Kaks kassi läinud saaki otsima. Nad kangutanud ühel meelel kapiukse lahti ja saanud sealt tüki saia. See aga polnud nii suur, et mõlemale oleks jätkunud hakanud vaidlema, kummale saiatükk jääb viimaks ütelnud. Teine Lähme koera juurde, las tema mõistab meile õigust läinudki. Koer küsinud ühelt kassilt, kui palju saia sina endale tahad? Kõik tahaksin, Aulik koera isand. Mispärast sa kõike endale tahad? Mina tegin kapiukse lahti, vastanud kass. Koer küsinud teiselt, kui palju sina tahad? Kõik tahan endale, mina tõin saia kapist välja, tema oma argusega oleks aiakapi jätnudki. Teil on mõlemal õigus selle saia peale. Sellepärast peab, see sai teile pooleks jagatud saama pool ühele, pool teisele. Nüüd minge ja tooge. Kaalud Ma teen saiatüki pooleks. Kassid toonud kaalud, koer murdnud saiatüki pooleks, pannud teise saiatüki teise kaalu laua peale. Üks saiatükk olnud teisest suurem kaal kaalunud suurema poole. See siin on suurem vaja muist küljest ära murda, ütelnud koer, murdnud tüki saia küljest, söönud ära, nüüd hakanud kaal teisele poole kalduma, kohe murdnud koer teise saiatüki küljest killu ja söönud jällegi ära. Siis saanud taas esimene raskemaks kassid istunud juures ja oodanud koer, mõõtnud, murdnud saia ja söönud kuni ainult Ühe kaalu laua peale väike tükike jäänud. See saab mulle kaalumise palgaks, ütelnud koer ja pistnud sellelegi suhu. Nüüd olnud ka kasside kannatus otsas, et neil jõudu ega julgust polnud koerale kätte tasuda, läinud nad vanataadile kaebama. Vanataat kuulanud kaebust tähelepanelikult, siis aga ütelnud. Olete ise trahvi väärt, et saia varastasite vili ja leib on ju inimeste toit, teiega peaksite hävitama neid, kes viljale kahju teevad. Edaspidi peate hoolega selle üle valvama ja kahjutegijad saagu teile toiduseks, kasige minema. Ning kassid läinud, läinud aita, kus peremehe viljasalved seisnud, seal silmanud nad hiirides üsna julgesti vilja sees oma kõhtusid, täitsid kassid karanud hiirte kallale üsna maitsvad olnud süüa. Sestsaadik hävitavad kassid vanataadi käsu järgi hiiri. Koertega ei ole nad aga tänapäevani ära leppinud. See oli Eesti loomamuinasjutt tegelasteks meie tavalised koduloomad, kass ja koer. Jutu lõpul mõistendiline seletus, kuidas koerte, kasside ja hiirte vahekord tänapäeval on. Loomamuinasjutus elavad, loomad tegutsevad ja ajavad juttu nagu inimesed ning rumalamad saavad nupukamate käest tüssata. Üsna paljudes juttudes suhtlevad loomad ka inimestega. Meesia käru harivad üheskoos maad ja lepivad kevadel kokku, kuidas sügisene saak jagada. Ühed juurikad teisele ladvad kui karu valib juurikad küllalt meest, teravilja, teisel aastal aga vastupidi, naerid jälle petab nupukam rumalamad. Siin peabki kohe rääkima muinasjutuloomade väga kindlatest iseloomujoontest. Folkloristid ütlevad, et loomtegelased on stereotüüpsete ise. Loomadega rebane on tark, kaval ja enamasti omakasupüüdlik, sageli pahatahtlik, eriti vahekorras hundiga. Meenutame, kuidas ta rannamehekale koormust varastatud kalu oma püütuteks nimetab ja hundisabapidi jääauku meelitab. Justkui lisaks kalu püüda. Mingit isiklikku kasu polnud ju rebasel sellest hundi hullutamisest loota. Aga rumalamale vempu mängida sai küll. Muide sedasama juttu sabaga kalapüüdmist jutustatakse meil ka karuga keda rebane ka jääaugule meelitab. Kui sul aga veel värske kalahimu on, siis võib neid väga hõlpsalt saada mineja, pista oma saba kalameeste hunna auku ja paar tundi lase oma saba nõnda vee sees olla, et sa ennast mitte ei liiguta. Muidu kalad ehmatavad ära ja sa ei saa kedagi. Karu läks ja tegi nõnda, kui ta Reinu papa rääkinud oli. Rebane läks nüüd koju ja pani oma kalad paigale ja peale selle läks tema välja vaatama, kuidagi aru, kalapüüdmisega lugu on. Karu oli tema käsku täitunud ja kui puu känd jääbiaal kui rebane ligi sai, küsis, kas on juba hakanud. Karu vastas. Olen kaks korda juba katsunud, tõmbada ei ole välja tulnud tunnuxe väga raske olevat. Karu katsunud veel kord, aga ei ole välja tulnud. Rebane ütles, see on ju kaunis Saakamis üksi ei jõua välja tõmbada. Siin peab juba meeste abi tarvitama külma, lähen toon külast noori mehi appi. Karul oli hea meel ja mõtles iseeneses. Nüüd saan ometi varsi näha, kui palju kalu maa-ameti saad. Kui karu nägi, et koerad, mitte tema abilised ei olnud hakkas tema hirmus ja kartus väärisemaia hüp pama ja ajas oma hambad irevil. Rebane, kes mööda lippas pilkas karu ja vanaonu, see on hea, et sa minu aitamist nõnda rõõmsa meelega vastu võtad. Koerad, kes juba jooksmisest väsinud olivad, jahivad vana pätsi teretama, kuna rebane metsas hiliskulla vennikene küll nüüd vana päts oli kimpus, takk rebenes kraabedes, katsus ennast lahti peasta, kuna üks triksiitjattrack säält küljest ta hammustas. Ei aidanud, muudkui pidi oma poole saba jää sisse jälle jätma. Kui tema koerteroaks ei tahtnud jääda. Sellest ajast olevatki karud tömbi sabaga. Jälle seletused tähendab mõistendilise lõpuga muinasjutt. Karu on tugev jõu poolest mõistuse poolest kurb viimaste hulka hunt on ka tugev, kuid karu vastu ei saa. Aga arvu poolest olevat jälle temast üle. Rahvasuu tunneb ütlust, et hundil on ühe mehe jõud ja üheksa mehe meel. Karulaga ühemehemeel tähendab tarkus ja üheksa mehe jõud. Jänes on muinasjuttudes argsiil nupukas madu, õel. Koduloomade ja metsloomade kokkupõrgetes jäävad metsloomad alla siga põrsastega palub hundilt luba igale lapsukesel eraldi laulda. Aga kui tosina võrra laule lauldud, on pisipere taluõue kaitsvasse varju jõudnud ja kriimsilm pühkige suu puhtaks. Ühes niisuguse jutu hilisaegses ülestähenduses kaevanud hunt pärast saagist ilma jäämist. Et oli mul nüüd siis vaja selle isetegevusega jändama hakata. No päris ilmne uueaegne improvisatsiooniline lisandus vanale traditsioonilisele jutule. Juttude loojateks jutustajateks on olnud ikkagi inimene ja ennast see tähendab inimest kujutades on ta selle enamasti esitanud loomadest vaimselt kõrgemal olevana. Ent ei puudu ka vastupidised näited. Ükskord ütelnud con perenaisele võtamin talveks staari tõrde ja pea seal üle talve, kevadel aga vii lombi veerde, siis annan ma sulle kolm tulusat õpetust. Perenaine võtnudkonna viinutaari tõrde ja hoidnud ilusti Pole kedagi muud lasknud taari tegema ega Vedki tooma, et vahest keegi leiab astjaskonna. Ja siis on tema kevadine lootus kõik tuulde läinud. Kevadel, kui juba ilmad õige ilusad lombiskonnad krooksunud ja lund enam palju kuskil näha polnud, võtnud perenaine ka oma ületalve peetud taarida rest välja ja viinud ettevaatlikult lombi veerde. Seal pannud maha, on ajanud end üles ja hakanud ütlema nõelu, vana viisk seisab vastse hea kõver paju õgev niits. Kui kükitavad, siis kääna nina, vastutuult lops garanud con lompi ja olnud perenaise silmist kadunud. See vaatas veel vihaste silmadega oma kasvandikule järele ja läks tühja lootusega koju. Konnaõpetuse muinasjutu lähemalt monograafiliselt jälgides oli mul võimalik registreerida 126 varianti kuuelt rahvalt. Eestlased, soomlased, soomerootslased, lätlased-liivlased, leedulased. Jutt on üles kirjutatud või avaldatud vähemalt 144-l korral kusjuures nende nimetatud läänemeresoome ja balti rahvaste naabrite juures Vene-s Valgevenes, Poolas, kogu Skandinaavias seda juttu üldse ei tunta. Kasutada olnud 111-st tekstist 77 jutustavat konnast ülejäänud rebasest kõikides teisendades kokku leidub 40 erisugust õpetust, mida kogu jutuvaras tuleb ette 255 korda. Konn annab perenaisele või mõnikord mehele tavaliselt ikka kolm õpetust. Kõige populaarsemad teks on näiteks kõver paju, õige niin. Või kui püksikorda pidama lähed, pööra ikka nina vastutuult, sisaiseidule, ninasse. Või jälle, et kui üle aia sisse astud, võta seestpoolt teibast kinni. Kui välja, siis väljastpoolt vaata vana roigasaed, muidu teibad murdusid. Paljud nõuanded pole mingid õpetused, vaid igapäevase elu pisikesed tõsiasjad endast mõistetavused. Kui puud hakkad raiuma, raiu enne võsud ära või kui õmblema hakkad, pane niidile sõlm otsa. Ja võileiba süües hoia või pool peal. Või jälle taaride jahust, aga mitte viljatuhast. Aga mis see viljatuhk siis muud ongi, kui jahu õpetused on ikka uudishimuliku naise või mehe mõnitamised. Õpetuste hulgas võib teinekord asjalikke vanasõnu ka olla näiteks teine talu ja teine taar või must lehm ja valge piim. Nii et seda juttu tuntakse ainult piiratud alal, Liivist ja Leedust kuni soomlasteni. Ühe jutu nii suur populaarsus lähedal elavatel rahvastel ja selle puudumine naabritel näitab nende rahvaste mõttelaadide ja kultuuride lähedust. Samal ajal teame, et rahvajutud, eriti muinasjutud, on kõige rahvusvahelise maid rahvaluule liike. Sama juttu tunnevad eri rahvad eri maailma jootki aisukuse, valm, rebase ja kure vastastikusest külas käimisest on meil tuntud muinasjutuna. Rebane teinud võõrus peo, kutsun toonekurevõõraks, kallid toidud olnud madalate taldrikute peal. Rebane võtnud ise tükk tüki järel ja söönud ja käskinud kurge ka võtta. Toonekurg aga ei saanud taldriku pealt nokaga midagi kätte läinud, tühja kõhuga minema. Teinekord toonekurg teinud omal ka pidusöögid ja kutsunud ka rebase võõraks. Toonekurejoogid olnud kõrgete purkide ja pudelite sees toonekurg söönud tükk tüki järel ja käskinud rebast süüa. Rebane käinud ümberpudelite ja nuusutanud ilusti praelõhna suu jooksnud vetega, nite tilka pole kätte saanud. Kur keep nuia söönud, ise ütlend, võta sõbrake, missa nuusutajad. Rebane kiitnud, et hea toit, aga kätte ei saa. Läinud niisama tühja kõhuga minema. Väga paljude loomalugude kodumaaks peetakse Indiat, kus koos siidi ja juveelidega keskajal ja varemgi karavanid ega muinasjutud Euroopasse on rännanud. Ja nagu konnaõpetuse muinasjutt näitab. Osa jutte on loodud kohapeal ja levinud hoopis väiksemal maa-alal olnud aga vähemalt sama populaarsed kui võõrsilt laenatud jutud. Kõige rohkem üles kirjutatud eesti loomamuinasjutuks 99 käsikirjaliste isendid on või, või meevarguse lugu. Hane karjuseks kaubeldud Rebane palub perenaiselt luba sugulaste juurde varjule minna. Lahke ema küpsetab saia või kooki kaasa, rebane aga ronib lakka ja tühjendab meepoti kolme külaskäiguga või nagu setus öeldakse, kostmas käiguga. See on venest laenatud väljend hadid, kosti kastmas käia. Hästi palju on jutustatud rebasest ja mehest, kes rebase abiga metsas karu käest pääseb. Rööba püssijooksu otse oma haugu poole, koerad kannud, aga saan hauku, hakkan küsima. No jalad, mis täis tegite? Iike Taka hoogu, iike Taka hoogub. Kehamissa tegid iike venitusi pikale iike venitasid pikale. Silmad, mis te tegite? Händ, mis sääst tegid eeke ühe toode aka teise puu taha, et kutsud pidid kätte saama. Kui sa seda tegid Sismana suugord Kuitsude kätes Asida ja ise püsinud hänna August välle Kuitsuse asin saba ja keskkonda oma, kui lagedale. Mees saanud nas naaviisi karu ja rebase mõlemat kätt. Veel kuuluvad rohkem levinud loomamuinasjuttude hulka lugu rebase kalavargusest ja sabaga kalapüügist. Jutt jänese põgenemis kavatsusest muinasjutt varese naisevõtt. Loomamuinasjutud on tavaliselt küllalt, lühidalt lood algavad harilikult lühikese minevik kulise sissejuhatusega. Õige sagedasti kasutatakse tegelaste kahekõnet ehk dialoogi. Vares ja tedre ajanud juttu, tedre küsinud, kuidas ometi nii julge oled? Ma ei julge inimeste elumajja ligidale minnagi, sa lähed seaküna otsa peale ja vahid seal vares vastanud. Eks mul ole, aga silmade ees ja taga. Ükskord said Rebane ja susi kokku ja hakkasid aru pidama, kuidas paremini süüa saaks. Rebane ütles. Mina tean, kuidas saab, sul tuleb külasse minna, sa oled kõvem mees ja jõuad rohkem tuua. Ma annan sulle paberikese kaasa, sinna on kirjutatud, et sind keegi puutuda ei tohi. Sa lähed külla, näitad aga paberit ja keegi ei puutu. Susi läks küla poole, paber käes sai aga vaevalt küla serva, kui tulid koerad, hambad, irevil, tulid mehed teivast ja püssidega naised ahju luudadega ja hakkasite, kas ma peksid vaese mehe üsna uimaseks, hädavaevu pääses hundike minema. Läks siis rebase juurde see küsima. Sõber, kuidas asjad on? Ja kuidas asjad on? Pääsin hädavaevu eluga tulema. Miks sa siis paberit ei näidanudki, siis rebane? Ma läbisin seal veel paberit näidata, kurtis hunt, looma veel näitasingi. Aga asi oli niisugune, et ükski peni polnud kirjamees. Väga ilmekaks teeb loomamuinasjutu sellesse põimitud regivärsile laul, mida jutustamise vahele enamasti lauldi või skandeeriti lauluga muinasjutte ülestähendused on meil ainult setust ja nende korralikus murdekeelse esitamisega on põhja eestlasel muidugi üsna võimatu toime tulla. Emissolboigega mõõtsa suusilats kahmano tüütel imisele niiviisi õde Anna Mulleuczpoiger I, mis ütel anoi muidu laulab. Susin hakkas laulma, et sungitsungi Immok õõne Lundi Lundi kõrvakene ööl, Hannak tipsistnepsid, rännak õõne, anna mulle hüüdpojalt kõne. Iimistritel vasta ei anna, laula eel Asseks ess mõne sammukese kodu poole. Nii kani lask laulda, mitu uuri, kui sai hinde ärpete minema, pojake, meestega. See oligi ainult väike sissevaade, ühte muinasjutuliiki mida eesti folkloorikogus on 334 eri tüüpi ja üle 3000 iseseisva üleskirjutuse.