Väliseesti kirjanik Enn Nõu on oma erialalt kopsuhaiguste arst aga lisaks arsti ja kirjanikutööle on ta pikki aastakümneid pühendanud sellele, et kogunud Eestiga seotud helifilmi ja videoarhiivi. Teda on huvitanud muidugi jooksvat poliitilised küsimused, aga ka Eesti kultuurielu nii väliseesti kui ka kodu kultuurielu. 23. novembril oli meil kavas saade, kus Enn Nõu oma tööst Lätis ja me kuulsime ka helinäiteid tema kogudest. Me jätkame seda temaatikat, et aga me palume vabandust kohe heli kehva kvaliteedi eest. Me peame meeles pidama, et need salvestised on tehtud 40 aastat tagasi. Need on tehtud avalikelt õhtutelt ja kasutatud on kodust salvestusaparatuuri. Nüüd esimene salvestis pärineb aastast 62, kus Eduard Tubin rääkis väliseestlastele Stockholmis sellest, kuidas ta oma krati lõi Eesti esimest balletti. Eks mu ettekande jooksul selgub, milliseid äpardusi ja pettumusi ja isegi katastroofe selle balletiga tulnud meil läbi elada. Ma usun seal umbes 1937. Ajalehtedes oli olnud Väike-vaielus krati või pisu, ranna ja nimesid on sellel teemal. Ja millegipärast tulin ma Läti idee, et sellest võiks midagi teha ja just käin peatuma balleti mõtte peale. Ma ei olnud õieti balletti näinudki. Sel ajal oli olukord niisugune, et ballett oli üsna haruldane asi. Estonias ju oli balletirühm, kes oli võimeline balleti esitama ka iseseisvalt ja seda tehti ka ta neid etendusi oli siiski arva, krati idee jäi siis esialgu nagu sinnapaika. Kuni leidsin ajalehest kuulutuse, Estonia teater kuulutas välja algupärase ooperi ja balletivõistluse. Esimene auhind oli väga suur 2000 krooni, nii palju, kui ma mäletan, see oli eesti rahas suur raha, siis asusin kohe tööle. Muidugi see töö kõigepealt oli niisugune, et mis teha, kuhu minna rahvaluule arhiivi, seal oli ainukene allikas ja siis ma pöördusin seal doktor Loorits poole. Ja tema oli, võiks öelda krati, eriteadlane, seal uurinud neid Kraktid muiste igasugu neid lugusid kui ka kombeid ja kõik väga põhjalikult ta toimule seal välja materjali, mille läbi töötamiseks ma õieti isegi võimeline jõudnud, seda oli nii kole, palju tegime siis ma käisin seal vaba aja kirjutasin üles. Huvitav, seal oli väga palju variante ja teisem teid muidugi ka siis need, mis ma arvasin vist balletiseisukohalt, võiks huvitavad olla väiksed lookesed anekdooditaolised, siis ma hakkasin neid vanu rahvaviise otsima, seal vaatama, mis mulle sobib. Väga raske oli leida midagi, mis, mis sobiks nüüd gradile või mis krati kuidagi iseloomustab. Lõpuks ma leidsin sealt ühe humoristliku leevikese Esimese versiooniga ma sain valmis 1940 jaanuar. Ja tuli sisse anda Estonia teatrile võistluseks samal kevadel. Seda ma tegin ka, kui võistluse tagajärg oli üsna kurb mulle. Selles mõttes, et see, mis ma olin teinud, ei vastanud nõuetele, nimelt. Noh, midagi teha ei olnud, olin ilma jäänud sellest suurt auhinnast, aga tähelepanu olime siiski äratanud. Ja hiljem astusime nendega ühendusse Estonia tantsujuhiga Rahelolbreiga. Ja täiendama, mis sai siis sellest edasi nüüd ta oli valmis 41. aastal ja kõik oli juba nii kaugele, ta pidi Estonias tulema, aga siis tuli uus katus vahele. Ja nimelt see oli 40. aasta suvel, kui tulid venelased Eestisse ja Estoniasse tuli Leningradis tiks viineri-nimeline mees, kes kuulutas välja, et tema on pealavastaja, peanäitejuht ja ja muusikaline nõuandja ja nõnda edasi, nõnda edasi. Nii et kõik, mis käis, käis temaga haudunud ja tema teadmisele tema loaga. Ja siis hakati kibedasti kah dekaadiks ette valmistama, see pidi toimuma kunagi 42. 43. aastal Moskvas. Eesti kunsti dekaad pidin ma minema oma kratiga Tallinna ja mängima ette selle viinerile kahekesi Olav Rootsiga siis klaveri peal mängisime, määra. Viiner käis ringi ja oli tigeda näoga kogu aeg ja pärast muidugi oli. Me ei saa sellepärast, et see muusika oli temale täitsa võõras veel võõram oli sisu. See oli lõike Eduard Tubina pikemast esinemisest aastal 1962 aga me mängime nüüd jätku n nõuga tehtud intervjuust, mida te alguses kuulsite, 23. novembril Ennu. Piltlikult öeldes vanem generatsioon pidas vabariigi aastapäeva kõnesid, eks ole, ja nende kõnede tegelik sisu oli, et vabastame Eesti ja mis selle tagasi oli tegelikult sõda, eks ole, aga nad ei mõtle nüüd seda nii reaalselt, vaid rohkem piltlikult, aga noored võtavad sõnast kinni, tähendab ja siis noored, tahtsin nagu ka näha tegusid, nii et seal oli jah, mingisugune lõhestumine ja sellepärast noored siis hakkasid otsima oma töid. Ja üks oli muidugi see kontaktid kodumaale sest üks joon oli mingeid, mitte mingisugust kontakti, boikoti Joa kuna noored olid arvamusel, et tuleb otsida see meedia siis sel viisil ütleme nii, ma kutsuks seda infiltratsiooni, eks, eks ole, et sa viid oma ideed Eestisse, mõjutavad Eestit, sel viisil saad sealsete inimestega kokku ja ma olen sellel pool olnud, aga eestlastel on alati see, et eestlased kaklevad ja meetodi pärast mitte mittesihi või eesmärgi pärast. Eesmärk oli tegelikult kõigil sama, aga siis hakati kaklema üks selle pärast, mismoodi minu seisukoht on alati olnud mõlemat moodi, aga ei pea peksma 11. Nii et ma olen osav võtnud isiklikult mõlemal poolel. Kui nüüd rääkida nendest, kes otsisid kodu-Eestiga kontakti, siis üks esimesi, kes meelde tuleb, on ju helilooja Eduard Tubin, kes tuli siia teema krati siia, kuidas läks Tubiinal pärast nende kontaktide loomist? Tubin praktiliselt välistati pagulasühiskonnast, sest see leiti, et see on äraandmine, ta läks Eestisse. Mõned teised võib-olla olid käinud vaikselt, eks ole, aga Tubin kui, kui suurkuju, sest siis oli nagu kaotus, nii suur ta kulusid sele korporatsioon Ugalas, seal ta visati välja, üldiselt pandi põlu all, tähendab, boikoteeriti tähendab, lülitad täielikult välja, mina ütleks niimoodi. Tubin seisis üsna üksinda. Ja seal oli ka suhtlemises nagu erinevusi, nii et keegi ei tahtnud, aga siis nagu tegemist teha, välja arvatud noored, eks ole. Ukse all Eesti üliõpilaskond kutsus siis tema esinema, seda ei ole vist isegi Eino Tubin oma memuaarides nimetanud, aga ma arvan, et võib-olla ei teadnudki seda, kus ta pidas väga huvitav ette kanda ja suhtlemine hoopis teine päeva. Nii et Dublin pärast, nagu ütleme, rehabiliteeriti pagulasühiskonnas. See tuleb aastakümnete pärast palju kauem hiljem. See on päris suur psüühiline koorem olla niimoodi tunda ennast. Üksi siis ma annan, Tubin kannatas väga tähendab selleks, see nõuab väga tugevat. Kui nii võib ütelda, et niisugusele pressile vastu panna. Mina käisin ka 67 Eestis ja pärast öeldi, et eelnõu on punane, on ajaga, ma olin nii punane, et mind pärast ei lastud ana Nõukogude Eestis üldse sissegi panna musta nimekirja, nii et aga siis peab nagu olema endal nagu üks positsioon. Vaata, sa lähed uuesti ikka sellesse seltskonda, sest demokraatlikus ühiskonnas ega keegi ei saanud mind kooslikutel välja visata või niimoodi. Kui te nüüd nimetasite, Edward Tubinat, kes võiks veel sinna ritta kuuluda Näiteks Harjolt see kompaniist, aga tema muidugi võiks ütelda, kutsus rohkem välja, võib-olla natukene rohkem, ütleme võib-olla mõnes mõttes, kiitis ka natuke Nõukogude Eestit, hakkab tema pea huvi, oli ikkagi muusika osa, nii et aga tema võib-olla oli ka natukene paksema nahaga selles seoses. Nüüd nüüd on nagu kõik omaette ja kes veel nagu Eesti peale välja läks, oli muidugi Hyman rebane, kuigi mitte alguses, eks ole, alguses oli, olid kõik lipud balti konverentsidel Stockholmis, teisalt on ta kõigi balti riikide, aga kuna Nõukogude Eesti nõukogude liit ei lasknud siis teadlasi välja muul viisil, kui hakati neid kutsuma, kuid neid lippe ei tohtinud olla, siis need eemaldati ja see tekitas pahameelt muidugi, et noh, et see oleks nagu mingisugune randmele. Minu meelest seda ei olnud, vaid see oli lihtsalt teine tehnika, sel viisil tulid inimesed välja, mitte võib-olla kõik need inimesed, keda ta tahtis saada, aga noh, paremini kui üldse mitte keegi. Aga siis osa astusid balti instituudist välja kirjanikkonnast ja osa jäid muidugi alles, ma arvan, Arvo Mägi ümber, see grupeering astus välja vale Uibu ja meie teised jäime alles. Nii et see on jälle meetodi küsimus, tegelikult paralleelselt võis, võis ju võidelda väga teravalt rünnata Ta ja boikoteerida aga, aga vaikselt oleks pidanud olema omavahel kokkuleppele, see mingil määral puudus. Tuleme tagasi veel nüüd selle tee tegevuse juurde, nende lintidega. Lisaks sellele, et te olete helilinte teinud, te olete teinud ka filmi, rääkige sellest tegevusest. Mind on alati kino huvitanud filmid, huvitavad need, kui need kitsasfilmi kaheksa millimeetri kaamerad tulid, siis see oli ka 63 sadama, muretsesin kohe, hakkasin filmima muidugi oma perekonnaelu, aga siis ka kultuuriinimesi ja pagulasEestis sündmusi ja selliseid asju ja näiteks 67 ma käisin Tallinnas, siis mul oli kaamera kaasas, filmisin ka siin see filmi tegevus siis see kestis mul kuni hakkasid tulema need nõndanimetatud koduvideokaamerad ja need esimesed tulid 82. Ja siis sel ajal oli film oli veel super kaheksal läksin sellelt üle siis koduViido kaamerale dollale tehnika üsna raske, eks ole, kastias kaamera kokku, kaalus 12 kilo, aga ma olen nendega, ronin Stockholmis, käädes Kalüsaator ringi ja nii edasi, kõik tuli käsitsi sisse seada. Ja siis olen muidugi vahetan neid süsteeme aga kogu aeg siis filminud, siis tuli heli juurde ja see andis palju võimalusi. Ja siis ma olen teinud intervjuusid kirjanikega ja muidu tuntud tegelastega, ma arvan, üks olulisemaid on see intervjuu kolme tunni intervjuu, Helmut Maandi ka näiteks ja aga mul on ka peaminister presidendi ülesannetes Tõnis Clinton üks poolteist tundi siis major martsa, kes oli üks nooremaid ohvitsere vabadussõjas ja pärast Eesti kaadriohvitser ja Siberis käinud ja nii edasi temaga on need sarnaseid asju on, on terve rida. Aga peale selle muidugi siis muud materjaliga. Kas väliseesti avaliku elu tegelased ja kirjanikud ja kultuuriinimesed on harjunud, et kui n nõu tuleb, siis on teil jälle mingi asi käes? No selles ulatuses Kui ma olen kuskil viibinud, ega ma igal üritusel ei jooksnud, nagu ma ei olnud nagu palgatud reporter, aga, aga inimesena teevad, tähendab, kõigile meeldib, et neid filmitakse. No ütleme, mõnede naiskirjanikud, kes väga oma välimusega mures, et see hästi välja tuleb, need võib-olla leidsid, et peab olema nii-öelda õige nurga alt võetud pildid niimoodi, aga üldiselt kõik on kohe kellelegi seal vastu midagi on. Kas on olnud ka äraütlemisi? Seda ma ei tea, tähendab, ma olen intervjuusid teinud, siis muidugi tuleb küsida, küsida nagu tuleb eeltööd teha, aga üritustel ei ole keegi kunagi tulnud ütlema, et ei tohi. Te olete ka pärast kodus oma isiklikke esinemisi, avalikke esinemisi kodus uuesti nagu esitanud, siis juba mikrofoni ees, tähendab, et see säiliks ka helilindil. Oli niimoodi. Jah, no ma, ma nagu samad tekstid, lugesin uuesti üle, mu esinemised olid, olid kirjalikult valmistatud ja need võiks ütelda, et see oli sama sama tekst, mida, mida ma esitasin. Nii et seal ei olnud midagi muudetud. Eesti ema paguluses on meile kõige tuttavam ja sellepärast ka kõige reaalsem. Teda tunneme kõige paremini, sest ta on alati meie hulgas. Ta jätkab laste kasvatamist eestlasteks hoolimata maailmas valitseva olukorra lootusetusest. Tal on veel jõudu ja julgust õpetada lastele eesti keelt, panna neid eesti koolidesse, Eesti üliõpilaste hulka, Rootsi suurtes ülikooli linnades, statiivustada eestlastega abiellumisele, et siis omakorda jätkata eesti ematraditsiooni. See positiivne eesti ema paguluses muutub järjest haruldasemaks. Sellepärast seda enam tõuseb. Tema väärtus ei ole alati nii lihtne ja kerge pärast väsitavat päevatööd veel ennast pingutada ja püüda lastele õpetada eesti keelt ja neid kasvatada eesti traditsioonidega. Kõik ei tule ka sellega toime. Emal ei ole alati nii lõbus pealt vaadata kui väike laps, kellele ta hoolega on õpetanud eesti keelt. Pettunult tuleb Rootsi mängukaaslaste juurest, sest ta ei saa neist aru. See teeb haiget, sest lapse heaolu käib ennekõige. Nii on vahel raskem eestlust toonitada. Tuleb aga meeles pidada, et lapsed õpivad rootsi keele üsna pea selle vastu hiljem emakeelt neile õpetada. Onu utoopia. Ema saab oma tänu hiljem, nähes, et lapsed julgevad eesti vaimus edasi minna siis on rõõmus, et siiski julges eesti keelega alustada. Palju mugavam on lapsed rootsi kooli panna, sellepärast seda suurem on nende panus kes lapsed eesti kooli viivad. Lapsed ei ole alati eriti tänulikud ka kõiges selle eesti keele ja eestlase õpetamise eest. See tuleb alles hiljem. Näiteks täna ulatame eesti emale täna lille ja täna me kõige selle eest, mille väärtust me parem ei osanud õieti hinnata. See on paguluses viibiva Eesti ema rõõmuks, kui väike tüdruk ja väike poiss Kaidia skaudimundris täna seda austavad. Ka parimaks heameeleks on just nende laste olemasolu. Ei ole alati nii kerge suunata oma lapsi Eestis, kauplusse, Kaidlus, organisatsioonile omase positiivselt fanaatilisi eestilisusega. Eriti kuna tulevik on ebakindel. Sellepärast on põhjust meelde tuletada, et kõik see nõuab julgust siinses ümbritsevas omaette kindlas, nõndanimetatud rahva kodus, mis kutsub ümber rahvustuma. Veel enam julgust on vaja, et ema oma lapsi tiivustaks eesti perekondade loomisele kõigi nende psühholoogiliste kokku, põrgetega, tunnete maailmas kodus ja sõpruskonnas, mis see kaasa toob. Sageli kutsub see esile trotsliku reaktsiooni laste juures valu emale, kes näeme ta pingutused Eesti traditsioonide edasiviimiseks sugugi ei ole hinnatud alati laste poolt. Praktilised kogemused näitavad, segaabielud on suures enamuses eesti rahva hulgast lahkumise teeks. Sealsamas on aga lastele sageli omane enesekindlus elukaaslase leidmisel, kus rahvuslikud müürid peetakse tacurluse tipuks. Lapsed saavad omal nahal kibedaid kogemusi muretseda või ümber rahvustuda. Mõlemal juhul on emal valus. Üks ja teine tuleb ema juurde tagasi, et troosti otsida ja ema võtab ta lahtiste kätega vastu. Palju rasked. Peaaegu traagilist peitub ka selles, et olla eesti ema paguluses. Need olid mõned vaatevinkleid eesti emale, emadepäeval. See oli katkenud Enn Nõu esinemisest emadega tema puhul Eesti Majas 62. aastal ja Enn Nõu on lindistanud ka teisi oma esinemisi, ta on läinud koju ja pannud kodus uuesti magnetofoni käima. Aga tema suures arhiivis üks väga oluline lindistus on tehtud Eesti Maja Stockholmis. Vastakuti olid kirjanikud ja poliitikud. Ja kirjanikest nimetaksin niisuguseid nimetasid nagu Arvo Mägi Helga Nõu, Ilmar jaks. Ja seal oli üks põhiprobleeme oli, kuidas suhtuda Nõukogude liitu. Mis teha selleks, et Eesti vabaks saaks, nagu Enn nõu alati on rõhutanud. Eesmärk Eesti vabaks oli, kõikidel ühine selles vaidlusi ei olnud. Siin aga on huvitav jälgida, missugused on teed ja vahendid, mida üks või teine õigeks pidas. Olen siiski sellisel arvamisel, et ilma sõjalise konflikti ta Nõukogude Liidu ja ütleksime siis Euroopa küsimuse ei lahene ja sellepärast, et ma ei ole kunagi palju näinud siiski, et üks reziim nii-öelda nüüd on läbi see ja eriti nii hästi üles ehitanud, ennast kaitsnud asi nagu Nõukogude Liidu omaks. Minu isiklik arvamine on, et see peab siiski sõjaliste jõududega toimuma, teame diktatuur, ses riigis olla sõjaline valvejõud niivõrd, vähemasti kontsentreeritud, et seal enam sisemiseks revolutsiooniks naljalt ei ole, võimalust võib rahulolematust tulla, võitlus, see likvideeritakse ja siin peab siiski kusagilt nagu väljas see jõud tuleb. Ja me oleme ju harjunud aastate jooksul nüüd nägema, et nagu oleks lääne Pontrahhina. See on muidugi üks võimalus, aga mees ju vihjas sellele, et see ei ole sugugi võimatu. Et see sõjakolle, mis praegu on Aasias, kandub üle siiapoole, siis kuulsite Ameerikast. Sõjaminister ütles ju, et tuleb taotleda sõbralikumat poliitikat kommunistliku Hiinaga ja kuna see kolme superriigikolmnurk siiski püsib, siis ei ole ju sugugi võimatu, et vastuolu läheb sinna. Täiendavalt on veel lühidalt selles küsimuses sõna. Vormil on ju väga lihtne küsimus ja Uibo, mul on kahtlemata oma väike tagamõte, küsimus joovad või 44.-st aastast peale. On ju kõige aktuaalsem küsimus, esimesena esitas, sest selle küsimuse vastamiseks on on nii v kirjanduse kui ka poliitikute üldse kõigi aegade kõigi maade eksiil poliitikute juures üks väga ühine iseloomulik psühholoogiline tagapõhi ja taga põhimis täiesti erinev. Kuidas lääne avalik arvamine sellesse küsimusse suhtub? Seesama küsimus, mida siinsamas ruumis õige hiljuti jaaksoni külastuse puhul kohe arutati, küsiti, jaga praegu on sul Jaakson ei andnud sellele vastus, mis oli ka tüüp, milline võiks ütelda ka eksiil diplomaatilise esindaja Rego probleemi koguvatsioon, nimelt järgmine. Õieti vastupidiselt margi väga selgele ja julgele positiivsele deklaratsioonile kõiki eksiili praegu maailmas südamikud tegelikult alati lähtudes 44.-st aastast peale nii vabastamise või konflikti sisemiselt defineeritule, sõjalise poliitika lahenduses, seda ei öelda välja sõja perspektiivitu on kohutavad, aga eriti eksiil ajakirjandust jälgite lätlastest, Ukraina lastele või ükskõik siis on see kõik, see täpselt punase joonena läbib eksiil ajakirjandust ja eksiil poliitikutel väga arusaadav, et sellise järsu lahendamisega, mille taga on vajadusel ajalooline kogemus pikkades sajanditest, esimene maailmasõda, kahvli lahtine, teine maailmasõda juba normaalne Mõtvali Pedasi 20 aastat edasi uus generatsioon, kolmas siis neljas, viies. See on lihtne ajaloost välja tuleb ajalooõpikute kaudu tulnud gradatsiooni ikka muudatustele ja siis muudatus muidugi eksiilpoliitiku viib kodumaale ja viib hinda, mida ta tohutult tahab. Trutu režiimile. Lääne, eriti ameerika ühend heiti poliitika lähtub lähtute, sest sees vabastamise poliitika, mida tohutu ahnusega ja mida eksiilis kinni haarasid ja oma oma oma mentaliteedi, oma oma, oma lähtekohtade aluseks võtsite. Kõigele episood, nagu te teate ainult ühes, 56. aastal, seitse-kaheksa kuud, ainult kus ta alles. Ja tookord no sellega sellega välja tuli, valimisvõitluse ajal kohe kadumas. Üldiselt on siiski Ameerika Ühendriikide välispoliitika aluseks on nimetatud piiramise konteinerpoliitika algusest peale algusest peale seda doktriini ei ole kunagi tahtnud aktsepteerida eksiil ühiskond ja, ja selle väärtuna otsinud kõigilt teistelt opositsiooni teelt igasuguste gruppidega ekstreemsed grupid vahendaks teedegrupi ja ameerika tohutus kontinent, ei ole mingit raskust lõpmatuseni materjali leida igasuguste Eravia poole era ja ekstreemsete, mitte gruppide mentaliteedi, kes ikka mängivad nii-öelda konflikti sõjalise konflikti mõttekäiguga ja seal taga siin kirjandus, mitte-eestlaste jõugud eesti kirjanduses, vaid kõigi eksiilis kirjanduses, see siin on konflikte soovimise vahel ja degeneriaati vahel. Ja ma ütlen ainult seda, et tüüpiline eksiil ajakirjanduse väga harvade leiate, et tegelikku lääne suurvõimude tegeliku poliitika kirjeldamist või analüüsi üldse aastakäigud läbi vaadata ikka eesti lehtedest väga harva leiate tegelikkuses seda ametit praktilise poliitika detamiste, mida Ameerika tegelikult inimestel seda küsimusele ei vastata. Praegu on sul siin see poliitikakraat pikka aega kahjuks suhtlemise poliitjärelikult eksiil poliitikuid, eksiilorganisatsioonid teeks võrdlemisi targasti, kui nad ka selle võimalusega arvestades kõiki võimalusi kasutaks praegu ametlikult rakendatava suhtlemise poliitikat raamides, kui selle aspektiga üldse ei arvestada eksiilpoliitiku ja eksiilorganisatsioonide kiida tuppa mängust välja, nad muutub isegi mõnivera naeruväärseks. Lindistasid Eesti raadiosaated, ütleme ka muusikasaateid ja kontserte. Mis eesmärke siis oli? Muusika meeldis mulle need laulud ja ma valisin seda muusikat, mis mulle meeldis, eks ole, aga muidugi ka, kui midagi Tubinas mängiti ette või niimoodi, nii et keegi siis ma pidasin oluliseks, tähendab, aga muidugi kogu aeg oli see rahvuslik kultuur oluline, ütleksime niimoodi. Nii et laulu ma kogusin. Kas oli ka niisugune tunne, et kui see kultuur ja keel kaob, et siis minu arhiiv on ka üks oluline märk? Maas üldse võiks ütelda, et see väike naiivne lootus anname mõtte, tähendab, et peab alles hoidma Eesti kultuuri ja tervelt meie olemist umbes nagu viimane Mohikaanla, nii et, et kui, kui meie oleme surnud, siis ikkagi keegi kuskil leiab veel mingi jälje, et olid niuksed imelikud looma nagu eestlased. Lõpuks sobib küsida veel puht mõningaid arve. Kui palju teil on helilinti, mitu ketast, mitu tundi on, kui palju on filmi, kui palju on video? Helilint on üle 70, igaühe peal on seitse tundi, nii et see on ainult korrutada, tuleb kuskil 500 tundi, siis on kassett, Ta on ka, aga need on uuemaid ja neid on, neid on kuskil 50, nende peale on siis 90 minutit, mis on. Kui me räägime filmimaterjalist, siis selle ma olen üle kandnud videolintide, et oleks, oleks kergemini kasutatav, aga filmitud materjal kuskil 30 tunni ümber ja see on päris palju varustus kitsas filmilikuna iga film oli neljaminutine omana filmis ikka väga palju. Videomaterjali on meil umbes 1500 linti ja need on siis kolme nelja tunnised lindid, eks ole, nii et see on siis ainult korrutada, me räägime siin kuskil ligemale 5000-st tonnist ja siis sellest, mis eriti Eesti osa on seal siis umbes 1000 lint. Kas jätkata seda tegevust või olete nagu öeldakse, ennast juba nagu koomale tõmmanud. Helilindistuste osas ma ei ole enam Eesti raadiost, esiteks ei saa raadiost lindistada sellepärast et see on internetis ja mulle niisugust tehnikat mõned aparaadid saanud sellega ühendada. Nii et ma olen lõpetanud ära kuskil 94 umbes peale seal tuleb seda materjali, nii palju on siin olemas, niiet pina sõnana oluliseks. Viidio taas on niimoodi, et Eesti materjali ma kogunik edasi ja mul on tuttav siin Iisraeli, kes lindistab järjest ja see materjal pealsele vajalikesse televisioonil vahetevahel laenata, sest neil omal puudub osa. Nii et see käib ja siis intervjuus ja ma olen teinud mõned ikkagi veel ka nüüd tuleb heli koosliiduga kaasa ja siis ka olen teinud ka helilindistusi, mõned näiteks saksa margaga ja mõned, kui on kellelgi vaja olnud nüüd seoses selle tyhja pagulusvalitsuse raamatu osas, et seal tagapõhjamaterjali muretseda. Nii et mingil määral käib see ikka ikka edasi, aga võib-olla mitte. Samamoodi ma rootsi keeles kogusin kõik, mis puudutas Eestit, umbes hakkasin peale, minul tuli esimene lindistada 78 ja üsna täiuslikult see olemas, kuni kuskil 90.-te alguseni tuleb Eestist nii palju, et nüüd ma ja, ja peale selle on mul nii palju Eestis, et ma ei saagi, ruttasid jäävad jälgida ja ma ei pea seda sama vajalikuks. See oli siis teine osa saates, kus väliseesti kirjanik Enn Nõukogu tutvustas oma kultuuriloolist arhiivi, mida ta Rootsis aastakümnete jooksul Uppsalas oli kogunud. Saate toimetaja oli Martin piiranud.