Möödunud kaks päeva on, see tähendab siis enne, kui naine on meile tugeval olnud elamuslikul. Eelkõige ma meenutaksin Kogu meie perele osaks saanud tunnustust nimelt neil neli meie tegelast, meie meie vanemast generatsioonist hinnati teenelise nimetusega, see on mitte ainult tunnustus nende isiklikule tööle, vaid see on tunnustus kogu meie rahva Tansulisele liitmisele. Teine elamuslik moment on see olnud päevade jooksul, et meie silmade eest on läbi jooksnud läbi voolanud peaaegu 70 protsenti meie uus loomingulistest tantsudest. Selle 70 protsendi juures on siis arvuliselt 70 tantsu. Meie julgeme kinnitada, mis suunas on toimunud seni meie rahvatantsude areng. Me julgeme teha kokkuvõtet, mis suunas ta peaks edasi arenema, mis on head ja halba senises töös ja mida peaksime parandama järgnevast. Järgnevalt meie edaspidistest loomingutes. Tõsi on see, et võrdlemisi raske oli meil orienteeruda näiteks saada kokkuvõtet ühe inimese arenguteest ühe tantsulooja arenguteest. Tantsud olid niivõrd segi paisatud, et ühe, primitiivse või esialgse tantsuga oli kõrvu kõrvuti pandud teise tantsulooja viimane areng või tippsaavutis. See raskendas ja nõudis tugevat kontsentratsiooni, et saada pilti kõigepealt ühe inimese arengust, Üherand tantsulooja arengus, aga samuti ka üldiselt meie tantsud arengust. Olnuks õigeli, olnuks kergem, kui me oleksime suutnud või oleks suudetud seda ülevaadet organiseerida nii näiteks tantsude looming 45.-st kuni 50. aastani või 52. aastani 52.-st kuni 60.-ni 60.-st kuni käesoleva ajani. See oleks olnud niukene perioodide kaupa lavastus ja see oleks andnud meile terviku kätte. Me otsekohe oleksime näinud ära, missuguseid hüppeid. Me oleme edasi teinud, kuidas on arenenud meie arusaamine. Tanslast seda muidugi oli raske teha juba seepärast, et oleks tulnud võida terve kõik need kollektiivid Senikova koos esitab ju 50.-st perioodis 50. aasta perioodis üks kollektiiv ühe tantsu, aga sama kollektiiv võib esitada 63. aasta tantsudes. Ometi meil mulje tekkis, mida me siis nägime? Igal meist on oma isiklik arusaamine, oma isiklik maitse ja omad isiklikud tõekspidamised. Kui enamusAga kaldub pühi ja sama tõekspidamise poole, siis meie tunnustame seda ja võtame seda üldiselt üldiseks arvamuseks. Nii on ka meie maitsemaitsega või meie arusaamistega Es ütleme tantsu, iludustest või tantsu headusest. Ometi, vaatamata sellele, et me oman iga igaüks isikliku maitse meile, meil on siiski olemas sellised objektiivsed alused, mille järgi meie hindame ja meil tuleks hinnata tantsud. Ja see on kõigepealt selline, kui meil jutt on eesti rahvatantsudest, kuivõrd uus looming baseerub meie rahva senisele rahvaloomingule, kuivõrd ta on eestilik. Siin on päris selge, et siin on suuri kõrvale libistamisi, ma tooksin teile ühe tantsu, mille looja ise on väga õnnetu, et ta sellise on teinud. See on nimelt Anna Raudkats viruupolka. Siis kui tema lõi selle viru palkas, oli 26. aastal ta ei suutnud, ta ei võinud uneski aimata rahvatants või sinna sellist arengurada, et kunagi tulevad sinna juurde niuksed tõemeistrid, kes hakkavad uurima ja urgitseme vaatama, kus element või teine element või kolmas element on võetud laskemal vaimusilmas mööda minna Viru polka ja te näete, missugune pudrus, missugune populison, esimene tuur A osantuljakist B osaga kohannuitzkast. Minu noorpõlves väga seltskondlikult väga harrastatud tantsust ja nii on need elemendid avat vahelduvalt küll näppu, polkast või tookordsest. Vinger palkas küll düsgapolkas, küll tursapulgast ja lõviosa jälle kohanuidskas sisse pandud ja nii Mosjata seda tantsu, mille ta hiljem jõudis arusaamisele, et seda ei oleks tulnud teha. Aga tookordsed, arusaamad seda ei tinginud. Meie tantsinud, nii kaugele arenenud? Selliseid nähteid paraku meie nägime, aga praeguses loomingustki veel ja see haarab, see puudutab meid kõiki. Sellist mähet, kus üks element on võetud ühes tantsus, teine, teine element, teises tantsus ja nii-ütelda vägise kokku viidud. Meie nimetame uus loomingust formalistlikuks lahenduseks. Sarnane formalistlik lahendus oli omane möödunud sajandi kõikidele tantsulavastustele. Nii kirjutavad ajaloolased, et nii möödunud sajandi kui ka eelnenud möödunud eelnenud sajandi balleti olid kõik lavastatud formalistlikult muusikat oli kaheksa takti ja see täideti mingisuguse liikumisega. See liikumine liikumise kestust oli selle 800 piires. Aga sisu ei tarvitsenud üldsegi vastata muusikale. Ja niisugune vägivaldne kokkupanek näiteks uus loomingutes tantsudes läheb sageli seda rada mööda, et ta ei ole seoses muusikaga. See on mõistetav ja on andeks antav siis, kui meie olime oma loomingu esimestest olime lapsekingades, kui meie alustasime oma loomingut, sest sellest õieti alustataksegi loomingut peale ja sealt jalaga hakkab kasvama ka arusaamised, hakkab kasvama nõuded ja kasvavad ühtlasi ka mõistet võimet, mis peavad arenema edaspidi meistriliikluseks. Nii on see analoogiline muusika valdkonnas. Kõik suured heliloojad on oma esimesed tööd teinud, primitiivsed algelised, samuti kirjanduslikud katsed on sellised ja muudes kunstivaldkondades. Mis domineerib meie tantsides meie uus loomingulistest tantsudest, mis tekitab, mis on seal tüdimuseni paiku. Nagu te teate, on meie rahvad seni teadaolevad rahva Talimuslikus tantsudes 80 protsenti paaristantsud, mis liiguvad ringjoonel ülejäänud 20 protsenti umbes on siis rühmatantsud, mis paiknevad tiirudes või mõningates muudes asendites. Seega siis meie rahvatantsul on omane ringjoon ja paaristants. Senikaua, kuni tantsu tantsitakse tantsu enda pärast, see tähendab inimene tantsitada tantsulise kire pärast tantsulise lõbu pärast oma meelelise tunde rahuldamiseks ei ole häda midagi, on ta siis rühmatants, paaristants või, või kuidagi teine. Aga nii kui meie läheme sellise loominguga publiku ette, vaat siis tekib kohe selline hädaoht, et kõik tantsud hakkavad sarnanema üksteisele või teineteisele. Meie tantsuloomingu esimesi aastaid, 50.-te aastate paiku või 48. Näiteks rahvapärimusliku meie tantsudes ei esine diagonaaljoon. Kui siis tulid esimesed uusloomingulised tantsud, milledes oli diagonaaljoon siis oli see suureks üllatuseks, see oli isegi meile, teatame ära nagu vastu võtmata, kuidas nii? Me ei ole kunagi niiviisi, tantsime. Tänapäeval oleme sellega niivõrd harjunud läbi juurdunud, et ei tekitamise üldsegi enam mingisugust opositsiooni. Meie Senik senises loomingulises uus loomingulistest tantsudes on liiga palju praegu ringjoont ja paaristantse monite nägite kõike oma silmaga. Ja ja see ei olnud mitte hea. Mis oleks siis, missugust joont tuleb hoida ja mis oleks siis täisväärtuslik meie edaspidises või järgnevas uus loomingulises töös? Küllap te kõik tundsite, kuidas, tõsi, neid tantsu oli vähe, kuidas mõni tants andis ka pealtvaatajatel elamise, kuidas äkki sa näed, selles tantsus on midagi uut, siis on, mida vaadata, mida sa ei ole varem näinud, vaid on seda, mis rahuldab sinu või pealtvaataja. Ilumeel on seda uut ja samal ajal sa tunned, et see on eesti tants, on kuus loomingul insti, tants. Lubage nimetada, kuigi juba seltsimees aastal andis ammendava vastuse või ammendavad juba rääkis, Me loomingulistest põhisuundadest rääkida konkreetselt veel korrata veel ning nimesid, mis on sellised tantsud? Kõigepealt, see on minu isiklik arvamus, on Aassalu enda tantsudest hiiutants, selline, mida tema on meisterlikult lahendanud, mille tema on viinud algusest lõpuni hiiu valsilikult läbi. Siis järgnevaks oli niisuguseks inimeseks Laima Kasar oma uutmoodi ingliska, see primitiivne rahvapärimuslikke tants. Ingliska on inspireerinud seda inimest, nii et. Ta suutis luua hoopis nii tuletuslikude liigutustega hoopis uue sisutiheda kompositsiooni, mis algusest lõpuni jääb piiskaks. Üksikuid häid elemente on näiteks Sky, Leetu siis kiigel, tema kiikumine on tõepoolest võrratu, kui tema oleks suutnud selle joone siduda, aga see tants on juba aastaid tagasi tehtud ja selle tõttu on see päris loomulik ja mõistetav, et meie tookord ei omanud veel niisugust arusaamistega, ei olnud küllalt veel nii tugevad, et niisugust joont terve tantsu kohta rakendada. Tema kiigel on selline tamp sinisena sees. Helju Mikkel, meie vana tantsumeister siin on terve rida, mida nimetada, võtke tema kiigemäng, tema näärisokk ja lubage siin natukene rohkem peatuda, mitte ainult Helju Mikkel ei ole meil niukseks tugevaks naiseks, vaid niisuguseid tugevaid naisi on meil rahvuslikult võttes õige palju. Õige mitu? Helmi Tohvelmani on juba loonud tantsu, mida meil me oleme, millest me oleme nii palju rääkinud ja mis tead, mis on arvata, jääb pikemaks ajaks ületamatuks ületamatuks. See on seppade tants, mida meie mehed ei ole suutnud veel mitte teha. Selline kange naine oli meil heliloojate valdkonnas Miina Härma, kes aastakümneid tagasi oskas meile meestele luua niisuguse tugeva meestelaulu, mis tänapäeval meeskooride kavas ja mis on jäänud meie meeste poolt ületama. Meie mees heliloojate poolt. Au ja kiitus nendele naistele, olgu selliseid tublisi naisi ja tugevaid naisi meil veel. Viru värav. Helju Mikkel, esimene satud tants, liit aktilisel ja sega taktilisele. Lause oli ehitatud julge samm, mida keegi meile varem ei suutnud teha, mis omaette on aga tervik algusest lõpuni viidud läbi läbi nii et hea on vaadata ja mõnus on sellel muusikale kaasa minna. Nii on meil terve rida terve rida veel valge Mäedel päev rannal omamoodi elamus. Sky kutsub algusest lõpuni stiili, kindlate banaanipärased läbi viidud nendest on juba korduvalt räägitud. Ma ainult tõstsin nad lühikeseks üles. Iida Urbeli meisterlikult säetud pulgatants, mida vaatamata sellele, et seda on kutseline inimene seadnud jaakklassikast läbi imbunud inimene seadnud on siiski jäänud eesti tantsud ja terve terve rida vil selliseid tantse. Need ongi algupärandid, need ongi niisugused tantsud, mida peaksime seadma endale eeskujuks, mille järgi poleks meil minna. On tõsiasi see, et kord korral läheb tantsulooming raskemaks, läheb raskemaks seetõttu, et senine teadaolev materjal on kõik juba ammendatud. On juba kümneid kordi läbi tantsitud ja tehtud. Mulle meenub. Ühe meie rahvatantsujuhi sõnad kui ma pöördusin tema poole, et miks sa ei katseta ja miks sa ideega mõnda tantsu, et sa olid andekas inimene? Jah, ma olen püüdnud seda teha ja kui mul siis on mingisugune kompasidskupsi kompositsioon koos olnud, siis ma hiljem, kui ma hakkan seda hiljem vaatama, siis ma näen, kõik need elemendid esinevad juba teistes tantsudes. See näitab, see näitab järjekordselt, et et seni olev materjal on juba igati läbi sõelutud. Ometi ei tohiks pidurdada meie uus looming. Peame muutuma korporad andekamaks peame muutuma teadlikumaks, me oleme juba muutunud. Peame muutuma kord-korralt meistri likumaks, et olla suutelised arendama uusi vorme oma tantsude põhjal oma senise elementide vahel arendama uusi vorme et selle põhjal luua terviklikust. Tantsulaule. Jutt oli sellest, et see ülevaatus näitas meile, siis sõitsid kümmet protsenti umbes 70 protsenti meie senisest uus loomingust. Kokkuvõttes mulle tundub, et siin me olime läinud kergema vastupanu teed. Me korraldasime selle ülevaatuse selliselt nagu rühmad praegu oskavad tantse ja seetõttu me nägime neid tantse, mida me oleme juba kümneid kordi näinud, mis on juba rahvakunstiõhtute läbi käinud. Vabandage ütelus, mis on juba teatud määral ära leierdatud ja nad ei pakkunud meile enam seda huvi, mis nad oleksid, mis mida nad oleksid pälvinud. Seevastu on jäänud terve rida tantse välja, mis oleksid rikastanud aga meie muljet senistest uutest tantsudest. Nimetagem teile Tohvelmani seatud traktoristide tants, Tohvelmani poolt detants tsenta otsa nelja bari valts. Enn loo, pildia lõikus, kaevurite tants, taastajad, kui palju me teame nendest tantsudest? Paljud neist ei ole näinudki Mikkeli seatud ehitajad Mikkelis, sikupolka ja nii edasi umbes üks paarkümmend ka isegi algupärast tantsu, mida meiega tantsuraskuse tõttu või puuduliku kirjelduse tõttu või ei ole suutnud rakendada või ei ole leidnud praktilist Niukest kasutamist. Sageli on nii, kui tuleb uus välja uus kompositsioon uute liikumiste uute põhisammudega. Ta tundub meile vastu karvu olevat nagu iga uus asi, nagu iga uus moenähe. Lubage, et ma kõrvale hüppan, võtke praegu näiteks meie daamide muudkui tuleb seal mingisugune kuradiga. Ma arvan, et pupp. Müts seal peas, issand, see on esialgu kohe niisugune sai välja minna, sai vaadata otsa. Aga pikapeale harjub ära ja leiame ise, kes on kena või võtke need meeste uued uued viimased kübarat, mis on nagu ei tea, mis asi on pähe pandud, siin pisikene, kõik laiaõlgne mees saab üks pisikene tüts, servad üles pööratud, nii vastukarva koheldi oska ütelda, aga mõninga aja järgi mehe. Me harjume sellega ja topib endale pähe, sest me leiame, et siis juba ta on ilus. Nii on sageli ka loominguga. Meil on teada ajaloost, kus suurte meistrite teosed, mida nad välja saadavad, ei leidnud esialgu tunnustamist, aga mõningad aastad edasi aastakümned edasäkki avastatakse selle väärtused ja võetakse see kasutamisele. Sellega me julgeksin rõhutada, et ei tarvitse karta uue jooni uue voolu sissetoomist ümber pöör, seda tuleb tellida ja kui see ei leia kohe tunnustamist, ei ole sellega midagi katki. Aga muidugi see joon ja vool peab olema omapärane, see peab olema algupärane ja baseeruma siiski ikkagi Eesti rahvatantsu. Sest praeguseni kehtib meil ikka selline arusaamine veel vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik. Kas me võime konkreetselt näidata praegu, missugused peaksid olema nüüd järgnevad uusloomingulised tantsud? Seltsimees Aassalu rääkis, need peaksid olema temaatilised, need peaksid olema mõnele mõttele allutatud teatud eesmärgiga. Ja muidugi, aga selle kõrvale mahuka teisi tantse peas on see, et ta on tants, etta on nooruslik liikumine, et ta on tihedalt seotud seosest hea muusikaga, et ta pakub huvi pealtvaatajaskonnale mis pakub siis uusloominguliste tantsude juures huvi pealtvaatajaskonnale. Sageli arvatakse nii, et ega pealtvaatajad ei saa aru midagi, mis on tantsuseadja väärtuslik. Me julgeme kinnitada, ümberpöördult, küllap pealtvaatajad näevad, kuidas esitab, esineb rühm või kuidas esitatakse tantsu ja mis selles tantsus on. On ju tõsiasi, nigel tants või vesine tants pearühma poolt ettekantuna mõjub hästi selle vastu hea tants, sisutihe, tants või tehniliselt raske tants nõrgarühma poolt ettekantuna jätkahvatakse. Seega esimene tingimus oleks muidugi, et rühmal tuleb korralikult esitada uusloomingut. Aga on veel niisuguseid elemente, mis otse publikud haaravad ja tõmbavad laskemal vaimu silmade eest. Möödakäija pühapäeval ülevaates de nägi publiku aplaus oli neile tantsudele, see on üldsõnaliselt räägitud, praegu neile tantsudele tugevam, mis olid elavamad temperamentsemad väljendusega elavamad tempoga, mis olid kiiremat tempoga. Publikule meeldib, et laval elatakse Omeki ometi muidugi meie ei tohi lasta ennast mõjutada ainult publikumaitsest, sest sageli me teame seda, et publikule meeldib ka see, mis on lame ja mis on kohati isegi labane vabamaid ütelus. Arin Aga suunatava kunsti areng minema kindlat rada mööda. Nii et oleks kogu aeg tõusvas tõusvalt ülesse. Paraku kiputakse tõlgendama kiiret tempot igale asjale, arvatakse, et siis on hea, kui ma võtan ja mängin või tantsinud seda asja senises tempos, palju kiiremini. Ei, siin on kindlasti piir, eriti tantsutehnilises mõttes. Ei ole mõeldav, et aeglast asja meie võiksime mängida kiirelt siis kaotab see, see meloodia või see asi või see tants ise oma väärtuse ja ta muutub mingiks raputamiseks või, või metsikuks kargamiseks. Ja meie ei näe enam seda tantsulist liikuvust, seda liikuvad sulab seda liigutesse sulavust. Küll aga võime kiirendada seniseid kiireid asju. Lubage teile meenutada, et meie labajalad näiteks kui teie lähete muusikamuuseumi või lähete Eesti Kirjandusmuuseumi Tartusse, kus säilitatakse vanade rahvapillimeeste poolt sisse mängitud vaharulli siis te kuulete, et labajalatempo on umbes kaks korda kiirem. Peaaegu eranditult, kui me tänapäeval tantsime. Võib-olla siin annaks kiirendada asja, see vajab aga teadus, nii teadlikult arendatud teadlikult loodud tantsuteadlikult loodud seda tempo kasutamist. Sageli kiputakse. Minule tundub liiga tugevalt kritiseerima mõnda näiteks ühe inimese loomingus mõnda tema nõrka teost või mõnda ektsentrilist teost näiteks teadlikult üle aisa visatud teost, võtame kasvõi kujutavat kunsti. Kui kunstnik on seni püsinud kindlad realistlikul baasil. Nüüd äkki aga sammub või arvab katsetada, katsetada ühekordselt, katsetada seal modernilistlikumas niukses vaimus nurgas kasvõi ekspressionismi või pud turismis ühekordselt et vaadata, mida, mida sellest võib pakkuda võiv, mida sealt saaks pakkuda, mis sellest välja tuleb või tunnetada, mis seal on piltust ja ebaõige. Samasugused läheb võime teha ka tantsus. Selle põhjal muidugi meie ei tohi ega ei tohi veel ütelda, et see inimene, see tantsulooja läheb nüüd hakkab kuidagi kõrvale kalduma. Kui aga need nähted muutuvad perioodiliseks, siis on see muidugi halb. Näe ja sellest tuleb sõbramehe poolt, sellest tuleb sõbralikult rääkida. Sellest tuleb hoiatada inimestele näidata, et maal kätte tema vale arengusuund. Seltsimees Aassalu tõi ainult ühe näite seda, et klassikaline tants tungib meie rahvatantsu ja risustab meie rahvatantsu. Mina ühinen täielikult selle seisukohaga. Ma julgeksin täiendada veel nüüd, seda ei ole mitte ainult lilleloomingus, vaid seda on isegi meie kohati meie vanade rahvatantsude rahvatantsujuhtide poolt loodud loomingust kus meie kas ebateadlikult või märkamatult viime sisse mõne klassikalise tantsupoosi või asendi. Ja jätame selle rahuliku meelega sinna. Meil tuleb teada seda, et lumi ei sure mitte meiega koos, vaid see looming on talletatud paberitele ja hilisemad uurijad ja võib-olla järev järgnev generatsioon vaatab juba kriitilise pilguga, mida see inimene on teinud, mis oli temast head või mis oli temast halba. Ja see sunnibki meid võtma sellise meelega tantse nagu assal ütles dobermanni kohta väga kriitiliselt kaaluma ja keerutama selline 10 korda läbi, enne kui 100 välja lased. Oleks hea, kui meil kõigil oleks nii tugev kriitikameel, siis oleksid meie tantsud ka palju rohkem omapäraseid, palju rohkem algupäraselt, palju rohkem eestilikumad. Ma läheksin või puudutaksin konkreetselt. Seda käesolevat konverentsi ja räägiksin nendest puudustest, mida meil oleks tulnud, oleksime pidanud vältima, et see oleks olnud parem õnnestunud rohkem. Kõigepealt see ülevaatus, pühapäevane avamine läks minu arvates liiga hariliku liiganiks küla pidulikku laade alustame kontserdiga ja kohe läksid tantsuga selline konverents. Selline uus tantsude demonstratsioon oleks vajanud ja siin oleks pidanud olema üks, üks mitte eriti pikk, aga vähemalt põhjalik eessõna. Miks me siia kokku tulime, miks me neid tantse näitame, mida me palume jälgida nende tantsude ettekannetest, panna kõrva taha, et pärast avaldada rääkida oma muljetest mis nendes oli head, mis oli nendest halb? Nüüd meil oli juttu juba sellest, et vaadates neid tantse niukses kaootilise järjestuses, lõi see kõik meie arusaamised segi, mida üks või teine inimene on teinud, kuidas on kulgenud tema arengutee ja kui me seda ei oleks surnud või kui me seda ei suutnud anda perioodide kaupa, siis me oleksime pidanud vähemalt paneme igale tantsule taha tema loominguaasta, see oleks ka mõningal määral kergendanud seda asja. Ja me oleksime näinud ära ikka, et kas see tants, no ütleme, see nõrk tants oleks saanud meile rohkem mõistetakse ka me näeme, et on loodud 1000 947. aastal, ahah, ta oli üks esimestest tantsudest. Aga praktiliselt ütleme, et me ei teadnud, nägime seal ühte tantsu, mis meie arvates ütleme, oli nii vesine nõrgavõitu ja arvame, et see on viimastel aastatel tehtud. Nii et siin oli mõningal määral Edasi tuleb minu arvates suhtuda suurema niukse pieteeditundega autoritantsude suust loomingusse. Kui autor ikka sellisena teinud tantsu tuleb seda võimalikult ka sellisena esitada, mitte hakata läheneda sellele omapoolsete ringi ütlemistega. Teatavasti sellised. Niuksed õigused on kaitstud otsekohe autorikaitse ühingu poolt kes jälgib selle järgi, et ei tekiks niukseid moonutamisi ega meelevaldseid tõlgendusi. Teil tuleb siiski teada, meil kõigil tuleb teada, et selliseid parandusi või, või moonutusi võib teha ainult autori nõusolekul. Pühapäeval me nägime siiski mõningaid niisuguseid Meil ei ole autorikaitsjad ainelises mõttes, see tähendab meile ei maksta tasu meie tantsuette kantsest, aga muudes osades. Me allume siiski autole autorikaitsele. Näiteks kui keegi teist tõstab, kaebas, et vot tema on meelevaldsed minu tantsu rikkunud või on ringi teinud, töötanud, siis sellele võetakse, võetakse selline. Iga aeg tingib oma kultuuri, puutudes praegu kokku nii paljude kultuuridega ja luues praegu pühist kultuuris, tähendab kommunistlikku kultuuri. Meie saame mõjutusi ja paraku meie oleme vastuvõtlikud väljast tulevatele mõjus mõjutustele. Me oleme kahesel vastuvõtlikud. Teadlikum, kui meie teadlikul lööme kaasa. Aga alateadlikud hiljem või varem, meie meie formeerime ennast ringi, see tähendab meie harjumisel asjaga ja, ja sammume seda rada mööda, mida on vaja sammuga nii toimusse meie tantsude alal kah. Meie loome praegu uusi tantse, meie tantse on tunnustatud Moskvas must, sellepärast Moskva meid välja kutsubki meie rühmi, et näha ja näidata eesti rahvatantsu. Nagu te kuulsite, oleme tunnustust saanud isegi väljaspool meie rahvatantsurühmad on käinud Soomes ja veel mujal, vennas, mujal, väljaspool Nõukogude Liidu piire. Kõik see tõestab ja, ja ütleb seda, et meil on olemas oma tantsud. Olgem siis meistrit ja loogem nende põhjal senise materjali põhjal veel rohkem omapäraseid algupäraseid. Eesti ilusaid ja häid, uus loomingulisi eesti rahvatants.