Sünnipäev päev ammuilma ette teada ja tagantjärele meenutada. Sel päeval tavatsevad kaaslased sünnipäevalapse suhtes argisest tähelepanelikumad olla. Kas soovid ja sõnadki on tavalisest pidulikumat ja mis salata, nii mõnigi kord antakse omi soove ja mõtteid edasi ülivõrretena. On aga ka inimesi, kellest räägitakse alati kargi päeval pidupäevaselt teisiti lihtsalt ei saa. Ühesõnaga öeldes, ta on tore inimene. Sellesse mõistesse mahub kõik headus ja asjalikus, hellus ja karmus, täpsuse nõudlikkus, pealehakkamine ja seltskondlik, kus kõik selline inimene on ka mees, kellest täna teeme juttu. Eesti NSV kooriühingu vanemkonsultant Heldur Saade. Veidi rohkem kui paar nädalat tagasi said tema hubases ja külalislahkes kodus kokku mehed keda Heldur Saade on aastaid pidanud oma headeks kaaslasteks sõpradeks. Õdusa õhtu istuti kohvilauas ja räägiti juubilarist. Kõik, mis öeldi, oli lausutud tõemeeli soovita midagi ilustada, liialdada räägiti mehest sellisena, nagu ta iga päev oma elus on. Et seltskonnas oli ka muusikalise tunni mikrofon, oli arvestatud ka sellega, et koosolemisest tänane saade saaks. Vestlusringist ei puudunud ka Heldur Saade pere. Ütle mulle, palun, Raimo, kas sina pilli mängid? Mõniga mängin Isavilja. Kas isa on sind õpetanud mängima? On ja kas sulle puhkpillimuusika, muidu meeldib puhkpilliorkestri mäng? Mõmmikut meeldib, mõnikord ei meeldi, millal sulle meeldib ja millele ei meeldi klassis, kui midagi muud kuulata. Aga siis, kui on midagi muud kuulata, siis ei meeldi inimene. Mis see muu on nahtis gootja? Igasugused niukesed, kiiremodi. Kui vana sa oled praegu? Üheksa kas sa seda tead, kui vanaisa oli, kui tema hakkas pillipil 12 või üheksa? Eldu saade, kas poeg ütles õigesti selle aja, millal isa hakkas ise pilli mängima? Mitte päris õieti ma hakkasin 11 aastasest mängima, mudel päevaga, täpselt ära. Selle 11. jaanuar 1947. Mis oli siis selleks tõukeks, mis sundis pilli kätte võtma? Kui nüüd aastaarvu vaadatud 947, siis oli ju pärastsõjaaegne aeg, võimalused napid ja kuna mu isa oli pilli mänginud, siis tema eeskujul nagu võtsin ka tema pillimis, ta mängis, ma hakkasin bariton õppima. Ja kuna ma olin 20 keskkoolipoiss kõigepealt koolis kolmanda klassi poiss olid vanasti mindi kaheksa aastaselt kooli, nüüd minnakse juba kuueselt, eks ja, ja ja samal ajal lasta siis ka orkestrisse, mis kandis nime Tallinna operatsiooni puhkurkestamisel, teegaabee, orkester, Vene tänaval kuus, harjutasime seal pilli ja ma pean ütlema seda, et me olime hästi usinalt pillimees. Me käisime neli korda proovis seal ja Alfred Märtin oli seal dirigent. Ja seal mooduste juurde ka veel koolinoorteorkestrit juhatas Albert Johanson. 47. aastal. Jaanuaris hakkasime selle pillimänguga pihta ja ma pean ütlema, et noh, neli korda ikka proove koos teha, mis oli kuus poissi. Nendesse on jäänud järgi jäänud nüüd kaks pillimeest, minu pinginaaber Arviisuk, kes on praegust ka orkester helikule trompetimängija ja orkestrivanem. Tema temaga ühel päeval hakkas muna kahend keskel. Koolikaaslaselt klassis õppisime. Ja siis vita, siis läkski, 50 neljandal-viiendal aastal tuli äkki pillivahetus. Hakkasin trompetit õppima. Hiiumaal millesse pillivahetus tingitud? See on niisugune kurioosne juhtum. Ilmarise estraadiorkester oli jumalal võrdlemi suur, vanasti oli niisugust hästi 50 aasta paiku, kuuenda aasta paiku oli väga palju pick bänd, orkestrid. Ja siis mina mängisin krõbiti baritoni koga trombooni orkestris, aga kuna seal oli tromboonimängija tulemas aga parajasti kõik trompetit, kadusid äkki ära ja siis ma mõtlesin, et sõrmed on mul teada, nooti maa üldiselt jagasin päris korralikult, et ainult ambra, suuri õppimine, nii-öelda praegusel suudimi õppimine selleks võrdlemisi kiiresti sisendi trump tihtipeale siis lihtsalt sellepärast, et päästa orkestrit, siis alustasin seal trumbetiga. Kuidas nüüd selle poja mängimisega siis lood on, kas isa siis õpetab juba? Ei, ma natuke vara vist on ka, ma olen tal Valgordika pill pill kätte andnud, aga aga ikka näe vara andeks, aasta Barbikkalist ootambel üheksaselt ta natukene korrast. Aga see plaan ikkagi on, et Raimo ka pillimäng selgeks õppinud Noh, kes seda teab, praegust on ju temal meeldiksid hevi ja diskot ja muud asjad, KEKi puhkpill on võib-olla natuke kaugemale majaks, praegustel. On see kergele. Ütleme, ma pean ütlema seda, et ega ma ei kahetse, et sa seda Liibanon söönud, sest see on mul olnud väga palju tuttavaid sõpru, meie vabariigi ka väljaspool seda, võib-olla kõige raskem oli, sel ajal mängisin tantsuorkestrites Tallinna suures bigbändis ja omal ajal kuulsus Tarblase orkestris. Ilmarise standard kestis, ma mängisin ligi 18 aastat, kolm kord nädalas tantsumängu, vot see oli küll ränk, kolmandal laupäev pühapäev. Et, aga noh, see oli niisugune omaette tore siiski, sest et väga palju repertuaarile mängitud. See arendas hästi palju lehest mängu, see on tulevikus näiteks dirigendi öös ikka tuleb kasuks. Kas ei olnud kahju tantsuorkestrist ära minna, puhkpilliorkestrit? Trile minu meelest väga palju annab puhkpillimängijale juurde, kui ta mängib näiteks tantsuorkestris, sest et kaasaegne noodipilt kaasaegseid rütmid on väga lähedased, vist bigbändi ja kes saali kallakuga muusikali praegune puhkpillimuusikaga. Neid sugemeid päris kõvasti sees. Nüüd see, et ma kunagi omal ajal 18 aastat tantsuorkestris mängisin, mul on praegust puht puhtunud, kestis mängimisele juhatamisel suuresti kasuks tulnud. Ja ega ma siis, kui ma tantsuorkestris mängisin, oma puhkpillijätnudki, mul oli samal ajal ikka Ilmarise puhkpill käis edasi. Nüüd rööbiti kaks erinevat liini ja ma ei kahetse seda kunagi. See oli vahva aeg. Praeguses muidugi, jah, ma mängin Tallinna sõjaveteranide puhtorkestris, mängin trompetit kaasa ja siis ilmulised vitandis, mängin ise kaasa ja suureks puhkurkestis miskist iga nädal kaks korda harjutakse all lihtsalt on jõu käialist oma orkestrid on LTK puhkorkestri Ilmarise Puhk orkester tikandiks, kapellun veel trummarite tuhandeid nooti vaja kirjutada, nata puudus pilli harjutada nüüd ikka kõvasti aega. Kas ta abikaasa kodu jaoks ka aega leiab? Väga vähe. Kuidas te lepite sellega? Olukord sunnib näiteks lavastajaid väga kaua on ära olnud, laupäevadel pühadel nüüd ei puhkusele, võttis 52, laupäeval, pühapäeval pole sellel aastal üldse kodus olnud. Rääkimata ühesõnaga, päevad tööl, õhtut proovis, nii et ainult õhtuks ilmub siis magama tulekuks koju. Tegelikult olen ma juba pikki aastaid imetlenud puhkpillimeeste abikaasasid, nendel on tõesti haruldaselt hea süda ja pikk kannatus. Aga kas te ise olete ka puhkpilliarmastaja ja puhkpilliorkestri austaja? Ma ei ütleks, et eriti, aga mulle ikka vahetevahel meeldib kuulata küll. Üldiselt mulle muidugi meeldib bigbändi muusika, justkui omaaegne siis, kui mees käisi just tantsuorkestrites mängimas sai, väga palju kaasas käia, jäi südamelähedaseks. Ka see oli Vopi kokkutulek Narva-Jõesuus, millele järgnes siis ringreis Leningradi oblastisse, ladina pooliasse, karjalasse Petrosoodskisse. See oli minu jaoks esimene kokkupuude vabariikliku orkestrijuhtide puhkpilliorkestriga ja seega ka teiega. Ja mul on jäänud meelde. Tavaliselt on ikka nii, et esimene hetk jääb alati eredamalt meelde. See, kui Heldur Saade istus. Minu meelest oli see, kas selle ladina ja pool ja kultuurimaja kunstilise juhi kabinet. Trompet oli käes, vahepeal mängis trompetit ja vahepeal laulis. Ja üks mees tõmbas mind varrukast, ütles, tulge, kuulake, Eldur laulab, sellist asja ei kuule. Helaweski, Ethan vara tantsuorkestrile. Lauldud on ka muidugi ma olen isegi meeskvartetis laul, mul oli üks väga tore tööperiood, oli volil orkestri juht Tallinna spordiinternaatkoolis. Ja seal direktor Arnold Kikas on ise suur laulumees üldse seal õpetajad ja terve see juhtkond ja pedagoogid olid aga muusikalembelised inimesed. Ja Me moodustasime, õpetades seal meesansambli ja esinesime õpilaspidudel, õpetajad esinesid. Me tegime veis orkestri kodust, õpetajad mängisid pilli ja seal oli klaver, viiul, trompet, trumm. Hästi vahva muusika tegemise aeg oli Tallinna spordindanud koolis ja ma olin ise ka diakultuuritehnikumis käinud. Tervise tõttu ei saanud lõpetada muusika, sport on kaks asja, mis 11 tihedalt seotud omavahel. Spordis on vaja ka järjepidevat treeningut ja noh kogu aeg, et sa pead olema vormis pillimäng samuti, kui sa jätad iga nädal vahele või kaks-kolm päeva vahele, see huule kuulena mõjub väga kergesti. Nüüd siin peab pidevalt harjutama, kodune töö ei paista kusagilt välja, kas on täiesti olemas, ilma selleta ei saa sportlane samuti võistlused on see, mis on, treeningutel kukutatakse. Kuivõrd tihe on siis Heldur Saade kodune töö pillimehena praegu mitte eriti, aga vahepeal jahiga harjutas ikka küll. Enduri harjutamine, see on üksjagu härra Rikas, mida majanaabrid ütlesid? Ei ole kuulda olnud midagi siin on, meil on teisi pillimehi väga palju, näiteks üleval me peal on viiulimängijad ja lauljaid ja nii et siin eriti laupäeva pühapäeva hommikuti võib üsna tihti ikka kuulete igasugust muusikat. Et Heldur viimasel ajal mängib kodus nagu harvemini milline see viimase aja põhi siis on, muusikaala noodikirjutamine? Olles käinud Voppisika koos palju ja ka puhkpilliseminaridel olen näinud, mismoodi puhkpillimehed noote kirjutavad, kuidas nad repertuaari hangivad üksteise käest ja kuidas nad seda vahetavad ja tean, et see on suuresti ja väga kaua olnud Nende oma entusiasm. Eks meie vabariigis puhkpillimuusika on arenenud tänu Nendele juhtivate meestele suurel entusiasmil ja te olete Heldur Saade ise olnud selle arengu juures kogu aeg. Pullimeestel võrdlemisi suur ja praegust tõesti nagu abikaasa ütles ka, et kodune töö seisneb noodikirjutamist, seal on tõesti nii. Et see puhkus on läinud, oli siis ilmselt läheb lõpuni. Meil on praegus. Lõpukorral on vist üks suur kogumik, mis koosneb 30-st loost. Seda kunagi nii suurt kogumikule tuntud ja Priit Raik olnud põhiliselt kõiki orkestreerinud ja ma kirjutan praegustel kogumikud, nüüd lõpetan nüüd tuleva nädala jooksul vist on ta valmis, nüüd siis loodame sügisilmutiks üks suurem töö, mis me oleme kunagi üldse puhkpilli jaoks teinud, siis 30 uut lugu. JÜRI Reintelt, teie olite pikki aastaid Ilmarises ametiühingukomitee esimees ja nagu ma olen Heldur Saade jutust aru saanud, mäletate ka seda aega, kui Heldur tuli Ilmarise orkestri juurde. Mis te nüüd tagasi vaatate, kas arvate, kas Ilmarisel oleks olemas praegu esimese kategooria puhkpilliorkester, kui Heldur saadet ei oleks olnud teie peas ega ei ole olnud kindlasti, kui ma tahaksin mõttes natuke tagasi minna sel ajal, kui alas ellu saada mängis selles orkestris ja, ja madaaži mulle kunagi meelest ära see aeg, kui ta veel oli meil tehases lukksepa ametit pidas, ta on hästi kriitikameelne mees ja see tore joon on tal jäänud ka nüüd orkestrijuhina see oli vist 67, kui Eldur saades sai teha silmase puhkpilliorkestri juht. Ja selle aja jooksul kui tema on selle orkestri eesotsas olnud on orkester teinud tohutuid edusamme edasi. Ja mul meeldib Heldur just veel sellepärast, et on alati olnud väga sõbralik, väga vastutulelik, väga abivalmis, ükskõik kuhu on tarvis vallud, orkestrit palude mängima, ta ei ole kunagi öelnud sellest ära, vaid ikka leidnud lahenduse, kuidas olukorrast väljapääsu leida. Need tore mees, kas tehase orkestri juht olla on raske? Oleneb ikka tehasest, ma läksin tehasesse tööle 52. aastal. Ja 53. aastal loodi tehase puhturkestel. Ja tähendab, kui on toetust ja kuna toetus on kogu aeg olemas olnud, siis ei ole raske teha, teisest küljest jälle ega tehase juhtkonna Need võimalused ja vastutulekud ei ole ka ju piiramatu, näiteks meil on pillide probleem, pillide probleemann, üleüldine ka. Kas on seal nüüd Eesti üks või teine mees, seda ei lahenda ka teine juhtkond ära, ühesõnaga, mis tehase juhtkonnast on siiamaale sõltunud? See on kõik hästi korda läinud, meil on korralik pilliruumina arvutusruum, meil on pillid, mida me oleme teha meil ostnud ja et kui nüüd omale Jüri uld öelnud küsima, et kas on raha, et vot seda piljon saadav Ma ei ole selle 34 aasta jooksul kordagi pole öeldud, et, et ei ole isa, too arve kätte saator. Ma kardan, et nii mõnegi kuulaja, puhkpilliorkestrijuhi, te teete praegu kadedaks. Nojah, tuleb osata valida ikka oma juhtkond, kus orkestri lood. Lembit Vink, te olete kauaaegne vabariiklik orkestrijuhtide puhkpilliorkestri vanem. Olete ise selle orkestri asutajaliige. Kas te mäletate seda päeva, millele Heldur Saade tuli poppi? No see päev on väga hästi meeles ja see oli 1900 67. aastal seltskonda vist lõpetas muusikakooli ja siis ta tuli kõigepealt meil Haapsalusse suvekursustele ja siis suvekursustest osavõtuga, ta nagu kasvas siis siis meie vappi riikliku puhkpilliorkestrijuhtide orkestrisse. Ja ta kasvas sealt välja ütelda rea pillimehest meie orkestri tunnustatud dirigendiks, mida ta praegu on ja seob oma poiste seest välja kasvamine. See on omaette raske, aga teisest seisukohast selline mees on ka väga tunnustavalt meeste seest, kõik teda tunnevad, kõik on temaga väga heas vahekorras. Ja see töö, mis eelduks Haadee on teinud hopi heaks, on tohutult suur. Ta on olnud ka põhiline Vopi tegevuse organisaator netomitmed, reisid, mis fop on teinud olin Ukrainasse diagnoopolisse kaks korda Minskisse, siis Karjala-Soome Leningradi Eestimaal ja need on kõik peamiselt tänu sellele, et temasugune aktiivne mees olen. Reisid on ka meil väga hästi õnnestunud. Me oleme leidnud sellepärast meie suurel kodumaal palju sõpru. Meil on väga head suhted meie naabervabariikide orkestrijuhtidega, see on aidanud kaasa ka meie, Eesti puhkpillimuusikale. Palju Seppu saame leida ikkagi siis, kui meie juhtkond on selline, kes oskab suhelda ja seda suhtlemisoskust ta neeldub, saader olnud väga palju. On need siis olnud suvekursuste ajad või ka orkestrijuhtide reiside ajad. Siis on tal alati olnud ka pilga kaasas veel. Nii et me peame teda dirigenti tundma peale selle, kui head pillimeest. Kogu aeg jääb meile meelde, see moment, kui me mängisime viimati Ternooporis tiigri jahti, Eino Georg kulannase Benil korraks mulla ja tema tegi, siis vahepeal oldi hdd, tee sinna vahele ja pool tundi enne pilli puhumata dirigendipuldis pill pihku ja hakata mängima, see vajab jälle erilist ettevalmistust hakkamist. Esiteks julgust ka kindlasti veel ja see tuli väga ilusti välja ja rahvale see väga meeldis. Sellised haka momendid tema töös on väga olulised. Ja siis mul tuleb veel meelde see, kui me laevaga sõitsime födernoopoli kunstliku järve peal. Ja lindel vist oli huul paistes, ta ei saanud üldse mängida. Heldur mängis terve selle kontserdilaevadel. Ja tema juures täitsa usutav asi saade, et ma olen näinud ka laulmas Molite, see oli üks väga ilus suvine õhtu Saaremaal kogu suvekursustel. Pääle selle veel nägin ma eeldo saadet kitarestina, omadust temaga ei teadnud ta kitarri, hästi mängid? Muidugi, mis härra asendamatud on olnud selle nootide paljundamise ja nootide kirjutamise osas tänu sellele, et Heldur Saade võttis selle asja niivõrd aktiivselt käsile, nüüd me vist ei jõua neid noote kõiki ära mängida, mis meie Eesti puhkpillimuusikat kirjutatakse talle selle tohutu töö, mis ta teeb, on noodigraafika ja seda oskame vabariigis väga vähesed mehed ja selleks peab tõesti aega olema. Peab ütlema, et tema abikaasa on ikka šahutan, inimene külg, kõik need kontsertide ettevalmistused ja need toimuvad laupäev ja püha, aga kõik need ülevaatused ja, ja võistumängimised ja need ringi sõidud vabariiki mööda. See on lihtsalt tohutu töö ja küll tahaks soovida, et tal endal oleks head tervist ikka edasi ja ta suudaks veel kaua aega. Meie seda muusikat nii hästi edasi viia, narre, siiani oleme saanud seda tehtud. Vopi üks mees tuli minu juurde. Ütles, et te teete siin raadiosaadet. Kas te Eldur saadet ka sinna võtate? Võtke teate, ta on üks äraütlemata hea inimene. On ilmselt väga tore mängida kollektiivis mille juhi kohta mehed tulevad ja ütlevad niimoodi, et ta on väga tore ja hea inimene. Leho mundri, teie olete Heldur Saade ka olnud suurte pidude üldjuhid ja organiseerijad. Kas on temaga kerge sellist suurt vankrit vedada? Elduril on alati optimistlik tuju. Millal sa tema ei ole ka, ei, lähed alati naeratab ja raskeid ülesandeid võtab väga meelsasti kanda tihti isegi ette, mõtlemata, kui palju halle juukseid üks või kui või teine ülesanne võib tekitada pealehakkamine ja, ja ülesandest kinnihakkamine. Nooruslik entusiasm on tal säilinud ja paistab, et, et see kaob üldse. Kõik need suured vabariiklikud ülesanded millal, mida mina olen Elduriga koos Evelloloognaga oleme lahendanud ja, ja ette valmistanud, mõtlen vabariiklikud, puhkpillimuusikapäevad ja viimased laulupeod, kus ma olen olnud ka kaasosaline on temaga väga meeldivalt ja kerget läinud, vaatamata sellele suurele töömahule, mis seal onu taga olnud, peab ütlema seda, et mitte ainult et niisuguses suures mastaabis kaasaelamine ei ole Eldurile omane vaid, vaid ka iga üksikorkestri saatuse jälgimine ja kaasaelamine tan omale nagu selle koormaga peale võtnud. Ja neid on praegu vabariigis 120 ringis. Et ikkagi kõik orkestrit säilitaks oma elujõu, et nad eksisteeriks, et nad ei laguneks ära. Vot see kõik, kui on, millega ta tegeleb ja mille eest ta muretseb. Heldur on väga õige üldjuht. Juba oma kujunemise protsessis olnud Ananud praktiline pillimees. Tallinna muusikakoolis trompeti, õpilane, sealt orkestri juhiks läinud momendil on ta juba kolme orkestri dirigent, Ilmarine ETK VL ja vabariikliku orkestrijuhtide puhkpilliorkestri dirigent. Ja sealt edasi kujunenud üldlaulupeo üldjuhiks vabariigi puhkpillimuusika autoriteetseks dirigendiks ja juhiks. Kõik need etapid on praktiliselt ise läbi teinud ja ta saab aru iga etapi raskusest ja, ja murest. Ja oskab õigel kohal õige sõna öelda ja nagu õla alla panna. Minul ei ole veel õnnestunud elus näha kuidasmoodi Eldur saade vihasena välja näeb. Ma ei tea, kas kellelgi on õnnestunud. Aksel Paju, kui teie olite Heldur saadega päris mitu aastat kooriühingus, toanaabrid. Te teate, koori inimesena täpselt, mis seina taga toimus puhkpillimuusikaelus. Nii mõnigi kord olite teinekord isegi kadedad, et no näed, puhkpill jälle seda teeb. Aga meie koorielu sellest ei räägi jälle keegi. Seda saadet ette valmistades isegi nii omavahel öeldi, et kõige rohkem on Heldur Saade kakelnud Aksel Pajupuu ka. Aga kui ma teile seda ütlesin, siis hakkasite naerma, ütles Aia. No ja asi pole peale hakanud mitte kooriühinguga, vaid meie koostöö on üsna pikk ajalugu. Kui ma läksin rahvamajja tööle seal 63. aastal, siis juhtis meie puhkpillielu Jaan sääramees. Nii temalegi konservatooriumi õppejõusse Jaan Karu asemele tuli Vello Loogna Vello looblaska õppejõuks ja siis oli probleem, kes hakkab seda puhkpillimuusikat edasi viima. Ma isegi täpselt ei mäleta seda, kes siis seda ütles, et kõige proovis Eldur saadet sest Heldur Saade töötas sellel. Siis 71. aastal muuseas, orkestrijuhtide orkester loodi 65. aastal selle orkestrijuhtide orkestri loomisega oli mul üsna palju kaasaaitamist, sellepärast et et koorijuhtide kool juba tegutses ja need kogemused, mis koorijuhtide kooliga meil juba olid, need olid rakendatavad ka täiesti puhkpilliorkestri juurete Veltur, saate tööle võtmine eeldaks muidugi seda või lootsime seda, et saame inimesi, kes selle asjad täiesti oma peale võtab, kes ei tule mitte lihtsalt tööle niisama, vaid kes hakkab eluga ja hingega, kes kinni ja et see oli küll täiesti õnnelik leid. Sest esimestest päevadest peale saade tõesti võttis asja väga tõsiselt. Ja siiamaani, nii kaua, kui oleme temaga koos töötanud ja koos vaieldud. Me oleme rahvamajas, töötasime ühes toas on 11 aastat. Nii et kõik probleemid, mis olid seotud puhkpilliorkestritegevusega, puhkpillimuusikaharidus üldse vabariigis, need kasvasid välja sat toast ja tuleb ütelda. Eldur saadab kogu aeg ikka midagi mõttes uut välja. Tema tahtis asja edasi viia demand, rahu, rahvavees ja rahvamees, kes on oma ala tõeline patrioot, vot seda kahjuks. Me võime ütelda, et jah, et meil on teised kooriliigid ka, et niisugust tugevat ees seda, mis siiski ei ole. Ja peab ütlema ka seda, mõni väga hea koorijuht on üsna nõrk organisaator. Väga südamega tekkis kooriühingus, oli tal võib-olla seda iseseisvust isegi rohkem kui nüüd rahvalugu majas tema enda vastuse ettevõtmine oli, võib-olla isegi kasvas. Ma mäletan väga hästi seda aega oma rahval hommikus tööle, pajupuu tööl, praktilist temal, osakonna, juhata seal ja ja mul täpselt meeles, et esimene t, mis ta mulle andis, ütles õppi ära masinakiri. Et seda läheb sul tarvis ja madalad tõesti südamest tänulik. Ma lasena kuulasid, trükkimist on meie töös tõesti tohutult palju. Ja mida ma tahaksin veel eriti rõhutada. Mis on nii minule endalegi hingelähedane olnud eluaeg. Et kui sa millegi asjaga tegeled, siis sa pead täpselt teadma, kellega sul on tegemist. Kui eeldus hade tegeleb vabariigi puhkpilliorkestriga, siis see ei tähenda, et ta istub seal kooriühingus või rahvamajas ja ja kirjutab kirju. Tema on võtnud endale ülesandeks sellega ta hästi täitnud täpselt teada saada, missugune see iga orkester on, missugune on vabariigis see nõrgem või missugune keskmine, mis sust paremad keset juhidamised võimetel on, ei ole tarvis erilist lakata teda kiitma, sellepärast et see on siiski niisugune omadus, mis peab olema inimesele kaasa sündinud, igaüks ei saa sellega lihtsalt hakkama. Ja veel üks asi, mida ma tahtsin siin nimetasite, mida keegi siin ei ole maininud, seal see, need trummarite küsimus. Trummarite suhtes on ju viimasel ajal võib-olla ühte kui teist, et avaldatud, et võib olla edasiminek on võib-olla vähe olnud või vähe, huvitav, aga see on võib-olla omaskvast õige, aga siiski trummarite kaasa toob puhkpilliorkester juurde on selle asja väga palju edasi viidni huvitavamaks teinud ja siin ei ole õige ütelda tahtmise trummarid, et võib-olla neid pole enam vaja, pilt on muutunud huvitavamaks ja ja ega see, mis seal salata, sest et koolide orkestrid olid vahepeal täitsa kadumas. Ja, ja nüüd pevaatoritiga, aastaga tuleb neid juurde. Järgmisel koolinoorte laulupeol on jälle üsna korralik orkester välja panna. Nii et olgu siis noorte kui täiskasvanud orkestrijuhtidega, ükskõik kellega saad, on seda asja, kõike, võtad ta südamega, kui inimene himuga asja teeb, siis ta saab üle nendest raskustest ja ja, ja nendest vaidlustest ta oskab oma seisukohta kaitsta. See on väga tähtis. Suhtlemine pillimeestega vabariigis on 3000 pillimehe ümber ja umbes 150 70 dirigenti. Kõik need üksikul tunda, kõik neid teretada, kõigil neil kätt suruda, küsida neilt, kuidas neil läheb. Mis mured neil on? Kõik kogu selle suure massi ühtseks kollektiiviks ühtseks vabariigi puhkpilliorkestrimuusikaks moodustada olemine heatahtliku ja edasiviiva edasi püüdva õhkkonna loomine, see on kael üks ülesanne olnud ja ta on sellega väga hästi hakkama saanud. Ja muidugi peab ütlema seda, et, et niisugune teguderohke ja mitmetahuline elu on rikas elu ja ja sellele tagasi vaadata on, vaatamata raskustele ja vaatamata nihukeste mõõnade leia, vaatamata kitsaskohtadele ja vaatamata muredele on siiski ääretult hea. Heldur Saade, mis on praegu pärast puhkus kõige põletavam probleem, millega kuriühingus peate hakkama kohe tegelema? Vigala laager 18 kuni 23, August on koori orkestri juustude Semjon laagri Vigalas ja sinna tuleb siis rekordarv inimesi, kokku 450 inimest. Et see on igaühel, on oma ülesanded seal ja me loodame, et see laager läheb ilusti korralikult korda. See on kõige tähtsam rajast. Jääb ainult lisada jõudu tööle ja öelda tehtu eest aitäh. Ning loota, et järgmine kümnend toob tehtule kuhjaga lisa.