Poiss ja teised ausambad sadade mälestusmärkide seas, mis on pühendatud vabadussõjas võidelnud teleon ka üks, mis on nende seas kuidagi eriline, tan habras, ta on õhuline. Ta ei ole massiivne ja raskepärane nagu teised. See on Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestussammas, kes langesid vabadussõjas. Niinimetatud poiss, nii hüüdsid seda reaalkooli poisid tundsid seda ka teised. Ja nüüd tänases saates räägimegi nendest tähtsamatest vabadussõja monumentidest. Stuudios on ajaloolane Kaupo Teemant. Kuusalu oli üks esimesi, see oli 1021. aastal teine Narva-Jõesuusse. Ja kolmas pandi püsti Rõuge metsa k 1921. Ja kui nüüd rääkida vabadussõja monumentidest, siis viimane pandi vahetult enne juuni Kusjuures ja see oli 40. aasta suvel juunikuus valmis Juhan Raudsepatöö Eesti kaitseväe kalmistul. Mälestussammas sai valmis, aga Ta jäi avamata, millal ta 50. aasta paiku hävitati ja nüüd on tas uuesti taastatud. Kas me räägime kõigepealt Konstantin Pätsi monumendist Tahkurannas? Kui ma õieti mäletan, siis avati 1939, tal oli halb, enne tuli vihmasadu mürinal peale ja ta lõhuti 1940-l taasta 11. augustil, sellest teatati ka avalikkusele. Rahva hääles oli artikkel töötava rahva kurvaja ausammas kisti maa, kuidas rahvas läks sinna siis kohale viis kilomeetrit jalgsi Talle panti, siis dünamiit alla lasti õhku ja siis pärast veel lauldi pidulikult internatsionaali. See juhtum fikseeriti rahaga politsei aruandes, et niisugune asi tähendab, nüüd siis toimus. Ei ole nüüd mul täiesti selgust, kas see oli omaalgatus või anti kusagil seda näpunäidet, kas anti mingi nõu. Aga nii ta toimus ja muidugi teame, kuidas seda taastati. Muinsuskaitse selts võttis selle oma südameasjaks, ta pidulikult avati ja mul on võimalik mainida seda ka et kaks revolutsiooni pula mutikest ola ka Lauristin ja Alma Vaarman kahtlesid, et kas ega ega maksab teha ja panid enda tiitli teks põlised eestimaalased. Selle ausamba taastamise ideega tuli välja Trivimi Velliste huvitaval kombel Pirital jaaniõhtul ja see oli aastal 89, nii et ümmargune tähtpäev oli siis. Jah, nii ta langes ja nii ta tehti. Ja kui ma õieti mäletan, siis veel tolle jõuti väike lõhkeaine ka panna enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist alla. Aga nool, eritised see nüüd ei rikkunud. See oli üheksandal mail toimus niisugune aktsioon. Punase võidupüha auks. 1989 kui hakati taastama pärast seda aktsioonise pärast seda plahvatust, siis on osavõtjad kurtnud, et siis oli nagu niisugune vaimustus või joovastus oli üle läinud. Sinna läks ainult paarkümmend inimest seda ausammast taastama, seda korda tegema. See oli pettumus korraldajatele. Kui ta siis taastati nüüd uuesti, siis olid, ma olin kaasa võtma jaak oli ikke koos seal sadu sadu ja sadu inimesi ja see oli suur rahvuslik, siis vooria, mis muidugi sai olla lühiajaline ja selle aja jooksul ikka jõuti ka väga palju siis taastada, välja tuua, tagasi panna. Ja see oli väga suur töö, mis seda vaimu ürituse ajal jõuti ära teha. Ma arvan, et praegu see enam nagu võimalik ei oleks, siis vaimustas obliga paljuski meil lahtunud On olemas osavõtjate meenutusi, üks inimene mäletab, kui ta lapsena esitas Konstantin Pätsile niisuguseid pöördumisi sellel tseremoonial. Jaa, Konstantin Päts võttis sellest aktiivselt osa sellest tseremooniast. Aga Johan Laidoner vist ei olnud oma ausamba avamisel, mis toimus Wiiralt siis Mustla tee ääres Viljandi lähedal? Klauljonärilige tunduvalt tagasihoidlikum mees ma toon niisuguse näite, kui mõned materjale lugenud, et toimus Eesti sõjaväe marsside Kurs, keegi tahtis panna laidurali nimelist marssi ja ta oli sellele nii otsustavalt vastu, et minu nime sinna ei ole vaja panna. Aga peaasi, et Eesti sõjaväe tuleks, suvistab siis marssedalama, nendest dokumentidest lugenud. Nüüd, mis puutub kindral Laidoneri, siis idee temale ausammas püstitada see kerkis 36. aastal juba päris kiiresti, 37. aastal toimus tseremoonia, kus siis 23. mail see mälestusmärk avati, tema sünnitalu kohale sünnitalu ei olnud säilinud. Ja oli ainult see puu oli säilinud ja edasi tahaksin öelda, et viiendal septembril lasti juba õhku ka Laidoneri mälestussammas ja tükid jäid alles. Ja peale sõda veel või 60. aasta paiku neid pildistati, neid tükke tekstidega. Ja mul on isegi ükskord sünnipäevasel paar fotot nendest tükkidest tükkidega Portotilist kingiti ja, ja nüüd need on leidnud kohases Laidoneri muuseumis, aga enne Laidoneri ausamba õhkulaskmist juba 19. augustini hävitati ka õhtuhämaruses Pilistvere mälestussammas. Kohalikud punased kiskusid selle siis maha. Millele see Pilistvere mälestussammas oli pühendatud? Vabadussõjas langenute ära, aga ongi huvitav, et kohalikud siis võtsid selle asja ette, aga näiteks ka teada, et Laidoneri mälestussamba hävitamise korraldas Mustla linna linnapea. Jah, ma jäin sinna lähedal, olid seal küll, see on õige plakatid nagu rahvast moraalselt ka sellele ette valmistama. Ja üheksandal septembril Ki avaldati rahva hääles selline artikkel et tallima sauna töötajad oma koos võtsid resolutsiooni vastu, et kõrvaldaks kõik mälestusi, hambad ja ausambal, mis on kodanluse poolt püstitatud kodusõja siis töölisklassi veristajate mälestuseks. Selline otsus võeti vastu, seega nüüd siis ase, siis avaldati lahkhääles, see oli nagu eelakord. Nüüd mul tuleb siis p meelde. Siis öeldi, et seda ei või ka omapead teha, vaid tuleb organiseeritult liik ei tea nii nagu tuurses Nõukogude sotsialistlikus vabariigis ja järgmine oli siis 20. september, kui siis tõrvas tõmmati see kuju maa ja teriti lähedal olevas vene jõkke ning muidugi see väga vihastas tolleaegseid aatelist isamaalasi koolipoisse, nemad siis sinna lähedusse kaevasid augu, siis peitsid sinna ära. Ja see õnnestus, seda ei leitud ja see säilis. Jah, vahepeal peale oktoobrit või siis mälestussammaste mahavõtmise tuvi, nagu vaibus, me räägime aastast 40 ja uuesti puhkes 41. aasta juunis tult peale küüditamist, seda nagu üle-eestiliselt. Jaga Otepää punased juhid, nimesid pole mul meeles, tahtsid seda siis õhku lasta ja pöördusid siis abipalvega kohaliku väeosa venelasest komissari poole, lõhkaa neid mehi ja, aga komissar oli uskumatult resulu, näe ja ütles, et see on barbaarsus. Nuudei on teinud suuri edusamme, Nõukogude Liit on kultuurne riik ja vana väärtusi tuleb ka hinnata. Ta loetles mitmeid nimed, kes on siis vana väärtusi kõrgelt hinnanud ja ütles, et kes tuleb siis mälestussammast õhku laskma, selle lasen oma käega maha. See on omaette uskumata lugu. Aga see avaldati saksa okupatsiooni ajal kohalikus ajalehes Otepää teataja. Neid meil ei pruugi selles mitte nüüd kahelda, leidus selline komissar. Ei tea, kas sellel komissarile pahandusi tulite? Oi, seda ei oska öelda, siis sõda tuli siis peale Taali venelasest komissar ja selle kohta andmed puuduvad ja sellega muidugi puuduvad. Nii et me peaksime rääkima kõige tähtsamast ka kunstilises mõttes kõige kaalukamast monumendist, mis praegu taastatud Tallinnas reaalkooli kõrval. See monument oli pühendatud Tallinna õpetajatele ja õpilastele koolipoistele, kes langesid vabadussõjas juba sellest, et siis 21 esimene monument. Kuidas oli selle monumendi tekkimise lugu, see tekkis küllaltki vara. Ja sellega nagu tahestiisis tähistada langenuid, õpilasi, õpetajaid, sest noorte osa vabadussõjas oli ütlematult suur ja eriti kõige raskemal ajal, kui väga paljud üldse kahtlesid oma riikluses võitluses suure puna Venemaast, siis need olid just need haardelised eesti noored koolipoisid, koolipoisid ja on ka sobi seda mainida. Et kui vabadussõda lõppes, siis riigikogu otsusega ja Laidoneri käskkirjaga üle 400 õpilase õppursõduri said prii kooli kuni kõrgema kooli lõpetamiseni ja edasi võime öelda jah, paljud hiljem kõike lunastasid ka seda oma elu ja vabadusega. Seda tuleb siis rõhutada seal üks õnnestumaid monumente, mis tehti teda, pidas õpilaskond pühaks. Tila pidas pühaks ka linna elanikkond. Ja nii nagu on erakordne see mälestussammas Tallinnas reaalkooli kõrval on erakordne ka sellest saamislugu. Ja siin ma refereerin lühidalt Märt Karmo raamatut pealkirjaga Ühe Vabadussamba lugu. On huvitav, et idee õpilastele ja õpetajatele mälestussammas püstitada tekkis juba siis, kui lahingud ei olnud veel lõppenud. Aga tegudeni jõuti muidugi mitu aastat hiljem. 26. aastal otsustati, et ausammas tehakse mitte Eesti, vaid Tallinna õpetajatele ja õpilastele ja mõeldi, et tööpakkumine võiks anda skulptorite le Juhan raudsepale, Antons tarkofile, Jaan koordile ning Karl Burmanile. Mehed tegid tööd valmis ja et iga mees saaks tolleaegses vääringus 200000 marka, kui nad selle töö on esitanud. Ja tuligi nii välja, et Jaan Koort oli töö küll valmis teinud, küsis ka, millal tuleb esitada siia, kuhu tekkisid aga mitmesugused vastuolud, on isegi üks kohtuprotsess, Jaan Koort, pooleldi põgenes Austraaliasse ja kuidas sealt tagasi tuli, siis selgus, et see töö oli läinud teisele ehk nagu ta ise kommenteeris asja pärast. Tuleb välja, et langenud õpilaste ja õpetajate mälestussamba komisjon on minu ärasõidu ajal samba Ferdis anna mehe teha andnud. Mulle üle miljoni marga vastu peksa. Niisiis, Ferdi sana mees sai ülesande, hakkas seda tööd täitma ja meil on olemas ka selles raamatus kirjeldus, kuidas toimus selle töö modelleerimine. Eeskujuks oli õpilane Harry Normet Noymanskraht Tallinna poeglaste kommertskoolist. Ta oli ka ise sportlane, teisest küljest oli ta ka kunstihuviline ja Ants laikmaa õpilane. Nii et ta läks siis sama mehe ateljeesse Tallinnas Kadriorus. Ta kirjutab oma mälestustes, et väga raske oli seda ette nähtud poosi hoida. Keharaskuspunkt oli nagu vales kohas ja ta ei suutnud isegi viis minutit selles nõutud seisus püsida. Pärast seda tuli puhata, niiet külmas ateljees sai poiss kõvasti higistada. Vahepeal käis kujur tema juures kompimas tema lihaseid, kas pinge on ikka õige? Nii sai siis see kuju küllaltki kiiresti valmis. On teada. Ferti Sanna mehel oli ka teatud perioodil kavatsus teha kolmeliikmeline figuur jäädiaga lõpuks ühe juurde. Ja järgmine oluline etapp asja juures oli, oli tarvis leida materjali selle kuju tegemiseks. Oli teada, et Peeter surve mälestussambast oli osa järelejäänud pea ja jalad olid järel ja nii mindi siis sõjaväearsenali, sealt saadi need käeosad. Siis oli tarvis veel inglistina juurde osta ja nii saadigi materjal, millest see kuju valati. Aga sellega ei olnud muret selle ausamba ümber veel lõppenud. Oli ette nähtud, et toimub pidulik ausamba avamine 13. novembril 1927 kell 12 ja eelmine õhtu oli olnud veel ilus sügisilm. Selle päeva hommikul kell neli aga hakkas tugev põhja-kirdetorm koos lumetuisuga. Tormi tugevus olevat olnud 10 palli ja siis on teada riigivanema adjutant, major krabi küsis hommikul veel, kas riigivanemal on tarvis välja tulla, kas ausamba pidulik avamine ikka toimub? Kutse, Darlid, aga välja saadetud inimesed olid tulnud ka mujalt, mitte ainult Tallinnast ja nii toimus siis metsikus tuules ja tormis pidulik tseremoonia mis kestis poolteist tundi, kus siis koolilapsed oma vormimütsidest külmetasid. Tseremoonia sai peetud ja nii Avatise ausammas. Ja järgmine olulisem etapp selle ausamba minevikus on 1940. aasta 23. september, kui hommikul tulid töömehed seda ausammast ära viima. Need olid küll eesti mehed, siit räägib juba edasi ajaloolane Kaupo Teemant. Lihtsalt tuldi ja õpetajad olid pandud juba uksed lukku, läbi akna tuli suur Prodistiga, kisa visati tindipotte ja muidugi olid miilitsat kohal ja rahvast kogunes sel puhul üllatavalt palju. See oli midagi ootamatut ja siis tahaksin öelda ka seda, et paljud tüüp, noored kaotasite oma vabaduse oma elugi selle protestiaktsiooni pärast hiljem viidi siis sinna lilli, seal oli siis valve väljas ja mina siis tahaksin rääkida nüüd neljast Eesti meresidemeest, kes, kui oli kuju maha võetud, raba seal võib öelda, avaldas siis meelt, kes tulid ja andsid vabadusalusele au. Neljast üks oli ebakindel. Tal oli niisugune kriminaalne minevik ja ta siis oma naha päästmiseks rääkis rohkem kui vaja, siis oli. Aga nendest kolme taansis nimetada, Need olid ortosepp, Boris Treiman, Richard Pajusoo, nemad ülekuulamisel olid väga otsekohesed, küündisid meile ei meeldi, et see Pametnik maha võeti ja nüüd nende ülekuulamine pandud kirja äärmisel siis Gunnar oli, kus eesti keeles. Ja üks nendest siis Pajusa ütles, et varsti oleme jälle vabad ja enne kui lehed langevad, on Eesti jälle siis vaba ja Otto Sepp ütles. See pandi üles vabadussõjas langenute mälestuseks ja seda ei või nüüd puutuda. 28. novembril toimus punalipu siidise laevastiku sõjatribunal plis kohtuistung, kinnine kohtuistung ja Need noored kolm noort käitusid väga soliidselt ja tahaksin tuua ühe kaebealuse selle ortosepa arvamus. Ma tean ajaloost, et iga välismaine sissetung ei too midagi head. Meie eestlaste oleks ühtemoodi alb kui siia tuleksid meie maale sakslased, venelased või siis inglased. Kohtuotsus oli karm, aga enne siis räägiksin veel nende miilitsameeste tunnistustest, sest need on ka huvi kuvad. Üks nendest oli Jossil Smaager, kes ütles, et kokkutulnud 2000 kuni 3000 inimest võib-olla seal mõningal määral liialdatud, sest kohtualune Treiman arvates oli umbes 500. Miilits ei suutnud laialt siis neid ajada, nad olid tara riides, millises oli alles siis tekkinud ja käeParil punased kliendi teine miilitsamees, herr major, kott priid, saadeti ka miilitsavalitsuse sinna ja ta nägi, mereväelased tervitasid ausamba alust rahva au apluateeris neile ja hüüti, elagu eesti madrused ja füüsid peituda rahva hulka, aga võeti kinni ja oli kuulda ka laskusid. Tribunal küsiti laskuda järele, sepsis seletas, et miilitsamees laseb õhku neli, viis lasku ja kohtuotsus oli selline. Treiman 10 aastat vabaduskaotust. Sepp ja pajusaar kaheksa aastat. Vabadus kaob just see kergeusklik ja oma naha päästja, kelle nime ma ei maini, sai seitse aastat ja peale selle said nemad neli-viis aastat veel õiguste kaotust. Teed süüdi mõistetud Eesti meremeeste saatus ei ole teada, nad kadusid teadmatusse. Nad puhkavad tundmatutest kalmudes ja ma muidugi ei oska öelda, kas need kalmurdon siin Tallinna lähedal kusagil või jõuti naad viia ära Venemaale võeti kinni ka üks kooliõpetaja poolg Hans laia, see võttis noa, et lõigata autokummid läbi, et milliselt, ei saaks neid magusaid ära viia, aga siis autojuht, ka miilitsa ustav mees teenis töös tabletti siis kinni ja oma omakäelise seletusest mainib Mulla kommunism ei meeldi kollel endise valitsuse pooldaja ja mul on kahju, et vabadussõjas langenud õpilaste mälestussammas maha võeti. Sattusin hoogu ja tahtsin tegutseda, kui õige Eesti patrioot ja südames saama alati pooldama endist vaba Eestit. Ja Ta sai 10 aastat tuli eluga tagasi, lõpetas Tartu Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja temast sai tunnustatud arst, aga nüüd läheme selle kuju saatuse juurde. Seda kuju ei jõutud hävitada, ta oli seal tööhoovis ja kohe 28. augustit, kui üks okupatsioon oli vaheldunud, teisega toodi ta juubelduse saartel tagasi oma kohale pandi siis püsti, tehti pildid temast ja hiljem tehti ka siis palus ja Ta jäi veel peale seda oma kohale ja 48. aastal kadus ta siis jäädavalt. Ja tõesti, see mälestussammas oli püsinud kauem kui teised, selle üle isegi avaldati imestust, oletati, et see on järjekordne Nõukogude organite saamatus ja lohakus, kuni 48. aasta kevadel võttis asi pöörde. Toimus mingisugune keskrajooni kolmas parteikonverents, kus sellest räägiti. Ja siis oligi nii, et heakorratrusti mehaanika pargi mehed kavandati ühe tööpäeva lõpus välja ja on teada, et autojuht Helmut Luik järv, kes sõitis muide saksa trofee autoga, millel ees olid rattad taga. Caroomikud sai siis ülesande saita reaalkooli juurde. Asi sai selgeks, milleks sõideti, mis oli eesmärk. Aga endine Saksa sõjaväemees Helmut Luik, härra reageeris kiiresti. Ta sõitis oma auto esimeste ratastega mingisse auku ja tegi näo, et seda autot sealt ei ole enam võimalik välja saada. Nii et see töö tuli ära teha. Sadamatehase vene rahvusest meestel. Koju võti üles tõsteti kraanaga auto peale viidi sadamasse ja tõenäoliselt sulatati üles. Kuju taastati 23. veebruaril aastal 1993. Ka sellele eelnes rida olulisi dramaatilisi sündmusi. Olid suured vaidlused, kas kuju taastada või teha vanumendile monument, sest et kunstiteost ei ole võimalik taastada väitsid oponendid. Lõpuks jäi peale aga seisukoht, et kuju taastada ja üks argument oli ka see, et see kuju oli skulptor vanamehe üks kõige olulisemaid töid tema pikalt kunstniku teelt. Nii siis on see kujunenud taastatud ja nüüd me anname sõna veel Helle ajaloolasele Kaupot eemantile. Ma tahan siis kasutada võimalust ja öelda, et Saksa okupatsiooniajal taastati mitmed mälestussambad, Virumaal avati siis veel 40 neljade suvel mälestushammas päris kohta hirmul momendil tähendab meelde kui Narva aga oli juba kuulda nüüd kahurite kõminat ja 40. aastal algas juba Nende mälestustahvlite peitmine ja peale seda omaalgatuslikus korras mõningad mälestussambaid lihtsalt siis kadusid ära ja siis uus mälestussammaste maha võtma. Mise hoog algas 50. aastate paiku ja minul on sisse või väljavõte ühest raamatust autor Veskimäe Nõukogude unelaadne elu ja seal oli üks lõik selline, et Nikolai Karotamm ja Eesti diviisi politruk arutavad omavahel Nende mälestussammaste asja ja Karotam ütleb diviisi poliitülemale alguses raadikule et aprilli keskel võtame niinimetatud vabadussõja monumendid ühe hooga maha ja kui veab siis tekkima segaseid meeleolusid, siis tuleb anda tuld, paratamatu see, aga siis venis. Jaan siis väljavõte EKP büroo istungist, kus ka mõnel määral idealiseeritud vares annab nõu, vaja on, et eesti rahvas ise algataks mahavõtmist näiteks Eesti NSV viiendaks aastapäevaks. Eesti korpus võtku maha. Nii ettevalmistusi tehti nüüd Anno juva mälestussammaste taastamisest möödunud üle 10 aasta enamus on taastatud üles otsitud, tagasi pandud, on avatud uusi mälestustahvleid, sambaid ja mõni mälestustahvel on avatud kolm korda ja ma tahan loota end nüüd lõplikult ja igavesti. Nonii me rääkisime siis mõne mälestussamba saatusest keerulistel aegadel. Stuudiokülaline oli ajaloolane Kaupo Teemant ja küsitleja rollis oli Martin piiranud.