Vikerraadio. Ja kaunist keskhommikut Rahva teenrid taas eetris, nagu ikka laupäeval kell on 11, null viis. Ja täna siis kolm kolleegi taas rahvast teenimas Postimehe esiarvaja ehk arvamustoimetuse juht Neeme Korv Peeter Kaldre Eesti televisiooni toimetaja, saatejuht ja mina Aarne Rannamäe. Sama tiitliga. No meil on 52, kolm minutit aega ja raske on selle nädala asjade puhul nädala sündmuste puhul kuidagi noh, võtta või võtmata jätta, sest et nädal oli, oli tõepoolest uudistes tiine ja, ja kui mõnel tavalisel nädalal ükspuha, millistest esiviisiku uudisuudistest oleks oleks olnud läbi nämmutatud veel kaua-kaua, nädalaid, siis nüüd on olukord hoopis niisugune, et, et üks teema tahab teist ära tappa vähemalt meile ajakirjanikele ja see tundub nii, noh, hakkame sellest peale, et Postimees oli täna rekord paks ja Postimehes on viimastel päevadel üldse palju kõneainet andnud, mitte seepärast, et ta paksune Jah kõik on uus septembrikuus, kunagi öeldi, oli selline salm vist, kui ma ei eksi, siis oli selles aabitsas, millega sellel nädalal algas ju kool ka veel kõigele lisaks kooliaasta, et, et meil on ka sügisest on tõesti uuendused ja, ja oleme oma nädalalõpu nii-öelda paketti siis uuendanud seeläbi, et, et meil on nüüd siis lisaks põhilehele kolm lisa, varem oli, oli neid kaks ja meil on selline kergem elustiil ja meil on siis uuenenud arter persoonidele keskendatud ja siis kümnendat hooaega alustab siiski arvamuse kultuurilise AK, mida minul on õnn, rõõm ja kohustus jätkuvalt teha. Tore, aga teil on olnud nii paks leht, et vaadates nüüd sellel nädala paljastusi, mis teie lehe kaudu on tulnud, siis ilmselt võib oodata neid süle ja seljaga need uusi korruptsioonikurikorruptsioonijuhtumite paljastusi. Vaata et iga päev. Kuidas tulid paljastused ja kas paberileheke lifti põrandal või väike telefonikõne? Tegelikult ootasin seda küsimust, et te küsite ka, et nagu Online kommentaatorid küsivad, et, et kes tellis alimendid Ja allikakaitse siin selles saates ei kehti. Neeme, räägi rahulikult. Ei, ma võin sellele küsimusele rahulikult vastata. Kes tellis avalikus tellis? Teenime avalikkust, teenime lugejat, kus oli avaldus. Rohkem ei ole mul selle kohta midagi öelda, kes tellis ja tore, et tore, et meie ajakirjanduses midagi midagi uueneb. Ma. Hommik oli lühikene või kõik ei jõudnud läbi lapata, ma panin tähele ühte teie seda lisa, mis on elustiil. Ja okei selle kohta arvamuse avaldamata, aga seal aga ilmselt üks olulisemaid sündmusi Lähme nüüd riburada mööda oma jutuga, et valitsus jäi püsima. Ja täna on siis sotsiaaldemokraatide juhatus istub õhtul koos kus ühe tähtsama küsimuse või isegi ainsa küsimusena on arutusel ja, ja kinnitamisel. Ministriportfellide ümberjagamine ehk siis ettevõtlus, minister Urve Palo teatas üllatuslikult, et tema läheb minema. Alguses ta teatas isegi vist, et tema üldse kaalub poliitikast lahkumist. Nüüd me teame, ta neljapäeval. Ütles, et ta siiski poliitikas jääb ja moondub turvaliselt Riigikokku. Aga, aga sotsidele kuulub ettevõtlusministri, portfell vajab kandmist ja koht vajab täitmist ja ja kuuldavasti on arutlusel ka ka ikkagi natukene laiem variant, et, et kolm ministrikohta mängitakse ümber. Küsimuste küsimus on ikkagi see, et kas partei juht Jevgeni Ossinovski läheb valitsusse või ta ei lähe valitsusse ja kui ta läheb valitsusse, siis millise koha peale ta läheb valitsusse? Tundub tundub, et vaevalt, et Ossinovskit rahuldab need Urve Palo koht ehk siis ettevõtlusministri koht, aga sel juhul on küsimus, et mis koht, mis sulle nii tundub, mulle tundub, et ettevõtlusministri koht ei ole võib-olla selline selline koht, mis koalitsioonis on, koalitsioonil on kolm osapoolt ja teistel koalitsiooni liikmetel, IRL-il on ju väga mõjukad ministrikohad, rääkimata Reformierakonnast. Ja ma arvan, et sotside liidrile ja sellist nagu väärikamad kohta, kuigi ma tõmban tagasi, et näete ka ettevõtlusministri koht on ka väärikas koht. Aga nüüd noh, teades poliitikat, omavahelist suhtlemist, siis, siis see peaks olema nagu kraadi võrra kangem kohv. Nojaa, aga seni Ossinovskit rahuldas täiesti riigikogu lihtlik. Aga me ei tea, kas rahuldas. Võib-olla ei rahuldanud läbirääkimiste laua taga peavad ikka kokku saama ka valitsuse tasandil. Seda on ju palju öeldud, et, et oleks hea, kui kõikide koalitsioon, Nonii erakondade juhid oleks valitsuses, et kui mingit küsimust on vaja kiiresti otsustada, siis saadakse valitsuse tasandil kokku, aga mitte hakata hõikama metsad. Alo Jego, Jevgeni. Kus sa oled praegu? No see on ju kõik iseenesest väga loogiline, et ka seda, et, et ettevõtlusminister Palo lahkumine ei olnud ka mingisugune selline täiesti selline nii-öelda ootamatult tehtud otsus, vaid, vaid seda ikkagi ikkagi kaaluti ja, ja kui nagu pikemat aega inimene ise ju mõnes mõttes selle asja ikkagi põhjalikult läbi ja sotsidel, et ju valiti uus esimees, uue uus esimees tuli ametisse teatavate lubadustega oma erakonnakaaslastele koalitsioonilepet täiendada ja muuta. Ja, ja ütleme nii, et, Teataval teate osas tooma neid lubadusi on ju täitnud selle seeläbi on kõigiti loogiline, et ta, et ta nüüd just ikkagi ka valitsusse läheb, mina, mina arvan küll, et ta sinna läheb ja ja asub tegutsema. Et üks väike repliik, et see, see lubadus koalitsioonilepet täiendada ja muuta, see, see on kuidagi väga sarnane, mäletate, meil oli kunagi niisugune välisminister nagu Kristiina Ojuland, kes asus ministritoolile ja ütles, et no nüüd lähevad suhted Venemaaga ikka väga heaks. Aga, ja ega, ega kuidagi kuidagi niisugune imelik tunne jäi. Kogu sellest sellest protsessist, et äsja just kirjutasime alla, äsja olid valimised, kuu aega kemplesime ja siis, et nüüd hakkame seda muutma ja parandama. Eks see imelik tunne on ju tegelikult ikkagi jälle siin saates ka korduvalt oleme rääkinud sellest, et arvuta, kuidas tahad, koalitsioon, oleme kokku panna ei ole väga palju, eriti võimalik, et meil on põhimõtteliselt mina ütlen jätkuvalt, et kaks enamuskoalitsiooni, mis on, on reaalsed, töövõimelised ja võimalikud, need on siis praegune ja siis Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon ja, ja see, et selles suhtes muidugi minu meelest Urve Palo eksis, et kui ta ütles, et sotsid on mugavuspartner, sotsid kindlasti ei ole selles koalitsioonis kellelegi mitte midagi mugavat. Aga hetkel ma arvan, et arvestades riigikogu koosseisus on see on ikkagi tegelikult Eestile võib-olla ikkagi kõige paremkoalitsioon. Aga ajakirjanikega nende numbrite peale, mis oli siis nädal aega tagasi, kui oli sotside volikogu, kus oli siis öeldakse, Isamaa saatus oli kaalul, ehk siis kas koalitsioon muutub või mitte, et kas sotsid lahkuvad koalitsioonist või mitte, siis see hääletustulemus oli 35 25. Mis tegelikult ei ole ju mingi mäekõrgune ülekaal ja seal oleks võinud minna ju asi ka vastupidi. Minu meelest jälle ma tean, et me selles saates olema, kuna see on laupäeval ja laupäeval ilmub EPL Päevaleht, kirjutab Andrus Kivirähk siis ka täna on ta kirjutanud toreda kolumni selle kohta, et sotsidel oli võimalus hüpata tundmatusse vette ja hakata püüdma seal vasakkala, nagu öeldakse, aga tundmatusse vette ei tahetud hüpata, sest seal valitseb krokodill. Ehk siis Edgar Savisaar, kes keeldub lahku lahkumast Keskerakonna juhi koha pealt, et kui krokodilli, no siis võib-olla see hääletustulemus volikogus oleks olnud teine ja me oleksime näinud praegu täielikku poliitilist turmtuld, eestimaalast. Kui mina ütlen, ninasarvikud on saanud krokodill, mina ütleks niimoodi, et mulle meenutab see pigem selliste Se kalalkäimist rääkides pigem niisugust ühte Arvo Valtoni novelli, kus räägitakse veest, kirglikkust, kalamehest, kes kolib teise kohta elama ja siis läheb kohaliku lombi äärde püüdma ja terve päev läbib, püüab, püüab ja kasutab kõiki võimalikke vahendeid ja ei õnnestused porilombist mingit kala püüda, et et noh, see tegelikult see äraminek oleks tekitatud mõningase kaose. Ja ühel hetkel oleks meil olnud siis ikkagi Reformi ja Keskerakonna valitsus. Et vähemus, vähemusvalitsus sellisel moel selliste häälte toel, nagu meil siin praegu oleks võinud tekkida selle koosseisuga, seda, seda nagu püsti püsti ei hoia. Sidefenomen on muidugi tegelikult hämmastav. Kui vaadata nende smokingut, siis ju praktiliselt plekke ei ole. Noh, tegelikult ju ei ole, ei ole nihukesi suuri skandaale võrreldes noh, kas või Reformierakonna smokingu ka, mis on vaja sammu keemilist puhastust. Et üx, plekk ajab teist taga, üks skandaal ajab teist taga, sotside pole. Ja mis, mis see, mis see okas on, mis, mis ei lase neil nad ütleme, sellised noh, eemalt vaadates, mitte sinna sinna kuuludes ja mitte siseringi uudiseid teades võiks ju eeldada, et nad, et nad võiksid anda, olla Eestis juhtiv partei vasakpoolne, ilmavaade hoolimine inimesest jumal, partnerid üle Euroopa paljudes riikides võimul protsessid meil Euroopa liidus väga sarnased kohati, et, et mis asi, kas see on, kas see on niukse õige juhi karisid, no ma ei taha öelda karismaatilise tegelikult. Või õige, õige, sellise sellise tõelise juhi puudus. Ja ma vastan sulle, milles küsimus on? Meie valijaskond ei ole ju kummist konstantne ja sotside valijaskond ja Keskerakonna valijaskond lihtsalt kattuvad. Ja kuna Keskerakond on niivõrd populaarne, siis pool valijaskonnast on Keskerakonna taga ja natuke vähem kui pool on siis sotside taga, sest seesama kontingent, kes tegelikult valiks Tänases siis arvamusskulptuuride seas Postimehes Vello Pettai ja Rein Toomla püüavad kahel leheküljel sedasama fenomeni analüüsida läbi kogu nii-öelda siis taasiseseisvusaja vaadates siis sotside käekäiku vaadates nii-öelda viimaseid sündmusi, siis vaadates ka minevikku vaadates ka tulevikku ja mul on tunne, et sealt ka tegelikult ei kooru välja võib-olla seda, seda, seda päris vastust küll on seal väga huvitavaid aspekte, nagu näiteks kasvõi see, et, et sotsid on tohutu nii-öelda sulatusahi, et müüdud kogu aeg seda, seda noh, ennast nii-öelda nagu nagu laiemaks ajada, et see, see toetus, mis meil on nii-öelda uue, uue jõuna esile tõusmiseks, justkui. Tartus ka nii-öelda hääldaks muuta. Aga näed, ei ole, ei ole seda niimoodi juhtunud, sest tegelikult kui, kui meenutada näiteks seda, kuidas nad tulid ära koalitsioonist Tallinna koalitsioonist Keskerakonnaga, Mikser tõusis võimsalt, eks siis tegelikult reitingud ju lendasid üles iga pidi, eks ju. Ja siin vahepeal tundus, tundus ka näiteks enne eelmisi riigikogu valimisi, sotside positsioon muutub nagu päris heaks vaadata reitingut, aga, aga tulemused ei tulnud sellised, et vabaerakond võttis. Aga neid kohti, mida nad oleksid võinud saada. No ja no ma ei tea, kui, kui nüüd tõesti vastab tõele see jaa jaa, niisugune on on süüdistanud ja, ja unenäod on nähtud, et tegelikult noh, täna jagatakse siis rohkem ministriportfelle ümber. Et kui see, kui see tõele vastab ja kui, kui sinu Peetri jutt vastab tõele või noh, et eeldusele ette Novski jaoks ettevõtlusministri portfell ei ole piisavalt kaalukas. Ja kui löögi alla pannakse kaitseministri koht siis vot see oleks selleks järjekordne ämber mu meelest, mida, mida, mida siis nüüd saaks Eesti riigis praegusel hetkel ja praeguses rahvusvahelises julgeolekusituatsioonist kolistada? Nojah, siin tasub tasuks loota Jevgeni Ossinovski tarkusel, et ta selle reha otsa ei komista, sest ma, ma kujutan ette, et kui, kui selle manöövriga ka seal hakkama saadakse täna juhatuses, siis siis seda meediakriitikat ei jõua ilmselt sotsid ära kannatada ja see oleks väga rumal. Riigi seisukohalt oleks tegu muidugi rumala, rumala sammuga on praeguses olukorras hakata välja vahetama kaitsen ministrit, kelle, kes oma oma isikus ehk siis Sven Mikser on ju tõestanud, et, et just see ala ehk välis ja julgeolekupoliitika ja kaitsepoliitika on see, millega ta tahab tegeleda ja, ja mis mis on talle täiesti jõukohane ja mida ta teeb ju tegelikult hästi. Et kui ta, aga kui, kui vaadata mikserit nüüd erakonna juhi kohale, milles ta siis ta oli ja, ja järgmine kord Ossinovski vastu loobus kandideerimast. Et seal seal võiks küll jääda mulje, et, et ta väga nagu ei, ei naudi seda kohta. Kuigi noh, ütleme siin valimisdebattides ja esinumbrina ja nii edasi sai ta ju noh, minu arvates suurepäraselt hakkama, aga, aga see ei olnud nagu, ütleme nagu südame järgi töö. Et tema, tema pähis töö on, on, on just see, millega ta, millega ta praegu tegeleb. Nojah, vast vast võiks ju loota, et peaministril meeskonna juhina on ka nagu oma sõna öelda, kuigi seda Andres Tarandi ekspeaministri alalist unistust, et et, et peaministrit. Tere oleks justkui sellise sellise tugeva meeskonnaga juht ja, ja võib-olla et et need taha toad nii väga ei, ei, ei, ma ei mängiks seal nende kompromisside juures, vaid, vaid oleks just see selline selline tiimitöö, et noh, see vist vist praeguse valitsuse puhul nii väga väga ei kehti. Ei tea. Sõbrad, kas me ole sotsidest liiga palju rääkinud? Ei, me ei räägi praegu sotsidest, me räägime Eesti riigist ja demona muuhulgas sotsid võrgumeeste riik, võlli õla keera, no hea küll, kui selle sotsid ei meeldi, räägime siis Reformierakonnast. Me peame nagunii ütlema ju midagi, kasvõi linna kanda neist Tallinna Sadama kohta. Reformierakond võrdub Eesti riik. Et nagu ma ütlesin, nende nende rinnaesine on, on nii plekiline, et ammu oleks keemilise puhastuse vabrikut vaja. Aga näed, miski miski nagu ei aita. Ja tavalisel nädalal muidugi Tallinna sadamas juhtunu ehk siis juhatuse kahe liikme kinnipidamine, sealhulgas sissejuhatuse esimehe ja ja, ja, ja peatne uue nõukogu ja uue juhatuse valimine, määramine oleks, oleks kaua, kaua olnud esiuudis, aga praegu muude teemade varjus juba juba juba hakkab vaikselt ära ununema. Tõsi prokuratuur ei ole välja tulnud veel nii-öelda kõigi detailidega. Faktid imbuvad vaikselt ja, ja, ja, ja tee mis tahad, kõik teed ei vii mitte rooma, vaid vaid viivad Reformierakonna juurde. Mis muidugi mitte mingisugune üllatus ja, ja ütleme see kogu see, see, see vana vabandust väljendust, aga saast, mis nüüd selle skandaaliga seoses juba juba jälle on mängus kilekotid sularahaga nii-öelda Vabatahtlikud, kohustuslikud annetused juhtivatele erakondadele paljastus millega siis Jüri Mõis tuli välja ja nii edasi ja nii edasi, et et see, see kogu see solgiämber on, on jälle täies hiilguses püüne peale tõstetud. No see, et kaks sadama juhatuse liiget võtsid altkäemaksu, on muidugi ka see on, on nagu nagu kõva sõna ja ja, ja väga hea, et see kõik välja tuli. Aga ma arvan, et see, mis nüüd Teelet Neeme kirjutas väidetavast öeldakse Räkitist väljapressimisest parteikassasse. Et see on nagu tunduvalt tõsisem asi. Et kui ühe erakonna liikmed viivad lihtsalt nuiamas ärimehelt raha lubades vastutasuks selle eest, eks ole, vastavaid tehinguid, leppeid ja hankeid. Küll on aga tunduvalt tõsisem asi kui kahe mehe rahaahnus, eks ole, muidugi me ei tea, et nad kas selle kahe mehe raha küsimisest tulemusena ei oleks ka midagi erakonna arvele või mitte, et seda me ei tea. Aga, aga see, et on käidud küsimas raha, et see on selline puhas Räkit kõige kõrgemal riiklikul tasandil ehk valitsuspartei tasandil. Kuigi siin on jälle kõik eitavad, eks ju. Kuigi teisest küljest on, on see, et, et võib-olla see on hoopistükkis selline mentaliteedi mõttes selline meenutus kadunud aegadest, kus sellist asjad käisidki telefoniõigusega ühistu, saunatamistaja viinatamiste kaudu ja kõik rahaeraldused on edasi ja kõik nagu toimiski, nii et ta nagu umbes nii, et poliitikud poliitikud või, või siis nii-öelda siis tegelevad taoliste taoliste asjadega ja niimoodi siis käibki seal see, see asi või kui seda protsessi niimoodi kõrvalt vaadata. Eks näis, kas mida me siis mida me siis, et mida me siis nägema hakkame, kui meenutada, meenutada seda? Jah, sa, mis pani selle kilekotte, eks ju. Et kui meenutada seda aega, mis oli meil lõppes ära kolm aastat tagasi sügisel riigiprokurör Heili Sepa kokkuvõttega siis Me kohtuprotsessi nagu ei näinud, seal oleks võinud ju ka öelda, et keegi laimas kedagi ja need mikseri või. Silver käidist jah, jah, et, et ka seal oli ju tegelikult selline situatsioon, aga millegipärast seal oli ka nagu peaminister ütles siin äsja Postimehele antud intervjuus, et, et inimesed oma hea nime kaitseks lähevad siis siis kohtusse, et õhuKalev Lillo hea nimi ei läinud toona toona. Ma nagu ei, ei leidnud ennast nagu kaitsma millegi eest, aga nüüd Remo Holsmer pidi minema, vist peaks Lillo taju minema. Ei ole jah, teil on ju postimeestel, on ju allikakaitse seadus, eks ole, teil on allikad teada, eks ole te ju niisama umbluud ei ole kirjutanud. Loomulikult kunsti. Küsin täpsustav küsimus nagu järgmise jutu juurde, et see tegelikult ei ole ju raha küsinud mitte ainult Reformierakond vaid selle selle skeemi järgi raha küsinud ka teised võimuerakonnad ehk siis IRL ja, ja ka sotsid ja lausa nautisin neid AKs intervjuusid. Kui pärast küsiti nii sotside kui ka IRL-i toonaste peasekretäride käest selle kohta aru peasekretär teatavasti rahaasjadega ju kõige paremini on, on kursis, siis siis praegune vabaerakond, onlane, endine IRL-i liige Andres Ammas vaatas nonii siiraste silmadega kaamerasse, ütles, et tema ei tea asjast midagi. Nagu kõik teised täpselt samamoodi, kas otsida ja vist oli Tõnis Kõiv oli see toonane peasekretär, ei, pole kuulnudki. Rääkimata Reformierakonnast, pole kuulnudki. Nojah, ega me ju ei tea, kuidas see käis ja kindlasti märgeti kuskile maha jäänud, aga sellistesse asjadesse kirja asju ei panda ju. Ja väidetavalt tegu, noh Mõis räägib siin miljonist, eks ole, igasse kaukasse toonastele võimuerakondadele, keda oli siis 99. aastal kolm. Ja, ja siin üks kuulus ettevõtja, endine poliitik, on ka soovitanud, et noh, võiks ju omaks võtta, et oh, ajasime jah, räpaselt räpaselt seda asja, aga, aga toona nii tehtigi. Aga niisugune selline tunne on, et, et tegelikult ei ole, ei ole mitte midagi muutunud. Vaadates kasvõi otsa sellele, kuidas sadamast Eesti olümpial komiteele raha eraldati ja kõik, ühesõnaga kogu see, kogu see selline asjaajamise viis. See, see tundub olevat nii loomulik nende inimeste jaoks. Et ilma selleta nagu ei, ei kujuta üldse ettegi. Mis, mis muidugi ei ma detailidesse laskumata loomulikult mõtled, mõtled sellele, kuidas ikkagi peaks neid riigi ettevõtteid või riigi äriühinguid juhtima või, või peaks nad erastama, või peaks nad ilma erastamata börsile viima? Osa neist ju ei ole nagu Siim Kallas soovitab erastamist. Siis on jällegi jällegi küsimus, mis, mis on noh, nii jama ja mis ei anna otseselt sellist garantiid, et aga siis tekib tal vähemalt konkreetne omanik, kes on huvitatud oma oma rahakoti kaitsmisest, aga praegu on nii, et, et ei tehtagi vahet kui suurriigiettevõte, nagu, nagu Tallinna sadam, seda on üks olulisemaid. Võib-olla number kaks Eesti energia kõrval mis parasjagu olijad samastavad, tähendab rahakotti, et ei olegi rahakotil mingit vaheseina. Et ongi üks üks suur rahakott ja muudkui küsime ja muudkui võtame täpselt nii palju, kui vaja. Väga kõnekas oli tegelikult see ametist lahkuva Urve Palo esinemine 20 neljapäeval kui ta väga korduvalt avaldas hämmastust ja imestust sellele, miks hoiab Reformierakond on ainult aasta sadama nõukogu juhi kohta enda käes. Et kui on läbirääkimised, kohtade jagamine seal võimuliidu sees, siis oma nõu esimene koht on üks koht, millest Reformierakond iialgi ei ole nõus. Loobuma kas või läbi halli kivi, järelikult seal sadamas on midagi, mida peab väärtuslikuks pidama. Näed, kui, kui vaadata muidugi puhtalt nagu sadama sadama niux tööd ja noh, sa ütlesid, et Aarne, et riigile number kaks, et tõepoolest sadamast on riik kehvade aegadel on saanud raha päris hästi, sadam on, on, on olnud selles mõttes ju nagu selles mõttes korralikult juhitud, eks, et et, et ei ole, ei ole, ei ole mingeid selle sellist liiki majanduslikke jamasid olnud, et aga samamoodi võib öelda, et, et me räägime sellest, et, et Eesti riik on, on olnud selliseid suuri, avalikke ja kõigile arusaadavaid jamasid või raharaiskamise küll aga, aga asjatundjad väidavad, et, et seal oleks saanud asju palju paremini ajad kui öelda seda, et mis, mis on ka ju tõsi, riigil on üldse tervikuna on nagu väga hästi läinud ja nii edasi, et kui meil on ikkagi kuskil kohas mingi põletik sees, siis meil tuleb see põletik välja ravida. See on, see on see, see on asja minu meelest asja iva ja võib-olla veelkord ütlen selle lause, Postimees ei avalda kuulujutte seda, seda, seda, seda jama ei ole nagu mõtet uskuda. Jah, saime siin Peeter, ütlesid, et see Kiili ja Kaljurannajuhtum ja see neli väidetavalt neli miljonit, mis siis on nii-öelda uute praamide tehingutega oma taskusse pistetud, väidetavalt kohus on toimumata. Aga, ja see näitab ikkagi seda, kui, kui vabalt ja julmalt saab, saab tegutseda ja igaveseks unustada need jutud, nagu siin on, on räägitud, et vastutavale ametnikule, mingisugusele juhatuse liikmele või või, või ka kriitikule istugu ta siis riigikogus valitsuses piisavalt suur palk ja see välistab nagu korruptsiooni ja varastamise. Et noh, see, see on, see on kindlasti luul ja, ja kes, kes nii arvab, et, et see, see võiks end ära unustada. Et huvitav on muidugi, et Kiili ja kaljuranna puhul räägiti, et kapo oli valmis juba juba nii-öelda sekkuma kevadel. Aga noh, ajakirjandus tormas muidugi nende nende kinnisvara kallale või kui arvestada seda, et, et meeste palgad olid seal kusagil 9000 alla siis eurodes mõistagi jaa. Millised villad, millised härberit, millised elamised. Et see on ju elementaarne korralikus riigis, et, et inimese nii-öelda sissetulekut jaa, jaa, kuidas ta elab tema, tema eluviisi, tema elu elustiili ja, ja mis seal kõik olemas on, et seda, seda jälgitakse, tähendab, kuhu, kuhu, vabandust, aga sa paned neli miljonit millisele arvele või, või, või, või kuidas ajakirjandusest on ju tohutult näiteid, kuidas nii-öelda salamiljonärid hoiavad ja, ja ei, ei näita välja, kui, kui rikkad nad tegelikult on. Et kuidagi noh, ma ei tea, kuu, kuhu need kombitsad peavad ulatuma, et, et noh, niivõrd meeletult ja niivõrd jõhkralt selliseid asju ajada. Ja jutt tuletas mulle meelde Ilfi ja Petrovi kuldvasikat. Vend hoidis raha kohvris ei tihanud kulutada. Ja mulle meeldis see väljend korralikust riigis, sellepärast et kui vaadata siin just hiljutist Venemaa raudteejuhi kohalt lahkunud härra juunini nii-öelda valdusi, siis seal on kuidagi hoopis võetakse seda kui täiesti kuidagi nagu loomuliku vastu, et, et kui sa oled Venemaa raudtee ta on siis president, kuidas tal, see oli, see ametinimetus seal. Et siis ongi loomulik, et sa sulle kuuluvat kuulub tohutu villaga. No vot, aga see ongi, see ongi kurb, et et me saame üldse selliseid võrdlusi tuua, et mastaabid on, on erinevad, sellepärast et, et riigid on oma suuruselt ja jõukuse taga erinevad, aga aga, aga juba juba sellise paralleeli toomine et kas meil, kas meil tõesti on siis ka nii nii nagu Venemaal või et kas me ikka tõesti on niisugused asjad võimalikud? Selles mõttes aplaus kapoleja ja tegelikult tegelikult peaks sellised asjad välistama ja muidugi nõukogu tegevusse, ehk siis asutuse ettevõtte nõukogu aga selgub, et noh, nõukogu on on kas proforma organ või, või siis nõukogu on selleks, et teatud asju kinni mätsida ja ise iseendale nii-öelda parteilisel parteilisest liinis lihtsalt hüvesid Reformierakonna poolt on kostunud ka viimastel päevadel suhteliselt kõrgel tasandil hääli ikkagi, et see, et poliitikud ikkagi seal nõukogudes on, et see on, see on ikkagi väga-väga vajalik nagu nii-öelda kas kuulub justkui nagu demokraatliku riigi juurde, et, et nemad on saanud justkui mingi on viidatud ka järjekordset paadile ja siis vaatasin huvi pärast, et näiteks sellesama meie kangelase Lillo sellist tugevat mandaati, et viimastel Riigikogu valimistel 168 häält võimas 2013 kohalikel valimistel 11 häält, kui ma õigesti mäletan, niiet ikka tugev viimaste skandaalide valguses 100 koiganud, mis sa ütlesid nelile kuuselt? See on hea tulemus, pole seal häda midagi. Tantsurahva mandaat, vaid tähtis on partei peakorteri usaldus. Kuldsed sõnad ja aga see kõik, see kõik see praegu muidugi on nüüd vajunud vähemalt ma ei tea, kas õigustatult, aga kui me vaatame ikkagi olukorda nüüd Euroopas ja teise maailmasõjajärgset suurimat pagulaskriisi siis see, see ületab nüüd ilmselt kõik need meie väiksed kohalikud mured. Mis ei tähenda seda, et me peaksime. Aga aga Eesti on sellega need ju otseselt seotud, sellepärast et need pagulased tulevad. Ja ma ei tea, kumma, kumma nurgame enne, võtame Euroopa või, või Eestina jätkame Eestiga, et et seni räägiti 150-st, maksimum 200-st või seal 170-st pagulasest, mis on siis kokku lepitud, et, et Eesti võtab vastu siis äsja mäe suurtest Lääne-Euroopast päevalehtedest lugesime, et et Euroopa komisjonis on valminud uus plaan, uued kvoodid, millega siis tõenäoliselt tullakse välja järgmise nädala kolmapäeval. President Juncker kavatseb teha ettepaneku, et vastu või, või, või mitte vastu võtta, vaid ära jagada. Liikmesriikide vahel ei tuleks mitte mitte enam 60000 põgenikku pagulast, vaid hoopis räägitakse. Kahest numbrist räägitakse 120-st 1000-st, räägitakse 160-st 1000-st. Mis, mis tähendab ka muidugi seda, et et ka see Eesti vastuvõetavate põgenike hulk paratamatult suureneb. Kui palju suureneb, seda me täna ei tea. Viimased andmed räägivad 200 võrra. Siseminister Hanno Pevkuri ja selline. Ma ei oska öelda, kas spets spekulatsioon, et kuna kuna arv suurenes poole võrra ehk siis Eesti on võimeline veel võtma 200 põgenema. Aga see, see number iseenesest ei tähenda muidugi midagi, mis on, mis on jällegi nii-öelda. Kui me räägime meie valitsejate erakondade ja valitsuse sellisest kommunikatsioonivõimest või kommunikatsiooni Nonii tarkusest siis miks, pagana päralt, me peame sellist uudist lugema näiteks inglise päevalehes Daily mail. Miks me seda ei kuule, parem et. On teada teada, mis, mis hakkab Eestis toimub, missugune diskussioon läheb lahti? Ma ikka ütlen kohe või kes iganes ütleb, et A. Me rääkisime teile, et see, et räägite 200-st, aga 200 ei ole ju piir, tuhanded tulevad, kümned tuhanded tulevad. Ja, ja mis oleks veel magusam selline noh, palli kättemängimine, et et nad tulevadki, okei, tule tuhanded, võib-olla, aga, aga igal juhul 150 170 on on puhas väljamõeldis. Mul tuleb väga hästi meelde, ma olen ise parasjagu hakkas tööl, kui, kui see esimene number esimene jutt üldse pagulaste toomisest Eestisse välja tuli. Sellise nõime Juncker, millest kirjutas Briti leht Guardian ja AK toimetuses, saime sellele artiklile näpud taha. Ja ma tean elevust meil valitsuses seal ja me püüdsime siis nagu saada meie ametiisikute kommentaare sellele et jälle Briti leht kirjutab meile mitte midagi räägitud, eks. No see oli see varasem suurem number, 100 ja siis, kui Juncker pakkus välja tõelise kvoodisüsteemi No vot see on see kommunikeerimine, eks ole, et oleks ju võimalik Eesti ühiskonda. Ma ei tea, kas meie ministrid ei teadnud seda, mille poolest arvutatud, teadsid seda? Et oleks võinud Eesti ühiskonna hakata vaikselt ette valmistama, selleks, et sihukene laks nagu käib, eks ole, aga nüüd tagantjärgi siis Prikkile kirjutab, lükkame ümber, eks ole, pole otsustanud ja nii edasi Mudgetama selle uue numbri üle. Kogu selle asja juures, mis on probleem, mis on tegelikult ääretult tõsine, kui vaadata seda ikkagi kogu seda suurt pilti, siis käib selline jätkuvalt selline väga ebameeldiv, ebameeldiv noh, omaenese nii-öelda populaarsuse nii-öelda kasu suurendamine, eks ju, mingisugust väga-väga kahtlaste näidetena oled, mina ütlen ausalt, et, et siin me räägime siin sellest, et vihakuritegude seadused peaksid olema karmistatud, rohkem karmid või vähem karmid, eks sellest kõigest on väga vähe kasu. Ja kui poliitikud ei räägi asja asjadest nagu sirgeselgselt kusjuures, kusjuures see oleks ju nende huvides just pind ette valmistada, mitte et me kolmapäeval vaatame teleka lahti ja seal esineb kas Juncker või, või tema tema pressiesindaja ja ütleb, et või vastab, vastab volinik, eks ole komisjonist ja, ja ütleb, et, et vaadake, et nüüd on niimoodi, kuigi tegelikult kui see alguses öeldi see välja see number, mis siiamaani just nagu kehtis see 60000, mis on vaja laiali jagada. Juba juba siis tundus see väga-väga kentsakas olukorras, kus iga päev lisandus tuhandeid, okei, mõned on sadu, aga, aga, aga paljudel päevadel tuhandeid uusi põgenikke ja, ja veel kord. Me peaksime tegelikult vaatama seda suurt pilti, et mis ikkagi praegu hetkel toimub, kumb on ju see, et, et me võime siin mingisuguseid kvoote jagada, aga, aga nendel põgenikel endal on siiski hoopis teistsugune ettekujutus kogu sellest kogu sellest asjast me näeme, mis praegu toimub Ungaris. Et, et nad, see Kesk ja Ida-Euroopa ei ole mitte see sihtkoht, mida nad, mida nad ise silmas peavad ja siis tekivad, tekivad hoopis hoopis teistsugused liikumised seal, et et no siin praegu värsket uudist, ma olen arvuti lahti, et taustahinnangu saab Ungarist 10000 sisserändajat. Ja enamik sisserändajad ja tahab minna Saksamaale ja seda, kuidas näol, et me tahame minna Saksamaale ja küsitakse, et miks Saksamaale siis seal on kõige paremad toetussüsteemid. Kõnekas oli see pilte üle, mida näitas ka aktuaalne kaamera. Kui Ungaris seisvale rongitäiele inimestele püüti jagada toitu ja vett siis nad lihtsalt võltsis rõdu viskusid rööbastele, eks ole, et me ei taha teiega juttu, et me Saksamaale. Et küsimus on selles, et aeg-ajalt üritatakse lülitatud kogu selle protsessi vältel näidata, justkui oleksid tohutud hordid nagu meie ukse taga, kes kõik kraabid küüntega ja tahaksid siia tulla, kui kui need hordid mingil moel ongi, siis see on see, et kasutada seda, seda väikest Eestit hüppelauana, et minna edasi, kuhugi mujale pole kuskil enam hüpata ja just nimelt, et kui siiasaatmine klassis Seda pagulased, kes saadetakse siia Eestisse, on need siis 160000 või 160. Või on 360, et nende jaoks on Eestisse saatmine sisuliselt Siberisse. No ja esialgu, mis Siberisse Rootsis ja Soomes ja Norras on, on ju samasugused, kui me räägime nüüd siin ilmastikust ja kliimast, ilmastikust põgene, riigi jõukusest ei tee, nojah jah, aga, aga kui, kui vastab tõele number 3200 ja natukene peale, mida siin ka Lääne et kirjutasid, siis on see ju ikkagi oluline vahe, võrreldes sellega, mis number praegu on käidud ja alles alles teisipäeval. Me kuulsime kolmapäeval, me kuulsime ju ju ikka ikka sellest, kuidas käib, et see 150 pagulast ära mõjutada ja nendele lasteaia ja töökohad leida. Kusjuures seal oli ju nendele rääkijatele teada, et välja tullakse uute uute kvootidega. Et ega vale ei püsi kaua kotis ja, ja lükata kõik nii-öelda brüsseli kaela, et sealt on tulnud selline ettepanek siis vaadates tegelikult olukorda on tõesti jube. Selle seal on ka muidugi riike, kes vabatahtlikult praegu ütlevad, et nad võtavad rohkem, eks ole, noh, siin Soome valmistub kuni 30000 pagulase vastuvõtmiseks. Iirlased teatasid äsja, et nemad võtavad tunduvalt rohkem kui nende praegune kvoote. Isegi Island, eks ole, kes ei kuulu Euroopa Liitu. Nendele oli ette nähtud nagu 50 pagulast, aga, aga korrutatakse ka mitme suurema numbriga, nii et et eks paistab, aga kui me räägime suurest pildist ehk siis suurest probleemist siis ju, ega lahendust tegelikult ei ole, tähendab, siin räägitakse, et, et nii-öelda sõjaline sekkumine koos koosa humanitaarabiga massilise humanitaarabiga koha peale, et need inimesed ei, ei ei väljuks oma piirkonnast, siis see on, on, on võib-olla õige, aga, aga seda ei tee ju keegi, võtame, võtame kas või Süüria. Et. Kuhu me läheme? Kelle poolt, kelle vastu me seal oleme ja kuidas me, kuidas me seda takistada läinud juba Iraaki ja me oleme läinud Afganistani ja ja me oleme palavalt tervitanud Araabia kevad, vaadet nendes nendes riikides ja me oleme saanud selle olukorrani. Mis siis praegu, ühesõnaga me oleme selle bumerangi ise ise tekitanud, tegelikult lääneriigid, ma mõtlen, lihtsalt vahemärkusena, mul on torganud silma üks asi siin viimastes intervjuudes, mida on andnud ka siseminister. Kui targad ikka eestlased on, näeme nii kiftilt, vaata, päris Rehepapid kohe, et seda räägitakse nagu mantrat, et meie võtame vastu ainult neid, kes meile sobivad. Me teeme tööd Itaalia suunal. Meil on emissarid Itaalias, me räägime. Saate töötame Itaalia suunas suunal, eks ole, kui teised riigid võtavad, ju on, nad ei tööta mingis suunadest, nad lihtsalt võtavad ankroo, eks ole. Midagi ei ole teha. Mingit taustauuringut tehakse, aga, aga see oli eilses AK-s oli jah. See oli varem ka meiega, just teises. Mis jäi meelde, et mõtlesime itaallastega kontakti? Teate, seal on praegu puhkuste aeg ei saanud nagu kedagi, et aga töö käib, käib ja kui ta puhkuselt tagasi Siimets räägime sel teemal edasi ja siis me saadame oma oma spetsialistid sinna, kes siis kõigepealt itaallaste käest loa saama, et nad üldse sinna laagritesse minna saavad ja siis siis me valime endale sobivad, mõõdame iga pagulasele, vaatame, kas mahub Eestisse või noh, muidugi seal tohutu tohutult keeruline probleem. Aga, aga paraku jah, et sellele olukorrale nii-öelda mingit kiiret lahendust ei ole ja muidugi teine teine Pevkuri selline mõnus mats oli see, kui ta. Kas ta seda ütleski nüüd igal juhul ERRi portaal seda tsiteeris. Võib-olla oli seal kuskil valitsuse pressikonverentsil, et avaldati libani ligi pool miljonit inimest ja poolteist miljonit pagulast, vaadake, kui palju nad panustavad? No kuulge, mõelge nüüd natukene Liibanoni ja vaadake, mis tingimustes need pagulased seal elavad või minge Jordaaniasse või, või või minge kuhugi Põhja-Aafrikasse või vaadake, millised, millised need pagulaste laagrid, kuulge, kas või Afganistani või nii, et seal enne võiks natuke mõelda, kui, kui, kui midagi rääkida. Sel nädalal oli üks päris huvitav artikkel, kus meil võiks siis esimese septembri lehes Erkki Koort, kes on siis siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler, kirjutas, sest noh, tegelikult reaalselt siseministeerium ju ju ju tegeleb selle küsimusega siin septembris on, on Euroopa siseministrit koos, tähendab, nad peaksid nagu mingitele lahendustele jõudma. Ja noh, ta ütleb ka, et, et ikkagi tema, kes ta on nii-öelda küünarnukkidel nii-öelda nende nende asjade sees ütleb, et näiteks tuua selle eurotunnelist sellise piltliku näite, et see on. Et see meenutab põlevas majas tikkudest tehtud looma kaitsmist tule eest. Et, et, et minu meelest minu meelest see on ka nagu, nagu suures pildis tegelikult täiesti õige, sellepärast et lahendus peitub ikkagi kokkuvõttes nagu, nagu suures suures poliitikas, eks ju. Ja noh, me teame, et sellele Euroopal on selles suures poliitikas olnud nagu suhteliselt oma häälega nagu kehvasti selle selle ühtse ühtse häälega ja tegelikult see otsapidi maksab maksab meile kokkuvõttes kätte ja ja juba kui Ma olen siin mitu korda öelnud siin siin, et me liigume selle piiridega Euroopa suunas ja kokkuvõttes see on selline tendents, mis, See on Eestile hea, ei ole selles, mina olen täiesti veendunud, et, et. Schengeni kaotamise suunas ei lähe ka siseminister Pevkur. Pevkur ütles, et sellest on räägitud, kuluaarides on räägitud, et, et on räägitud teda nii välispiiride kaitsest, räägitakse piiride teemast ja, ja see on see, see, need ei ole head märgid, arvestades nagu. Nojah, aga suurem oht on, kas Schengeni kaotada Schengeni piirid või taastada Schengeni piirid või see, et siin toimub üleujutus. Kumb on parem? Mõlemad on halvad, aga aga igal juhul, kui, kui, kui meiega ja niimoodi asju aetakse just selle kommunikeerimise avalikkusega suhtlemise tasandil siis vaadake, kui, kui villakasse pinnasesse tegelikult võib langeda, näiteks on ka meil selline vihakõne ja ja, ja, ja seesama vao pagulaskeskuse põlema panemine Et kui nobedalt poliitikuid selle pealt punkte nagu teenivad ja nopivad, eks ole, tähendab tegu oli vaieldamatult sajaprotsendiliselt väga jõhkra kuriteoga. Sest et maja oli lõpuks ikkagi täis inimesi, nende hulgas lapsed, naised. Ja kui seal oleks juhtunud mingi tohutu õnnetust, kus tuli oleks levinud kaugemale ja päästeamet ei olekski kiiresti reageerinud ja nii edasi siis oleks olnud vaata maailma üks, üks esiuudiseid. Aga kuna põles ära ainult natukene seina küll päris palju põles, aga ikkagi nii-öelda siseruumidesse see tuli juhatanud, siis siis ta ilmselt jääb selliseks noh, vahejuhtumiks. Ja nõus, sinu vanus oli äärmiselt julm ja jõhker tegu, aga Moody hämmastab mind, see tohutu hüsteeria, mis on tabanud Eesti ühiskonda eelkõige poliitilist eliiti, kuidas selle teoga? No ma ei tea, kristall nimetatakse, et on toimunud Eesti kristall, no kuni selleni välja, et Eesti on korda saatnud, vaata et holokausti, eks ole, peab hakkama nüüd sügavalt vabandama ja vastu maad peata. Kui poliitikud teevad avaldusi mõistavad ränga, dub hukka, siis on kõik väga õige, aga ma ikkagi ootaksin ära selle juurdluse tulemused, mis selle asja taga võis olla, kes selle süütamise võis toime panna? Minu meelest Postimehes kirjutab ka üks vaos elab Venemaalt tulnud inimene kuraskimisteni. Tema, ma lugesin tema postitust ja ütles, et seal on nagu kolm versiooni, tema, kuna ta elab ise seal. Esiteks esimese põhjusena toob esile lihtsalt nii, et selleks, et keegi läksid omavahel tülli, ta mäletab seda tüli, kus loobiti 11 töökannudega. Teine on tõesti mingi rahunes maha põletada, lihtsalt maja just kellelegi kätte maksta, eks ole, teine oli tõepoolest mingisugune provokatsioon ja kolmandaks teatud ära isegi Venemaa aspekti, et ootaks ära, kui selgub, et tegemist on tavalise mingisuguse olmetüliga. No mis asja siis on hoopis olukord teine. Üks ükskõik kui ja muuseas, seal ei ela mitte valdavalt ju moslemi inimesed, seal on valdavalt ukrainlased ja venelased. Et ükskõik kuidas selle, kuidas selle asjaga lood on, et et noh, ma veel kord ütlen seda, et ja kutsub, kutsuks üles neid inimesi, kes, kes nii-öelda just poliitikuid, kes avalikult sõna võtavad, ikkagi väga-väga tähelepanelikult jälgima ja, ja selgelt välja ütlema oma oma on oma oma seisukohti mõtlema nendele tagajärgedele. Et noh, kui kui me oleme nagu avalikus ruumis jõudnud selleni, et ma loen kellegi seinalt juba niimoodi, et keegi midagi midagi ütleb, siis tuleb, tuleb selline vastus, et, et sinu sara on järgmine. Ma ei tea, minu arust täiesti selge ähvardus ja ja me ainult ainult külvame seda, seda kui, kui me läheme ainult välja selle poliitiliste punktide jahi peale, mis siin nagu käib Nojah, see on nagu üks äärmusele, teine äärmus on see, et nüüd ei julge julge ja ükski inimene ei arva ja enam võtta isegi täiesti neutraalselt. Niimoodi analüüsides pagulasprobleeme ette ilmata, kardaks, et talle võib kaela tulla silt, ta on mingisugune foobia süütaja, eks ole. Jah noh, ütleme selle vao puhul ühe erakonna avaldused noh, oluliselt erinesid teiste omadest teistel ei olnud agasid ainult EKRE ütles siis pani oma oma agad sinna. Ja, ja noh, näiteks Martin Helme, kes on siis EKRE fraktsiooni juht, ütles, et mis siin ikka suhtuda, see on algus, kui meil läheb massiliseks, immigratsioon seda on näha olnud nii Rootsis kui ka Saksamaal ja, ja peale selle EKRE avalduse. Et kus ta siis hoiatab, et, et vao põlengu najal üles köetud hüsteeriat soovitakse valitsuse poolt ära kasutada tsensuuri tekitamiseks Eestis niinimetatud vihakõne kriminaliseerimine kaudu. Et tegevat tegemist olevat selge katsega vaigistada konservatiivset rahvuslikku maailmavaadet kandvaid poliitikuid kodanikke ning luua ühiskonnas hirmu ja ja enesetsensuuri õhkkond. Termin vihakõne toob mulle kohe meelde Orwelli ja tema mõtteroima, mille eest viska karistada. Nojah, aga muidugi, mõnede asjadega lihtsalt on niimoodi, et, et kui põlema ta läks, põlema oleks pandud suvaline elumaja kus oleks võinud olla sees 700 inimest mitte 70 nagu vaos. Aga, ja kuna, kuna põgenikke pagulaskeskus, siis see on kohe silti Haapsalu hooldekodu maha põles ja seal oli palju hukkunuid, siis ükski poliitik ei teinud avaldusi. Ja loodetavasti tähendab praegu vähemalt siis minister väidab, et ühtegi kahtlusalust ei ole kedagi kinni võetud, ei ole. Veetaset süüdistust esitatud ei ole. Ja arvata võib, et, et sellise sellise kuriteo puhul politsei annab endast endast maksimumi, et kõik need, kõik need vastused saaksid vastatud, et kes siis ikkagi. Miks aga selle teo valgusest sai nüüd ka kogu eesti rahvas teada seda, et tegelikult seal vaos need pagulased ja kohalikud elanikud elavad koos väga sõbralikult seda rääkisin nii selle keskusesse olevad inimesed kui ka kohalikud elanikud ja ärgem unustagem, et et esimesena teatas põleng põlengust jõuks naabrimees hommikul kella neljal, kes helistas päästekeskusele, kui oleks tegemist mingisuguse, ma tea foobiga, eks ole, siis ta oleks telefonitoru jätnud tõstmata. Jah, et noh, vaata, eks eks ta olegi ju niimoodi, et, et see pilt, mis, mis, mis inimestele inimestel on asjast on miskipärast lohklem nagu päris kõvasti tihtipeale tegelikest faktidest. Ja seesama seesama jutt ka mingisugusest migrantide lainest ja, ja massist ja veel ma ei tea mingitest juttudest, et umbes, et nad tegelikult juba ja juba elavad kuskil, ma ei tea, kus kohas maal oja, et levib juba salaja, tuuakse tõepoolest. No vot, aga lisaks kõigele siis On ka Eston Kohveri nii-öelda Venemaale tirimise esimene aastapäev, esimene aastapäev, ma rõhutan. Et loodetavasti ei laseks, kohtuotsus on, on viidud pandud täitmisele ja, ja kohver praegu siis istub talle siis Pihkvas mõistetud viitteist aastat poolest ega, ega ega me ei jõuagi ja ega siin ei olegi vist midagi rohkem öelda, et loodetavasti jääb see see vaese, vaese mehe viimaseks Venemaa vanglas veedetud nii-öelda aastapäevaks ja ta saab peagi koju, et et vähemalt meie tippjuhtivad poliitikud väidavad, et selle nimel näidatakse ja, ja avaldusi tuleb ka nagu üle Euroopa ja, ja üle rahvusvaheliste organisatsioonide väga palju, nii et loodetavasti kas siis mingisuguse tehinguga või, või kuidagi teisiti, aga Eston Kohver siis vabaneb ja saab koju oma oma pere ja laste juurde. Kui ma ei eksi, siis Euroopa parlament varsti lausa eriistungil arutab seda. Seda küsimust. Jah, selle selle selles protsessis on olnud ju nii, et, et on olnud sellist sellist ühtsust ja, ja enesekindlust ja see on ja on ka kokkuvõttes kokkuvõttes annabki nagu seda, seda lootust, et, et see küsimus niimoodi laheneb ja on ju näha ka, et, et see on selline kaart, mida tahetakse siin igatepidi ära kasutada ja oleks hea, kui, kui, kui seda seda ei ole, üks ajaloos ikka üksikisiku, kui ta ei ole mingisugune suur riigitegelane, saatus kipub ununema, loodetavasti siis Eston Kohveri teema ei unune nendel inimestel, kes nende jaoks ja ka meie jaoks muidugi ajakirjanduse jaoks, kes peavad seda teemat kogu aeg nii-öelda kuumana hoidma. Ja sellega meie jutud täna räägitud, Peeter Kaldre, Neeme Kõrbja, Aarne Rannamäe olid täna siis rahva teinud. Ja stuudios aitäh kuulamast ja soovime teile siis kaunist nädalavahetust.