Lood ja laulud saatel on hea meel tervitada täna stuudios õige põnevat külalist. Kadri Voorand, tere tulemast. Pere. Maian Kärmas on ikka saatejuhiks ja pinnib üht või teistpidi, millised on külalise lemmik lood oma senise muusikutee jooksvalt. Ning tänane saade tõotab tulla üsna mitmekülgne, sest et sinule sellist stiili märget külge riputada on päris keeruline. Kui sind tituleeritakse džässlauljaks või džässmuusikuks, kas sa oled sellega päri või on see sinu jaoks liiga kitsendav määratlus? Üldiselt. Käib see sõna Eestis pigem kokku minu meelest improvisatsiooniga. Kui olla improvisatsiooni ka kodus ja seda, mis iganes stiilis siis kasutada siis. Liide džäss on küllaltki kerge sinna stiilimääratlus tulema. Aga võib-olla tõepoolest ei peaks kasutama sõna jazz kui improvisatsioon, jooniga pole mitte midagi pistmist. Sina ise tegelikult ju improvisatsiooni väga palju kasutad ja väga julgelt, aga ometigi sa ei taha justkui seda džässitiitlit endale külge. Ja ma kasutan improvisatsiooni päris palju, aga ma ei arva, et see improvisatsioon oleks alati džässi armooniaid rütme kasutav, Sa improvisatsioon tihti kuulub pigem võib-olla popi või folgi või äkki maailma muusika, kui laiemalt öelda valt valda või mõnikord miks mitte ka klassika. Sellepärast et džäss seostub minu jaoks isiklikult, ma arvan, et siin ei ole üldist tõde, aga mina isiklikult sõna džäss kuidagi ikkagi seostub rohkem ameerika transiga. Ja tõepoolest, Ameerika džässi ma olen küll teinud ja hea meelega vahest kadee nüüd. Aga pigem see ei ole see, mida ma kõige rohkem teeksin. Kindlasti Kadri Voorand Trio idee Ameerika džässi, kaugeltki mitte Estonian poisis või minu kvintett või Heliyattro või avarus ansambel, et see kõik on sellest ikkagi suhteliselt kaugel. Läheme algusaegadesse tagasi ja võtame lühidalt kokku, kuidas pisikesest kadrist sai muusik. Mul kahjuks ei ole täna siin neid salvestisi, mis on üles võtnud minu ema aegadest, kui valin piisavalt lühike, et päris hästi klaveritooli peale veel ise ei saanud, aga mängida juba tahtsin. Ja improvisatsiooni klaveril on võib-olla kõige esimene asi, mida ma ise olen kui loonud. Aga kindlasti võib-olla neid polekski väga huvitav kuulata või ei pea või ma ei mäleta ja pole neid salvestisi kuulanud. Aga, aga emal kusagil kapis peidus kassetilindi peal on. Ja sealt edasi võib-olla suurem kokkupuude muusikaga oli kahel juhul variant a kas siis ikkagi läbi klaveri, mida ma asusin pimekoolis või variant B läbi folkloori kas siis lauldes, mängides, folklooristiilis, viiulit või tantsides. Ja need paralleelmaailmad on siiamaani jätkunud tegelikult mingi muu programm nagu lülitub sisse, kui võtta kätte viiul, mida me tegelikult üldse mängida ei oska. Ja siis võib-olla neid maailmu paralleelmaailm on sinna veel lisandunud. Võib-olla see kõlab nagu natuke skisofreeniline, et ma nagu elan nagu erinevaid elusaid erinevate bändidega ja erinevatel festivalidel, aga see tõepoolest vist ikkagi pigem on nii. Aga miks mitte siis ei valinud see väike või juba natuke nooremapoolne Kadri mõnda lihtsalt pragmaatilist ametit stiilis õpetaja, arhitekt või muu, vaid ikkagi muusikuameti, et kas oli pelgalt südamekutse või oli seal mingeid ka väliseid tõukeid? No minu naabrid alt naabrid olid Kellija, Tanel Padarid ja nemad on minust kuus ja seitse aastat vanemad kellele minu jaoks ikkagi väga suureks eeskuju ikkagi oli ju minust vanem ja ta laulis palju ja ja seejuures kandis ka ilusaid kleite väikse tüdruku jaoks see kõik on nagu ikkagi mingit voodi, nagu võluv maailm. Aga võib-olla juba kusagil algklasside keskel, ma arvan, kuidagi ma täpselt ei mäleta, mis jäässe võis olla, jõudis minuni pragmatismi reaalsus, et ei, et see on ikka väga raske elukutse ja tegelikult mind paelus põhikoolis väga psühholoogia. Ma olin selline varateismeline, kui, kui mulle meeldis analüüsida mingisuguseid käitumismaneer ja otsisin vastuseid raamatukogus. Ja kui see huvi sai nagu mingil hetkel Sa siis ma täitusin väga ootamatu armastusega matemaatika vastu, keskkoolis mulle väga meeldis matemaatika. Võib-olla see oli sellepärast, et mulle sattus lihtsalt meie klassi sattus väga kihvt õpetaja. Ja siis tekkis tohutu huvi arhitektuuri seevastu, nii et tõepoolest sa mainisid arhitekti amet. D kaal, mis ma olen seda kaalunud väga tõsiselt, aga mitte küll päris selle otseses mõttes, aga sisearhitektuur oli väga pikalt lahenes siis kusagilt täiesti nagu vahetult enne keskkooli lõppu mõned kuud nagu mingi asi kolksatas pähe ja ja ma sattusin muusikaakadeemiasse. Ja see kõik käis väga kiiresti. Nad võtsid mu sinna akadeemiasse mingitel hämaratel põhjustel sisse ja siis ma asusin selle juurde teadlikult. Ka nende lugude juurde, mis sa tänaseks oled välja valinud lood ja laulud saatesse. Ja esimene lugu, mis meil ees on, viib meid eesti hiphopi. Maailma Haljala, Rakvere lähedal, Rakvere on minu meelest üks Eesti hiphopi pealinnu, seal oli väga palju inimesi. Talle meeldis käia 90.-test alates hästi suurte T-särkidega siis pükstega, mille keskkoht oli alla pool põlvi, suured lehmaketid kaelas ka minuga endale selline mingil perioodil siis vutan klanni märk oli valatud sinna kusagile, ma ei tea, kus töökodades need olid väga rasked asjad kanda ja siis tohutu hulk inimesi kandis reid imelikke riideid ja minu vend kuulas kodus lippu ja käis ka ise haukumas nendel üritustel, kus laval kõik tohututes kampades üksteise järel oma riime seavad. Ja mina tundsin end, seltse minusse kuidagi ei puutu. Aga Vartsi puges minu sisse ikkagi vist mingisugune väike armastusele muusika vastu mis on leidnud paaril üksikul korral ka oma väljendi Andrese ehk siis minu venna sõpradest tüüpidesse Hassiga, nende esinejate pimedates tüüpide tehas ja ka refräädu kambastes Päär. Ühinesime üheks toredaks projektiks ja ka mina seadsin oma riimid kiiresti ritta. Ma küll ikkagi päris ei räppinud natukese kasutasingi meloodiatega, aga hiphop siiski sündis ja üks nendest lugudest oli kodu. Ma olen siin eest, milles nädalapäevade päevasel ajal ma küll puhkan ja kogun energiat, et seejärel asuda jällegi tööle. See on paik, mis aitab mul unustada mured ja mõelda millelegi muule. Siis on siin ka, et ega linna ja näen, kuidas pinge astamiseptuulde võiks juhatan rohkem ja üsnagi tihti, ma tunnen nendest puudust. Majanduse soojust ja headust. Just nüüd nagu kallima suudlus, joon siin, purskas siis, kui pean selleks kliendimaa erinevaid randu. Põhjus, mis tõmbab mind sinna. Termomeetril. Kaudu läenovee. Tol hetkel sinu vanemad arvasid sellest, et lapsed on läinud sellist hiphopi rada, et kas oli väikene ehmatus ka kodus või võtsid nad seda? Loomulikult ei ole olnud nagu mingisugust hinnangut sellele, mida me oleme valinud või? Me oleme lihtsalt alati vennaga teinud tegelenud väga paljude erinevate asjadega korraga mingit sellist nagu hiphopi perioodi, nagu minu jaoks kindlasti polegi olnud, et need paar lugu, mis ma olen saanud, imestan, et need on sellised väiksed kõrvalpõiked olnud vennal muidugi riiete kandmise teismeliseks oli võib-olla tõsisem teema ja noh, kaalidenedki rähviti tegemised ja tuli leida kohti, kuhu võis teha ja noh, see oli natuke selline kahtlane äri kuhu, kuhu neid joonistusi tuli teha, et, et võib-olla seal oli mingi arvamusi, ma võin praegu takkajärgi mõelda, aga selle muusika koha pealt küll ei mäleta. Midagi mingit arvamust. Nüüd aga läheme ikkagi veel omakorda ajas tagasi ja tegelikult Estonian Voices ei ole sugugi esimene ega arvatavasti ka viimane selline vokaalansambel, kus sa oled osalenud. Ole hea, räägi sellisest kooslusest nagu seikid, mis ajajärku see jääb ja kes sinna kuulusid? Seikid sündis keskkooli alguses, kui said kokku viis inimest üle Lääne-Virumaa. Me käisime osalemas sellisel vokaalansamblite konkursil nagu Alo Mattiiseni nimeline üle-eestiline vokaalansamblite konkurss. Peaasjalikult tekkis sellest, et minul ja minu klassikaaslasel heal sõbral Evel oli ühiseid huvisid nende teiste inimestega, kelle üles leidsime. Teha aga Bellas midagi muud kui seda, mida nii-öelda õpetajad meile ette söödavad või mida, nagu eeldatakse seal vokaalansambli konkursil võiks teha. Ja seetõttu vist saatis meid ka väike edu. Esimesel aastal me saime mingisuguse, teeme järgmisel aastal me võitsime. Ja siis see nagu igal juhul pani selle ratta päris korralikult käima, meil tekkis väga palju esinemisi ja kooli nii-öelda nädalate vahel ja keskel sai juba käidud esinemas selle vokaalansambliga, et see oli väga kihvt aeg tegelikult. Ja meil oli väga hea kamp, selliseid, kõik olid nalja, inimesed. Proovid möödusid küll väga intensiivselt proovides, aga seejuures sai ka väga palju naerda, mis oli toote tähtis minu jaoks, sellel ajal on ka praegu. Ja see vokaalansambli muidugi loogilistel põhjustel kõikleid ju keskkooli inimesed, teismelised, kõik valisid keskkooli lõpus erineva väljundi oma edasiseks eluks ja läksid, kolisid erinevatesse linnadesse. Ja sestap pidime lahku minema, aga siiski otsustasime salvestada ära selle plaadi meie muusikaga. Ja meie plaadiesitluskontsert kahjuks ka oligi vee ühtlasi ka meie kõige viimane kontsert. Hoian seda plaat D käes ja siin on kirjutatud Nende laulude seaded, laulud varieeruvad siin Koit Toome Merelastest. Kuni nii vaikseks kõik on jäänud ja mis värvi on armastus nimeliste hiidudeni? Et tollel hetkel juba sul oli käpas see, kuidas seada muusikat, olgu see siis hakkab bella ansambel või kalas ansambel, kust see sul külge tuli? Ma ei saaks kindlasti öelda, et mul oli oranžeerimine käpas mida ma olin ju enam-vähem sünnist saati teinud, oli klaveril improviseerimine ja klaveri peal harmooniate otsimine oli minu jaoks selline tavaline hobi tegevus. Suuresti seaded on sündinud sellest, et kuidagi nagu mingeid hormoon, need olid minu jaoks väga tuttavad ja see lugudele väikse kiiksu lisamine või harmooniliselt muudmoodi uutmoodi lahendamine oli, oli sellel ajal väljakutsuv. Nüüd me räägime ajast, kui ma olin 16 17 18. Seik idi repertuaaris just väljendub, nagu see soov teha neid lugusid kuidagi omamoodi. Kuulame ühte heli näidet ansamblilt seikid koosseisus Eve Paju, Ilona Kirsi, Kadri Voorand, Jaanus Tepomees järk Murrik ja räägime sellest loost võib-olla natukene pärast, kui me oleme seda kuulanud. See lugu, mida me tegelikult praegu kuulasime, on Olav Ehala lugu Juhan Viidingu sõnadele. Mis lugu see oli, räägi sellest. Lugu oli valulaul aga siis sootuks tagurpidi mängima pandud, ehk siis. Kõige viimasest sekundist algas lugu, mis lihtsalt nii-öelda digitaalselt pöörati teistpidi. Ja, ja sellepärast ta võib-olla kõlaske kummaliselt mingid imelikud konksud on hääles, sellepärast et see glismis muidu oli salvestatud ülevalt alla, kõlas neid alt üles. Aga Kaja oli pandud ikkagi nagu õigesse ruumi, nagu ta olekski nii esitatud. Mister. Enamasti sellest ei saadudki aru, et inimesed ütlesid, et oi, väga huvitav, selline nagu aafrika lugu. Aga tegelikult seesama valulaul Mis hetkest hakkasid ise päris oma lugusid kirjutama, olgu siis oma tekstidega või ka sa oled päris palju luuletajate tekstidele teinud laule ja kust need laulud tulevad või kuidas sinu laulukirjutamine ses mõttes välja näeb, et kas see on pragmaatiline komponeerimine või on seal ikkagi midagi, mis justkui tuleb ülalt. Ma arvan, et suuresti see laulu loomine sai hoo sisse sellest ajast, kui hägita riskiga, kelle nimi on Raivi rohumets. Me keskkooli ajal hakkasime esinemas käima niimoodi, et tema improviseerin mingisuguse kruvi alla ja mina võtsin kätte lihtsalt luuleraamatust ühe luuletuse, improviseerin sinna meloodia, selle luuletusega ja üldiselt need lood kujunesid sellisteks pigem ilusateks või Groovikateks või, või armsate eks, et nad ei olnud sellise vaba improvisatsioon selle nagu materiaalses tähenduses, vaid vastupidi, need nendest kujunesid sellised armsad nunnud lood. Ja, ja sealt edasi võib-olla nagu see luule kasutamine muusikas muutus minu jaoks kuidagi nagu loomulikuks ja tavapäraseks. Aga see ei välistanud seda, et ka nii-öelda komponeerimine leidis aset akadeemias. Ma kohtusin oma esimese bändiga, kes siis olid minu kursusekaaslased Eno Kollom, Jorma Eespere, Mihkel Mälganud. No minu kursusel oli veel ka Roland Karu, Erki Pärnoja ja Vallo Mänd. Erkki läks küllaltki vara Eestist mujale õppima, mistõttu temaga me jäänud mängima valvama end. Mingi hetk kadus kuidagi ära meie hulgast. Et maid otsima ja Roland Vargamäe ka üsna palju tegelikult mängisime. Ja sellele bändile näiteks komponeerisin lugusid ja kirjutasin sõnad hiljem peale muusika valmimist. Ja need kaks erinevat kirjutusstiil ongi praeguseni säilinud. Vahest just selline sõnadele joomine ei ole mitte vaba, vaid seab omamoodi piirid ja vastupidi. Et sünniks igal juhul see muusikamis sees, tahab tulla, tuleb, tuleb võib-olla sõnad kirjutada hiljem. Millise sooviksime järgmisena võtta? Me võime näiteks sisu illustratsiooniks, mängidagi selle minu esimese nagu suurema bändi muusikat, Kadri Voorand, grupia jussi, kannaste Vaiganud, oi. Kuidagi see selline improviseerimisjulgus on alati sinus olemas olnud ja see on kohe algusest peale väljendunud väga-väga jõuliselt. Et sa annad endast väga palju energiat ära, esinedes stuudios, proovis mulle tundub. Kas sul on mingi moodus, kuidas lisaks sellele, et sa oma häält pead hoidma, sa iseennast hoiad, et sa kõiki oma mahlasid välja ei paiskaks. Ei, mul mingit moodust ei ole ja mul ei ole ka sellist tunnet, et ma kogu aeg kõike välja paistan. Pigem on, on nagu see see tõenäoliselt siis, kui publikule tundub, et ma olen kõik välja paisanud, siis on nagu palju jäänudest vaka alla ja siis, ja vastupidi, kui kui võib-olla. Ma olen selline rohkem justkui kõlan nagu rohkem endasse vaatav või, või rahulikum, siis tegelikult olen ma nagu andnud endast väga palju ära. Aga samas see on ikkagi kahe kahesuunaline tee. Tavaliselt, kui ma annan endast palju ära, siis ma saan ka palju tagasi. Kui jääb mulje, et ma olen endast väga palju ära andnud, siis järelikult ma pole saanud piisavalt palju tagasi. Kuivõrd sa tunnetad, et improvisatsioon, son, midagi, kus sa pead alati ennast ületama viis, on mingi selline loom, kelle sa pead võitma või viisabet julgelt talle silma vaatama, et see on ikkagi peaaegu et võõras kohas peadpidi tulla, söötmine. No eks ta kohati on, aga üldiselt mida aeg edasi, seda rohkem ma suudan laval olla aus ja olla mina ise. Ja kui ma seda suudan, siis tavaliselt ei hakka ka mul igav, ei tule ka hirmu, hirmu ega midagi sellist. Ja see nii-öelda enda avamine emotsionaalse poole pealt just et see ei tähenda, et ma olen ülejäänu emotsionaalne, vastupidi vaid lihtsalt tähendab seda, et ma nagu olen nii-öelda harjutanud oma kanalite lahti hoidmist. Suuresti sellel teel on mind aidanud selline inimene nagu Kärt Tomingas, kes sattus minu õppejõuks endas, kui ma valisin need näitleja meisterlikkuse tonnid, mis, mis kujutasid endast just tegelikult minu jaoks seda rännakut enda sisse. Kui aus ma tegelikult olen, kes ma tegelikult olen. Ja kas ma, kas ma tahan praegu näida nii või ma olen päriselt nii. Ja kuidas õppida nii-öelda päriselt reageerima asjadele mitte mängima, nagu oleks reageeritud, aga see on mind metsikult palju aidanud ja see kõlab nagu klišeelikult, aga jääda iseendaks on kõige lihtsam. See on kõige-kõige kindlam tee ja kui, kui ma olen jäänud iseendaks ja ma läbi selle kõnelen publikuga ja kui see neile meeldib, siis on hästi või kui see neile ei meeldi, siis minu süda on ikkagi rahul. Sellepärast et ma ei olekski saanud ollagi teine. Selles mõttes on, on kõige kindlam viis jääda iseendaks ja seda ei pea kartma. Mingil hetkel liitide käed, Tanel Rubeni, kes kutsus õige, no ütleks väärika seltskonna kokku ja te andsite koos välja plaadi, millelt kuulame järgmist heli näidet. Nõiutud veerand tunnid ilmus ka samanimeline plaat. Ole räägiga sellest. See lugu algab kogutud rikkuse plaadist. Ja Tanel kutsus mind laulma ja kutsus ka sõnu kirjutama oma lugudele, mis ei olnud üldse mitte kõige lihtsamad lood. Ja see väljakutse oli minu jaoks võimas, kuna see seltskond, kellega läheb hästi kokku sattusin, oli, oli vägev. Ja omajagu oli minus ka sellist, vot seal oli natuke sellist kartust, et kas ma ikka õnnestun. Stuudios ma isegi ei julgenud nagu enda pärast midagi paluda, et kas teha uuesti midagi, lihtsalt läksin sinna. Õudselt pabistasin, et kas läheb hästi, tegin täpselt nii palju, kui nad küsisid mult ära, siis ma arvasin, kiitke, näed, sa lähed stuudiosse, siis see on põhimõtteliselt nagu kontsert. Täpselt 13 see oli seda lugu, tegid ära, lahkusid stuudiost, siis nad valisid selle parima ja mitte midagi muud seal ei olnud sellega kokkupuutumist. No et nüüd on ikkagi nii, et ma julgen ja öelda, et kuulge, et võib-olla see ei olnud kõige parem, et äkki teeks ühe veel siis ma ei julgenud mitte midagi öelda. Ja, ja see koostöö siiski jätkus, siis on võib-olla positiivne värk. Ja järgmine plaat sündis juba Riia stuudioseinte vahel. Ja on juba, see on võib-olla edasi ka ise olen selle plaadi peal juba julgust kogunud ja, ja selle plaadi peal juba siis julgesin võib-olla ka väljendada rohkem nagu iseennast. Täpselt nii nagu kõik teised ju teevad, Taavo Remmel, Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Tanel Ruben ja selle plaadi peal mulle tundub, Meist sai bänd. Selleks ajaks olime pannud väga palju kontserte. Ja tõesti, sellest sellest kooslusest hakkas sündima midagi muud kui lihtsalt projekti korras kokku pandud lood või midagi säärast. Vaid sealt hakkas sündima muusika, mis sünnib nagu läbi mingi erilise koostaja. Nõiutud veerandtunnid samanimeliselt plaadilt autoriteks Tanel Ruuben ja Kadri Voorand ning täna Kadri Voorandiga ka saates lood ja laulud räägime TEMA armsainatest või siis tema jaoks meeleoluka modest lugudes tema senisel muusikudel. Edasi liikusid sa jällegi natuke kompaktsema koosluse suunas ja hakkasid tegelema aga ka väga jõuliselt improvisatsiooniga ega loopimisega. Sellise trio koosseisuga, nagu on Virgo Sillamaa ja Taavo Remmel. Kuidas teie kolmik? 11 leidis Taavo Remmel, Virgo Sillamaa seltskond tuli kokku tõesti mingisugusel momendil päris ammu, äkki kusagilt teise kursuse lõpus või ja selline ilusa eestikeelse muusika tegemine oli üks minu armastusi teiste hullude džässi likumanud asjade kõrvalt. See seltskond on ka väga eriline, Taavo ja Virgoga meie proovid, pigem ei ole kunagi olnud nende lugude harjutamine, vaid vestlemine, võime tundide kaupa filosofeerida teemadel maa ja ilm. Taavo Remmel tutvustaski mulle tegelikult ooperit, arvas, et mul oleks sellega hea harjutada. Ma laenan sulle oma omalainzixi ploki, et äkki saad sellega kuidagi harjutada, et Heati lei on seal, kordab sinu nootise, kuuled ennast, saad salvestada ja järgi kuulata sealt luupperist ennast. Aga, aga seal Ani muu efektid ka küljes sellel samal masinal ja siis mulle meeldis sellega lihtsalt lõbutseda ja ma ei suutnud enam selle mängu vidinat ta üldse mitte ja võtsin ta lavale kaasa ja hakkasingi võtma. Siiamaani võtan seda Linedicsi lavale kaasa küll alati ei kasuta mulle need asjad kaasas laval väga tihti, ma jätan üldse kasutamata, igaks juhuks on, et äkki läheb vaja värve. Aga jah, Taavo Remmel on selles süüdi. Kas siia oleks paslik kuulata teie trio mõnda lugu? Meiega lisandus talvel Ahto Abner ja me käisime Itaalias Rooma lähistel salvestamas järgmist plaati, mis ei ole veel ilmunud. Ja peale selle, et me salvestasime korralikult ära kõik need lood, mis on siis alguse ja lõpuga ja kirjutatud ja paberi peal kusagil kirjas siis peale selle mäe igal õhtul lasime need ennast vabaks ja improviseerida või niisama lõbu pärast. Ja, ja võib-olla siinkohal siis võibki mängida midagi sellist, mis on lõbu pärast võib-olla meie seltskonnale ootamatu diskosuuna võtnud. Siis see küll ei kajasta seda, mis seal plaadi võib-olla on aga igal juhul Järgmiste salvestisi pealt kuulata, kuidas neljal inimesel kusagil stuudios mägede vahel väga lõbus Nõnda lõbutseb siis seltskond Kadri Voorand, Taavo Remmel, Virgo Sillamaa ja Ahto Abner. No tegelikult olete ka tõsise näoga selle trioga salvest tänud plaati ja võtsid kaasa ühe õige ilusa meloodia, mis, kui ma ei eksi, on Kersti Merilaasi tekstile. Ole hea, räägi ka sellest. Ka see lugu ei ole veel plaadil, nüüd selle järgmise plaadi peal ta siis lõpuks vast on kui need laiali meretuuled on lugu, mis sündis jällegi kuidagi iseenesest lihtsalt. Ma olin lugenud Arno Kasema raamatut rannamännid täpselt selle sama koha peal, kus see tegevus aset leiab, ehk siis lahemaal eru lahe ääres merd vaadates. Ma lugesin seda keset talve muidugi kuidagi kus seesama luuletus, mida ma olin k umbes sellel ajal enda jaoks leidnud Kersti Merilaasi luuletus mis läks kokku ja meloodia ja harmoonia selle asja juurde. Ta sündis kuidagi täiesti orgaaniliselt öösel kusagil ma ei tea, mis kellagi, küsige öö minu jaoks just see aeg, kus ma tajun, et et mul on nagu vaikus mitte otseses mõttes vaikus sellest, et see teadmine, et teised inimesed magavad, mõjub hullem kui inspireerivat. Ja see lugu kuidagi ma tajun selle looga sidet publikuga võib-olla tugevamini kui mõne muu looga. Ja miks mitte seda siis ka praegu mängida. Kui need tuuled Siis võid, noor ja kaunis kaluripereema E, mis. Kus ma tulen, äramisi köisse, oli? Vaata, kuidas päike särab. Ja kui sul on päravi aeru Jaksuva Tulen sulle paadeeveegaks. Mis kapile naine küll ma. Iks kõik vanad puu edu saad perele, et. Narr seiskab viimases täiuste viimases täiust surema kelle maises piirdunud pilku hetke. Bert tugejatasi Armasta julgedki karastatud tormi. Juukseid, mida veerer lained täitsa. Kui need laiad meretuuled Kersti Meri laasilt kaunid sõnad ning muusika autoriks Kadri Voorand, kes on ka meie tänane külaline, tundub, et laval sa ei karda ei hunti ega tonti, et sa oled võimeline esinema bigbändi, orkestri ja veel tont teab kellega. Ja sedasi tõestasid, kui jorbiin džässorkestrisse sattusid. Ole hea, räägi kuulajatele, mis asi see on ja, ja kuidas päädis sellise salvestusega aastast 2012, kus tõesti Kiievis suurel laval pea sajapäise muusikuteseltskonnaga esinesid. 100, võib-olla natuke veti liialdusega, aga tõesti, rahvast oli palju laval. Piin, džässorkestri tuleb kokku juba palju aastaid. Seal on enne mind olnud mitmed eestlased, nende hulgas ka näiteks Raivo Tafenau ja Peedu kass ja paljud teised sinna kutsutakse kokku üle Euroopa noorigile, siis valivad välja külje pealt kohalik raadioesindus näiteks meie puhul siis ERR. Ja siis kui on need üle Euroopa kõik riigid välja valinud oma oma need kandidaadid siis veel omakorda see Orchestra organisatsioon valib välja siis need, kellest moodustada see bänd, sest et Maidani rohkem kui bigbändis on liikmeid vaja. Ja kolm nädalat uuritasime Euroopas ringi, see oli minu esimene selline pikem tuur kogu see korralduse pool pluss muusika ja kuidas see areneb iga päev, see oli minu jaoks väga eriline ja väga hariv kogemus. Ja, aga muidugi see konkreetne projekt, kus siis mina osalesin, oli veel sedavõrd erilisem, et kui igal aastal on siis nagu külalishelilooja ja dirigent ja tollel aastal oli see kiiver, stats jutt Ukrainast. Ta oli väga nõudlik dirigent, ta oli äärmiselt lõudlik, enamus asju ta ikkagi kirjutas täpselt ette, kuidas peab olema. Ja kuidas peaks laulma, eks ju, missuguse tämbriga ala isegi noh, täiesti seal improvisatsiooniruumi väga vähe, mitte ainult mullaga, kõikidel ühtlasi pidid sa seal ka ebaloomulikult kõrgeid noote võtma. Kõrgeid noote pidi pidi võtma, jah, kõikides lugudes oli vaja ikkagi võimsad kohad olid ikkagi. Aga see oli minu jaoks pigem kihvt sportlik väljakutse. Kas mu hääl peab vastu ja ja kuidas seda tehniliselt niimoodi teha, et see kolm nädalat midagi ei läheks kaduma häälest, pigem läheks paremaks. Ja ma kartsin meeletult, et kas ma saan hakkama. Aga õnneks ma sain ja, ja viimane kontsert oli Kiievis ja ikkagi needsamad kolmanda oktavi noodid õnnestusid ja ma sain ka ukraina keeles laulda siis lõpuks Ukrainast, siis tuli ka vastukaja, et olla olnud päris ukraina keele moodi, noh, see on vene keel oli sarnane, aga tõepoolest see hääldus on pigem Eesti tähtedele sarnasem kui vene keeletähtedele, mis oli minu jaoks üllatus. Et sa oled kõigest aru ja nad olid väga õnnelikud, et ma ikkagi ukraina keeles seda laulsid mitte vene keeles. Ja see oli ka nende jaoks ka mõnes muus mõttes tähtis, et see oli ukraina keeles. Kuulame siis lugu sonaat, autoriks Igor Stadziuka ja Mikola Brušenkov. Ma loodan, et ma õigesti hääldan seda nime ja saab siis suurepäraseid hääle ulatusin proovile panna. Kadri Voorandi esituses. Nii kurb kui see ka ei ole. Saade jõuab lõpusirgele Estonian poissi siga ja ja see on üks kooslus, mis on viimaste aastatega tõesti Eestis populaarseks saanud ja jahtunud süda jätta ilmale kirjutas ennist Ennoist. Ernst Enno teksti valis Virgo Sillamaa ja kirjutas sellele loo, mille ta tõi meie trio minule Taavo Kodrio repertuaari. Ja see lugu kuidagi mõjus ja jäigi mõjuma alati igal kontserdil mistõttu Estonia poisist luues tundus, et seda lugu võiks teha, aga, aga bella lauldes ja täpselt samamoodi toimib ka, aga Bellani, et lihtsalt viga on kirjutanud väga hea. Kadri, aitäh saatesse tulemast, jõudu edaspidiseks ja jätame selle ilusa laulu siis seda saadet. Täna lõpetame aitäh kutsumast. Neid armastus ei, maskid saastarra. Näen ees ja ütled tule järele. Mis ühel õnn on teisel ainult need On nii ja teisiti, kõik, mis siin on. Sa oled oma võimaluste punn. Ja üks jääb siia, teine see jäär siin. Ja igaüks vaatab ta taasi. Kes välja läheb, see väljas, leia vee. Õnn ei leia teda iialgi. Meie armastus viib ilmaski