Tänaõhtuses maailmapildi saates räägime natukene ajaloost, räägime natukene kultuuriloost, stuudiokülaline on kirjanik Olev Remsu. Põhjus on see, et sa oled viimasel ajal tundnud huvi ajaloolise materjali vastu ajalooliste isikute vastu ja ka, ütleme situatsioonide ja, ja noh, suundumuste vastu, nagu tänapäeval öeldakse. Ja ajendiks on see, et sa oled kirjutanud ühe raamatu, õigemini see raamat on nüüd jälle ilmunud, on Juhan Liivi armastuse valu. No üks tegelane on siin selge selle pealkirja põhjal selles raamatus on mitu niisugust lühikest ajaperioodi 19. sajandi lõpust ja 20 sajandi algusest viienda aasta revolutsioon on seal üks oluline episood, aga teksti valmimine siis on ka omaette stoori, mis vajab kommentaari. Millal ja miks sa niisugust asja hakkasid kirjutama. A, kui lõpetasin selle kinokooli Moskvas, siis ma tegin diplomitöö ja tollel oli küllaltki niisugune moodne, võiks öelda ja ilmselt on see praegugi niisugune moodne sõna viimane sõna nagu kannatav kunstnik nagu kunstnik, sajakunstnik, kes on tegelikult geenius ja keda siiski ühiskond nagu ei tunnusta ja nii edasi. Seal oli sellisele hoiakule, me teame väga hästi nagu mingisugune poliitiline, ütleme, sisemiselt õige tellimus, sest nahke Sikkalid, Nõukogude kuulsad kunstnikud, eriti Moskvas, eks ole, eriti filmikunsti ümber ja nii edasi. Niisiis mina mõtlesin tähendab Moskvas olles, et kindlasti meie Juhan Liiv on täpselt see, keda siis ajastu ütleme, möödunud sajandil algus, esimene kümnend ja teise kümnendi viimane pool ei tunnustanud, kes oli tõesti vaene, kes oli täpselt selline, nagu on romantikut ideaalgeeniusest ja ma siis kirjutasin selle TÖÖ tõlkisime kahe peale selle vene keelde ja see oli siis nagu minu diplomitöö Moskva koolis. Ja hiljem ma kirjutasin seal uuesti eesti keeles ümber ning sellest sai siis puhas mängufilmi stsenaarium, mille ma esitasin Tallinnfilmile Tallinnfilmi toimetusele. See lugu meeldis ja see lasti käiku ja ta oli üsna kaua käigus, ta jõudis isegi Moskvas, on mingisugused need. Tollal kinnitati ju kõik stsenaariumid Moskvas koos kinos ta jõudis isegi seal, mitu etappi seal Moskvas kinnitatud saada. Eestis režissööriks oli Jaan Tooming. Mäletatavasti oli see tollal noh, praegust sõna kasutada kultuslavastaja toonases Eestis kelle tipp teoseid vähemalt praegu hingevärinal näiteks minagi mäletan, aga loomulikult laval teatrilaval filmiga oli tegelenud, tal oli ka täispikk mängufilm kuid see oli küllaltki ebaõnnestunud tal ning see film ei saanud tema film tollal nõndanimetatud üleliidulise ekraani luba. Aga stuudiole tähendas majanduslikku kahju, sest Eesti tollal küll Eesti NSV kahjuks vaatajaskond ei olnud kunagi nii suur. Ta oleks Faha toonud tagasi ühele täispikale mängufilmile ning siin juba tekkis režissööri puhul tekkis kahtlus hiljem üks teine stsenaarium purjetas sellest mööda ning minu siis Juhan Liiviteemaline poeet stsenaariumi nimi oli poeet, jäi nagu Sis kõrvale. Kui nüüd veel sellesse esimesse etappi tagasi tulla moskvalast teoks, Juhan Liiv ei tekita niisuguseid tundeid nagu eestlase jaoks. Kui palju sul tuli seda asja seletada, neid meie olusid ja niisugust meest? Juhan Liiv venekeelses variandis oli ta natukene ka teistmoodi ja seal oli tõepoolest Eestimaalt rohkem seletatud ja nii edasi. Esialgses diplomide variandis see diplomid küllaltki meeldis minu Moskva õpetajale, kelleks oli muuseas Oscari laureaat Valentin Tšernov, ta sai selle filmiga Moskva pisaraid, ei usu Oskar isegi niimoodi parim võõrkeelne film USA ekraanil. Ma arvan, et ta igatahes stsenaariumi asjad olid asjatundja ja taga aitas mul siis noh, ühesõnaga episoodide pakkida. Sellesse stsenaariumi kirjutades teatavasti episoodid kirjutatakse valmis, pannakse nagu kaardid laua peale, siis soovitatakse järjekord. Niimoodi jääks siis seda dramaturgiat ja see on siis ja nende episoodide järjekord on selles. Kui see asi stsenaarium oli, oli siis noh, niimoodi valminud nagu siis teevad, noh ütleme Hollywood'i stsenaristid. No selle raamatu tegelaste hulgas on lisaks Liiviliga Vilde siis no episoodilisemalt Tuglas ja suits esimeses episoodis on ka Ado Grenzsteini Oleviku toimetaja. Missugune oli see maailm, kuhu siis maalt tulnud Juhan Liiv, noor algaja luuletaja, sattus algaja ajakirjanikuna, kuidas sa näed seda maailma? Tähendab, kõigepealt on mul juba ülikooliajast ja isegi varem keskkoreast on olnud tohutu huvi 1905. aasta ja revolutsiooni vastu ja ka varem ja hiljem vastu. No tõtt-öelda ma pean teda endiselt Eesti rahva poliitilise ja sotsiaalse aktiivsuse tipuks. Noh, võib-olla nüüd siis siin aastatel 89 kuni 91 tammega seda lage puudutasime ja võib-olla ka ületasime, ei tea, seda on raske mõõta, sest palaga sa sellist asja mõõdad. Kui salamisi oli ikkagi lootus, et kõik see asi võib korduda. Et 1000 905. aasta mudel kordub ja oleksid korduks õnnelikult. Ja muuseas nüüd tagantjärele vaadates tegelikult 80.-te aastate lõpul, noh nüüd juba möödunud sajandi 80.-te aastate lõpul üsna suurel määral, 1905. aasta mudel meil Eestis kordus loomulikult hoopis teises olukorras toonane pandi algus, siis oli sajandi lõpp ja nii edasi 85 aastat vahet ja muud asjad. Kuid kui me võtame struktuuridele etappidel, see oli kordus, oli väga palju ja kuni sellemaani. Et kui siis tulid Peloprozovi mustasajalised siin eestimaad 1000-ks viienda aasta detsembris Eestimaad maha suruma, verre uputama, siis olid ju muuseas, vene tankid olid ka Tallinna lähedal, aga noh, ütleme Jeltsin, Boriss Jeltsin, Venemaajuhina oli kahtlemata targem mees kui, siis Nikolai teine või krahv, kes noh, lasid siin eestimaalasele mässuverre uputada, Jeltsin seda teha ei lasknud, aga tulemuseks mõne vene solinisti poolt vaadates olid just Nikolai teine ja mitte parem, siis tulemuseks oli noh, Nõukogude lagunemine, Venemaa lagunemine ja nii edasi. Nii et kust keegi vaatab vot seda huvi kandes, et tegelikult millist tungi rahva sees on vaja, et mingisugune sumbunud ja läppunud õhkkond, mis kahtlemata on meie, siis nõukogude aega iseloomustas, et see muutuks selle vastu, ma olen ikkagi püüdnud otsida just mässudest ülestõusudest, põrandaalustest liikumistest mingisugust tuge ja 1905. aasta uurimine pakkus mulle väga palju ja esimene pilt siis krinsdeniga, mida sa siin küsisid ja seal väga-väga täpne, et toonane on just noh, ütleme islami kokku Leplaste või siis pilt nendest, kes sogases vees kalu püüavad, kes saavad kõik, mis nad tahavad, ükskõik mis tingimustes samas mingisuguse nagu ideoloogi või isegi mingisuguse mingisuguse sellise võitleja maski lamis Kreestenisse puutub siis tema muuseas meie jaoks meil praegu on hästi moodne sõna maitsekujundajad ja nii edasi ka tema maine on siiski Friedebert Tuglase loodud meil Ado Grenzsteini tema lahkumine siis Tuglase teos, Tuglas taunis seda inimest täielikult ja ilmselt ka mingil määral vähemalt õigusega ei hakka Grenzsteini noh, ühesõnaga krinstel oli mees, kes ütles, noh, ma ei tea, miks teda Nõukogude jupitatud venestamise ajal, miks teda siis kõrgustesse jupitatud, tema ütles muuseas väga kihvt vanaema selles rahvusjuhtkirjades, mis seal läbi mitmekümnelehe ilmusid, et kuidas see oligi täpselt, et mille üle me kaebame, meie talud jäävad alles, meie maa jääb alles, meie lapsed jäävad alles, me saame rääkima ainult teist keelt, kõik oli korras, Krismic kaevati, võiks teha, et loomulikult meile see mudeli ei meeldi istunud ja ma olen ka lahkrendsteriti igal juhul noh ühesõnaga Tuglaslikult käsitlenud. Kusjuures Liivi puhul ma natukene Tuglase kontseptsiooni või Tuglase loodud maine vastu püüan vaielda ja anda nagu teise lähenemiskud. Kreesteni puhul olen ma selle omaks võtnud. Mis sa Tuglase puhul sead kahtluse alla, Me räägime Liivist, kas sa tahad korrektiive teha ja mis suunas? Minu jaoks on küsimus selles, kas midagi on võimalik tajuda, tunnetada ja hinnata puhtalt näiteks mina võtan ette nüüd kellelegi täiesti tundmatu autori teksti, noh, ütleme seal igav liiv ja tühi väli või on see tähendab eile nägin ma Eestimaad ja nii edasi ja mul puudub igasugune informatsioon selle teksti autorist Maide, sellest tekst esimest korda. Kas ma olen võimeline hindama seda teksti adekvaatselt või vajan ma kellelegi abikoolis? Juhan Liivi lendab kõrgele renomee on kõrgele tõstetud, Tuglas tõesti selle esimesena kõrgele edasi vajama mingisugust abi ja teiselt poolt, kas niisugune hinnangu andmine on kikka õige, kes meid ikka volitanud hinnanguid andma ja mina siis püüda nagu eelarvamustevaba või siis maitsekujundajate suhtes Lumiste vaba Juhan Liivi, aga teiselt poolt jääb senine Juhan Liiv õigemini tema elu ja ka tema luule mõlemad, no ütleme, prosega loomulikult jäävad nagu õhku rippuma mingil määral seda hindamist ja hinnangut vaja ja eks me kõik oma sisemise maitsemootoriga otsustaja korteriga seda mingil määral teeme. Kuid tahaks niimoodi, et ei oleks seal võimatu muidugi, aga püüda elimineerida kõik teised hinnangud, mis on, olgu noh, positiivselt, muidugi Liivi puhul on valdavalt positiivsed, teisiti ei saagi, aga püüaks täiesti hinnata ja võta nüüd üksi, Liivi tekst oleks niisugune. Kas puhtalt ette ja vaadata, kas mina oskan teda hästi hinnata, kas mina olen, noh, nii palju tunnen kultuuri, nii palju tunnen kunsti, kas ma olen niivõrd tekstitundlik luuletundlik inimene, et ma suudaksin seda nüüd ütleme hinnata nõnda, et see mulle endale meeldiks. Nojah, see on niisugune teoreetiline võimalus, oleks niisugune magus võimalusena. Just nimelt seda ma olengi tahtnud, ühesõnaga ma olen püüdnud noh, ühesõnaga tõepoolest, Juhan Liivi Tuglasest vabastada. No ilmselt ei ole mul õnnestunud, ei ole võimalik midagi kellestki vabastada. No raamatut tagumisel kaanel oled, seal on ta, et Friedebert Tuglase peamiseks loominguks ei olnud tekstid. Tema suurus seisnes müütide ja kirjanike komponeerimises. Tuglase parimaks teoseks on Juhan. Nii no ilmselt olen ma siin natukene ikka liialdanud, nagu selliste reklaamitekstide puhul teha tulebki ja et mingil määral nagu tähelepanu tõmmata ja nii edasi. See on ilmselt noh, ma vaatasin, sul oli hääles vaikset irooniline toonia ins. Nathaniel, ma tunnistan, aga, aga kuskil määral on see tõesti nii, et noh, et Tuglase parimaks teoseks on Juhan Liiv, sest et noh, et kui poleks ikka Tuglas, siis vähemalt noh, ütleme aastal 1914 sealt edasi me ei oleks Liivi nii tõsiselt võtnud, sest ausalt öelda oli ta ikka toonastele kodanlastele, kellega ta algul oli siis ühes ajakirjandusmaailmas ja nii edasi, siis enne 1000-ks viiendat aastat ja ja sajandivahetusel, oli ta siis Tartus ja Viljandis ja ka mujal ühesõnaga ajalehti koos teinud. Kõik sellest seltskonnast oli saanud juba, eks ole, tähendab tohutu suured kodanlased, rikkad mehed, nad olid majaomanikud Tallinnas ja Tartus ja nii edasi ja eks nad vaatasid sellele noh ühesõnaga Juhan liinile ikka noh, mis mees sa oled ikka tähendab armetu ja nii edasi, päisel raha taskus on jälle nii, noh, eks sellist oli vaatamist ja noh, tal venda on kõrgemalt hinnatud Jakob Liivi, kes oli ikka tol ajal jah, tollal, kes oli, ikka tähendab korralik ametis ja ametis algul, eks ole, õpetaja pärast koguni linnapea Rakvere linnapea, mis oli väga kõrge koht. Ühesõnaga hoopis teine inimene. Aga näed hoopis nüüd meie teadvuse mällu või noh, meie esiplaan, Meil on tulnud seesama nüüd Juhan ma olen mõnikord vapustanud seltskonda ja ja olen teda võrrelnud võrdlemisi vähe maineka luuletajaga tatart tost kes on isegi kriminaalkorras vanglas istunud ja kes on just oma, antagu andeks mu abikaasa peksmisest seal istunud ja nii edasi. Ja ma ütlen, tegelikult Juhan Liiv oli tollasele seltskonnale umbes sama, et uskumatu, nii et et viimased võivad saada esimesteks, seesama kristlik müüt. See kristlik püüa on Juhan Liivi puhul siis teoks saanud, viimane on saanud esimeseks, aga seda teostanud Friedebert Tuglas. Selles oleviku toimetuses liigub veel kaks meile tuntud kirjameest Karl Eduard Sööt ja Eduard Vilde sööta niisugune väikest kasvu, uje, häbelik ja no küllaltki konservatiivne, sinu ettekujutuses. Tähendab meil olid selle raamatu presentatsioon Vilde muuseumis ning ma olen väga tänulik härra Treierile, Elem Treieri kirjandusteadlasele ja ka härra Oskar Kruusile, kes tegid mingisuguseid faktilisi märkusi ja just suhtumist ning ma olen täiesti kindel, et nemad teavad seda asja minust paremini. Eks ma olen mingil määral ka noh, niisugune kiirustaja ja nagu nagu teiseks ma kahjuks mingi teine maa alla ei saa. Kuid minu pilt niisiis Karl Eduard süüdist on just nagu sa ütlesid, niisugune noh nagu väike tegija, väike, aga usin tegija, kes kindlasti ei ole pahatahtlik, mis on tema suhtes pluss niimoodi ja lah lihtsalt alati suurte asjade juures alati üks niisugune väikemees, no see oleks ju, see on siis minu vaatevinklist Karl Eduard Sööt ning kui keegi selle vastu vaidleb, siis ma hea meelega tahaks kuulda. Mis muidugi Vildesse puutub, siis tema hoopis kõrgema suurusjärgud täht kahtlemata teda ei ole ka mitte keegi teinud kujundanud nagu Juhan Liivi temana, ühesõnaga mitmete põlvkondade jooksul Ennast ise teostanud kõigepealt täiesti üksinda oma oma sule kaudu oma ajakirjaniku titaalsuse kaudu, siis oma tähendab mahukate tekstide ajalooliste romaanide kaudu ning mitte asjatult ei ole nad olnud siis kõigil riigikordade ajal siiski kooliprogrammis. Nii et juba see näitab, et tegemist on ikka väga tõsise mehega. Kuid antagu mulle andeks, mul on niisugune tunne, et inimesena ei olnud just nagu kõige meeldivama härrasmehega tegemist ütelda, ega seal midagi ei loe, sest kirjaniku puhul loevad ainult tekstid tema Sist toodangu kvaliteet ei ole üldse tähtis, kas ta inimesena oli hea või halb, meeldiv või ebameeldiv. Kuid selles loos tähendab mina olen. Ma arvan, et seda asja nagu väljastpoolt sealtkaudu, vaata, seal on see mõnevõrra tähtis, nii et mulle isiklikult nii palju, kui ma olen lugenud ühte teist, ma olen lugenud selle Eduard Vilde kohta, kaasa arvatud tema sisse Teataja ja ja uudiste ja teisi neid kirjatükke, mida ta siis otse ajalehes on avaldanud siis tema revolutsiooni aegsed ajakirju kaakiale edasi. Ma olen kõike siis vähemalt sirvinud ja mõningaid isegi põhjalikumalt tutvunud. Mul ei ole ta jätnud inimesena kõige paremat muljet kahjuks ning seda muljet ma olengi siis püüdnud oma raamatusse panna. No ta ei ole ju negatiivses valguses sulle antud pigem niisuguse iroonilise, natukene kõikemõistva pilguga, kas hea meelega, võib-olla naistele väikese laksu annab pehme kohapeal aga tema niisugust avaramad, et pilku ja maailma asjadest üleolekut on selles tekstis siiski tunda, kuigi need esitused on ju tegelikult väga visandlikud, ega need ei ole ju väga sügavad ja, või väga niimoodi noh, nii keskendunud Hilda on ikka jalutuskepiga kõvakübaraga irooniline, võtab õlut, kui võimalik, on ja teeb oma tööd kiiresti hästi. Teeb kiiresti ja hästi ning ning tunneb kõike maailma tausta. Tead, mis toimub just näiteks praegu väga Vahemere maades, teab, mis Ameerikas toimub kõigega kursis ja jääb isegi, mis Hiinas toimub, muidugi Hiinast ei käinud, vaid ajalehtede kaudu, ühesõnaga sedasorti mees, kes võis iga asja provotseerida ütleme, tõeline ajakirjanik. Miks liiv ei sallinud Vildet? Seal nüüd tõesti nii see oli, kas ei sallinud või noh, mingisugune must kass oli nende kahe mehe vahel läbi jooksnud ning nahk, kuidas on, kui üks mees on ikka kuulus, üks mees teenib kõrget palka, üks mees on ilus, üks mees, kikilipsuga üks üks meest, et naised, eks ole, tähendab, kui ta kuskil peol käib Tartu linnas seal, eks ole, Vanemuise pidudel ja nii edasi neiukese, too Eduardikenes kätt. Teine on ikka see, et niisugune küsimus närib küüsi ja nii edasi peab ühesõnaga, kas teie luuletusi avaldatakse või avaldate, kas ta jutukest ikka avaldatakse ja selge on see, et nende kahe mehe noh, niisugune või ütleme tollal küll noormehe mõlemad olid 22 23 dollar, kahe noormehe teineteise läbisaamine, issa kõige parem olla. Erinevad mehed, erinevad eestlased, tunnustus tuli. Liivil ikka väga hilja, Vildele praktiliselt kohe. Nüüd niisugune nimi nagu Liisa koldeing, kutsar tütar, kellele siis sinu tekstis on väga palju ruumi pühendatud seeläbi, et liiv kirjutab talle armastuskirju, lootusetud armastuskirju. Me teame, et need kirja on säilinud, kultuuriloost teatakse neid üle 100. Paljud holding vastu kirjutas minu arust mitte ühtegi kohe mitte ühtegi. Tähendab, mitte ühtegi pole vähemalt säilinud. Siit on jah ka tunda, et ta on õnnetu. Ei tule vastuseks. Jah, ei tulevastaseid, nii et vähemalt pole mitte ühtegi säilinud ja ei ole ka teada, et oleks ühtegi kirjutanud. Nii et see on ühesõnaga siis täiesti hüüatus tormi hüüatus kõrbesse hala kõrbesse siis Juhan Liivi poolt. Need seal ei toimunud ka alguses mitte mingisugust niisugust tõmmet. Mingisugune kokkusaamine on, aga see on tõesti noh, kuidas nüüd öelda siis sky soiline armastus Juhan Liivi poolt aga väga valus ning noh, päris aus olla, noh, võtame selle samasse, tähendab siis naisterahva vaatevinklist kui noh, ikka mehel korraliku riided seljas ei ole, raha ei ole labialaseks, eks kingin edasi lapsi ülal pidada ja nii edasi. Ega ta ei taha minna teda isegi tänaval taga kõndida, rääkimata altari ette minekust ja noh, see asjad kõik nad nõnda säetud ja ega, ega tänapäeval ei ole parem, et sa võid olla tulevikus võid geniaalne luuletaja olla, aga olevikus naine sinuga ikka kohvikusse ei tule, kui see noh, hästi standardisse. Mõnes episoodis on liiv väga asjalik, väga sihukese terava mõistusega ja vaheda mõistusega esimene vabakutseline kirjanik, nagu teda mitu korda nimetatakse teisest küljest need kirjad on väga, no ma ei tea, pateetilised lapselikult väga õnnetud, kas need on võetud nende tegelike tekstide järgi, valed sa need ise komponeerinud. Kõik kirjad on kõik tegelikult ühesõnaga ma olen neid ainult kokku viinud sündmustikuga ja siis need lõikude kaupa vahetanud. Et kui Liivsel põletab oma käsikirja, et siis ma kaotasin kõige kallima asja, ma kaotasin sinu juuksekihar, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi. Sellega ma olen neid ajaliselt kokku klappinud, ütelnud ning seda juttu siis kirjade sises toorid, kirjade sisest. Ma olen kokku klapitada, kuid kirjeldasime, ühtegi sõna muutnud ja mitte ühtegi lauset ei muutnud. Niisugune suur kirjanik kirjutab nii haledaid armastuskirju. Nojah, mis sa teed, ta oli, noh, ühesõnaga ta oli, ta oligi niisugune. Vot see ongi üks üks asi, mis tähendab Tuglase müüdi vastu ja miks noh ühesõnaga mul hakkab seda ikkagi, kui ta on kirjutanud ikka sadu selliseid kirju ei osanud, kaotasin, et kõik ei ole säilinud, aga noh, mis, mis peab ütlema. Liisa Koldigi need kirjad siiski säilinud. Kolm nooreestlast liiguvad pidevalt koos. Need on sinu nägemuses muidugi need on siis suits, Tuglas, linde. Miks sa oled niimoodi rivis oled pannud käima? Eks ma olen ise ka püüdnud väike nagu Messajakene olla ja nii edasi, alter, Kiievi seade ja nii, ja siis oli meil ikka tõesti see noor eesti kultus oli siis selle Tuglase Liivi kultus, kuhu muidugi automaatselt siis Bernhard Linde lülitub ja eks ma ikka püüdsin natuke siis seda nüüd noh, niisugust nende kujunenud mainet, nende, ütleme, mainekujundaja mainet, püüdsin siis natuke nagu kõhu alt kõditada või õrritada, et ka nende tegevuses võib näha mingit niisugust iroonilist vaatevinkleid ja eriti siis Juhan Luiga ühesõnaga Liivi siis psühhiaatriaarsti hulluarsti, kes oli ka konservatiivset vaadetega ja nii edasi, eriti konservatiivsete vaadetega siis kunsti ja kultuuri puhul tekkis, on kirjutanud hiilgavaid esseid, mis jumala nüüd raamaturiiulil olemas, varem olid keelatud kirjanduse hulgas, nii et ühesõnaga piilun natukene ka sellele asjale siis nagu mingit uut kontrapunkti panna, sest noh, et oleks ikka kõik nagu, nagu noh seisukohad ja vaatekohad siis esindatud. Sa ütlesid erinevad vaatekohad esindatud töödes stseen, kus 1905. aastal toimub niisugune miiting ülikooli peahoone ees ja siis on need Eesti avaliku elu ja poliitilise spektri on niisugused osad päris eredalt välja toodud külaliselt Tõnisson ja külla on sotsid ja tuntud tegelased ja konservatiivid siis teisel pool. Mis sa sellega? Ma ütleks, et ma nägin seda oma ihusilmaga nagu rahvamasside voogamiseni ja noh, ütleme selleks siis mingisugune niisugune taust, plaanid olnud, esimene, teine, kolmas tausta ja need loosungid, mis ma oleksin toonud, oleksid muidugi kõikunud välja kirjutatud, aga vaevalt, et need vaatajal oleks kõiki neid, mis seal kolmandal taustal on baltisakslaste, millega panin loosungid, elagu EKP, baltisakslaste partei oli Eestimaa konstitutsiooniline parteilise EKP lõhed hile individualist EKP hoopis teine parteile. See oli väike iroonia tänapäevaga võrdlus. Nii et, et see on päris tagataustal ülikooli peahoones siis kõige kaugemal ja nii edasi last lase mass seal voogab ja las las las see mass on siis ühesõnaga niimoodi nagu filmidest tehakse, ringi käib ja nii edasi. Sellist noh, niisugust liikumist ja dünaamilisust ja seda oleks ja see, et, et nad Konstantin Päts, Tõnisson ja teemant ja isegi see kuulus keskküla ja nii edasi, seal seal nüüd ringi lasevad, see oli nagu oma oma nagu mõnu, sest ega ekraanil, kellel siiski ei ole inimesele kirjutatud, eks ole selle peale rinna peale plats või või Tõnisson, aga noh, nad olid seal olemas Tartus aula konverentsil ja nad võtsid ka nendest meeleavaldustest osa, mida peamiselt küll siis Peeter Peek korraldas ja nii edasi, nii et tollal oli see väga tähtis, mis mulle mulle isiklikult ma tunnen, et mul on isiklikult ka mingit niisugust vasakpoolset, verdan minu elu sees ja mulle väga meeldis see avastus, mille ma tegin siis 1900 viiendat aastat uurides, et tegelikult on meil olemas raudselt oma rahvuslik vasakpoolsus. Et meie vasakpoolsus ei ole need Martnali meil küll Saksamaalt vasakpoolne, ülejäänud vasakpoolsed olid meil kõik Venemaalt, Peterburist, tegelikult oli ka Peeter Spiegi näol, oli meil tegemist on raudselt oma rahvuslik vasakpoolsus ja vot sellepärast mul on see peeterspegi, kui on seal kõige rohkem meeldinud. Ja mul on tunne, et vahepeal, kui oli niisugune periood, kus viienda aasta sündmusi püüti halvas valguses näidata et sa oled ka selle joone vastu protesteerinud, selles tekstis Ja sest noh, mis puutub nõukogudeaegsesse ja nii edasi, seal oli viienda aastale lihtsalt bolševistliku kleebiti külge ja see oli kõik seal seal Pöögelmanni ja siis ta seal parteisid ja kõikvõimalikke neid fraktsiooni oli kümneid, niimoodi. Aga seal oli siis, teeb üks oli siis mida ainuõigeks, kuna selle otsapidi Kalinin kuulus ka sinna veel selle nimi oli täpselt siis Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei Tallinna kuid näiteks olemas ka Tartukomitee, oli ka Eesti komitee olemas, Eestimaa sotsiaaldemokraat, kartlik, tööliste partei ja nii edasi, nii edasi. Tõend üks sõnakene erines selles nimetus, kuid see tähendas hoopis teist vaatekohta, teist seltskonda, inimesi ja nii edasi ja need siis nõukogude, kõik teised vaikiti maha. Ühesõnaga need olid oportunistid ja sellest tegi kohta öeldi veel föderalistid. Tema tahtis hobuse minemast, lahku lüüa ja nii edasi. Ja see vaadete paljusus, mis, mis tollal oli eesti rahval olemas, see on meie uhkus, see on tõepoolest, me olime 1905. aastal olime me täiesti niisugune, nagu, nagu parlamentlik, ma kahjuks, et meil ei olnud siis parlament. Kõik suunad olid esindatud spektaralil täielik. No kõik, ütleme, vasakpoolsemad suunad kahtlemata, sest tükk aega on ikka tsaari rõhumist olnud ja rahvuslikku rõhumist mingisugune ehtne konservatiivne suund ei saanud nüüd päris tõeks olla, aga oli olemas siiski Tõnisson ja oli olemas Villem Reiman ja niisugused mehed olid olemas, nii et oli ka niisugust konservatiivsemat vaatepunkti, kuid kahtlemata tollal domineerisid ikka ikka mässulisemaid. Konstantin Päts oli tollal päris päris niisugune mässumeelne mees, kes noh, alles alles hiljem siis õduseks kodanlaseks hakkas. Aitäh, Olev Remsu, me rääkisime natukene ajaloost, me rääkisime eesti kultuuritegelastest 19. 20. sajandivahetusel küsitleieralisele Martin viiranud.