Tallinna riikliku konservatooriumi 60.-le aastapäevale pühendatud saadetes oleme seni juttu teinud konservatooriumi minevikust. Tänases sarja lõpetavast saates räägime konservatooriumi tänapäevast ning püüame ühtlasi pilku heita meie muusikakõrgkooli tulevikule. Stuudios on konservatooriumi õppe ja teadusprorektor, vabariigi teeneline kunstnik Heljo Sepp. Kõrgkooli maine määrab eelkõige ta õppejõudude kaader. Heljo Sepp, kuidas iseloomustaksite konservatooriumi praegust pedagoogilist koosseisu? Väga kõrgelt iseloomustaks tähendab väga heade sõnadega tahaks rääkida meie pedagoogilisest kaadrist sellepärast et nad on kõik kõrge eriala kvalifikatsiooniga inimesed, väga suur osa nendest on ise veel praegu nii-ütelda. Tegevkunstnikud Ma mõtlen, interpreet, kes ise veel mängivad, ise veel laulavad. See on õppida seisukohast väga tähtis, meil on ju koosseisulised pedagoogid. Ja meil on tunnitasu alusel töötavad õppejõud, kes ei ole nii tihedalt majaga seotud nagu muidugi koosseisulised pedagoogid. Aga kellede hulgas on siiski palju neid silmapaistvaid interpreet teie pedagooge, kelle nii-ütelda töö eest me majas väga õnnelikud oleme, et nad töötavad meil majas, nii koos nende õppejõududega tuleks siiski meil keskeltläbi umbes 200 pedagoogi, nendest 200-st pedagoogilist on siis meil 46 ehk ligikaudu no ütleme, 23 protsenti või kui arvestame veel natukene ehk edaspidi mõned aastad võiks öelda, et üks neljandik nendest pedagoogidest on aunimetustega Nende hulgas kaks NSV-l rahvakunstniku 16 ENSV rahvakunstniku 14 teenelist kunstitegelast 12 kunstnikku, üks teeneline õpetaja, üks teeneline kultuuritöötaja. Nende kätte me oleme siis usaldanud oma üliõpilaste kasvatamise ja nende töötulemused on ju aasta-aastalt neid ikkagi rohkem ja rohkem rõõmustanud. Nendesamade 200 õppejõu hulgas on meie majas 11 professorid praegu sünni, et kui me jälle kohakaaslasest professorid juurde arvestame, siis me saame neid 13. Ja dotsent on 20 koos kohakaaslastega 22. Meeldivalt on kasvanud meie majateaduste kandidaatide arv. See on olnud nii umbes kuue ümber kogu aeg. Aastaid. Tänavuseks õppeaastaks tõusis meie teadlaste arv üheksani meie professoritest. Kes ei tunneks Oversed, Eugen Kapi või Tiit kuusikut või und, professoreid Verlenid, Vahterit, varistet, natuke nooremaid seal kes on saanud hiljem oma professuuri. Heino Kaljuste ja Arvo Ratassepp. Siin on ainult see, et meil iga-aastane kaotan oma head õppejõudude kaadrit lihtsalt surma läbi hon lahkunud meil. Näiteks möödunud aasta jooksul möödunud õppeaasta jooksul ma mõtlen, kaks meie nimekad professorid, professor Edgar Arro, jaak, Vladimir Alumäe Eriti ma mõtlen, kes on nagu konservatooriumi käekäigus ja tema väljaarendamises mänginud väga suurt osa. Meie pedagoogilise kaadri üks tähtsamaid järelkasvu allikaid või ütleme, taimelavasid on ju noorte õppejõudude aspirantuuri astentuuri vorm, tähendab, me oleme nii konservatooriumi lõpetanuid äsja lõpetanud noori, kui ka juba aasta kaks või kolm töötanud nooremaid pedagooge suunanud erialase kvalifikatsiooni tõstmisele, tähendab misse aspirantuuri astentuurses muutunud. Need on põhiliselt Moskva ja Leningradi konservatooriumis, kes on kasvatanud meile terve ja väga tublisid noori pedagooge ja võtame kasvõi viimast kümmet aastatki, siis arvuliselt me oleme suunanud sinna kolm, kaheksa noort. Nii või teisiti, elu on näidanud, et kui ka noor assistent, uuri lõpetanu kohe ei saa rakendatud õppetööle kõrgemas koolis ma mõtlen konservatooriumi, antud juhul siin siis aastate pärast olnud seni kuni ikkagi läheb siis kaks või kolm või neli aastat nad ikka ükskord tulevad meie majja. Kõrgkool, see pole mitte ainult õppejõud, seal dialektiline seos, õppejõud, üliõpilased, kust saab Tallinna riiklik konservatoorium? Oma üliõpilaste põhikontingendi? Meie üliõpilaste põhikontingent kujuneb ikkagi välja meie oma vabariigi muusikakeskeriõppeasutuste baasil. Nendeks koolideks on põhiliselt Tallinna muusikakeskkool ja Tartu ja Tallinna muusikakoolid. Näiteks kui me lavakunstis näitlejameisterlikkus räägime, siis muidugi me ei saa baas kolinal lugeda neid koole, see kontingent tuleb katseliselt väga lühikese ettevalmistusperioodi jooksul. Konsultatsioonide näol tuleb siiski nii-ütelda stiihiliselt, ta ei ole ette valmistatud. Ja selle tõttu on ka sellel erialal tihtipeale olnud väga suur. Teine niisugune komplitseeritum eriala vastuvõtukontingendi formeerumise osas. See on meie kõige noorem ja värskem eriala muusikapedagoogika eriala. See tähendab eriala, mis valmistab ette pedagooge. Koolimuusikaõpetajatena. Seal on niimoodi, et vastu võtab plaan on kõrge. Ma mäletan aastaid tagasi 71 72, kui esimesed vastuvõtud toimusid, siis oli see plaan isegi 40. Tudengid igal aastal vastu võtta. Ja kohe esimese kolme aasta järgi võis ka näha, et lihtsalt ettevalmistatud noori, kel oleks muusikaline keskeriharidus muidugi nende 40 hulgas oli siiski suhteliselt vähem. Võeti ja võtame ka vastu. Muidugi laste muusikakooli lõpetanuid ja võib ka tulla lihtsalt keskkooli lõpetanu, kes kannatab, need muusikalised katsed välja, kelle enda talent ja musikaalsus võimaldavad seda muidugi need on haruharvad juhused. Ja selle peale muidugi meie oma kontingendi väljakujundamist ei saa ristida. Meil on hakanud headmilt tegema meie baaskool, see tähendab Tallinna konservatooriumi juures asuv muusikakeskkool, kus väga orgaaniliselt ja õigesti on muusiku nii-ütelda tuleviku ja elukutset silmas pidades ühendatud juba lapseeast peale. Nii üldharidustsükkel, üldharidusained kui muusikalised ained. Peale selle, On see haridus niisuguses koolis, ma mõtlen muusika eriharidust maast madalast, esimesest klassist peale, mitte juhuslike õppejõudude käes, kes võib-olla ei tunne huvi, mis sellest lapsest saab 50 aasta pärast vaid see õpetus algab esimeses klassis, see võib lõppeda üheteistkümnendas klassis ühe ja sama pedagoogi juures. Mis muidugi noore muusiku interpreedi kasvatamisel omab väga suurt tähtsust. Kas konservatooriumi tudengi kohta võib öelda, et ta on tubli töökas, erialas, tugev, ühiskondlikult aktiivne sõnaga vääriline vahetus meie rahvuskultuuri kandjate ridades? Konservatoorium on ikkagi kaks korda suurem, kui ta oli siin pärast sõja aastatel või no isegi 60.-te aastatega võrreldes. Ja kui meie loeme praegu nii ma räägin ümmarguste arvudega 450 statsionaarset üliõpilast ja 100 kaugõppe üliõpilast, siis selle 550 noore energilise ja elava inimese hulgas muidugi leidub nii väga häid, häid tõsi kui ka ma peaks ütlema natuke passiivseid ja natukene mitte ei taha muusika kohta. Aga kuidagi elu nagu voolab neist mööda, ilma et nad temast ise kinni haaravad. Muusiku elukutse minu meelest ei kannata lehigust. Muusiku elukutse nõuab kohutavat tõepoolest kohutavat enesedistsipliini. Sellega koos väga keskendunud ja väga sihipärast tegevust. Aga kui inimene juba niisugune on? No igapäevases tegevuses ma kujutan ette, kui ta astub, või kui ta räägib või kui ta teeb ühiskondlikku tööd või on ta erialatunnis või anda üldainete tunnis. Ega need iseloomuomadused inimesele ei kao ka õppeasutuse sees on ju see probleem number üks ikkagi vastuvõetud üliõpilaste viimine esimeselt kursuselt viiendale, see tähendab, me peame hoolitsema, et meie väljalangevus pidevalt väheneks. Katastroofiline ta ju ei ole, ta kõigub nii kuskil viie, seitsme protsendi vahel meil. Peab ütlema, et mõningates erialades on ta väiksem ja mõningas on ta suurem. Üldiselt vähe on välja langenud lähimängijaid. Just klaveri eriala üliõpilaste hulgast on hästi palju tublisid, toredaid noori kasvanud. Kui hästi palju ma hakkaksin praegu näiteks laureaate nimetama, siis te näete, et suhteliselt klaverimängijate osakaal on silmapaistvalt olemas kohe. Kas see nüüd tähendab seda, et ainult klaverimängijaid on see kõige distsiplineeritud ja kõige niisugune? Ennastohverdav avam, noorte inimeste, noorte inimeste liikvi tõottides me nimetame seda ma ei tea, see on ikka inimese enda teha, mis temast tuleb. Konservatooriumi ei tohiks vaadelda eraldiseisvana lahus olevana meie üldisest kultuuripildist. Seose tugevnemist Tallinna teatri- ja kontserdieluga võib minu arvates täheldada just eriti viimastel aastatel. Veel kord läheks nagu tagasiarvulise statistika juurde. Vaadake, kui ikka konservatooriumi on pärastsõja aastatel lõpetanud üle 1000 noore spetsialisti siis Need spetsialistid ju elavad ja tegutsevad praegu kõik ja nende mõju peab kuskil olema tunda. Ja kui ka lähemalt hakata vaatama, siis kellest koosnevad meie sümfooniaorkestrit või siis no meie lauljat, meie teatrite koosseis üldse lauljate osas või kooriliikmete osas. Lähme edasi, kus me ei näe neid, meie spetsialiste, võtame filharmoonia liinis, kui palju neid töötab või võtame meie teatrit vabariigi viies teatris on ju minu arvates kõik noorimad jõud ikkagi saanud rakendatud ja see on põhiline, kaadriks kannab üleval, aga kui me vaatame pedagoogilise töö poolt näiteks konservatooriumi enda pedagoogide hulgas on 84 protsenti meie oma maja, aitäh, et meie baaskooli Tallinna muusikakeskkooli õpetajatest on 78 protsenti meie kasvandikud meie edasi minnes. Muusikaõpetajate võtame Tallinna ja Tartu muusikakoolid, enamus ikkagist, meie maja tulnud lastemuusikakoolid, keda vabariigis nii palju on, nii et ühesõnaga pedagoogiline töö nagu kannaks tegelikult ikka ikka seesama maja, mida me nimetame Tallinna riiklikus konservatooriumis, sealt on need läinud need harukaid laiali üle vabariigi kõigis erialades võib ju tuua seda meie maja nii-ütelda, sekkumist vabariigi kultuurielu. No võtame meie heliloojad kompanistid alates juba vanameistritest Eino Ellerisse, Mart Saarest kapist. Nende koolkonnad on leidnud suurepärast edasiarendamist nii Eugen Kapi kui nooremate õppejõudude näol, kes on nii Heino Elleri õpilased kui kui Mart Saare õpilased keegi lubada, kui veel kord toonitada, sellest on alati juttu olnud meie kergemuusika niinimetatud kergemuusikaspetsialistid Uno Naissoo ja Valter Ojakäär ja kadunud Aarne Oit ja need on ka Tallinna konservatooriumi kasvandikud. Kõik konservatooriumi 144 õppejõudu on peale kedagoogilise tegevuse hõivatud ka teadustööga. Milline on Dirgaa kui teadusasutuse profiil? Tallinna riikliku konservatooriumi teadustegevus tuleks natuke teistmoodi mõista kui igasuguste teiste teadusasutuste instituutide tegevust. Meie teadusega tegelevad õppejõud on ka need, kes tegelevad implitatsiooniga. Tähendab, meil lubatakse võrdsustada see nii järelikult siis puhast teadvust ja on ka osa õppejõude, kes tegelevad niinimetatud tõsi teadusprobleemidega ja see on nagu võib-olla kateedrite kombel, ütleme näiteks marksismi-leninismi kateedris on ju teadustöö ainult selle plaaniline tähendab ühiskonnateaduste alased uurimused viiakse läbi õppejõudude äärsel kateedris on väiksem kui teistes Kadid sõnum kuus õppejõudu ainult, nii et see on ka siis nagu piiratud. Aga piiratud arv tähendab teadustöötegijaid, aga samal ajal problemaatika, mida uuritakse, on muidugi aktuaalne ja püütud viia kooskõlla sellega, mida näevad, et meie partei ja valitsuse direktiivid teadustöö arendamisel oma osa võib-olla meie maja pedagoogidest tegutsevad paralleelselt nii interpreteerima kui teaduslik-metoodilise tööga. Selle metoodilise töö profiil on kõige lihtsamalt välja öeldes näiteks väga paljud õppematerjalid, õpikud, mida meie maja pedagoogid valmistavad ette professor Heino Kaljuste näiteks siin koos õppejõudude grupiga seal Tiina kiilas käia dial võtmega on ju terve õpikute sari siis on ka monograafilise uurimusi, näiteks äsja viimastel aastatel ilmunud Linda Sauli, Aino Tamm ja Peralenseni Artur Lemba ja niisugused monograafilised uurimused meil aeg-ajalt siiski ilmuvad, kuid ma kohe ütlen mitte massiliselt, see ei ole nagu meie põhiline lähenemine teadustööle. Ja see, mis puudutab muidugi teaduslik-metoodilist tööd see on väga vajalik töö, tähendab meie materjalide, nisu, keedupidev, rikastamine kas või repertuaariga näiteks meie heliloojad kirjutavad meile niisugust muusikat, mida meil lihtsalt repertuaaris teinekord ei ole, kui me peame silmas kasvõi näiteks lastele kirjutatud muusikat. Või siis meil väga paljud muusika, sellesama uue eriala muusikapedagoogika eriala repertuaari täiendamine pidevalt mitte ainult klaverimängu osas, vaid ka igasuguste puhkpillide ja keelpillide osas. See on kõik niisugune. Söö teadustöö, mis läheb asja eest ja mida võiks öelda kohe juurutatakse ellu, sellepärast et kui me nüüd ajapikku saame ka veel oma paljundusbaasi, mis meil tükib olema vahest ikka lonkama nii ühte jalga, saame korda siis et niisugused metoodilised tööd õpperepertuaari laiendamisel, need lähevad kohe paljundusse ja lähevad kohe kasvatamisele õppetöösse. No võib-olla viimaste aastate üks tõsi, uurimuslik suurem teema on pedagoogikakandidaat Jüri blingi poolt alustatud uurimine meie üliõpilaskontingendi ettevalmistamisest, kuidas me saaks paremini oma kontingenti valmistada ja ta uurib neid võimalusi lähenemiseks kaasaja teaduse seisukohalt. Ma ei ole veel lõpetanud oma uurimisgrupiga oma teed. Põnevusega ootame, mis tulemusteni tema sees jõuab ja mis ta meile kunagi hakkab soovitama. Viimastel aastatel on ilmseid nihkeid märgata konservatooriumi üliõpilaste teadusliku ühingu tegevuses. Meil on olnud viimastel aastatel suund kammermuusika viljelemisel tähendab solistid nii või teisiti, meil on palju tublisid mängijaid, nad kõik koonduvad liuklase teaduslik loomingulise ühingu ümber. Melgu kunstiõppeasutuses on mõeldav teadustöö teha loomingu näol interpreteerima loomingu näol. Ja nad on kõik hakanud rohkem mängima, aga muidugi eriti südamelähedane. Võib-olla mulle on millegipärast see niisugune suur areng või laienemine, meie üliõpilastel just ansamblimängu traditsioonide nii-ütelda endas kasvatamises need kunagi aastaid tagasi olid nagu tagasihoidlikumad algasid nad omal ajal. Argo valdmaa oli meil üks niisugune andekas üliõpilane tema tegevusega ka sai alguse nisukene, ansambli kultuuri laiendatud niukene esitamine. Ja see on jätkunud siiamaani. Siin nimetaks võib-olla veel möödunud aastal Rein metsategevust peale selle muidugi, mis on kontserttegevuses üliõpilaste teadusliku loomingulise ühingu raamides. Mees Aigar unustage kontserttegevuse kõrval on ka niinimetatud üliõpilaste ringid, tähendab üldiselt ringi tegevus. Meil on ju neli ringi loomingulises ühingus. Tähendab, muusikateadlased tegutsevad väga tõsiselt. Ja on olemas ka veel, see on muusikateadlaste ringi näol ja sotsioloogia ringi ja ühiskonnateaduste singi näol. Üliõpilased on haaratud vastavate teemadega, mida nad peavad aasta jooksul läbi töötama. Esitades neid õnnestunult kirjutatud töid, oleme esitanud vabariiklikule konkursile päris heade tulemustega. Me oleme igal aastal midagi saanud preemiate näol ja oleme selle teadusliku ühingu Tulevikku nagu perspektiivi tiimis planeerinud. Veelgi intensiivsemaks tähendab veelgi rohkem nende tööd ja tegevust viia majast välja meie oma seinte vahel toimub väga häid ja palju asju, aga tähtis on need muidugi üldsus, sellest rohkem saaks osa. Väga hea on ka see, et konservatoorium on saanud autobussiomanikuks mille kaudu me ka loodame viia oma üliõpilaste kontserttegevust üsna kaugele, Tallinnast esialgu muidugi vabariigi piirides. Õppeprotsessi täiustamine optimiseerimine on kahtlematult kõige tihedama seoses õppeasutuse materiaalse baasi tugevnemisega. Midagi rõõmustavat on selles osas häält. Meie Tallinna klaverivabriku annab ikka väga häid pille ja meil on neid nii kontsertpille kui kabinetklaver Risi küllaldaselt ja küllaldased selleks et õpilased läbi. Raskem on muidugi orkestri pillidega ma mõtlen siin kilbile ja samuti puhkpille, aga ka aeg-ajalt ikkagi. Me omandame, õppideks vajalik instrument. Uhkeldada muidugi võiks selle väikese õppeoreliga, mida me oma majja saime siin aastaid tagasi, nüüd juba ma ei mäletagi täpselt juba 45 aastat tagasi. See on Tšehhoslovaki meistrite poolt ehitatud väike orel, mis on õppetööks muidugi väga hea. Kontserti muidugi sellepale anda ei saa, aga Meil on juba näete nii hea moment isegi meelde tuletada, et sellesama väikese oreli peal meil on juba mõnigi hea pillimees tekkinud. Nimetame siin Urmas Taniloo, Kristiina hoidret üldse tahaks ju nimetada, et meie üliõpilased on liikunud oma kontserttegevusega üsna silmapaistvat orbiiti mööda ma mõtlen siin konkursse rahvusvahelisi, muidugi vähem, siin jääb ikkagi Rein Rannapi nimi kuidagi kõlama tugevasti. Aga siis üleliidulises ja vabariiklikes konkusits. No kõige selgemini meelest peaks olema praegu nüüd lauljate konkurss, kus jälle meil oli väga hea esindaja Väino Puura näol. Tuletame meelde kunagi kalaureaadinaselt klikka konkursilt peaaegu iga eriala, nagu andnud laureaat meil, kui me mõtleme siin tagasi praegu nukil pillide peale, siin Jüri Gerretz, esimese vabariikliku konkursi laureaat ja Urmas Pulp on näidanud ennast väga tublilt, samuti Mari Tampere puhkpillide osas mitte halvemad näitajad nisukesi, andekaid noori, kes nii silmapaistvalt juba juba õppeperioodil on hakanud tegutsema oma tuleva elukutse nimel. Need on ikka rõõmustavalt palju. Millised üritused on toimunud ja toimumas, tähistamaks konservatooriumi kuuekümnendat aastapäeva? Üritusi on üsnagi palju ja oli planeeritud meie poolt palju ja väga meeldib, et meile nii hästi on vastu tuldud, ma mõtlen filharmoonia kui raadio, televisiooni liinis kõik meie ettepanekud, ma loodan, realiseeruvad mu kasvõi raadiosaadete näol, mida me siiski saame kuni kuni 27 saadet oma maja tutvustamiseks oma pedagoogide tutvustamiseks nende loomingu tutvustamiseks. Loodame, et realiseerub ka televisioonisaadete sari, kus Tallinna konservatoorium tutvustab oma erialade ajalugu natuke lähemalt kahel päeval, see on 30. novembril ja esimesel detsembril on kavas, see tähendab 30. on kavas teaduslik konverents meie õppehoones Vabaduse puiesteel ja heliloojate majas, kus esinevad ettekannetega meie maja pedagoogid, näitamaks meie majas tehtava teadustöö. Nii otseseid tulemusi, ettekandeid on seitse, ma ei hakka neid siin kõiki eraldi nimetama. Loodame, et tuntakse huvi nende nõiamajad teadlaste profiili vastu ja tullakse kuulama. Järgsel päeval on kontsertaktus Estonia kontserdisaalis. Ja õhtul saame kokku oma perepedagoogid, oma pere, haagised, üliõpilased, see tähendab helistlased, no mis meil on tulnud nende aastapäeval raamidest tehtavate üritustega. Võib-olla nimetaksime väikest raamatut, mis andis ka nagu ülevaate artiklite näol meie maja erialade kasvust ja arengust kõigi nende pika 60 aasta jooksul ilmusid ajalehtedes artiklid meie pedagoogide poolt. Tahame kindlasti viia meie kadunud pedagoogide kalmudele, pärgasid ja sellega rist momendil mul tundub, on nagu need peamised üritused siin ära nimetatud. 2019. aastal saab meie konservatoorium 100 aastaseks. Palun teid nüüd teha väike Utroloogiline eksperiment ning kujutleda konservatooriumi arengut lähema 40 aasta jooksul. Selleks peab olema palju fantaasiat, ma ei tea, kui palju mulduda, nüüd on momendil, aga ma tahaks küll ühte loota, et selleks ajaks peaks olema konservatooriumi küll oma maja. See tähendab niisugune materiaalne baas, mis lubaks õppetööd kaugelt paremal tasemel läbi viia, kui see meil praegu võimalik on, meie praeguste tingimuste juures. Vestles Tallinna riikliku konservatooriumi õppe ja teadusele prorektor Heljo Sepp. Saate muusikalises osas kõlasid katkendid Vivaldi klooriast. Esitasid konservatooriumi sümfooniaorkester ja koorijuhtimise kateedri segakoor. Solistid olid veerand alles ja Vivian Laane dirigeeris Toomas kapten. Saate lõpetame Bachi, Massa kalja ja fugaga c-moll Kristiina hoidrete, kandes.