Kasutan meeleldi soodsat võimalust, et filharmoonia kammerkoori ja RAMi kontserdi vaheajal tervitada kõiki meie koorilaulusõpru lauljaid, koorijuhte heliloojaid, luuletajaid ja hädahtlike kuulajaid. Vot see on kuidagi tore laulurahvaga kokku puutuda. Kohe nagu oleks loodud hea lähtekoht, meeldiv helistik edasiseks suhtele järgmiseks vestluseks ja kavatsusteks. Aja asjalikumaks muutmisega võib mõnel kõrval seisval tõusta küsimus. Kas koorilaulu harrastus pole mitte tänapäeval juba mingisugune mineviku igand. Kuigi raadio, televisiooni ja muude helisalvestuste kaudu või mõnikord ka kõige barjamatesse esinemistest saada ei kaua mõtte iialgi soov ise aktiivselt ja jõukohaselt musitseerida. Seda tõendab rohke osavõtt kooride tegevusest peaaegu kõigilt mõeldavatelt elualadelt, haridustasemele, soole ja eale vaatamata. Paljud meie silmapaistvad koorid kuuluvad kõrgematele koolidele. Nimetatud koorid on kujunenud kulukaks täienduseks meie esinduskooridel. Selle tõenduseks on võistulaulmisel saadud rohked võidud. Pärast õpingute lõppu laulavad nende koorte liikmed veel edasi teistes koolides. Ja need ülikooli lõpetanute koorid kuuluvad meie kontsertkooride esiritta rikastades tähelepandavalt Me kooride elu. Üldine lauluharrastus näitab kujukalt, et just keset vilgas igapäevast elutempod tuntakse seaduste aega maha võtta, pingeid, maandada, vaimselt puhates sisemiselt rikastuda ja olla sealjuures osaline üldise kultuuritaseme arendamisel kes juba kord on koorilaulu omaks tunnistanud, see juba laulab niikaua, kui tervis lubab või kauni liialdusega öeldes Nonii Mil väravast süüakse. Kõige rõõmustavam on, et meie noorus tõstab julgesti kõva häält. Rohkete laste ja poistekooride, aga ka keskkooli vanemate klasside õpilaste kooride arv on suurenenud ja tase tõotab tulevikus nii mõndagi meeldivat. Edasi oleneb juba palju sellest, kuidas meie, täiskasvanud oskame koolide muusikaelule kasulikud olla. Kas ikka tõesti võib leppida ühe laulmise tunniga nädalas? Kujutlen isegi koolišeff abi koolikooride ja orkestrite arendamisel. Hea oleks, kui ka meie paremad kunstilised kollektiivid tunneksid tarvidust noorte kollektiividega sidemete loomiseks ühiste koolikontsertide korraldamiseks ja nii edasi. Olgu, ega täiskasvanute koorile alaliseks mureks, kuidas järelkasvule teed sillutada? Ma ei kõnele enam koolis kui inimest kujundavas tegurid kui kohusetundja distsipliinikasvatajast. See on niigi teada. Koolid on kujunenud omal kombel kultuurikoldeks muusikaliseks klubideks, jäintiimseteks sõprusringideks. Hiljem aastate möödudes ei suudeta enam ette kujutada oma isikliku elu ilma aktiivse muusika harrastuseta. Vaba aja meelistegevuseta. Kahtlemata oleme üldiselt kursis kõige sellega mõeldud ja öeldud meie majanduse, tööstuse, põllunduse ja kõigi muude alade kohta. Lugesin neist välja, et päevakorda kerkinud täis mõisted nagu kvaliteettoodangu kasv reservide rakendamine, uuenemine ja teised selgitavad ka muusikakeelde koorilaulu murrakusse. Isegi teine kirjaoskus annab võrrelda noodikirja tundmisega nii-öelda lehes laulmisega. Läheb aega, mis läheb. Kuid me peame tulevikus jõudma ikkagi nii kaugele, et oleksime suutelised oma partiisid ka iseseisvalt selgeks õpime. Meil muusikutel on see pisut raskem kui näitlejatel, sest peame oskama veel üht lisakeelt, naudi keelt. Kui aga kavas on kõrgemad sihid, ega me sellest ikkagi ei pääse. On jõudnud aeg, et iga koor saaks teadlikuks oma kunstilise taseme seisust ja kavandaks edasiminekuks praktilisi samme. See on vajalik, seda enam, et üldised nõuded kuuldesuhtes on tõusmas. Paljud koorid on juba ammugi pööravad tähelepanu häälekultuuri arendamisele. Kui oma tagasihoidlikumat külgi tunda, siis teabe, mida edasi teha, teha tuleks kasvõi kõige väiksemgi praktiline, edasiviiv samm. Aga kuhu minna seal koorem, selge? Päris algajatel kooridel muidu kumalt mured. Olgu julget pealehakkamist, optimistliku noort juhti. Ma ei saa ikka veel mõttes lahti, miks mitut lähikonna pisikoori ei võiks liita üheks eluvõimelisemaks üksuseks. Tuleb mõelda ka kõigil koolidel kuidas arendada tegevus nii, et see pakuks huvi ka noortele. Kui see aga ei õnnestu, asutagem uusikur noortele. Viimastel aegadel. Et aja jooksul saab nii mõnestki koorist Häädelauljate juurdetulekul suurem kontsertkoor pole välistatud võimalus, et mõneks pidulikumaks kontserdiks liituvad mitmed kammerkoorid. Ja siis võiks näiteks kuulda, kuidas kõlavad juba klassikaks saanud sarja kreegi kõige nõudlikumad, kooripärlid ja muud monumentaalsust vajavad teosed. Olgem leidlikud, energilisemad taoliste ürituste algatamisel. Peamiseks kooride edasiviijaks on meeldiv, jõukohane repertuaar. Algupärast sobivat repertuaari pole aga kunagi liiga palju olnud ega ole ka praegu tingimata vajalik valikuvõimalust. Et koorid liiga ühetaolisteks ei kujuneks. Kuriühingul Eilotte liidul konservatooriumi on põhjust üheskoos muretseda helilooja järelkasvu arengu pärast. Kiiduväärne oli, et juba mitmel korral kutsuti heliloojad ühes uute lauludega koorijuhtide iga-aastastele igalas peetavatele kursustele. Seal oli igal autoril, ka noortel algajatel võimalus kuulda oma unistuste teostamist. Võin öelda sedagi, et kooride otsesed pöördumised heliloojate poole on andnud tagajärgi. Seega kiusakem heliloojad, Kaleid, heliloojad, kes seni koorimuusika vastu on olnud leiged aga ka neid, kes koorile veel kirjutanud pole. Olgem tähelepanelikud noorte hellujate esimeste teoste puhul. Vaja mõelda nende ettekandevõimalustele. Erakordse elamuse sain sellel suvel Helsingis korraldatud noorsookurde rahvusvahelisel festivalil. Sümpati oli laste ja noortekoor koguma ilmast, Soomest, Rootsist, Norrast, Inglismaalt, Tšehhist, Slovakkiast, Ungarist, Kanadast, USAst, Iisraelist, Nõukogude kooli kunsti esitas meie Ellerhein. Pole sugugi lihtne pääseda mitmest maailma osas tulnud valiku esiritta, kuid ellerhein sai sellega hakkama. Ta oli silmapaistev nii kooritehniliselt kui ka repertuaari sisuguselt kui ka rahvarõivaste poolest. Kokkutulekust sai tõeline sõpruse pidu, see algas rõõmsast jällenägemisest. Jätkus rõkkavast vastastikusest ergutamiseks esinemiste puhul ja lõpeks lahkumises pisaratega. Kuid sisult olid need juba suure rõõmupisarad. Veel kord veendusin, mis võime on muusikal laulul erinevate rahvaste liitlasel üheks muusikaliseks sõpruse pereks. Kui kaunis on meie lauluplaneet ja kui kaunis ta veel oleks sai tõestatuks endine väide, et ka kõige õrnem laulan otse uskumatult tugev ehitusmaterjal sõpruse sildade ehitamisel. Sellel sillal kohtujad jäävad aga alalisteks sõprustundekandjaks. Kui palju oleks aga tänapäev taolisi mõlemasuunalisi sildu? Sellel festivalil tundus, et me ei suuda väljaspool kodumaad mingid arvestavat aset pakkuda. Võiksin siiski lugeda enam kui 15 koorgi, kes oleks samuti ekspordivõimelised. Koorid on võitnud välismaal rohkesti auhindu, pole ka õiget haidlus ei mängi meie üldises kultuuri, pildus mingid osa. Soovin kõigile kõikidele edasist edu. Meie kõikides mureks jääb, kuidas tulevikus veel paremini ette valmistada koolijuhti, heliloojat, muusikaõpetajaid. Mõelgem sellele üheskoos, kuidas laiendada ja täiendada koolides muusikaõpetust. Talurahvale soovin mõnusat vana aasta asendamist täiesti uue ja veel paremini Elisevama vastu.