et oma arvamuse vaba väljendamine on lubatud, kuid taolist vihakuritegu ei õigusta miski. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme arvab, et immigratsiooni pooldajad klopivad vao juhtumiga seoses üles hüsteeriat ja see ei pruukinudki olla provokatsioon. Muster mujalt maailmast Lääne-Euroopast ja Ameerikast, kus siis sellise hüsteeria lainel tekitatakse kollektiivset süütunnet ja selle kollektiivse süütunde najal siis suruda edasi oma seda poliitikat, mis tegelikult avalikkusele on vastuvõetamatud. Eesti ei tohi muutuda massilise immigratsiooni sihtmaaks, et ega me ju ei tea, kas tegemist võis olla provokatsioonina. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna avaldab omakorda lootust, et sellest süütamisest ei hakata tegema järeldusi Eesti ühiskonna kohta. Ma ennustan, et see debatt, mis nüüd lahti läheb, Eesti ühiskonnas, õigemini saab tuult tiibadesse. Teema on selle üle, et kas Eesti on vihkav ühiskond või mitte. See inimene, kes hiilis öösel vao majutusasutuse maja juurde, pani selle seina põlema, see kahtlustus, mis meil täna on, tegi seda, ma arvan, suure tõenäosusega just nimelt sellel eesmärgil, et provotseerida seda debatti. Seda, et Eesti rahvale üldiselt antakse hinnang, et siin vihatakse inimesi. Eesti Inimõiguste keskus leiab, et vao pagulaskeskuse süütamine näitab, et vihakõne sallimine viib varem või hiljem vihakuritegudeni ja sellega võitlemiseks on tarvis parandada karistusseadustiku. Nii ütleb keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly krostal. Tänane siis karistusseadustiku vaenu õhutamise säte on sisuliselt tühi ja seda ju ei ole ka päriselt kasutatud. See, mida me täna oma avalduses ütles märtsis see, et karistusseadustik võimaldaks ta vastutusele ka vaenu õhutamise ehk ehk siis sõnade eest ta peaks tegelikult viimagi selleni, et ei toimuks selliseid asju, nagu me täna vaos nägime, ehk et nii-öelda siis vaenu õhutamisest saab reaalne vihakuritegu ehk et minnakse siis juba inimese vara või elude kallale. Sisserändekriisi süvenedes on taas rääkima hakatud kohustuslike põgenikekvootide kehtestamisest. Euroopa komisjon teeb arvatavasti ettepaneku 120000 migrandi ümberpaigutamiseks Euroopa liidus. Reene Leas. Täna üle maailma meedia levinud pildid Süüriast pärit kolmeaastase poisi elutust kehast pudrumi rannal pealkirjaga kaldale uhutud inimlikkus võtab paljude hinnangul kokku kogu põgenikekriisi õuduse. Briti meedia hinnangul Bubba silmitsi suurima kriisiga pärast teist maailmasõda. Ainuüksi Süüriast on neli aastat kestnud kodusõja tõttu lahkunud umbes 11 miljonit inimest ja rohkem kui 200000 on arvatavalt surnud. Kreekas on tänavu meritsi jõudnud üle 230000 põgeniku. Euroopa Komisjoniallika sõnul kavatseb komisjoni president Jean-Claude Juncker järgmisel nädalal välja tulla ettepanekuga paigutada põgenikekriisi eesliinil asuvatest riikidest Itaaliast, Ungarist ja Kreekast ümber ühtekokku 120000 põgenikku. Ettepanek on täienduskomisjoni maikuisele soovitusele jagada liikmesriikide vahel ära 40000 põgenikku. Uus number käiakse allika teatel välja juhul, kui volinikud selle heaks kiidavad. Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk kutsus täna üles liikmesriike vastu võtma vähemalt 100000 põgenikku. Täna hommikul arutasid telefonitsi oma riikide ühispositsioone Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid. Nii president Francois Hollande'i kui kantsler Angela Merkel rääkisid taas kohustuslike põgenikekvootide kehtestamise vajalikkusest. Põgenike jagamine on aga just teema, mis Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schultzi sõnul ähvardab Euroopa Liidu riikide vahel tekitada järjest suurema lõhe. Tema sõnul käituvad paljud riigid egoistlikult, üritades jätta muljet, et kuna nemad pole otseselt sihtriik, ei ole põgenike tulv ka nende probleem. Schultzi sõnavõtt tuli vastuseks Ungari peaministri Viktor Orbáni tänasele väljaütlemisele, et põgenike probleem on Saksamaa, mitte Euroopa probleem. Ei taha jääda Ungarisse, Slovakkiasse, Camite Eestisse, kõik tahavad minna Saksamaale. Organil võib omajagu õiguski olla, nii näiteks keeldusid täna Budapestis Austria piirile pääseda lootnud migrandid Ungari linnakeses pagulaslaagrisse jäämast. Ja vahetame teemat majandus ja taristuminister Kristen Michal tutvustas valitsusele riigile kuuluvate transpordi ja taristusektori ettevõtete juhtimise reformikava. Valdusfirma alla koondatakse Tallinna sadam, Tallinna lennujaam, Eesti raudtee, EVR Cargo, saarte liinid, Eesti loots ning samuti veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakond. Ülevaate teeb Janek Salme. Mainitud ettevõtete äritulud olid mullu ligi 260 miljonit ja kogu kasum 48 miljonit eurot. Ettevõtete varade väärtus ulatub üle miljardi. Eurominister Kristen Michali sõnul annab muudatusettevõtetele parema finantsvõimekuse ja kontrollsüsteemi, võimaldab kulusid kokku hoida ning loob ühise väärtusahela. Väärtusahela all ma mõtlen seda, et tuppe, reisijad, transiit, kaasa arvatud kaubavedu kõik osas pluss taristu omamine ja võib omakorda sünergiat. See, mida me teha tahame, on tegelikult parema juhtimise koondamise läbi luua, kokkuhoidu, luua paremat kvaliteeti, anda klientidele kindlasti mõistlikuma hinnaga ja terviklikuma hinnaga seda väärtusketi ulatuses tegevuse võimalust. Ministeeriumi analüütiku Regina Raukase sõnul ei oleks valdusfirma ise poliitikakujundaja, vaid viiks ellu riigi seatud eesmärke ning oleks vahelüli poliitilise ja ärilise juhtimise vahel. Valdusfirmast öeldakse juhatuse esimees, finantsdirektor, raamatupidaja ja paar analüütikut, samuti toodaks selle alla sisekontrolli osakonnad. Valdusfirma juhatuse esimees kuulus kõige tütarfirmade vähendatud ehk kolme kuni neljaliikmelisse nõukogusse. Samuti oleks seal ministeeriumi esindaja ja üks kuni kaks valdkondliku eksperti. Poliitikud nendesse nõukogudesse enam ei kuuluks, küll oleksid poliitikud koos majandusvaldkonna inimestega valdusfirma enda nõukogus, kuid praegu pole veel selge, millises ulatuses. Ühtlasi soovitakse valdusfirma raames ühe katusfirma alla viia Eesti raudtee ja EVR Cargo, ütles Raukas. Kui me investeeringutel näeme võib-olla pooleprotsendilist kõrgemat tootlust, siis juba kogu grupi mõistes suurendaks kasumirida tsirka 2,1 miljoni euro võrra iga teenitud tonn jätab riigile siis Cargo ja, ja Eesti raudtee kasumireale viis eurot tonni kohta. Eesti raudtee nõukogu esimees Raivo Vare ütles, et raudteel koondava mudeli rakendamine on mõistlik, sest seda kasutavad ka meie naaberriigid. Samas on Vare sõnul küsimuseks, kuidas tagatakse üldise valdusfirma tipu kompetentsus. Seal ei tohi olla omade jopede mängu, nii nagu tuleb sellise konstruktsiooni puhul omade jopede mäng, siis tegelikult nii nagu Erkki Raasukese on öelnud. Ohud hoopis kasvavad. Komplekteerimiskriteerium peab olema proportsionaalne suutlikkus. Peatselt hakkavad ministeeriumi ekspertide väljapakutud mudelit analüüsima viis valdkondliku töögrupi. Valdusettevõtte loomiseni soovitakse jõuda aasta pooleteise jooksul. Tallinna sadamas on plaanis korruptsiooniskandaali tõttu läbi viia erikontroll. Samuti on nõukogu kuulutanud välja konkursi kahe uue juhatuse liikme leidmiseks tingimustesse seatud punkt, et kandidaat peab läbima ka tausta ja julgeolekukontrolli. Margitta otsmaa kõneleb edasi. Enne uue juhatuse ametisse asumist viiakse Tallinna sadamas läbi põhjalik siseauditi erikontroll. Audiitor keskendub eelneva juhatuse tehtud otsustele analüüsile ja majanduslikule otstarbekuse üle. Töös olevatest praamilepingutest rääkides märkis nõukogu esimees Remo Holsmer, et nii Poola kui Türgi tehastes on laevade ehitamine graafikus või isegi ees. Esimene sealt peaks Eestisse jõudma 24. juulil aastal 2016. Kahtlustus, mis eelmisel nädalal sadama juhatuse liikmetel esitati, ei takista lepinguliste kohustuste täitmist, rõhutas sadama juhatuse ajutine liige, vandeadvokaat Carri Ginter. Esialgse hinnangu järgi me ei ole näiteks praami ostnud liiga kallilt, vaid vastupidi, praamid on siiski soodsad. Nii et see on nüüd üks küsimus ja, ja noh, kui seal on mingisugused rahad liikunud, siis järelikult me oleksime võib-olla saanud veel soodsamalt, seda me nüüd uurime. Aga igal juhul nagu turuhinnaga võrreldes praamide hinnad on mõistlikud, mis puudutab teisi tehinguid, siis teiste tehingute puhul mina ei ole informatsiooni sellest, kas nendega tekitati kahju või tekitatud kahju ka esmapilgul nündina. Pealiskaudsel vaatamisel tundub, et pigem need lepingud on olnud siiski ratsionaalsed, lihtsalt nagu prokurör riistasid, lepinguliste suhete hea hoidmise nimel võib-olla olid, liikusid seal mingid summad, aga see on nüüd nagu täiesti esialgne sissevaade, mis nädala jooksul tekkinud, et kindlasti me nüüd hakkame seda asja alles lammutama ja CVd juhatuse liikmed on kinni peetud. Noh, iseenesest ei ole veel lepingu lõpetamise aluseks või tingimused muidugi õigusliku analüüsi käigus lepinguid vaadatakse mis iganes siis, nagu noh, sealt välja tuleb, see on juba järgmine samme, sealt tuleb edasi mõelda. Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer. Nõukogule eelmise aasta sügisel anti informatsioon Ratase poolt. Et kolme laevatehasega on toimunud läbirääkimised, on see kõik toimus peale seda, kui Tallinna Sadama poolt korraldatud riigihange parvlaevade soetamiseks luhtus. Ja tol hetkel otsustas nõukogu paljuski hinnang argumendile tuginedes anda Sis volitused juhatusele läbirääkimiseks kahe soodsaima fina pakkujale. Kaitsepolitsei on sadamale andnud ülevaate ettevõtetest, kellega sõlmitud lepingute puhul peaks olema eriti tähelepanelik. Selliseid ettevõtteid on umbes 10. Sadamas tehtav siseaudit peaks valmis saama kolme kuuga. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo korraldas Põhja-Tallinna valitsuses läbiotsimise. Kahtlustuste kohaselt on Põhja-Tallinnavalitsusele esitatud võltsarveid ja nende alusel on tehtud linna rahast väljamakseid. Läbiotsimine toimus Harju maakohtu määruse alusel. Praeguseks on ühele Põhja-Tallinna valitsuse ametnikule ning ühele ettevõtjale esitatud kahtlustus dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Kuna pluss toimingud alles käivad, siis ei saa prokuratuur ega politsei täpsemaid üksikasju avaldada. Aasta põllumehe tiitliga pärjatud 16 mõjukat maaettevõtjat taunivad valitsuse tegevusetust põllumajandusvaldkonnas tekkinud sügava kriisi lahendamisel. Ühtlasi avaldavad täna Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis loodud aasta põllumeeste klubi liikmed tõust septembri keskel Toompeale kokku kutsutud suurele põllumeeste meeleavaldusele. Klubi presidendiks valitud Ilmar teevetti sõnul on nii meie seakasvatus kui piimatootmine jõudnud sügavasse kriisi ja valitsuse lootmine vaid Euroopa Liidu abile ei aita kriisist üle saadaolev kingi mikrofoni mees olid Ilmar teeveetja, Tartu Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Sõrra. Kuna olukord on hästi tõsine, põllumehed ei taha viriseda, vaid me tahame, et meid koheldakse võrdselt teiste eurooplaste kahes. Valitsuse võimalus on täna, tähendab top-up'i kaasamine, kuna Eesti valitsus on ainukene, kes ei ole riikliku juba poolt lubatud top-up'i maksnud seni põllumeestele ja täna on kahjumid piimatootjatel väga suured, väga suures hädas on ka seakasvatajad, milles konkreetne valitsusepoolne abi siis võiks seisneda ja, ja kui kiirelt see abi peaks olema, see peaks toimuma selle aasta jooksul, see oleks selline tõsine ja kriisiabi, kuna Eesti valitsus on ju ainukene Euroopas, kes ei pööra Eesti põllumehele selles mõttes tähelepanu, võin tuua Vändra osaühingu näitel, me toodame tsirka 15 pool 1000 tonni piima, teeme seda täpselt sama hästi nagu eelnevad aastad, kui me oleme olnud olnud normaalses kasumis ja sellel aastal esimene poolaasta kahjum oli 322000 ja aasta lõpuks umbes miljon eurot kahju ei saa siis rääkida, tähendab sellest, et põllumees on nagu kehvavõitu või, või majandab halvasti või ei ole kaasaegne või ju on tegelikult Euroopa kõrgemal tasemel toodang on kõrgemal tasemel, kahjuks tootmise omahind on Eestis võib-olla natukene suurem. Aga me peame vaatama seda, et me saame Euroopa piima-ga võrreldes saame ka ikkagi 30 protsenti väiksemat hinda. Jaan Sõrra, kas arutasite ka seda, et maaeluminister peaks tagasi astuma? Jah, see küsimus oli laual. Paar inimest olid selle vastu ja aasta põllumeeste arvamus oli see, et vaatame veel paar kuud ja siis tuleme selle küsimuse juurde tagasi. Tänavu on vähemalt oodata head teravilja, kartuli ja köögiviljasaaki, aga seegi teeb põllumehed murelikuks, sest hinnad lähevad niimoodi alla. Meelis tasur räägib lähemalt. Eesti Taimekasvatuse Instituudi hinnangul tuleb teraviljade osas korralik saagiaasta. Andmed Instituudi katsepõldudelt näitavad, et taliviljade osas on parimad soovid, mis on saadud taliviljade, kas on talinisu talirukis ning triitikale seal nisu ja rukki hübriidvorm, räägib Mati Koppel. Eesti taimekasvatuse instituudi direktor. Heade saakide aluseks on olnud väga soodsad talvitustingimused, et kõik kõigis kohtades viljade elasid talve hästi üle ja see suvi on olnud ka taimede kasvuks, eriti taliviljade kasvuks. Soodne katse lappidel meil talinisul saagid on 10 tonni ja, ja rohkem parematel sortidel suviviljadel keskmiselt. Et siis nad on kusagil seal kuue tonni piires. Ehkki suviteraviljad on enamasti veel koristamata, räägib taliviljade talirapsi heast aastast ka Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna lektor Indrek Keres. Võrreldes nüüd eelmise üleeelmise aastaga on ikka saagid ikka märgatavalt suuremad, et selline julge julge oletused keskmisel saagile võib ühe tonni julgelt juurde panna, Inglismaal minu arust oli see, kus talirapsi saagiks, siis arvatakse, et on maailmarekord, nende käes on 6,7 tonni, meie võistuviljelejad siis üks, mille mina välja mõõtsin, siis põllusaagina oli kuus pool tonni. Et need maailmarekord, nad ei ole väga kaugel. Eesti aiandusliidu tegevjuhi Raimond staarasteni sõnul pole mõtet saakidest rääkida enne, kui suur sügis käes ja saagid salves. Raimonds Tarastin. Köögiviljaaasta niisugune keskmine või keski parem kasvu poolest, puuvili hästi-hästi, erinev tegelikult kokkuvõtete jaoks alles kevadel palju, palju kellelegi üle talve säilinud vaid, ja mis hinda? Jaagumäe talu peremehe Martimi hinnang Võrumaalt senisele põllusaagile. Viljasaagid on ikka aegade parimad ja ja noh, kartulitega ei tea, aga ega see ka väga kehvaks ei kujune ja köögivili ka vist kasvab ikka kapsas, võib-olla põua tõttu kannatab rohkem. Samas ei ole heal saagiaastal põllumehel just kõige parem põli. Martimi. Ega põllumehe jaoks seda üle keskmist väga vajagi ei ole, siis on turuhinnad maasse lihtsalt tööd rohkem ja raha saad vähem. Parem on selline keskmine tase. Rahvusringhäälingu raadiouudistele meelist asur Tartu. Eesti kultuuri koda koosloomeliitudega kritiseerib Gunnar Oki raportit. Mari Rebane räägib lähemalt. Gunnar Oki raport kõrghariduse kohta halvendab Eesti kultuuri koja hinnangul hariduse kättesaadavust. Seda muidugi juhul, kui raportis esitatud ettepanekute jaoks tehakse asja, võtab kokku Eesti kultuuri koja eestseisuse liige Heleriin moon, kodanikunimega Birk rohelenud. Ehkki kultuuri koda seisab kõige laiemalt eesti kultuuri jätkusuutlikkuse, edasikestmise, ilusa keele ja keskkonna eest ja Gunnar Oki raport sellises kontekstis tundub meile samm tagasi, et esiteks suurendab ühiskonnas ebavõrdsus selle arvelt maapiirkondade väiksemate alade vähemkindlustatud perede võimalus hankida kõrgharidust oma noortele väheneb kuna koolid kolivad ainult pealinnades ja, ja teisest küljest on ju kavas maksustada kõrgharidus, mis siis sellele noorele inimesele, kes võib-olla niigi on raskes olukorras, paneb lisaks siis kas siis sunnismaisuse kohustuse või suurema riigi laenu, mis tänase palgapoliitikaga tendentsidega ei ole kuidagi õigustatud. Ja teiseks, Gunnar Oki raport lähtub põhimõttest, et ülikool on riigifirma, pluateeneva ärilist, kasumlikku must ja olema atraktiivne välisüliõpilastele, et meie selgelt leiame, et Eesti ülikool on eelkõige Eesti inimese hea hariduse tagamise asutus ja see peab olema tema kõige kõrgem prioriteet. Eesti kultuuri koda kavatseb homme teha ühispöördumise raporti asjus ning Eesti suurim loomeliit, Eesti Kunstnike Liit ühineb sellega samuti liidu esimees. Vana Allsalu põhjendab. Kindlasti on oluline tõsta meie ühiskonnas majanduslikku efektiivsust aga ma arvan, et seda ei tohiks teha keskendudes ainult mõõdetavale soorid pettusele või seadus esikohale ja siis ainult turumajanduslikke aspekte võrdpildina teha dopingut ühes mingis kindlas suunas kasvatada piitseb siit niimoodi, et sellele saaks mõõdulindi uhkelt peale panna. Et tehnokraatlikumad lähenemist peaks kindlasti tasakaalustama humanitaarteaduste ja kultuurivaldkondade seisukohtade vajaduste arvestamisega. Gunnar Oki kõrgharidusmaastikku puudutavas raportis tehakse ettepanek koondada Eesti ülikoolid kahte suuremasse keskusse Tallinnas ning ühte Tartus liites muuhulgas omavahel Tallinna Ülikooli, Eesti kunstiakadeemia, Eesti muusika ja teatriakadeemia, Tallinna tervishoiu, kõrgkooli, Tartu tervishoiu, kõrgkooli ja tervise arengu instituudi. Samuti soovitab raport keskenduda vähem nii-öelda pehmetel erialadele ning rõhub täppisteadustele, mis on üritanud sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna ülikoolide rektoreid. Grabbi-Kaiv eeloleval ööl ja homme päeval kujundab meie ilma Poola kohalt idakirdesse nihkuva kõrgrõhkkonna lauge hari. Tuul vaibub, tingimused udu tekkeks on soodsad. Öösel on saju võimalus väike, kuid päeval kandub Läänemerele liikuva lohu ees meie kohale taas niiskemat õhku, mistõttu siis suureneb taas hoovihma võimalus. Eeloleval ööl on vähese või vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Mitmel pool tekib udu. Puhub valdavalt läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl kuus kuni 11, rannikul kuni 14 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub valdavalt lääne ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval seitsmeteistkümnest kuni 20 kraadini. Juhan Kilumets võtab veel kokku spordisõnumid. Prantsusmaal toimuvatel sõudmise maailmameistrivõistlustel sai Eesti paaris tavaline neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar raja ning Andrei Jämsä oma poolfinaalis teise koha ja pääses finaali. Ühtlasi tagas paatkond koha Rio de Janeiro olümpiamängudel. Tõusvas joones jõudnud neljapaat tõusis teiseks, võimsa lõpuspurdiga, Saksamaale jäädi lõpuks alla kahe sekundiga. Kolmandana finaali pääsenud Suurbritannia paatkond kaotas Eestile vaid 0,2 sekundiga. Teisest poolfinaalist pääsesid laupäeval toimuvasse finaali Leedu, Austraalia ja Šveits. Tõnu Endrekson. Kommentaar. Seal soojendus Alaski olime, seal oli siuke vesi, oli kõik sile, elusa, aga kui läksime juba stardi Pontonide juurde, et nii-öelda saba ära anda, et ootame starti, siis Ta hakkas järjest laine tõusma ja kergelt küljetuule. Ja kuna me olime rohkem öelda järve keskel, siis meile mõjusse seal kõige rohkem. Seal panin väikse ebasiukse natuke vähem Narveerima, et et siin rooli ma peale hakata. Me teadsime, esimene 1000 on selles suhtes väga raske, saab olema. Aga me läksimegi niimodi stardialast niimoodi minema, et tõmme, jooksin nagu väga tugev seal taga. Paat libises hästi. Et me sõitsime esimese 1000 üsna ökonoomselt läbi, kuigi jah, ei olnud ees muidugi selles suhtes, et me olime tegelikult ja seal taga on. Aga noh, sõit oli kontrolli all, vähemalt teisest toast hakkasime tulema järjest. Meil oli lõpuponnistus, oli päris hea jah, et see ikka et printsi sõitsime. Et see konkurents on ikka väga tihedaks läinud, kahe kilomeetri jooksul ei suudeta selgeks teha, nii-öelda jäetakse viimaste meetrite peale. Kes saab edasi, kes ei saa? Kaia Kanepi kaotas USA lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis maailma edetabeli seitsmeteistkümnendale numbrile Elina Svitolina-le kolm. Kuus, neli. Kuus, Kaia Kanepi. Mina tegelikult jäin oma mänguga rahule ja üldse üldse selle ajaga, mis ma siin osas olen olnud peale seda väikest pausi, mis mul oli, et see nädal mängisin kindlasti paremini kui eelmine nädal New Havenis ja eks ma siis proovin edasi minna, et vastane oli täna liiga kõva. Plaan on seal Mõivad, lähen koju ja siis ma mängine Euroopas järgmine nädal juba Prantsusmaal on kaks turniirijatel on ITF-i turniiril pole viimasel ajal saanud palju võistelda, et ma loodan seal saada nagu häid mänge juurde. Anett Kontaveit on USA lahtistel hea mänguga jõudnud kolmandasse ringi. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.