Tere tänases keskööprogrammis tuleb juttu minevikust maapõues. Juttu räägivad paleogeoloog Ivar Puura, paleozooloog Lembi Lõugas ja saatejuht Priit Ennet. Maapõu harja möödunud aegade mõistatusi kummaliste loomade luid ja kivistisi. Mõni meist oskab neid peidetud sõnumeid ka hästi lugeda ja teistele edasi jutustada. Niisugune inimene on näiteks Ivar Puura, kes on äsja alanud rahvusvahelise planeet maa aasta haridus- ja teavitusprogrammi koordinaator Eestis. Ja tänase saate esimene külaline. Seda on siis piltlikult nimetada ka kiviseks kroonikaks ütleme inglise keeli fossiili rekord ja see kivine kroonika. Selle lugemise põhimõte on väga lihtne. Kui osa inimesi loeb raamatut vasakult paremale, osalevad paremalt vasakule Sis kivist kroonikat loetakse alt üles. Ja seda loetakse kihtidega. Kes nüüd on käinud Eesti paekaldal ja vaadanud neid kihte siis ka asjatundmatu vaatleja võib näha, et kõige all on sellised punakad liivakivid näiteks Pakri neemel siis kusagil tulevad rohekamad liivakivid ja kõige peal on massiivsemat lubjakivi kihid. Ja, ja igaüks neist kihtidest on siis kujunenud ürgse merepõhjas. Geoloogid teavad praegu, et see meri oli, mitte mitte vähem kui 400 miljonit aastat vana ja, ja alumised kihid on moodustanud ka umbes 500 miljoni aasta eest. Aga kuidas siis see loogika toimib selle raamatu lugemisel alt üles? Kui kirjarahvas, kes töötab paberitega oma lauda koristab, siis ta näeb, et tavaliselt kuhjuvad lehed mingis järjestuses üksteise peale. Ja kui sellest suurt pusa ei ole vahepeal tehtud, siis see leht, mis on pealpool, see on ka sinna hiljem sattunud. See on meie argiloogik ka meie igapäevane kogemus. Aga mingil ajal oli see vajaga formuleerida teadlase poolt mingisuguse seaduse või, või ilmselge ilmselge fakti kirjeldasena. Geoloogias kutsutaksegi seda superpositsiooniprintsiibiks. Keeruline asi siis keeruline nimi lihtsa asja kohta kus kihid, kui nad ei ole korrutatud või muidu rikutud lasumusega sissi ülemine kiht on noorem kui alumine ja sõnastas selle selline mees nagu Nils stentsem Taanist, kelle ladinakeelne nimi oli Nikolaus teema ja kes alustas oma elu Taanis ja siirdus millalgi siis Itaaliasse ja Itaalias siis avaldas pika nimega ladinakeelse teose kus siis ka esmakordselt seda nõndanimetatud siis omanimelist stenoseadust, siis ta kirjeldas. Ja sellest ajast siis geoloogid viitavad siis sellele stenoseadusele ehk superpositsiooni printsiibile ja mitte seda segi ajada samanimelise printsiibiga füüsikas. See on ka oluline tähele panna jah, sest see füüsikaprintsiip käsitleb lainelise nähtusi hoopis. Mis on ka natuke võib olla seotud selle merega, millest siin just jutt oli. Kui me kujutame nüüd nad seda olukorda veelgi võib-olla natukene avaramat kontekstis, mis geoloogia talle on teada siis kus oli see meri ja ja millal need asjad tekkesid? See meri on siis nagu praegu on kindlaks tehtud, sel ajal oli triiviva ürgse kontinendi pinnal selle kontinendi nimeks oli Baltika ja see kandis praegust Skandinaaviat ka Eesti ala ja piirkondamis ulate suuraliteni. Et selline suurem ürgmanner ja see ürgmanner vastavalt siis ka mandrite triivi teooriale on triivinud ajaloo vältel. Ja sellel ajal, kui moodustasid Need kivimid, mida me näeme siis Põhja-Eesti klindi-is oli see ürgmanner hoopiski lõunapoolkera. Nüüd selle mandri ühel serval esisse vana meri, ürgmere ja natuke hiljem siluri ajastul, kui on moodustanud näiteks siis panga pank Saaremaal ja, ja Saaremaa kivimid sisse manner jõudis ekvaatorile. Ja hiljem siis jätkas teekonda põhjapoolkeral. Nüüd kui me kujutame seda Mertsis ette selle, siis ürgmandripinnal olev meri selles meres tõepoolest toimus erinevate kivimite settimine. Ja kui me jõuame siis selle läbi-lõhki ülemisse otsa, kus me näeme lubjakivisid siis nende Eesti lubjakivide peamine materjale on tulnud merepõhjas elavnenud elusorganismidest nende kalt, siidsetest, kodadest. Ja pisikene roll on siin olnud ka vetikatele, kuid põhiliselt need on merepõhjaorganismid kui kaugele minevikku. Me võime Eesti kivimeid puurides jõuda. Kui me nüüd vaatame neid kivimeid, mis sisaldavad elustikku, siis me läbime Ediaca raja kambriumi ladestu piiri, mille vanuseks on umbes 540 miljonit aastat. Ja siis sätte kümmet veel natukene jätkuvad, ma arvan, et kusagil Eestis ja ma siis piirile mingi 540 560 miljoni kandis orienteeruvalt ja selle all on siis kristalne aluskord. Ja mis koosneb siis planeetidest, graniit, geistkümneissidest ja erinevatest siis magma kivimitest. Et 1,6 miljardit on mühe kihi just nende tardkivimite kihi keskmine vanus ja kõige vanemad kivimid algavad siiski umbes ühe koma kaheksast miljardist aastast, mis on kaalus korrast. Kas see ongi see ürgne manner, neid arvatakse tõepoolest, et see, see ürgkontinent, mille reisime, suudame jälitada, võib olla hästi noh, mitte väga palju kaugemale kui 600 700 miljonit aastat. Siis siis arvatakse, et siis palkas kandja võis olla koos ühe mandrina vähemalt miljard aastat tagasi. Kaugemale ei julgeks praegu spekuleerida, aga selline kristalne kompleks oli, oli siis juba koos ja siis siis, kui ta oli omalajal reisima hakanud, siis, siis selle peale hakkasid hiljem kujunema need sätted, mis on tänaseni säilinud sätegeevimitena. Need vanemad kihid on siis miljard aastat ja veel vanemad. Me teame, et sel ajal oli ju ka maakeral juba elu olemas ja aga loomulikult ta ei olnud nii kaugele arenenud kui nüüd viimases, kõige värskemas kihis selles settekivimite kihis. Ilmselt oli tegemist mingit ainurakset organismide või selliste, vähemalt mitte selgroogsete ka niivõrd, kas nendest on midagi ka järel seal. Jah, kui me võtame nüüd maailma vanemaid kivimeid siis ja nüüd korraks, tuues sisse jälle selle Eesti konteksti sisse siis see piir tõesti, kus, kus on kõige sügavamat nüüd diacara lademe, kivimit, mida on siis ka Eestis tuntud vendi kompleksina siis umbes sama vanad on, on võimalikud esimesed hulkraktilisete loomade esindajad ja kõige vanemad nii-öelda teolt tabatud kivistised on ühtepidi siis just need fossiilid, mida nimetatakse Ediaacarageevististeks, mille päritolu selgitatakse ja samuti on väga vanad, on käsnad ränikäsnad, mida on leitud ka nagu 570 miljoni aasta vanustest kivimitest ja lisaks siin-seal veel mingeid selliseid huvitavaid varajasi, kellektseid vorme ja, ja torukesi üks sellistest on näiteks Claudina nimeline torukena. Aga kui me läheme nüüd kaugemasse minevikku Crystallasetesse kivimitesse, siis, siis siin on nagu üks huvitav küsimus, et kaua aega ei ei teatud, et, et selline eluleiud oleks võimalikult siis nendest väga vanadest kivimitest. Ja, ja seda on kutsutud tarbimine dilemma kas, et Darwin oma evolutsiooniteoses on ka kirjutanud, et tema teos prognoosib seda, et nendest kristallkivimitest peaks välja tulema mingeid väga ürgseid väikseid organisme ja kui need ei leita, siis see teooria võiks kolinal kokku koguda. Ja tema oma eluajal sellist korrektset kinnitust selle kohta ei saanudki. Olid mõned leiud, mis ei olnud päris korrektsed kuid pärast on tehtud mitmeid leida. Ja üks selline põnev indikaatormisse. Mis nendest vanadest inimestest on, on sellised kihilised kivim, moodustised, mida kutsutakse Stromatoliitideks ja millesarnaseid moodustavad ka sisse tänapäevased baktereid, näiteks Austraalias Jacques päis Hay lahes. Aga sellist tromotoliidid võivad moodustada ka teinekord keemilisel teel ja selle tõttu, kui siis seda Stromotolite leitakse, siis sealt lähedalt on põhjust mikroskoobiga otsida, kas ei ole sealt mingisuguseid mikrofossiila leida. Ja, ja siis selline üks tõsisemaid väga vanade mikrofossiilide avastusi tehti tegelikult 1950.-te aastate alguses. Ja, ja seal siis artiklites, ajakirjas Science, Ameerika teadlased avaldasid siis artikli sellest, kuidas kahe miljardivanustest kivimitest on siis Ontarios Kanadas leiti siis väikseid mikroorganisme, mis siis meenutasid nii piklikega sisse ümaramad baktereid ja need on siiani säilitanud oma sisse autentsuse. Meid peetakse tõelisteks fossiiled, eks nad on ikka fossiilid, Nad on kivistunud mikroorganismid, nad ei ela enam seda kindlasti nad on, nad on kivistunud ja nende säilimise võimalus siis kuna nad ise on ju pehme, kesta alles, et siis need säilimise võimalusi on mitmeid. Üks võimalus on see, et nende kesknäiteks fosfotiseerub või siis asendub mingi teise mineraaliga. Ja tegelikult on teada, et varajased bakterid suutsid juba enda sees kasvatada mineraale, kristalle, magnetiit kristalle ja siis mõned mõnedki magneti kristalle kasvatavad baktereid on siis samuti säilinud kaugest minevikust ja tänaseks on neid leiukohti juba kümneid, umbes umbes nii vanu nagu kaks miljardit. Aga kus on vaidlused olnud, on see, et Stromatoliit on teada, aga nii vanadest keemist kui kolm, pool miljardit. Ja selle ümber on siis pidevad vaidlused, et kas, kas nad on siis piisavad tõendid iseenesest omaette ei ole siis ja siis on, igaühel käib siis ütleme, teadlaste võidujooks käib selle üle, et siis leida tõestatud tõendeid vanemast ajaloost kui juba teadaolev kaks miljardit. Ja siis kindlasti see elu oli vanem kui kaks miljardit, sest ka nad isotoopjäljed räägivad kusagil 2,2 ja võib-olla enam miljardi aasta taga toimunud hapniku suurest tõusust. Ja selle tõusu põhjuseks pidi olema siis elusorganismide vohamine, kes siis tegelikult selle hapniku suures hulgas tekitasid väiksed väiksed bakterid. Nii et selle kivise raamatu kõige esimesed leheküljed on üsna kulunud, üsna loetamatud, paiguti samas üht-teist annab sealt välja lugeda ja mida lähemale tänapäevale ilmselt seda rohkem ja seda paremini on meil mineviku kohta infot säilinud. Kui täielikuks üldse võib meie ettekujutus nende fossiilide põhjal, mis säilinud on nendes kivististes saada. Praegu on küll nii, et näiteks elektronmikroskoopia areng on andnud massilise sellise tõusu Sis kivimite uurimisel ja ja just mikrofossiilide leidmine on olnud väga põnev ja massiline. Ja kui me läheme jah, mitte kaugemale kui seal 500 600 miljonit siis siis fossiilide hulka, mis, mis sa nüüd avastatud, see on, see on imetlusväärne, et kui me räägime siin algaegadel klassikalistest kivististest, kus, kus räägiti seal mõnest saurusest Jarheopteraksist, siis me praegu räägime kivimiproovidest, kas ühes proovis on kümneid tuhandeid eksemplare mikroorganism ja need võimaldavad teha evolutsiooniliselt väga põnevaid järeldusi, kaasa arvatud statistilisi analüüse, kuidas liikide muutlikkus on ajas toimunud ja nii edasi ja, ja kuna on ka palju läbilõiked, siis on võimalik seda lüntlikust nagu mingis mõttes kompenseerida, selles pildis mingisugust selgust luua. Aga kui nüüd tõesti kaugemasse minevikku, siis ka see päris varajaste elu jälgede leidmine on veidikene hõredam, kuid ka ikkagi neid leiukohti on on juba kümneid ja kümneid, et, et see ei ole enam sellise üksikjuhul ju küsimus või või siis see filosoofiline teema ja rünnake, et kus on vahevorm, et kui te võtate need loogiliselt, siis seal nagu Seenoni Apooriaset igal kahel vormil vahevorme otsides Peate te tema leidmisel leidma nende paaride vahevormid ja nii lõpmatuseni, et selles mõttes pilt on palju terviklikum, kui seda üldsusele on teada ja samas vaadeldakse siiski elu sellise hargnema põõsana või vahel isegi võrgustikuna mitte sellise redeli nägust elu on üles roninud kusagil just nimelt seal enam kui 500 miljonit aastat tagasi kambriumi ajastu alguses toimus siis selline väga, väga suur hargnemine ja hargnesid need rühmad, mida me tänapäeval hõimkonda täna enam-vähem käsitlema. Kui me võtame üks hõimkonda, oleme siin, meie teiega, oleme keelik loomad ja tegelikult kõik selgroogsed kuuluvad siis meiega kokku ja, ja väga paljud teised kõik, kellel on siis selle keeleka. Aga samuti on näiteks hõimkonnaks limused siis kutsutud ka siis mollusk või Mallusgataks kuhu kuuluvat karbid, teod, kaheksajalad, peajalgsed, keda leiame siis sõnadest ja, ja väga palju on siis mereliste organismide erinevaid hõimkonda. Kambriumi ajastu siis, kui hakkasid need tänapäeva hõimkonnad moodustuma selle umbes pool miljardit aastat tagasi, natuke rohkem ja umbes samal ajal hakkas ka kasvamas meie lubjakivilade, mida me praegu näeme vähemalt tema ülemist otsa paljanditena meie rannikul, mis tähendab siis seda, et ilmselt see meie ala ajalugu ulatub sinna, selles nii-öelda kivises raamatus loetavana päris sinna hulk raktsete hõimkondade tekke aegadesse välja. Just just nimelt selle poolest on Eesti hästi unikaalne piirkond. Et kui nüüd täpsustada, siis kambriumi ajastu kivimeid on umbes 540 kuni 500 miljonit aastat vana Nad nagu lõpevad selle liivakiviosaga ja selle peal tuleb veel natukene rohelise liivaga visides peal tulevad juba lubjakivid ja need on siis kuuluvad näiteks ordoviitsiumi ladestusse, kus toimus tegelikult selline uus elustikurühmade hargnemine juba natukene peenemal tasemel ja, ja Eesti on selle poolest unikaalne, et kui rääkida tagasi nüüd sellest kiviraamatust, siis Eestis on see raamat väga huvitavalt lahti laotatud. Nimelt, et seal, kus me käime siis Põhja-Eesti klindi piirkonnas alt välja, ongi siis paljandunud kambriumi kivimid ja liikudes lõuna poole lähevad kivimid nooremaks ja nooremaks. Ja noh, see on nagu igas maateaduste õpikus kirjas, et selle põhjuseks on see, et kihid on lõuna suunas kallutatud. Kujutage nüüd ette ühte mõnusat õhtueinet kihilise koogiga, kus on näiteks kolm neli kihti ja siste kallutata seda kooki natukene lõikate noaga ühe lõigu. Ja siis te näete, et needsamad kihid sellises järjestikust, nagu nad on külje pealt vaadatuna, nad avaldavad ka siis sedasama koogipinnal ja siis seda kooki mööda nii-öelda magusamas suunas reisides. Siis leiate üles samasuguse kihtide järjestuse, ehk siis nooremast vanema poole matkates on, on võimalik jõuda Põhja-Eestist Lõuna-Eesti devoni liiva Kemideni ja nõnda algas ka Eesti varajane kaardistamine, nimelt siis 1800 viiekümnendatel aastatel selline suur Eesti geoloog nagu Friedrich Schmidt sõitis jalgrattaga mööda põhjapoolset Eestit ja joonistas kaarti. See on väga haruldane piirkond Eesti selles mõttes, kus sellist kardioonistamis saab nii lihtsalt teha, kihid on ilusti väljas ja nähtaval ja lisaks on need kivimid ka suurepäraselt säilinud. Nad ei ole läbinud suuri korrutusi ja ülekuumenemise. Ja tõenäoliselt nagu siin kolleegide saviuuringud on näidanud, tõenäoliselt nad ei ole nad kunagi olnud ka kuumemal temperatuuril kui 80 kraadi mis tähendab, et ka nüüd kivistised on siin maailmas unikaalselt säilinud ja see on üks põhjusi, miks, miks Eesti piirkond on ka maailmateadlastele väga suurt huvi pakkunud, nii et maa aasta jaoks on see eesti eks väga kohane koht või maiuspala võiks öelda. Seda seda võiks öelda küll neemele ja meest selles mõttes selle elustikku, peegeldava kivimikihtide ja kivististe poolest. Palju vaesem on siis soome, kelle, kelle õpetajad või huvilised tulevad siia nagu kullamaale veel Doradosse näid need kivistisi vaatama ja tundma õppima, sest sest nemad on Nendest peaaegu ilma jäetud, välja arvatud mõned rahnud Turu saarestikus ja mõned kivistised. Lõhe täidetakse kraatri põhjas. Kas Eestis leitud kivististest on midagi läinud ka väga suure avastusena maailma teaduse ajalukku? Nii võib öelda küll, et ütleme, eriala inimesed teavad neid neid leid läbi aja ja ja siis ütleme kasvõi kõik siin esmakordselt kirjeldatud organismide liigid ja perekonnad on säilitanud oma oma nime läbi aegade ja nad on Eestist kirjeldatud, nad on siin ka kasvõi siis 150 aastat tagasi kirjeldatud asjad on, on ikka huvitavad, aga on ka siis leitud viimasel ajal mingeid selliseid huvitavaid asju, nagu hiljuti letti veel muuseumi riiulitelt Piusa jõeleid, kus oli siis ühe varajase neljajalgse lõualuu tükk, mis, mis pakkus siis ülemaailmset huvi sellega, et kõiki huvitab see, kuidas siis varajastest kaladest evolutsioneerosid varaseimad, neljajalgsed või siis millised olid nende nende eellased ja need vahevormid ja siis selline biosale jõest leitud tõkkess äratas ka maailmas suuremat tähelepanu, seal on siis kuidagi nagu Latimeeria sugulane. Põhimõtteliselt jah, lahtimeeriast ei ole ta nii väga kaugele üldse, et Latimer on jah tuntud elava fossiilima ja tema kivistisi on teada kuskil 130 miljoni aasta tagant, aga aga paralleelid on, on olemas. Nonii jõudsime mainida siis seda, kuidas mereloomad maismaale tulid ja endale neli jalga alla kasvatasid ja et selle kohta on siis meil ka Eestis märke kivisse raiutuna olemas või siis nii-öelda kivisse kivistununa olemas. Kas me võime oma koduse maapõue järgi midagi öelda ka loomariigi edasise arengu kohta, sealt meie poolena saurused? Kui küsiti küsimus, et kas Eesti alal on astunud dinosauruste jalg, siis vastus on kahtlemata jah. Kuid meil ei ole säilinud siin nende jälgi. Ja põhjus on see, et need sellesama devoni ajastu või suure kalade kõrgaja esimeste neljajalgsete aja järel on siis selles eesti kivises kroonikas suur lünk ja seal vahel on siis üle 300 miljoni lünka. Ja põhjuseks on see, et kunagi, kui ka kivimid on settinud, siis hiljem annad jää poolt ja muude kulutavate loodusjõudude poolt lihtsalt maha nühitud ära kulutatud. Järele on jäänud sisse devoni kivimid ja pärast seda pärast seda lünka tulevad juba siis nooremad UUS aekonna settekivimid. Aga mis vahepeal toimus, on meile teada natuke naaberalade ja muidugi ka kogu maailma järgi. Vahepeal juhtus siis nii, et maakera tabas suur asteroid mis tegi hiidsisalike ajastule lõpu. Võidule pääsesid imetajad ja mõned neist kasvasid ka üsnagi suureks. Ja jätkame saadet siis juba järgmise külalisega, kelleks on Lembi Lõugas, ametilt paleozooloog. Kuna me asume siin Eestis, siis kõige kõige lihtsam on uurida siin neid loomi, nende jäänuseid, õigemini siis kontide näol ilmselt. Mis on Eestis meile jäänud? Jah, paleozooloogia tõepoolest uurib laias laastus loomastiku ajalugu. Ja uurimisobjektideks on siis ammu surnud loomade luud. Kuigi jah, teatud tingimustes võivad säilida karvad ja, ja sõrad või muud sellised pehmemad osad, aga noh, see nõuab siis tõesti väga selliseid spetsiifilisi tingimusi kus need oleks siis säilinud. No sinu huvialaks on, võib öelda pärast jääaegne periood, nii-öelda Holotseen öeldakse selle kohta penaltist. Pärastsõjaaegne sellepärast, et sealt ta on pärit, siis kõige suurem hulk seda materjali, mida ma uurin. Aga see ei tähenda, et mul jää ja vastu huvi ei ole vastupidist, mida vähem neid leida, seda haruldasemad, need on, seda huvitavamad nad on. Nii et ma olen tegelenud ka jääsaunaga. No kui me nüüd hakkame vaatama sellist viimaste aegade Eesti saunad, no ütleme jääajast alates, et väga huvitav oleks just teada, et millised loomad meil näiteks jääajal üldse olid, kui meil oli ju see Eesti oli kaetud paksu jääkihiga raske ette kujutada, et siis veel mõned loomad siin ringi tilkasid. Jah, eks eks see jääaeg ei tähenda iseenesest seda, et maapind oleks kaetud jääkilbiga. Jää. Geoloogilises mõistes tähendab tegelikult sellist külmemat perioodi aga seal vahepeal olid soojemad perioodid, kus ja siis taandus Eesti alalt ja Eesti oli kaetud sellise avatundralaadse taimestikuga, kus siis võisid ringi käia näiteks mammut põhjapõdrad, võib-olla ka muskusveis kik ka sellised osalt siis välja surnud ja loomad ja osad siis, kes on meil arhilistel aladel praegugi säilinud ja nendest ja ma jäävaheaegadest on meil teada, seal on päris mitmeid mammuti hamba ja luuleide Eestist, sest seni teada umbes 30 ringis on teada, aga üks karvase ninasarviku selgroolüli mis võru kandis välja tuli kunagi kolmekümnendatel aastatel. Ja on teada kaks ürgpiisoni sarve leidu, näiteks noh, põhjapõdrast rääkimata. Võib-olla nendest mammutitest rääkida siis Eesti on on sattunud ka teatavas mõttes maailmakaardile ühe Euraasia mandri noorema leiuna küll mitte kõige noorema, aga ütleme siin võib-olla selles Euroopa-poolses osas noorematest leidudest saadud Eestist leitud on see puurmanni lähedalt mis ajas umbes dateeritud siis just sinna Plestotseni Holotseni piirile. Noh, meie mõistes siis siin võib olla radiosüsiniku rateeringust rääkides 10000 aastat vana, siis. Ahah, see on umbes sellest ajast, kui jääaja lõpp oli umbes Võtaks hea lõpu sinna jää lõpp loetakse ikkagi siis Skandinaavia liustiku täielikku taandumist, aga noh, ei saa öelda jah, et päris seal Skandinaavia mäestikus liustik oleks kõik ära sulanud, aga ikkagi põhiliselt on see piir siis tõmmatud sinna 10000 radiosüsiniku aasta piirile. Kas nende mammutite siinoleku ajal võis elada siin ka inimesi? Teoreetiliselt oleks võinud, sest Lätis Daugava lähedalt on inimasustusjäljed sellest isegi natukene varasemast perioodist aga seni ei ole Eestist paleoliitilisi inimasustusjälgi leitud. Aga arheoloogid on optimistid ja loodavad ikka leida. Pale oliitiline tähendab siis vanem kiviaeg kui tõlkida keelte jah, just. Ühesõnaga siit võib siis kõigepealt teha sellise mõnevõrra üllatava järelduse, et ajal Eesti ei olnudki alati jääga kaetud. Tavaliselt kujutame seda ette just niimoodi, et jää taandus ja siis jää järele tuled siis loomad ja lõpuks ka inimene, aga see pilt on siis natukene vale. Pale endast selles mõttes, et see liustik tõepoolest ei istunud kogu aeg selle ühe koha peal siin et katkes ka Eesti ja võib-olla Läti leedudki tjah, kliivan kõiku, samamoodi oli siis see jää pealetungid ja jää taganemised. Et kuigi jah, see viimane, kõige suurem jääliustik kokku ulatus siia Eestisse, leidis aset ja umbes 20000 aastat tagasi enne seda oli jäävaheaegu ja ka meie elame ju praegu tegelikult jäävaheajas ja küll inimasustusjälgi me ei tea jah, siin ennem seda viimast suurt mandrijää tulekut sest see mandrijää pühkis kõik need jäljed siin ära, aga vahetult siis peale seda viimast mandrijää sulamist siis tasapisi, kui see taimestik ja loomastik hakkas tagasi tulema, siis selle järgi tuli ka inimene lõpuks ja inimene tuli ikka toidu järgi, see tähendab seda, et tal pidi olema toidubaas mis meieni on säilinud. Tiigi põhjapõder, et päris mammutikütid siia ei jõudnud, sest ilmselt see mammutipopulatsioon on juba nii hõre ja võib-olla Euroopa populatsioon oli hoopis meil siin Loode-Venemaa kandis mammutama jah, et sealt, sealt võiks ka tulla see meie Puurmani mammut ikke populatsioon mingil põhjusel siiapoole. Kui näiteks seal oli kas liiga karm talv või muud tingimused. Et selline lühiajaline ränne võis siia toimuda, aga varane inimene siin Eesti alal oli ikkagi. Kui ta tuli, siis oli ta põhjapõdrakütt. Kuigi meil otseselt jah, paleoliitilist inimasustusjälge siin Eestis ei ole, aga see, kui ta oleks, siis ta oleks just põhjapõdraga. Kuidas inimasutus Eestis edasi arenes? Jah, need põhjapõdraküttide Eestis viibimine on jah, praegu seni veel teoreetiline, aga faktilis materjali on saadud siis Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast ja kooli õpikutestki tuttav soliitiline asulakoht. Pulli on seni Eesti kõige vanem inimasustus paik, aga need inimesed küttisid rohkem põtra kobrast ja nagu meie dateeritud põhjapõdraleiud viitavad olid need põhjapõdrad siit selleks ajaks juba kadunud. Ehk siis põhjapoolsemates aladele läinud ja Messoliitiline kütt oli ikkagi spetsialiseerunud. Siis meie kliimas põdra ja kopra kettimisele. Aga siis hakkas loomastik juba võtma seda ilmet, mis tal enam-vähem tänapäeval ka on juba nii kaua aega tagasi. Jah, sest tegelikult olidki need liigid, keda me ka tänapäeval teame, olid paramessoliitilised asukad, siis siin eestialal. Kui me räägime sellisest vanemast ajast, siis räägime kivististest, eks ole, enamasti fossiilidest. Aga uuemal ajal ilmselt ei ole need loomaluud jõudnud veel päris ära kinnistada. Et kui me räägime jääaja järgsest ajast, siis ilmselt leiame lihtsalt nii-öelda masest Kont. Jah, mina pean sõna Kont rohkem kulinaar seksterminiks, aga teaduskeeli nimetame teda ikka nuuks luumaterjaliks ja ja eesti keel on üldse selline tore keel, kus võib palju täishäälikuid järjest olla, et, et ma olen siis sel juhul luu-uurija. Aga erinevalt geoloogidest tegeleme meie, kes me tegelikult ju arheoloogilistest muististest pärit luid uurime, tegeleme supp fossiilide uurimisega, mitte fossiilide uurimisega, nagu, nagu geoloogias. Ja see tähendab siis seda, et ta päris kivistunud veel ei ole, see materjal. Jah, nagu see supp seal ees, tähendab, et on kas poolkivistunud või selles käib allesse kivistumis protsess, vimine, realiseerimisprotsess ja subfossiilidest on meil siiski võimalik teatud määral orgaanikat leida, ehk siis luu kollageeni näiteks, kuigi viimast võime leida ka väga vanadest, võib-olla siis mida me jah, bioloogilisteks ajajärkudes nimetame ka nendest luudest. Ja kunagi oli juttu siin hiljuti, et leiti isegi sauruse kollageeni, seda valkainet, sauruse loodest, aga see oli suur uudis, aga noh, ega saurused elasid ka väga tükk aega juba tagasi. Aga kui nüüd seda orgaanikat pidi edasi küsida, siis kui kaugel võiks olla see mammuti taastamine, DNA põhjal? Jah, see sellel teemal on väga palju spekuleeritud. Aga jah, kõige suurem probleem ilmselt ongi see, et läbi külmudesse DNA ahel katkeb ja ja seda nüüd kokku tagasi kombineerida on ilmselt. Sinnani on ikka väga pikk tee veel. Kuigi geenitehnoloogia areneb väga kiiresti, aga, aga ma ise küll ei julgeks sellel teemal spekuleerida, kui kiiresti see võiks toimuda või kas üldse toimub või kas üldse toimub? Kui me räägime loomadest Eestis, siis laias laastus jagame loomade metsloomadeks koduloomadeks. Metsloomad olid siis need põhjapõdrad, keda arvatavasti siis kütiti siin alguses. Aga inimesed on alati elanud ju ka koos koduloomadega. Kas Eestis vastab ka tõele see ettekujutus, et esimene kodu loomulik koer? Jah, luuleidude järgi on see tõestatud, et ka Eestis oli esimene koduloom koer sest tegelikult juba sellest Messoliitilisest pulli asulakohast leitud koera hambaid, mis eristuvad hundihammastest. Mis tõugu koerad need olid, need olid ilmselt siis? Mõeldakse, et selline esimene koer oli ekslikult arvatakse jah, et võib-olla on saksa lambakoera välimusega, kes kõige rohkem hundiga sarnane, aga tegelikult olid nad rohkem sellised kelgukoera tüüpi või ütleme, niisugused suured, suuremad kui meil meie mõistes need maskid ja laikad, et suure kelgukoeratüüpi ja tegelikult on ju hundi iseloom nendesse tõugudest tänapäeval ka kõige rohkem säilinud. Nad olid sellised universaalsed koerad, kes olid majahoidjad, Nad olid kütid, nad vedasid kas kelku või ka midagi muud, et sellised universaalsed inimkaaslejad ja sealt edasi. Ja sealt edasi on mitu 1000 aastat tühja maad, et meil ilma, et meil ühtegi uut koduloom oleks lisandunud. Aga siis meil Nioliitikumi ehk siis noorema kiviaja lõpus tuli siis kas uusi inimesi, uus skulptuur, kellel olid kaasas siis koduloomad, kariloomad, nagu veis lammas, kits, siga ja tihtipeale ainult küsitlus, et kes, kus see kodustamine aset leidis, et kas Eestis või disi ka kodustate hakkas, Eestis võidi tarvas kodustada, aga tänapäevased uuringud ja just nimelt DNA uuringut on ikkagi näidanud et kodustamine toimus Lähis-Idas ja sealt suundusid siis need karjakasvatajat hõimud või kas just ainult võinud vahest Antiga edasi kodustamist, tehnikat või kodustatud loomi juba ja Eesti on üldse Põhja-Euroopa, on, on üks viimaseid kohti Euroopas, kuhu need koduloomad jõudsid kuna ega siis Vahemere äärest pärit, et kits, lammas, tema kohanemine nüüd külmema põhjapoolsema kliimaga. Et see võttis ikka aega ja ilmselt siinse metsavöötme tõttu ja, ja kliima tõttu see protsess oli aeglasem, kui, kui ta mujal Euroopas oli. Vaat siin lipsas jutust läbi niisugune nimi nagu tarvas. Me teame, et tarvas on eestlaste sellises rahvuspärimuses üsnagi tähtis tegelane, kasvõi näiteks Rakvere Tarva pea ja need seosed Tarvas oli kiviajal Eestis väga tavaline jahiloom, eriti kui me räägime seal üks, kuus, 5000 aastat tagasi. See oli selline pisut soojem periood, kus Eesti metsades levisid laialehelised lehtpuud nii Tarvale nagu selline kliima ja ümbrus sobis. Samuti on ka hirm näiteks tol ajal väga laialt levinud, aga tarvas tegelikult arheoloogilistest materjalist kaobki kiviaja lõpus Eesti arheoloogilistest materjalist, küll on teda Lätis ja Leedus ja teatage siis viimane tarva isend. Ta tapeti Poola metsades 1627. Aga kuidas see tarva nimi on jäänud eesti keelde eesti koha nimetesse? Minu meelest juba Paul Ariste arutles selle üle, et kas tarvas sõna tarvas ikkagi käis selle metsaveise või ürgveise kohta või käis hoopis piisoni kohta, sellepärast et euroopa piisoniareaal jõudis ka Eestisse esimese aastatuhande lõpus ja Lätis ja Leedus oli teda märksa rohkem. Et kas see suur sarvedega loom, keda siis hiljem Tarvaks nimetati, käis nüüd selle ürgveise kohta õige iste piisoni kohta, et seal on jah, veel arutamist natukene ilmselt. No seda nüüd luude pealt on väga raske välja lugeda, kuidas neid loomi nimetata. Jah, luude pealt loeme ainult välja seda, et see liik olid ühel hetkel siin ja see liik oli teisel hetkel siin, et et luude järgi oli piison Eesti hiljem, kui tarvas. Kui selge pilt meil üldse on nende luude põhjal võimalik saada nendest loomadest loomaliikidest, kes on siin elanud, millal ja mis arvul, kuidas nad on säilinud ja. Nad on tuvastatavad, kui need teist on jäänud järgi skeleti elemente, kus me neid saame. Enamus materjali tuleb neil arheoloogilistest muististest, mis tähendab seda, et seal on valik teatud inimese valik. Tegelikkust loomastikust iga liigi kohta ei saagi informatsiooni luuleidude näol. Aga me saame taastada enam-vähem selle keskkonna. Need teised liigid, kes võisid selles samas keskkonnas olla. Aga see tuleb siis sellest, et et me leiame asulakohtadest neid, koduloomade luid ja siis võib-olla neid ulukeid keda inimesed küttisid, aga neid, keda nad ei küttinud, neid asulakohtadest leiame väga harva. Et ei leia me, me võime neid leida lihtsalt setetest, kuskilt, aga arheoloogilistest muististest, jah. Me leiame ainult neid liike, mida inimene siis oma tarbeks kasutus jah, koduloomad põhjal ütleme, kui me räägime nüüd juba hilisemast ajast rauaajast pronksiajast, siis koduloomade põhjal me muidugi seda keskkonda väga taastada ei saa. Aga meil on muidugi keskkonnaajal uurimiseks teised meetodid. Ja me saame ikkagi teatud siis keskkonna taastada. Nende andmete põhjal, mis meil on. Ahah, selge, niiet tarmas piison mammut. Need on need olnud siis sellised kõige eksootilisemad liigid, mis meil siin Eestis pärast jääaega või jääaja lõpus on olnud ja läbi käinud. Äkki on veel keegi? Kui ma siin rääkisin sellest kliima optimumist või kliima sellisest soojemast perioodist siis tegelikult see periood oli liigirikkuse poolest ka kõige soodsam. Üks võib-olla, keda tänapäeval siis meie meie loomastikus enam ei ole, on näiteks metskass. Aga kui me räägime nüüd Well väiksematest loomadest, siis võib-olla paljud tuleb üllatuseks, et, et ka Eestis on kilpkonnasid elanud. No see tuleb küll suure üllatusena Et tegelikult, et see liik ehk siis sookilpkonn on suhteliselt laialt olnud levinud ja tema levikuareaal on ka ulatunud suhteliselt põhja poole ja sellel soojemal kliimaperioodil oli ta siis Eestis ka suhteliselt tavaline loom. Tal on küll hästi pelglik, aga ilmselt inimesed neid ikka kätte said, sest et meie poliitilistest asulapaikadest on leitud päris palju sookilpkonna kilbist tükke. See oli selline loom, kes elas soos nime järgi valetada. Ta eelistab jah, selliseid märkasid ta nüüd päris sellises noh, meie rabas ja soos ei ela võib-olla, aga ta eelistab küll selliseid märkasite niiskeid paikasid ja ta talvitub ju tiigimudas näiteks või, või kuskil selliste Kallas, ega ta ei olegi siis välja surnud loom, et mujal maailmas on teda siiamaani. Et ta ei ole välja surnud loom, sellepärast. Ta on aastaid tagasi, kui minu kolleegid Setumaal arheoloogilist infektsiooni tegid, kohtasid nad ühte isendit. See on pildistatud, jäädvustatud Eesti looduses avaldatud. Nii et võib-olla temal levik nüüd jälle siiapoole näitab, teatud mõttes ikkagi seda kliima soojenemist praegu. Jah, siis saame jälle kilpkonni näha, siin enda keskel. Et kõik teated on teretulnud, kui kui keegi seda sookilpkonna peaks juhtuma, nägema. Seda tuleb ka eristada muidugi võib-olla mõnest sellisest tavalisemast lemmikloomana peetavast peetud kilpkonnaliigist, kes on põgenema pääsenud. Tavaliselt need liigid, kes põgenema pääsenud, kindlasti ela talve üle, kindlasti ei sattunat üksikutesse eraldatud paikadesse, kus soov, kilpkonn jälle elab. Et eks seal tuleb natuke kriitiliselt suhtuda, sellesse kõike majade vahel nähakse sellist looma, siis see ei pruugi olla sookilpkonteksti. Mis me kokku võtaks, võiksime öelda. Pole seda, et, et luuleiud on omamoodi takumentideks tegelikult meie mineviku kohta. Et küsimus on selles, kui hästi Naskem sealt informatsiooni välja lugeda, meil on tohutult suured luukogud ootamas uurijaid. Meie ülesanne on ka neid hoida nendele tulevastele uurijatele tihtipeale küsitud, miks nad sind seisavad. Miks te hoiate neid luid, matame need maha või teeme midagi, aga aga tegelikult on need samamoodi ajaloolised dokumendid, kui, kui meil võib olla paber, kuhu midagi kirjutatud. Aga küsimus on see, et kes ja kuidas me oskame sealt seda informatsiooni välja lugeda. Ja võib arvata, et tulevikus oskame veel paremini lugeda, kui tänapäeval. Kindlasti meetodid arenevad iga 10 aastaga, ma vaatan, on teatud hüpe edasi, jälle tulevad uued meetodid, uued küsimused. Nii et me isegi ühte sama luud, võib-olla oleme mitu korda uurinud, mitu korda saad proovi võtnud, et saada rohkem ja rohkem informatsiooni ja täpsemalt. Tänases keskööprogrammis oli juttu minevikust maapõues. Juttu rääkisid paleogeoloog Ivar Puura paleozooloog, Lembi Lõugas. Saatejuht Priit enne saadet toetas haridus- ja teadusministeerium