Jätkame saatega Tiibetist ja kes meie Tiibeti sarja jälginud, teab, et me oleme jõudnud juba seitsmeteistkümnendasse rajandiste. Eelmises saates oli juttu viiendast dalai Laamast tema Mongoolia ja Hiina meelsusest ja sellest, et ta võttis ette päris mitmeid sõjaretki. Jõudsime natuke rääkida ka sellest, et tema järglane sai olema natuke teist mesti mees aga lubasime juba kuuendast dalai Laamast rääkida täna stuudios nagu ikka. Tiibetoloog Marttigaldaja toimetaja Terje Soots, millega tõsis Martin, alustate? No ilmselt tuleks alustada viienda dalai-laama surmast. Tuleks panna tähele seda, et viies dalai-laama võimas valitseja, nagu ta oli tema järel oli suhteliselt raske kellelegi nii öelda tema tema jälgedesse või tema saabastesse või tema mantlipärijaks saada. Tema surres, nagu ikka Dalai Lamal, hakati alles seda kehastust otsima. Tõsi küll, kui viies dalai-laama 1682. aastal suri siis tema uus regent otsustas, et kõige targem, kõige parem Tiibeti seisukoha pealt on varjata viienda dalai-laama surma. Ühelt poolt on põhjenduseks toodud seda, et ta kartis segadust riigis just selle viienda Dalai Lama võimsusele tagasi vaadates. Kardeti, et Mongoolia printsid ei osuta enam tuge Kelupa koolkonnale, sest äsja oli ju saavutatud alles võim kogu tiibeti üle. Ja väidetavasti olevat see olnud ka viienda dalai-laama enda soov. Me oleme öelnud, et ennem ei tohi tema surma paljastada, kui Bootala palee on valmis. Palee oli nimelt alles ehituses. Seetõttu väitis siis see regent, et viies dalai-laama on sulgunud oma ruumidesse ja mediteerib seal. Ja et seda sellist illusiooni viienda dalai-laama sellest, et ta veel elus on üleval hoida. Seetõttu pidasid ka iga päev kõik Lassa ümbruse kloostrite mungad dalai-laama meditatsiooni edendamiseks vastavat riitust. Sellest siis rahvas nägi, et jah, ta ei, ta ei ilmu avalikkusele, aga et on olemas, tuleb öelda seda, et tõenäoliselt kaaskond siiski teadis, et viies dalai-laama on surnud. Võimalik, et see oleks jäänud ainult ainult selle legendi teada. Tõenäoliselt teadsid tema teenrid tseremooniameister ilmselt teadis ka Tiibeti riigi oraakel selline mees, kes siis vahetult konsulteeris jumalatega ja andis nende tahtmisi teada play Laamale ja isegi selle vandenõu paremaks edukamaks läbiviimiseks leidis regent dalai-laama enda kloostrist Potterlas asuvast kloostrist munga, kes olevat olnud väga viienda dalai-laama moodi, välja arvatud kahes osas tema pilk olevat olnud suhteliselt tühi, võrreldes siis viienda dalai-laama omaga, kelle pilk olevat seal nüüd selline läbitungiv. Karvakasv, nii-öelda juuste kasv. Viiendal Dalai Lamal olevat väga võimsalt juuksed kasvanud isegi siis, kui munkade laetakse neid ju ära. Aga sellel teesikul siis olevat olnud täiesti loomulik kiilaspea, aga enam-vähem sama vana seda teisik munka kes nende nende aastate ja tuleb juba ette öelda. Aastaid oli 14, millal siis varjati viienda dalai-laama surma, hakkas tasapisi hulluks minema, talle ei meeldinud selline selline teisiku amet, aga ometi teda kasutati. Kasutati peamiselt juhtumitel, kui Mongooliast tuli mõni prints, mõni mõni vürst, kes soovis kohtuda oma usujuhiga nii-öelda oma paavstiga ja audientsi, ruum oli selline sobivalt pimedaks tehtud. Kujutame ette, dalai-laama oli asetatud kõrgele troonile, tema poole otse pilku suunata ei tohtinud. Pidi kummarda ennast kookoshoidma, et jumala pärast ei oleks temast kõrgem. Ja lisaks sellele oli siis noh, peaaegu samamoodi teisik kelle, kelle peakuju ja silmavaadet olevat veel erilise mütsiga varjatud. Et pandi üles selline, ma ei oska öelda, kas Potjomkini küla või selline kulis dalai-laama väga palju on süüdistatud ka seda Regenti, et ta jättis nagu uue dalai-laama valimata. See ei vasta päris päris tõele. Kaks aastat peale viienda dalai-laama surma saadeti ka otsimismeeskonnad välja ja tõesti selline poiss, kes oli, see oli väärt või kes leiti olevat dalai-laama kehastus. Leiti muidugi kuulub legendile see selle vea tegemine, et ta ei toonud seda poissi avalikkuse ette vaid sulges selle, selle nooruki koos selle emaga ühte oma omaenda maamajja ühte Maal asuvasse kindlusesse ja hoidis kogu selle aja ehk siis sisuliselt 12 aastat seal koduarestis. Seda noort poisikest ei õpetatud saama mungaks, talle ei antud neid neid tavalisi põhitõdesid miseks. Dalai-laama pidi saama. Ja seetõttu võib arvata, et sellest isikust kasvas eriline dalai-laama või vähemalt eriline inimene. Ütleme siis tema nimega kohe välja. Tema nimeks on Lozangryndžen Chang Jankjat soo. Sündinud aasta peale viienda dalai-laama surma. Näib, et siiski mingil moel teda kasvatati, aga kindlasti mitte mungaks ja kindlasti mitte dalai-laamaga. Tal olid koduõpetajad paar tükki, tal oli tõenäoliselt ka aadlimehed, kes teda treenisid. Meetode kasvatati nii nagu tiibeti noori aadlikke. Ta olevat õppinud väga hästi käsitsema vibu ratsutama. Aga samas olevat temast kasvanud selline lihtne, ilma teenrite ilma hiilgusega harjunud isik. Selline tüüpiline noor aadlimees, kes tõenäoliselt ise ka ei teadnud, miks teda hoitakse sellisesse suletud ringis sellises suletud piirkonnas. Regent olevat väidetavasti lasknud lendu kuulujuttu selle noormehe kohta midagi pidi ütlema. Eks ümbruses inimesed ka märkasid, et tegu on tema enda sohipojaga ja seetõttu oli siis ka selline varjamine suhteliselt mõistetav. Regendistel eelmisel korral juttu, tema oli täiesti maiste harjumuste ja tõekspidamistega mees. Jah, seda küll ja, ja sarnane mees kasvas tegelikult kuuendast dalai-laamat, nii et võib-olla see oli mitte nii väga nende isikute probleem vaid võib-olla sellise eine ajastu, mis, mis taolisi inimesi tootis. Ja lõpuks siis toodise, kuues dalai-laama, väidetavasti siis, kui Boota laval ei ole valmis saanud teistel andmetel siis kui regent ei suutnud seda enam saladuses hoida toodi ka avalikkuse ette, pühitseti dalai-laamaga ja kõik see uhkus ja hiilgus, mis tema tema ümber pidi olema ühes Bootala palees sai siis sellele noormehele omaks. Tal ei ole veel sugugi meeldinud. Ja teda olevat siis hakatud külga ka mungaks saamiseks ette valmistama. Väidetavalt noormehena võttis ta omaks Noviitsi tõotuse, siis valmistus saama Muugaks. Aga päris mungatõotust ei olnud ta veel andnud. Küll aga avaldasid selles selles noormehes teistlaadi võimed. No me rääkisime juba tema TEMA aadellikest võimetas deta, oskas hästi ratsutada ja laskis vibu, mis muidugi ei sobi ühele dalai Laamale. Sest jaht kui niisugune ei ole, ei ole budistidele sobiv, see ju seotud loomade tapmisega. Jahtidel ei lubatud siis pidada, aga, aga vibu küll täpsust lasta. Aga kuues dalai-laama olevat olnud võimekas arhitektuuri alal. Osa Bootala paleesse ehitatud sisemistest ehitistest olevat tema enda planeeritud. Nii et igatahes oli tegu tegu andeka noormehega, kellest oleks võinud kahtlemata saada ka ka võimekas valitseja. Pöördepunkt saabus siis, kui see noormees sai, sai 20 aastaseks. Ehk siis aastal 1702. Nimelt avaldasid kõik kloostriülemad tema, tema kaaskond Regentele tugevat survet, et temast peab saama munk. Ja ta oli korduvalt sellest vastusest või sellest otsusest kõrvale põigelnud. Ja nüüd lõpuks organiseeriti tema juurde ka Capandžen laama. Ja kõikide kloostriülemate juuresolekul avaldati talle siis nii-öelda selgelt survet. Ja nüüd juhtus Tiibeti alus, see, mida, mida kunagi varem juhtunud ja ka kunagi hiljem ei juhtunud. Dalai-laama keeldus mungaks saamast, loobus oma viitsi tõotusest ja sellest isikust ei saanudki iialgi muuka. Probleem muidugi, missugune nimelt dalai-laama tiitlite dalai-laamaga olemist, see, seda, et tegu on bodhisattva kehastusega tiibeti kaitsejumala kehastusega, seda ei saanud temalt mitte keegi ära võtta. Ehk siis ta jäi dalai-laamaga, aga ta oli nii-öelda ilmalik dalai-laama. Elas botala palees, kasutas kõiki neid dalai-laamade omaseid privileege, aga ei olnud, usujuht ei olnud munk, ei kuulunud üldse kuhugi kuhugi koolkonda. Miks ta seda tegi? Näib, et siin toost põhiline põhjendus, mida tuuakse, on see, et ta oli liiga liiga suur, mõtles oma peaga ja võib-olla olid tal juba selleks ajaks liiga maised harjumused kui arvestada seda, et 14 aastaselt. Ta sai nii-öelda teada, kes ta on. Ja selle järgneva kuue aasta jooksul nägid aga tõenäoliselt muid võimalusi mida võib üks, üks ilmalik elu tuua. Ja tegelikult seda ilmalikku eluda elama hakkaski. Ta käitus nagu noor aadlik tema ümber oli noorte aadlike grupp, kes ei olnud mungad, kes käisid temaga koos pidutsemas ja näib, et see pidutsemine oli, oli pidev. Näib, et pidutseti igal õhtul või vähemalt nii tihti kui võimalik. Lahkute siis Bootala paleest, käidi Lassa kõrtsides ja käidi ka Lassa noorte vabameelsete naiste juures. Kuuendal Dalai Lamal olevat olnud ka suurepärased laulu ja muusikaanded. Ja teda tuntakse kui tiibeti kõige kuulsamat armastusluulekirjutajat. Nii et see kõik kõik käis temaga koos. Ja seda kõike ei oleks olnud, kui ta oleks mungaseisusesse jäänud. Jah, no luuletada oleks ikkagi võinud ja ei takistanud mungaseisus tema, tema Regendil neid samu Muugale sobimatuid asju teha küll oleks pidanud ta seda tõenäoliselt rohkem rohkem varjama. Ja Exco, kuues dalai-laama üritas varjata oma käike rahva ees või vähemalt nagu laiema avalikkuse ees. Seda suurepäraselt iseloomustab tegelikult üks luulet, mille ma siin meil ei ole küll luulesaade, aga tahaksin siiski ette lugeda. See on kuuenda dalai-laama luuletus ja, ja selle on tõlkinud Linnart Mäll. Õhtul armsa leidsin öösel lumi langes, ootalas mu nimi, ring, džinn Chang Jiang, teatso, Lauzzas, liiderdaja, Chang, Jong, Wang, poolen, jalajäljed lumel, saladust ei enam. Mis siis viitab väga selgelt selle selle saladuse või selle tema, tema öiste käikude välja tulemisele. Ja tõepoolest on kirjutanud väga-väga kaunist luulet nii oma arvukatele kallimatele põhiliselt siis selliseid neljarealisi luuletusi suhteliselt melanhoolselt kurbi, peamiselt kaotusvaluga seotud luuletusi, aga ka budistliku seisuga, sest ometigi mingit õpetust ta sai, ta oli, oli siiski budistliku õpetusega tuttav võib-olla rohkem kui kui tavalised tiibeti aadlikud. Näib, et, et just selle aadlimehe ja ka mungaks ettevalmistuse läbi oli ta just saanud sellise sellise huvitava hariduse, mida kellelgi teisel samal ajal Tiibetisse nii väga ei olnud, et et need kaks poolust koos moodustasid tema tema huvitava isiksuse. Nüüd tuleb muidugi mõelda sellele, et mis tegi tema ümber tema, tema kaaskond, tema ametlik kaaskond, mida tegid kloostriülemad, mida tegi regent. Nende jaoks oli selline noor dalai-laama, kes oli aadlik, suur probleem. Nende mõjuvõim hakkas kahtlemata langema. Ja esimese katse, mille regent tegi, oli kõrvaldada kuuenda dalai-laama peamine sõber, noor aadlimees. Väidetavasti siis selline, see käsk oli antud tappa ära lasta maha, kui see seltskond saabub purjuspeaga tagasi oma öistelt käikudest. Selleks kasutati vibumehi, selleks kasutati ka paari pistodaga meest. Näib, et kuuendale dalai Laamale haljastus see see vandenõu ennem kui see teoks sai. Nimelt sellel õhtul soovitas ta kõigil oma sõpradel riietuda teenrite rõivastesse ja noorte aadlimeeste rõivad pandi siis nende saatjatele nende teenritele selga. Ja selle selle vandenõu tulemusena hukkus ainult üks teener tema, tema kaaslase teener. Tõsi küll, mitmed isikud said haavata, kaasa arvatud see dalai, lama sõber, aga mitte midagi ohtlikku nende nende elule see see ei kujutanud. Sellest sai loomulikult kuues dalai-laama teada, et, et tema vastu ihutakse vandenõudeta on sobimatu element selles selles oma ajastus. Teine moment, mis tuleb siin sisse tuua, on vastuolu legendi sang haigjalt soo vahel ja vastuollu tema vastuolu tiibeti mongolite juhiga. Jaa, Tiibeti mongolite juhiks oli tõusnud mitte eriti noor aga väga ambitsioonikas Hazankaan. Ka tema teed olid legendile sarnased, ta oli võimule tulemiseks mürgitanud oma venna, kes oli siis õigusjärgne mongoli pealik Tiibetis ja tema soovis kogu oma võimu Tiibeti üle ja tema suurimaks vaenlaseks oli oli regent kaudses mõttes ka kuues dalai-laama, kes oli isepäine ja, ja ei allunud nii et nende nende kolme mehe vastuoludest kasvas muidugi Tiivetele mitu õnnetust välja. Rahvusvahelises plaanis 18. sajandi alguses ümbritsesid tiibetit kaks ohtu. Ühelt poolt Hiina Manšu dünastia, Ching dünastia ja teiselt poolt Kesk-Aasia rahvas nimega Tungaarid. Kuskil tänapäevase Hiina ja Kasahstani vahel elanud hõim. Ja neid kahte kasutati siis selles järgnevas konfliktis neid mängiti nii-öelda üksteise vastu välja. Kõik sai alguse Regendi katsest mõrvata lasankaan ta mürgitada. Näib, et mongoli pealiku hoiatati. Ja see, see vandenõu läks ka tühja, nii nagu Regendi vandenõu ka dalai-laamat kukutada. Ja aga konflikt viis sellise väikese kodusõjani ei saa öelda, et see oleks olnud paralai, kahe poole vaheline võitlus aga siiski teatud konflikt 1705. aastal mille käigus siis lasankaan vallutas Lassa lasi oma kaastöölistel hukata Regendi ja asus ka kõrvaldama Kuuendat dalai-laamat, nii et kuuenda dalai-laama saatus selles mõttes ei olnud sugugi õnne. Õnnelik lasankaan oli nimelt leppinud Mansudega Ching dünastia keisriga kokku, et selline dalai-laama ei sobi mitte. Ja et mongolite Ching dünastia ühistes, see mees võetakse maha ja pannakse asemele nii-öelda õige dalai-laama dalai-laama, kes on, kes on valmis saama mungaks. Loomulikult selline avalik kõrvaldamine ei läinud väga-väga kergelt. Hoolimata sellest, et kuues dalai-laama ei olnud munk tulid peaaegu kõigi Laason ümbruse kloostrite mungad teda teda kaitsma. Selline rahva toetus Talle, kui, kui õigele dalai-laama-le oli väga tugev. Sellest hoolimata lasankaan riista ootalast ära. Ühte oma kindlusesse hoidis seal peaaegu aasta aega vangis. Plaan oli siis viia kuues Dalai Lama hoopiski Tiibetist välja nii-öelda Pekingisse, vangi või Weeksiili. Kuivõrd ta ei ole, ei ole õige. Ja lõpuks suudeti siis nendest rahvahulkadest ilmselt need rahvahulgad ka ära väsitada, viia dalai-laama Kesk- Tiibeti aladelt välja. Ja novembris 1706. See kuus, kuues dalai-laama, luuletaja ja aadlimees hukkus sellel teel Hiina kukkunari järve ääres. Nii et Ida-Tiibeti alal üsna noorena, üsna noorena, 23 aastasena täpselt ei olegi tegelikult tema puhul hukkumise põhjused või viisid teada. Siin on kaks põhilist versiooni. Ühelt poolt kirjutavad kaasaegsed Tiibeti allikad, et tegu oli haigusega et ta suri mingisuguse haiguse tagajärjel sellel teel. Samas kirjutavad tollal aastas viibinud katoliku preestrid, kes üritasid Tiibetis miljoneid teha. Eriti kuulus isoidist rändur impoliito resideeri, et tegu oli mõrvaga. Et tolleaegses Laasas keegi ei ei kahelnudki, et tegu oli mõrvaga. Nii et kuues Dalai Lama kõrvaldati mis tahes moel või juhul, kui ta ära suri, oli ta siis sobivalt nii-öelda eest ära. Oli siis see niinimetatud õige dalai-laamaga olemas. Õige dalai-laama oli niinimetatud õige dalai-laama olis lasanjet Khanil olemas ja lasankaan arvas, et ta teeb väga kavalasti. Oli ju sedasama kuuendat dalai-laamat alguses, enne kui ta oli välja toodud esitletud kui või legendi sohipoega. Sankaan kas võttis sellest sellest eeskuju vallis lihtsalt saatuse iroonia tõi välja omaenda sohipoja kes oli sellesama meditsiinikooli, mille viies dalai-laama ei asutanud. Meditsiinikooli tudeng väitis, et see on õige, dalai-laamat oli sobivalt sama vana kui kuues dalai-laama oli olnud Sanca nüüdset aeti segi. Nüüd tõin, tõin õige dalai-laama võimule ja sundis ka tegelikult kloostriülemaid eelkõige bandžel laamat, kelle, kelle aktsepti kõige enam oli vaja siis tunnistama selle selle dalai-laama õigeks. Tõsi küll, eksisteerib ka kirjutisi, mis väidavad, et kuues dalai-laama sugugi 1706. aasta novembris ei surnud. Eksisteerib niinimetatud kuuenda dalai-laama salajane biograafia, mis väidab, et kuues dalai-laama ei hukkunud ei surnud haigusesse ega ei mõrvatud teda vaid tal õnnestus põgeneda. Ja ta hilisematel aastatel rändas ringi Hiinas, Mongoolias Tiibetis olevat Indias käinud ja väidetavasti olevat mitmed isikud, kes, kes teda tundsid, väikest temaga olid kohtunud teda teda hiljem just nagu Tiibetis Tiibetis näinud. Ühelt poolt võib-olla selline tekst fiktsioon aga teiselt poolt muidugi noh, me ei saa seda seda võimalust unustada või me ei saa seda võimalust sugugi sugugi maha matta. Et kuuendal Dalai Lamal tõesti õnnestus, õnnestus põgeneda ja ja ta võib-olla isegi käis oma oma vanu sõpru Tiibetis külastamas niimoodi poolsalaja. Aga noh, kinnitusse versioon leidnud ei ole. Kinnituste versioon leidnud ei ole kõige kõige kindlama tõendina tuuakse selles tekstis siis välja, et teine bandžo laama olevat umbes 20 aastat hiljem oma oma vastuvõtul märganud kedagi kes oli väga-väga sarnane kuuendale dalai Laamale. Aga me me ei tea, kui, kui usaldusväärne see tekst on. Mis masti mees oli siis seitsmendana elama? Seitsmes nüüd ei tohi segi ajada Khani poolt võimule pandud dalai-laamat ja seitsmendat dalai-laamat, sest need ei ole sugugi üks ja see sama sama isik. Jätkub ikka sama numbri all vaim. Just lasan khaan väitis, et see tema sohipoeg on siis õige kuues dalai-laama ja tegelikult temast eriti palju teada ei ole. Ta oli sisuliselt Khani käepikendus, ta oli, ei olnud aktsepteeritud. Üldiselt ei kloostriülemate egoga tiibeti rahva poolt tiibeti rahva poolt seda enam aktsepti sai aga, aga teine noormees. Kuivõrd kuues Dalai Lama oli surnud väidetavalt haigusesse, siis teatud osapooled soovisid nüüd siis leida uue numbriga seitsmenda dalai-laama. Probleem oli ainult selles, et tavaliselt dalai-laamat ennustasid ette, kus nad ümber sünnivad, andsid mingisuguse märgi, kas rääkisid oma unenäost või kirjutasid ette. Kuues Dalai Lama ei olnud teadud eta hukkub, ta lihtsalt kõrvaldati, tal ei olnud mitte mingisugust võimalust seda edasi anda. Aga mida siis luuletaja puhul lihtsam teha on, kui, et uurida tekste ja uurida tekste, võtta mõni mõni tema luuletus ja selle põhjal leida siis tema tema ümber, sind tema kehastus. Ja selleks luuletuseks selle olen ma ise tõlkinud. Oli selline neljarealine luuletus, näib, et kuues dalai-laama kirjutas selle siis, kui talisong Khani käes vangis Tiibetist lahkumas sellisel melanhoolselt kurbusehetkel ja see kõlab nõnda. Valge kurg mulle laenama tiibu ei lendama, kaugele lit hangist saabun tagasi. Ja kuivõrd kohanimi viide oli selles olemas väikesele kohakesele Ida-Tiibetis siis selle selle vihje põhjal Need, need osapooled, kes ei olnud sugugi lasankaaniga ühte meelt, ei teinud temaga koostööd, leidsidki Titangist siis noore poisikese nii-öelda võib juba ette ära öelda seitsmenda dalai-laama kelsankjad, soon, tema nimi ja tema eriliseks omaduseks oli see, ta oli äärmiselt vaga kogu oma eluaja jooksul mis oli väga keerukas. Niipea, kui ta leiti, viisid mongolid ta ära peitu. Kukkun oli järve äärde, et teda lasan Khani eest varjata, lasankaan tegiga teiega katse tegelikult sealt litangist teda teda röövida või teda kõrvaldada. Pääses lõksust. Aga ta oli pikka aega ka songyclazan Khani vastaste marionett või, või nende vastaste käest. Teda kasutati ära selles poliitilises võitluses. Ja seetõttu tegelikult VII Dalai Lama jättis kogu selle võitluse võitlusesse sekkumata. Ta ei andnud omalt poolt mingi mitte mingisuguseid võimalusi ennast sellesse järgnevatesse tegelikult mitme kodusõja ahelasse kiskuda vaid tegeles ainult usuasjadega ja tõenäoliselt sellepärast ka teda eriliselt Vogaks peetakse ja enamuse aja oma oma 50-st eluaastast elas 50 aastaseks viibis ta tegelikult dalai-laama kesksetest residentidest ootalast eemal. Elu algupoolel arusaadavatel põhjustel ja ka elu keskpaiku. Oli ta eemal, et just mitte sattuda sellesse kodusõdade keerisesse, nii et dalai-laama oli olemas, aga me eemal. Kes siis tegelik valitseja oli? No esialgu oli tegelikuks valitsejaks lasankaan aga, aga ka see, see pidi peagi muutuma. Järgmine vandenõu, mis lasankaanid kõrvaldas, nagu me mainisime, sankaani toetas Mandžu dünastia Ching dünastia. Hiinas. Vastukaaluks astusid nii Hiina ürgvaenlased juba pikka aega peaaegu 50 taastat Hiinaga aktiivselt sõdinud Jongaarid. Jongaarid viisid oma oma vandenõu väga-väga kavalalt läbi. Kõigepealt astus Jongaanid džungaaride juht Chevangrapten kes samuti samuti oli budist ja samuti pidas dalai-laamat oma ma kõige kõrgemaks usujuhiks lasancaniga läbirääkimistesse ja pakkus välja suhteliselt süütut asja abieluliitu lasang Khani poja ja omaenda tütre vahel. Ja lasankaan ei näinud selles esialgu mingisugust sepitsust. Saatis oma poja džungaariasse ja oli sellega lahti saanud oma kõige võimekamast väejuhist. Ja kui poeg oli, oli juba seotud, siis Jongaarid saatsid Tiibetisse oma sõjale. Tõsi küll, see oli, see oli suhteliselt väike, aga ka lasankaanil ei olnud palju enam. 6000 meest võitluses Hiina vastu karastunud kuus Jongaari. Nad kasutasid väga erakordset tee Tiibetisse. Nimelt nad ületasid külma läbimatuks peetud Põhja-Tiibeti platood, kus inimesed ei ela seal soolajärved, sealt käiakse soola kogumas, seal elavad metsikud jakkija hundikarjad. Nii et sellised rasked rasked olud, aga ka strateegiliselt väga-väga huvitavast suunast tulid Jongaarid. Ja väidetavasti oli tegu Nad tulid lasankaanile, kes parasjagu Butaani hõimudega sõdis appi. Nüüd, kui see sõjavägi juba Lääne-Tiibetisse jõudis ja Lääne-Tiibeti haldurid sellest lasankaanile teatasid. Muidugi ta enam ei arvanud, et tegu oleks appi tulnud isikutega, vaid alustas vastupanu. Tema väed olid aga seotud futani piiril. Ta oli kaotanud oma võimeka väejuhi ja, ja ise tal erilisi sõjaväelisi oskusi. Paraku küll. Hoolimata sellest, et tegu oli mongolite juhiga ei olnud nii, et 1700 seitsmeteistkümnendal aastal Jongaaride retk algas. Lasankaan, tema tiibetlastest abilised osutasid küll vastupanu, aga 30. novembril vallutasid Jongaarid Lassa. Neid sündmusi nägi pealt juba mainitud jesuiidid poliitoteesideeri siis kirjeldab väga veristes värvides. See oli esimene kord, kui Laasat vallutati. Nii suurte inimkaotuste hulgaga. Jongaarid olid ka ka eriliselt julmad sõjamehed, suur hulk inimesi, kõik, kellel lasus väikegi kahtlus koostöö eest lasankaaniga tapeti silmapilkselt. Larankaan ise ei organiseerinud, laastas korralikku vastupanu. Ta sisuliselt peitus botale paleesse koos oma kaaskonnaga. Kui Lassali vallutatud, siis ta lootis sealt kiiresti põgeneda. Ta tabati sellel põgenemisel. Väidetavasti tema hobune olevat komistanud auku tulevat hobuse seljast maha kukkunud Jongaarid olevat tema kaaskonna sisse piiranud ja ja surnuks raiunud. Nii et selliste suurte suurte veriste sündmustega see fassaga vallutati ja tema poeg Jongaarias hukati mõned aastad hiljem. Üldiselt Tiibeti kodusõdades on traditsiooniks, et kui kedagi juba mõrvata, kas see siis koos perekonnaga ja, ja teenrit lähemad kaastöölised, kui nad just ei hukku siis nad müüakse orjusesse või, või antakse nii-öelda võitjate hoole olla võitjate valvata, et nad, et nad midagi ei teeks. Ja see Jongaaride valitsus Tiibetis, mis oli lühiajaline 1700 seitsmeteistkümnendast kuni 1720. aastani lisaks oma oma verisele loomusele, neil oli olemas ka oma oma nukuvalitseja mitte küll dalai-laama isikus, aga nad seadsid üles oma dalai-laama valitsuse tiibetlaste oma. Selle käigus tehti ka muud halba. Väidetavasti fassaa ümbruse kõik puud raiuti maha Jongaarderilt pärit Kesk-Aasiast, nad olid harjunud soojema kliimaga. Ja sellest ajast peale on ka laastavat ümbritsev org sisuliselt kõrbeks. Küll küll kõrgmäestiku asus asuvates kõrbeks, aga siiski kõrbeks muudetud. Ja teine moment, nad pooldasid dalai-laama Kolkonda luckpat ja nad soovisid selliseid selgeid lahendusi või, või julmi lahendusi. Nad hakkasid hävitama ning maa kloostreid, vanausulisi ning kloostreid. Et see nagu ei sobi sellesse uude süsteemi. Nii et nad jõudsid oma lühikese valitsusaja jooksul palju paha teha, aga mille pärast nad siis võimalik loobusid või sunniti loobuma. Nad sunniti loobuma Ching dünastia poolt, mantsud korraldasid kaks sõjaretke, esimene neist oli edutu. Jongaarid lõid nad tagasi, aga teine sõjaretk oli, oli edukas, kuivõrd Monsud tegid koostööd tiibetlastest vastupanu liikujatega. Eelkõige tuleb siin mainida kahte meest hoolanai Kadianai suhteliselt sarnaste nimedega. Sellel sajandil kõige tugevamad tiibetlaste sellised Madli liidrid, mitte usuliidrid ja näib, et Kabandžel laama olevat osalenud selles liidus ja nende ühiste pingutuste tulemusena siis 1720. aastal Ching Ching dünastia Manšu väed Laasasse jõudsid, olid Jongaarid juba põgenenud ja nende käsi ei käinud eriti hästi. Kuuest 1000-st Tiibetisse teed alustanud Jongaarist olevat tagasi koju illi jõe orgu jõudnud 500 meest. Nii et see retk läks, läks maksma neile neile kõigile väga kallilt. Nende kaastöölised omakorda Ching dünastia poolt hukati ja 1720. Kui kui hästi täpne olla, siis 1721. aasta algus on see, mis tähistab Tiibeti sattumist Ching dünastia vasalli staatusesse. Tiibeti liidrid olid ise sunnitud sellisele lepingule alla kirjutama. Veebruaris 1721, kui ma, kui ma ei eksi, kuigi juba eelmise aasta sügisel oli see Anžugatki kohale jõudnud. Sellest ajast saab peale. Peale saab rääkida Tiibetist kui Ching dünastia sallist ja, ja kui Hiina osast. Sõltumatu Tiibet oli lakanud olemast. Sõltumatu Tiibet oli nii nii juriidiliselt ja sellel hetkel praktiliselt lakanud olemast. Edaspidi tuleb öelda, et faktiliselt võib-olla saavutati oma iseseisvust tagasi, aga juriidiliselt enam mitte. Nii et kui, kui olla nii-öelda seadustuse rahvusvahelises õiguses hästi täpne siis 1721. aasta veebruaris tiibetlased ise vabatahtlikult loobusid oma iseseisvusest ja andsid andsid vähemalt ülemvõimu üle Ching dünastia keisrile Hiinas. Nii et sestpeale hakkas siis käske Tiibetis jagama, Hiina keiser. Jah, Hiina keisrit esindasid? No kõigepealt olid kohal muidugi muidugi väed tõsi küll, hiljem väekontingent sulas kui et see mõju oli, oli väga väikene, aga Hiina keisrit esindasid siis ametnikud, keda, keda ka hambaniteks nimetatakse, sellise sellise tiitliga. Tavaliselt oli neid üks oli selline paralleelne valitsus, üks ametnik kontrollis kontrollist teist. Nad tegid koostööd dalai-laama administratsiooni dalai-laama valitsusega. Aga jah, neil oli väga suur sõnaõigus Tiibeti asjades eelkõige tähendasse kontrolli Tiibeti välissuhete üle. Tiibet ei olnud enam vaba oma suhetes peamiselt Nebaaliga, aga ka näiteks järgnevatel sajanditel Indias võimule tulnud inglastega briti koloniaalimpeeriumiga mis, mis väga oli huvitatud nendest suhetest ja ja samamoodi näiteks Kesk-Aasia hõimudega. No eelkõige oli Ching dünastia mureks muidugi muidugi Mongoolia side ja Kesk-Aasia hõimude side, et seetõttu see keeld, aga see keeld kehtis ka ka muudes asjades ja sõjaväe abil sai, sai vägagi palju ka Tiibeti siseasju määrata. Ja otsustada. Kui kaua Tiibet seda siis talus rahulikult? Tiibet alus, seda juba päris kaua. Täpselt ei saa öelda, millal, millal see Qing dünastia võim nagu lõdvenema hakkas. See toimus kuskil 19. sajandi keskel või 19. sajandi lõpul, millal Ching dünastia ise, hiiglaslik impeerium kõige kõige suurem impeeriumis Hiinas üldse on olnud. Kui mu mälu nüüd ei peta, siis 13 miljonit ruutkilomeetrit territooriumi arvestades seda, et praegune Hiina rahva Harbor ikk on üheksa üheksa miljonit ruutkilomeetrit territooriumi Qing dünastia vasallideks olid Korea poolsaar, Mongoolia osad, tänapäeva Kasahstanist, Nepaal, Tiibet alad Vietnamis, Birmas, Taiwani saar kuulus neile. Neile kuulus Jaapani kõige lõunapoolsem saar, nii et. Nende nende võim ka, ka osa venemaast Amuuri ääres, Mandžuuria oli, oli nende käes, nii et tohutu suur riik sellist riiki ei olnud, ei olnud väga lihtne hallata, arvestades seda, et nõnda palju erinevaid rahvaid ja nõnda palju erinevaid võimega ka selle selle hiina ümber, nii et 19. sajandi keskpaiku oli, oli sisuline võim kadunud, juriidiline võim aga endiselt olemas. Mõned aastad pärast Tiibeti saamist Hiina vasallriigiks algab siiski Tiibetis kodusõda. Selles saates me enam kodusõjast kõnelda ei saa, küll aga vist järgmises. Jah, sellest kodusõjast ja tegelikult ühest Tiibeti liidrist võib öelda, et Tiibet oli siiski mingil määral autonoomne autonoomsest liidrist Poola naist, kes juba džungaaride vastu vandenõu Jongaardia vande nõua ajal vastupanu organiseeris, saame, saame tõesti järgneval kolmel rääkida, saame ka rääkida nendest huvidest, mis siis inglastel tekkisid tiibetiga seoses ja mida siis järgnevad järgnevad sajandid. Hiina ja Briti India vahel. Tiibeti tõid. Ja see järgmine kord on juba kahe nädala pärast kohtume septembrikuu viimasel laupäeval stuudios Martti Kalda ja Terje Soots. Kõike head.