Mind alguseks huvitab kasin Saaremaa ja Hiiumaa inimesi, kann. Ei ole, järelikult väga hea on, Marta on, keegi on väga halb siis Saaremaa Lukveli realaevad järelikult veel käivad. Ärge muretsege, varsti enam ei käi, saate talvetee ajal saab summ koju tagasi. Ja tore oli näha nii palju siin, et ma, ma pean tunnistama muidugi, et kuna mu tuledest kodunt, kus ma lugesin Tarmo Vahteri raamatut 1980. aasta Eestist, siis ma ei tea, mul kohe tekib paralleel. Kui meie saame 20 aastaseks, kui Eesti Televisioon see 25 aastaseks ja peeti Kadrioru staadionil kuulsat jalgpalli pidu, et siis oli ka hästi palju noori koos ja see lõppes väga halvasti ja seal muide esinesid ka siis rokkbänd ehk siis propeller ja täpselt samamoodi nagu sina, Mart kutsusid kõiki oma sõpru täpselt samamoodi, Tiit Karuks kutsus oma sõpra, kes mängis propellerid, äkki tuled, teed, mõned lood ja see oli ka selle raamatu ainuke trükiviga. Muide Tarmo Vahter nimelt kirjutasite, et Karus kutsus oma sõpra Peeter Meeritsat tegeleda. Määri määrib muidugi jah, määritud kutsuti jah. Tekkis suur pahandus sellest trükiveast ei tekkinud sellest trükilase tekkinud sellest, et propeller tuli mängima ja üldse see, et toimus selline tore üritus 80. aastal. Sellest hakkasid suured noort rahutused, ma loodan, et teie käituda mõistlikult rahulikult ja ei lähe pärast trammi. Monogramm ei ole siit kaugel, muide ärge kuulake seda provokaatoreid, ärge minge trumme kõigutama, minge rahulikult koju, et ei ole tarvis tekitada mingit segadust ja, ja ma loodan, et rahva hulgas viibib ka tele-raadiokomitee liikmeid, juhatuse liikmeid, kes mingil hetkel ütlevad, et aitab küll väljudes rohkemat peale ei lähe. Täpselt samamoodi propelleriga juhtus, et nad sõidavad kolm lugu teha. Nii et vaatame, et kui meie oleme need kolm lugu ära teinud, et võib-olla siis ka Margus Allikmaa võimeline vastutav inimene ütleb, aitab. Ma arvan, et kõik on sellest väga valusast kogemusest õppinud. Sellepärast et see oligi Raimond Penu, kes hullu peaga keelas Karuksil propellerid edasi mängida ja sealt algas see, mis algas ja lõppes. Nagu te nüüd näete, kallid sõbrad, istume vabas Eestis ja jah, et ma kujutan ette, et tegelikult meie publiku hulgas on väga palju neid inimesi, kes siis, kui me saadet tegema, kuidas ma ei olnudki sündinud veel. Et lakkamatultoni virisetud selle üle, et Eesti ajakirjanduses töötab liiga palju noori, ei ole siukseid, vanu staažikaid kogenud inimesed, tegelikult need inimesed on olemas, nagu te näete, nad on pandud kõige kõrgemale kohale täna. Ja näete, kogemused on tagasi tulnud, Eesti ajakirjanduses ei ole miskit viga, ei ole sugugi nii häbenud noored püstolreporter, noored ja lollid blondiinid. Eesti ajakirjanduses on väga palju vanu inimesi ja sellepärast pole näiteks ka raadio kahest meeldib, töötades seal väga palju eakaid inimesi tööl. No tegelikult alates Raul Saaremets ja lõpetades muidugi kõigi kellegagi, kes on noor ka meile pesamuna, on 38 aastane Madis Aesma? Jah. Eks tal on raske meie vanainimeste hulgaga, aga ta on vapper ja, ja aitab meid alati, kui meil on vaja ja Madisel tulidest hambad. Aga kuidas sul hammastega on, juba tulevad ära. No aga sul on äkki uued tulnud juba? Kuldsed, kuldsed ja hõbedased. Et jah, tõesti, issand, ma ei näe, ma ei näe, kui palju. Mul on hea meel, et kõik meie kuulajad on kohal. Ja tead natuke suhteline, tegelikult on elu, et kui oleksime tänase ürituse korraldanud lauluväljakul, siis oleks öeldud, et ju see oli täielik läbikukkumine, aga praegu täismaja. Ja, ja tegelikult on ka meie teene natuke sellepärast, et tegelikult ju raadio kahe juhtkonna ideele teha ürituse õues, kus ikkagi oleks suhtunud, tundub naeruväärne rahvakogus, kes on kogunenud, aga, aga sihukeses väikses kuudis tõesti on täitsa ääreni täis, nii et ei ole midagi ette heita. Meil on täna jah, väga, väga selline tihe tihe kava muusikutest. Et Mart on kõik välja ajanud, sest temal on nende kõikide telefonid ja ta osasid telefone pidin ka internetist alaealiste tüdrukute käest küsima. Ja mõned bändid, ma vaatan, sul on siin kirjas sellised, mis on isegi nagu vahepeal nagu laiali läinud ja meie meie heaks sõnadele nagu sisuliselt kokku tulnud. Nii et tõesti muusikapidu saab, saab täna olema nagu selline grandioosne. See, mis meie nagu siin sõnalist osa suudame pakkuda, aga noh, meil on tegelikult täna nagu pidupäev, et ega me ei viitsi väga-väga tegelikult rääkida ja vaeva näha, et me tahaks nagu lõdvemalt võtta. 20 aastat oleme vaeva näinud selle nimel, et nii kõrgele. Kas Andrus suutsid kujutada seda? Et vaata, ma ei mäleta, kuidas raadio kahte sattusime, mis sattusime sellise niukse suve maleva korras. Et, et palutiliselt peiteeter jutuga, et kas kujutasid ette, et kena see vabandust, aga kes, mis saade see oli, mis puhkusele läks, keda me asendasime, kas sa seda mäletad ei mäleta, ei mäleta, ei mäleta, et kunagi oli meie relva endale Hillar Palametsa ajaloo tund? Ei no seda me küll ei asendanud, tema oli, tema oli hommikul tema oli hommikul mee tulime õhtul jah, et aga, aga jah, see oli selline suve suvetöö. Ma mäletan, et teises saates teises saates jäi Andrus kohe haigeks. Jäin kollatõppe kohe, nii kui sa saade algas, aga siis ma põdesin selle läbi. Aga see saade ei saa mul enam midagi teha ja Andrus sai kolla-kollatõve sai Andrus Ukrainast. Korvpallisõpradele soovin õnne, Eesti koondis lõpuks võttis võidu eile siis et enam ei olegi häbi olla eestlane vahepeal oli ju, vahepeal oli ka õudsalt Helme, ma rääkisin vene keeles. Pea õudselt piinlik oli. Paldi pagulaste maja põlema kaotati, vilistati, tähendab, eestlased tegid oma margi nii täis, et ma olin täiesti mõtlesin, et nüüd on nüüd võimul olla, võideti mängija, kustutati, pagulaste maja kustutati mäng võideti ja vile tõmmati suu tagasi. Niimoodi nagu ta kahelasete nätsu suust välja. Niimoodi tsuh. Vile suhu tagasi. Et tegelikult muidugi, mis see kell on, meile anti sihuke hoolikas. See ka, et meil on siin, Kukerpillid võivad vaikselt hakata sättima ja sellepärast, et me alustame kõige kõige staažikama bändiga, nemad alustasid isegi enne meid. Kukerpillid on Eesti kõige vanem tegutsev ansambel, nii noored kui te meie saate kuulajate hulgas kindlasti on palju noori, kes mõtlevad, et oleks äge teha bändi. Jaa, jaa, võtategi pillid, hakkate proovi tegema, et ega see ei pruugi ära lõppeda. Söör, kesta väga kaua. Kukerpillide puhul on, algas aastal 72 ja lõppu pole näha. Loega meil Mart, on sinuga sama lugu tegelikult, et me tulime korraks raadiosse ja lõppu pole näha, nii et noh sellepärast kutsusimegi Kukerpillid täna siia, et nemad, nemad on üks, eks veel vanem kollektiivne ja neid palju ei ole, mis meist kauem tegutsenud Eestis? Täna see nüüd vähem saate, muusikaline osa on pühendatud meie ühisele minevikule. Meie saade algas üheksandate aastate keskpaigas ja kui ma mõtlesin üheksandate aastate keskpaiga peale, kui selgus, et meil on võimalus esineda heade ansamblitega koos vabas õhus, mõtlesin, et võiks olla ka selline. Võiks olla selline nagu silmi avav moment ja süvened eesti popmuusika võib olla ühesse perioodi, mida mäletavad kõik, aga häbenevad ka väga paljud. Ja see on üheksakümnendad aastad. Ma küll ei tea, miks inimesed häbenevad 90. aastaid ilmselt sellepärast, et nad häbenevad iseennast, sellised, nagu nad olid üheksakümnendatel muusikali tol ajal väga hea. Ja nagu me näeme, need laulud kõlavad ka tänapäeval suurepärase tõesti Kukerpillide päratult. Lava ja Kukerpillid kannavad ette meile suurepärase laulu. 95.-st aastast seda esitles ansambel mister Happyman. Meie kaaslane Ringo Starr Ringo Starr on praegu kuninganna Elizabethi valitsemisrekordi pidustustest veel kodu pääsmata sest ta ületas kuninganna Victoriat, aga tõesti laulmise ta kukleid ettekandes kuulete, on tuntud ja armastatud palavaid tantsida. Kui te näete kuskil nurgas seisma mõnda kaunist noormeest või neidu, võtke pits viina või isegi kaks koguda julgust, paluge tantsule. Kukerpillid, las mina proovin siis. Ja. Ja kuna see laul on samasugune klaasi, aga nagu rahva omakaitse, siis me suhtume ääretu pieteeditunde ja lugupidamisega klassikasse melon noodipulte ees esimest korda elus. Ja esitame selle laulu loots. Me justkui ta ta jälle ja see on ilus. Vist on mõeldud? Meil. Lihtsalt. Me ei ole ja Proovin. Oma kaitse mis seda võtta või päriselt selle saatega õnnelikuks saab. Iga pärli kolm nõnda vallutama bee on Mart Juur ja Andrus Kivirähk. Mida kuuled, mida tuli, seda toimul peab. Õhk meie ümber on elektrit täis lina tänav. Oleme jälle eetris ja suur tänu Kukerpillidele. No sõber tegelikult on see Tohutu veider tunne, et kui sa helistad ansamblile, kelle plaat on sul kodus olnud palju aastakümneid ja see, need plaadid on sul peas ja helistad ja ütled, et on selline üritus ja kas te oleksite lahti tuleksite, mängime nad tulevadki omast käest, tean, kui tüütud on soovilugude tellijad. Eriti istun aeg ja ütleme, et kell on juba kuskil 203, siin on selline väga rahutu, nooruke ütleb, et mängi seda lugu ka. Miks sa midagi ei mängi? Ma arvan, et Kukerpillide repertuaari saab nüüd olema see, las mina proovin ka üks selline laul, mis toob nende juurde hilisel õhtutunnil soovilodellijaid ja Kukerpillidest, mina võiks rääkida veel seda, et, et need ei olnud isegi 90.-te vaid seitsmekümnendad, kui mina neid kuulasin ja mul oli kodus. Ma kuulasin isegi neljakümnendatel. Ma ei, ma ei teadnudki, et ma teen Stalini, eks inimesed ikka saadetud täitsa ootamatu olla isegi siis, kui jagad kvali baaside leping Ribbentropi. Karmile ja uskumatu, Martin küll, vaata, sa oled 20 aastat inimesega, saadeti alles. Tasub tulla juubelile, et vaatamata väga kummalisi asju vaata, ma kirjutab, võtab seal kuskil teises pitsiviinevat, siis lõpus ta keelab, jalad avanevad ja me saame teada, kust ta pärit on. Tegelikult kirjutasin okupatsiooni ajal palju oma eluaastaid korstnasse, et näha kaunim välja. Aga praegu on olukord traagiline, ma ei saa minna pensionär tegema. Jah, paraku küll. Jah. Aga ma, ma siiski tulen 70.-te aastate juurde, ega mul palju kodus ei olnud vinüülplaat, aga üks oli kindlasti Kukerpillid oma ja minu lemmiklaul oli sealt kindlasti laul metsa looma teile jahipidamise ja kõik vastumetalle omatulised inimestele akti. Et siis ma panin selle plaadi peale, kuulasin seda laulu, hüppasin diivanil ja laulsin seda kaasa, et mulle kohutavalt meeldis see, kuidas loomad inimesi püüdsid. Tapsid aga joodikud, jääd ellu, et ei või ei või kuidas see oligi, ei või püüda emasid ja lapsi, mehe mehi, kes on võtnud veidi napsi ostnud kusjuures ma olin sel ajal esimene teise klassi poiss, aga millegipärast ma juba aimasin, et napsimehi kuidagi tuleb kaitsta. Et kuidagi ma hoidsin nende poole juba isegi emad, emade lapsed, mu nagu nende poolt, nii väga ei olnud. Aga aga just need napsimehed, keda mainiti seal hiljem nende nendega kuidagi ma tundsin, et seniks huma humanistlik laul oli küll jah, ja Zuckerbergile, kes on küll lavalt lahkunud juba küllap nad kuulevad mind raadiost tänusõnad, tänusõnad saavad nad varem-hiljem kätte ja aplaus Kukerpillidele muidugi hea. Sest muide, see laul on väga-väga-väga päevaga, eriti praegu, kui inimesed on pähe võtnud tappa 20000 metssiga või minna täitsa vastupidi, et metssead otsustavad kõik need jahimehed hoopis tappa, ega me tea, võitlus käib praegu metsades. Ütleb, et silm silma vastu muidugi. Et jahimehed on küll võtnud vastu otsused võivad tulistada autoaknast ja, ja ma ei tea kust kohast veel, aga mida metssead vastu on võtnud, millise otsuse, et kuidas nemad inimesi kavatsevad ründama hakata. Et seda ma ei tea, aga, aga küll ma tean seda. Et mind ei ähvardaks. Oh sind ei ähvarda mitte tegelikult ja miks ei või ju tapp emasid, lapsi, mehi, kes on võtnud veidi laps, ilmselt nii. Loomad, loomad on humaansemaid kui inimesed, ütleme, aga tegelikult peaksime ikkagi ka meie inimestena metsloomade metssigade vastu lahkemad olema. Et see on mingisugune verejanune, liug jahimehi, kes tahab 20000 metsiga loojakarja saata, mulle see väga ei meeldi. Mina mõtlen näiteks, et iga tubli eestlane võiks oma koju peita ühe mets ja mitte ainult mets ja vaid ka kodus ja kui tal on kodus iga, siis kodusõja võiksid panna põranda alla nagu kommunistid vanasti ennast varia. Et needsamad vanad Camorkad, kus hoiti igasuguseid, ostsid sinna, võiks teha nüüd sigadele ubasemisest, mõtleme, sigu on väga lihtne hävitada, aga hiljem kust me saame uue seapopulatsiooni, absoluutselt, on ta siis, tuleb hakata neid niimoodi klooni, me nagu praegu kroonitakse mammutite kukkurhunti välja surnud loomi. Et ma soovitan eestlastel võtta mitte ainult ühes ja vaid igas isase ja emase siia. Püha Noa võttis oma laeva igast liigist isase ja emase looma sugu välja ei sureks, sest tõesti sigareid ähvardab hirmu sahti ja nii koduSiguga metssigu, et võib-olla 20 30 aasta pärast, kui me teeme oma nii palju, siis 50 aastat Rahva oma kaitset, et nii Eesti kuskil lapsed ei olegi sigu näinud, kunagiselt jahimaid on kõik ära tapnud. Et ma tõesti soovitan, kui kellelgi on võimalik sigu aidata, siis äkki kogume allkirju ka pärast kindlasti sigade toitmiseks, kalge rina tahad moodustada erakond, aga mina sigade ja allkirjaga need ei välista üks 11, et ma tegelikult ei saa aru, miks, miks noor inimene nagu Taavi Rõivas, ma hakkan mõtlema tema käitumise proovile, on väga kummaline, et valitsuses pole tal ühtegi naist. Ei ole, nojah, paar paar daami nüüd on, sealt talle ei meeldi. No tema ei ole veel see kõige verisem, aga enne Tartu linnapea, miks tartlastele seade meelde, seda, seda ma küll ei oska öelda, et Urmas Kruuse juhendab suure seapõleti sõitu läbi Eesti, et et see on ikka päris õudne. Tegelikult me kujutame ette. Inimene vaatab aknast välja ja sõidab mööda, astus ja põleti. Hiiglaslik must, ma kujutan ette, et sinna peale joonistatud seapealuu ja kondid on seal all ja siis seda. Et tegelikult oleks võinud kasutada seda aparaati hoopis humaansetel ees, näiteks punklaulupeotuli, mida pidi kandma vana inimene, Rein Lang oleks võinud hoopis põleda. Olekseid nabis põletiga ringiga. Kas sa käisid mark, punklaulupeo? Andrus, kas sa käisid, ma ei näinud sind fotodelt, ma küsin, miks, kas sina käisid sa minu käest küsid seda? Ma nägin nimelt Delfi portaali Delfi uudisteveergu, vaata punklaulupeo fotosid, leia ennast piltidelt. Ma vaatasin terve õhtu, ma ei leidnud ennast. Ma kardan, Martin, sa ei leia mitte kuskilt piltidelt. Läbi arvamusfestivali pildid, sa võid vaadata Viljandi folgi Viru folgil, kas sa arvad, et ma ei ole vaadanud, ma ei pane siis sa hoiad end Tallinna maratoni ja Tartu suusamaratoni finišiprotokollides, sa leiad mitte kuskil. Sest ta ei lähe sinna, a, selles on, selles on asi väga, ega sind ei kleebildasin, sa loodad, et sind pannakse sinna kirja? Ei, sa pead ikka reaalselt kohale minema. Aga miks sina, punklaulupeol, ega sealt palju noorem tegusam inimene, no vot majale punkar kunagi all, et ma olen rohkem disko. Asso. Asso diskor ka näinud, ma käisin Ennu rattal, eelmine, see laupäev ja sind ma displei näinud. Nojah, seal seal ma vaatasin piltidelt, ma ei leidnud sind. Pump. Ilma ei tahtnud Rein Langi segada, sellepärast et noh, mine tea, mis seal, mis seal tegelikult aetakse, pannakse võibolla sirbi peatoimetaja paika, et ma lähen sinna puhtalt jalgu kosserdama, sa kardad, et kui sa läksid sinna pandud pea toimib, jumal, võib-olla hea, ei ole sul pahandust pikad igavad artiklid, taevane arm aga, aga samas tegelikult ilgelt kaval Rein Langist, et kui selline inimene, kes on võib-olla Tal on vaja käia, sest et iga kaal muidu ei lange siis sa võtad lihtsalt selle tuletungla ja kõnnid siis ma ei tea. Ta tuli, ta tuli, tal oli Narvas arvast jääbist, kõndis, kõndis Rakvere välja, jah, tubli. Hämmastav tuli käes kogu aeg vähemalt õhtul ei olnud külm. Oli õli, mille juures ennast samase õhtune tuli, tõmbab ligi ju neid kohutavaid, eriti augustikuus neid öö putukaid. Liblika hästi koledad, sellised karvased, mustad sääsed, jubedad niukseid, kämblasuurused, elukad ilmuvad pimedusest tule peal, nad tulevad, muide see kuulub ka pungi juurde, seda küll punkri, rott õlal. Huvitav, kas Rein Langiga käis kaasas mõni rott, kes aitas kanda kergemaid tikke, siis Juku-Kalle oli temaga koos, Juku-Kalle oli temaga koos Juku kandistike, tik tikkudest. Mulle meenub hoopis üks viimaseid artikleid, mis tehti intervjuu Kaido Kamaga, kes rääkis, et tänapäeva inimeste kõige suurem probleem on see, et kui saabub sõda ja ja muud hädaohud inimesed peavad minema siis maale pakku, siis tänapäeva inimeste kõige suurem probleem on see, et nad ei suuda süüdata tuld viima tikkudeta. Ja ma hakkasin mõtlema, et ega ma tõesti ei suuda, et kas sa oskaksid ilmadi. Üks moodus, mida ma tean, on luubiga, et kui päike päikest ei paista, vaat ja kui luupi ei ole, sest ma mäletan meil koolis üks poiss üritas nagu luubiga kooli pükstesse auku põletada. Aga selleks otse ihusse. Ja siis ta karjatas niimoodi. Ja siis tal noh, ühesõnaga jalg põlema ei läinud päris, aga, aga no tund tuli siukest lõhna nagu tuleb tavaliselt seapõletis midagi kuidagi. Ega ma mõtlesin ka tegelikult selle Kaido Kama artikli peal, et probleem on tõesti tõsine, et siis on jälle sea põletist, et igaks asjaks abi ja et meil Eestis niisugune asi on, et kui kuskil ma arvan, et kui Kaido Kama saab selle tule ülesse, siis seapõleti võtab tema pärast nagu koorma peale ja kõik Eesti vallad või maakonnad läbi, kus süüdatakse siis generaalne tuli ja sealt siis igav maakonda iga osakond või vald oma tule toob. Oliver, tule toomi, sa annad nüüd ju ideaalse ideaalse mõte järgmise aasta võidupühast ka president Ilvese laiali saatma. Neid tulesid, eks ole, siis ei olegi muud, kui seapõleti tuleb ja võtab tule peale ja sõidab terve Eesti läbi. Nii et aga jah, selles mõttes Kaido kamastan muidugi kui tulevikus tõesti satub selline olukord, onu sõda. Olukord on halb, aga sigu on vaja ikka põletada. Muidugi, Kaido Kama juures saab alati tule Atatust. Seda me teame kõik, pidage meeles, et kui teil ei ole tuld kuskilt saada, siis Kaido Kama juurest lähetama oma selle tuletungla sarnaselt. Noh, kui te juhtute olema sellisesse pimedasse ja külma ja veepuudusesse langenud linnas siis te võite proovida lihtsalt seda vana nipp, et lähete öisel tänaval mõne inimese juurde, küsis tuld, on kuri. See see variant on ka. Nüüd meil siis järgmine pillilugu on tulemas, kellelt, Martina, sina kui meie muusikaala juhataja ja mina olen muusikaala juhatajana väga tänan, et meil juba ansambel valmistus. On siis need, kes alustasid, alustasime kõige vanemast bändi ja me teeme tohutu ajalise hajajase hüpped ja kusjuures sellel ansamblil tegelikult on ka sellel kollektiivi, kes praegu esinema hakkab, on tegelikult mõtteline, mitte mõtteline, selline sugulusside ka selle ansambliga, kes ennem esines. Aga selle ansambli nimi, vaadake, siin võib teha sellise kalambuure, et me teame kõik, et mehed on Marsilt, naised veenuselt, aga kus elevandid on? Vaat õige õige punekdoonid ma kuulsin küll liurraldada, oleksid võinud mehise häälega koos hiidudel Neptunilt. Aga no hea küll, inimene polnud ka päris kindel endas, ta mõtles, et võib-olla on võib-olla veenuselt tormilt, aga ei jah, ele Elephants from Neptun esitab jälle 90. aastate kuldne klassika. Ansambel on valmistunud, õppinud jälle, ma ütlen, et on võimalus tantsida, kui soovi on ja valmistutud ja õpitud selgeks laul täna jälle me joome. Mida? Bensiini. Kanister ja voolik on ta jälle. Ta jääl. Aia imeline. Suur tänu, suur tänu. Ma arvan, ma arvan, et me me kunagi enam Marta, istu sinuga trummide kohal. Et ei, mitte sellepärast, et oleks kedagi, ma ütlen, et ma lihtsalt ütlen seda, kahetsevad igatsevad, et hetke meil igavesti meelde tehaksegi, oleme vanad mehed. Me räägime oma lastele lastele kunagi ministrile trummide kohale, keegi ei usu, tumm kaadri kohal ei saa istuda, vanamees räägib trumpi kohal. Nii, aga väga huvitav. Rumalam seal tõesti. Ma kohe vaatasin ja vaatasin, ma jäingi ja ega seda laulu kuulama tuli kohe mitu-mitu, asja tuli meelde siis seal räägin kõik ära. Kõigepealt tuli meelde üks lugu, mille rääkis minu sõber, kes täna on siin ka siin ja tema eluteel juhtus selline episood, et ta sõitis jänest ja jäi mupole vahele. See oli veel siis, kui Tallinnas nagu vedelemas oli ja siis jänese niuke kuulas, ongi lugu, kus kõik asjad lähevad tapid oma tappidesse hiljem. Et see oli veel seal, kus Tallinnas oli tasuline bussisõit, praegu me teame tänu Edgar Savisaarele, muide, mis sellest Savisaare jalast sai. See on minut. Mul on, mul on mitmed andmed selle kohta, et üks võimalus on. Peterburgi, seal on niisugune kuidas seda nimetadagi värdjate muuseum, tema nimi, kunst, kamme, kunst, kaamera, kaamera, Jaanson, looteid ja ära lõigatud jah, et las, aga võib-olla see on ka lai peidetud kuhugi, nii nagu ütleme see natside kullarong sa oled, leiti, et võib-olla Savisaare jalga ka peidetud kuskile kunagi avastatakse ja sellest, et tegelikult on see jube põnev, kui ma hakkan mõtlema, et, et niivõrd oluline ihuliige on kusagil, ma loodan, et ta on ikkagi omanikul teada, kus ta on omanik, kindlased jaa, jaa. Hundisilmal. Või elab omaette elu nii nagu googli, ninad, ninad ametniku peast ära ja hakkas käima kirikus ja ajama mingid ameti asja nii, ja need asjad lähemal ühel päeval tuleb tööle jalg ja et võib-olla ongi linnavalitsuse uus töötaja. Linnavalitsus hakkab olema püsti komöödia, telepära Kristjan aga öeldi. Et selles mõttes, et tegelikult on see ju päris kurjakuulutav teistele parteidele, kui Savisaar hakkab niimoodi poolduma, et algul on vihmauss järsku w, kaks Savisaar lõikab veel ühe koha ära veel kolmas Savisaar kuskil liigub ringi ja noh, lõpuks on terve linn neid täis ja vajavad mingeid asju ja ja, ja. Ma ütlen, et see kahtlemata jääb poliitikaajalugu, see on ikka üks Eesti poliitika, nagu selliseid, ma ütleksin, artefakte või reliikviaid, et oluline on, ma ütleksin ajaloo huvilisena tollel, et oleks alles ja et ta säiliks, et Eesti Rahva Muuseumi seda kunagi jõuaks. Mõtle, kui sa jalutad mööda mööda Eesti näed, siin on sõle, et siin on kapad. Siin on, siin on, siin on Muhu rahvariide ja siin on siis Edgar Savisaare jalg. Jah, et sellest kunagi tuli ka niisugune arutelu, ma mäleta minu sünnipäeval siis, et, et kuidas võiks nagu välja näevad Savisaare ilmumine rahvale, nii et ta mõjuks imposantsust, sest et noh, paraku ratastoolis mees mõjub ikkagi kuidagi natuke madalama nagu teised, eks ole, aga siis tuldi heale mõttele, et kõige ilusam olekski, Savisaar ilmuks edaspidi rahva, et ainult ratsa raudrüüs. Et siis ole näha seda yhe jala puudumist, et sa oled kõigist kõrgemal, sai istutud, aga samas sa oled teistest üle ja ratsutavad lihtsalt läbi linnani. Et see mõte Tallinna linnavalitsusele palun täitsa tasuta minu poolt, et edaspidi ei ole mõtet nagu teha sellised, et neid noh, Savisaar tõuseb püsti, kuskilgi tulebki rahvas. Nii eredalt säravas raudrüüs silmadel on valus vaadata, ratsutab sulle vastu, juhib linnavate ja tellis linna peal, ma, ma tahaks vanad vana Toomase riietuses põhimõtteliselt pottkübar peas. See on jälle hea mõte, milles on siis tegelikult üks üks kõrgus, mida Edgar pole veel saavutanud, ongi see vana Toomase kohtadel raekoja torni tipus et vähemalt linna aastapäevadel või suurtel pidudel võiks seista seal üleval ja keerelda ja see see asi käes ja võiks näidata, kust tuul puhub. Kunagi oli plaanis ehitada kuskile sadama piirkonda, uus raekoda jäävad, selle tipus võiks küll olla väike miniatuurne võistkonna järel jala koju tähendab pronksist jalg, mis tuulega pärlid, varbad näitavad. Lääne vabandust, Mart, aga niisugune jalg sümboliseerib kingsepatöökoda. Iidsetest aegadest, reaalsel linnavalitsuse keldri, niisugune väike kingsepatööga olla? Võiks küll, jah, muidugi, aga ma ütlen, et jalg sümboliseerib kingsepatöökoda, et see tegelikult sümboliseerib jalgsi. Keskajal sümboliseeris ta kirurgi tööruum, ringelam, pagar, saabas on kingsepatöökoda ja, ja jalg on kirurgi tööruum. Kirurgi tööruum on käärib. Edgar võib oma kehas pagaheneid kringleid välja lõigata, kui ta soovib mida iganes. Tegelikult mul jäi lugu pooleli, selle lauluga unustasin ära, mõte läks uitama, nagu ikka juhtub, et mõte läheb uitama, et, et siis oli veel see aeg, kus Savisaar idee tasuta bussisõidust polnud teostunud. Ja minu sõber sõitis 18. liinibussiga kesklinna poole. Tuli mupo peale ja arreteeris sõbrajevista mupo bussi, kus oli hulk rahvast ees nende hulgas ka Tõnu Trubetsky äsja kuuldud laulu autor ja tehti kõigile protokollid ja mupo töötaja siis pidas vajalikuks mitte ainult karistada, vaid ka vestelda profülaktilistel südamest südamesse ja koputada inimeste südametunnistusele. Ja ta ütles Trubetsky-le, et ma loodan, et see juhtum, et te sõitsite piletita ei kordu enam. Trubetsky mõtles natuke aega, ütles, pole kindel. Ühesõnaga, ei mingit kaheksas ja ei olnud näha inimesele siis sai trahvi panna kahekordseks. Aga ma tuleks tagasi, vot sina tulid tagasi oma loo juurde, aga mulle see Savisaare teemasi kuidagi armsaks, et, et ma just kuulsin viimaseid uudiseid, et, et see on ikka hämmastav, et kui inimesel on natuke nagu seal haiglas lebada ja puhata, millised grandioossed, ideed talle pähe tulevad, et mis idee tald oli? Megalahe idee ehitab Tallinnasse Eesti kõige suurema haigla esiteks hiiglaslik haigla Lasnamäel son jala kujuline jalakujuline ja loomulikult ja teine idee oli müüa linnahall maha tükkhaaval. Noh, ta sai nagu endast endast Mismõttes tükk saad aru nahatükkhaaval, et, et miks nad tervet linnahalli müüma, kui saab tükk haavale kõigepealt lühike jalg, siis kõikjal. Ja nii edasi, eks ole, tõesti, ega linnahalli ei ole küll jah, ega kui hakata vaatama mart näiteks infele terviktükkhaaval müüa küll. Võimalik oleks Savisaar praegu siukse pilguga, vaatame kõiki maju ja inimesed, kui siit natuke raamatu sealt natuke ära võtta, siis, siis siis ongi see on muidugi hea idee hakata Linnahallitükke, mis see siis nagu kilo kaupa või, või mis hinnaga ta siis hakkab nagu olema? Ma ei ole suutnud seda geeniuse mõttelendu nii täpselt jälgida, aga tagamõte mõttel on jumet, aga teine asi tegelikult ongi see, et haiglas olles tulevadki mõtted pähe, et ma ise elanud haiglas ja see on selline huvitav faas, kus eriti kui sa oled narkoosi all, siis tulevad kummalised mõtted ja, ja narkoehitaks siukse haigla üks tükkhaaval maha. Teine asi on. Me teame väga hästi, milline praegune meditsiini nagu varustatuse süsteem on ja Teisungi sõitis haigla, kuhu meie armastatud Edgar Savisaar sattus vihjale pisut kitsas olla. Mida Tsewiskidele pisut kitsas olla, aga jämejalga lähed siis ei olnud. Ta läks nagu muu hädaga sisse jalgu. Voodi on väike, teeme parajaks. No loodame, et ei olnud, et asjad tuleb, narkoos lõpeb, lõppevad unenäod Linnahalli tükeldamisest, haigla suurem, tuleb. Kirurg ütleb, et härra Savisaar, mul on teile kaks uudist, et operatsioon õnnestus, aga halb uudis on see, et me võtsime maha vale jala. Vasaku jala. Kumb see õige vale jalga, Trigon suhteline, suhteline hea et ei selles mõttes Tallinn on kahtlemata õnnelik, et sellist sellist linnapead mitte kellelgi teisel ei ole ja, ja mitte kellelegiga ja tegelikult on ka ikkagi see asi, et et arutatud on ju palju, eks ole, mida Edgar edasi võib teha, eriti arutab seda Taavi Rõivas ja kõik teised parteid istuvad, muidu võib tunduda, elu on enam-vähem okei ja mõnus. Siis kui mõte läheb Savisaare realist tuleb sihuke külmus, liikmetarduvad pilt muutub klaasiseks, tekibki mida Savisaar võit lähevad, Savisaar võibki kõike teha, nagu me näeme. Et omanikud, et huvitav asi ongi ju see, et olekski, sa ütlesid ta võib ilmuda raudrüüs tegelikult Eestile oleks ju nii ilus, kui näiteks meil oleks president ühe jalaga. Sest vaadake, kui on selliseid täisjõus natuke kuri president, nagu meil praegu on. Et selle presidendiga õudselt lihtne tüli norida, ta kehastab sellist täisjõus ja pisut riiakat, Eestis tuleb invaliid. Siis Eesti on nii armas ja miks ei tee talle liiga. Aga kuidas sa kujutad ette seda 24. veebruari käesurumis? Ma ei, öeldi mõjutada orden käesurumis. Ärge naerge, käed on alles ja ei ole probleemi millestki, et kuidas sa kujutad ette, et kas ta nagu on madalamal teistes või ta nagu hobuse seljas ka seal? See on jälle mõtlemise koht, aga tegelikult on siin just sulle hobuse jalgade inimene. Ta võib hobuse hobust suudelda hobusele pehmed siidised huuled, aga tegelikult on jällegi sõjas hobusele suhkrut, on, katsume nagu laiemat pilti haarata, Andrus, et ütleme, et Edgar, on ta siis hobuse seljas tugitoolis või kus iganes on surumine, ka tema kõrval oli koht tühi. Esimest leedit ju, praegu on ka koht tühi. Muide, praegu on ka kohti ja, ja ütleme, et tekib küsimus tegelikult Evelin Ilvesest väga tark otsus, muide täna vaatasin, et, et tema raamat jätkuvalt on Rahva raamatu edetabelis number kaks. Ta oli kaua aega number üks, ma tean, aga, aga siis tuli see rootsi roima lugu rumaluse peale ja et selle vastu Evelin siiski ei saa, et tegelikult on hästi palju arutletud, miks oli just nii ja miks nõnda ja miks lahutusena kas poleks saanud oodata, tegelikult on seal väga tark tegu väga poliitilist, nagu küpsust ilmutab asi tõesti lahkuva ametist lahkuva presidendi juurest nii-öelda pühid põrandat puhtaks ja sead ennast valmis järgmiseks presidendiks, sest tõesti kes on esimene leedi või sama olla, presidendiks tulevad ja lähevad, aga esimesed leedid jäävad loomulikult ei ole mingit probleemi. Ja, ja juba juba oligi Savisaar ahvatluseks viimase kroonika esikaanel evelini tagumik. Oi jumal, kas sa nägid seda? See näitab nagu niisugust uut. Et meid näiteks alati tänagi pildistati niimoodi, noh, seisime kõrvuti, naeratasime fotograafile imelist, millegipärast tehti taga tagantpoolt pilt. Kroonika fotograafide osalusel pole ikka piir, on siis selline haruldane foto nagu kunagi pildistati kuu tagu poolt. Et meil on Evelin Ilves, on palju-palju aastaid ja pole veel saanud p poolest pilt ja täna siis õnnestus ja üks fotograaf elektri öelda pikale reidile ja tal õnnestus lõpuks pildistada seda tagu poolt jah. Et noh, jah, et nii nagu meid mardiga tegeleb hiljuti kutsuti Eesti naise esikaanele, öeldi, et me ei oleks nagu esimesed mehed. Esimene paar, esimene mees, õnnelik paar esimest, enamasti Eesti naise kaanel on sellised õnnetud ja et samamoodi kroonika esikaanel on siiamaani olnud inimesed nägupidi siis tagumik. Aga ära pane ära. Ma tahaks, et meid, eestlasi on nii vähe. Eriti pildistatavaid eestlasi, on küll, jah. Mina nägin ka mitut, mitte pildistatud eestlast linna peal jäädamiselt, käsi tõuseb higistama, tagumikul teil ikka pildistada ja et see lisab ajakirjandusele kohe sellise uue seniavastamata mõõdu. Eestlaste näod sageli on juba kuskil meediast läbi jooksnud. Hommikul on täitsa kasutamata materjal, nii et et see on omaette, sest see on küte, jällegi, et me räägime, paber või trükiajakirjandus on kriisist, Eesti kriisist ongi sellest näod on hakanud rotatsiooni kordama, Jaan Krista Lensiniga tagumikku pole näinud veel. Anu Saagimi tagumikku Marvel siit saab muidugi edasi minna ja sellega, et räägitakse, et jutusaadetes samad näod nagu oleks tagumikud. Vabariigi kodanikes istuks hoopis tagumikud foorumis. Ministril oleks seljaga kõnepuldi poole ja siis foorumi juhataja, kes seal vastavalt on ka seljaga. Ja HD kvaliteedis muide jah, HD kvaliteedis see kõik on näha, kas, kas sinu telekas võtab maadega oli, ma ei tea, ma ei ole proovinud veel ausalt öelda, ma ei näe mingit mõtet. Mulle endalegi varjan, õudselt halb, et see niimoodi, et inimesed on töötanud palju aastaid teinud tohutuid pingutusi ja särasilmselt istunud koosolekutel, kui oluline on Haadeegoli jaht ja nüüd tuleb üks inimesed teda ei huvita, ei huvita, kuidas sind ei huvita ja mina näiteks vaatan filmi sajandi armastus lugema, ootan nüüd suure huviga, kui tuleb järgmine seerimis on HD kvaliteedis. Võib-olla ma hakkan nägema mingit sensulaade kvaliteet, sest ma loodan, et on sul esinemas, ei ole niisama eta, loodan, võtavad, vahetame ära. Kaabli ma just eile vaatasin, Marko Reikopi saadet näidati, sihuke kaabel ei kõlba enam teistsugune kaabel olemas, kes on nii kuri geenius, kes mõtleb, et inimestel on kodus kaablit vahetada. Ja pealegi ega ei oskagi neid vahetada. Torgad jajah. Aga noh, samas progressiga tuleb kaasas käia ja, aga kuhu meie mõte nüüd jäigi seisma, meie mõte jäi seisma sinna, et. Me võime tutvusta uut bändi äkki ja kuidas, kuidas olukord on? Meie tänane muusikaline eeskava on veel selles mõttes väga erutav, et me teame, et meie väikest viisi Andrusega teie teate, tähendab meie ei pruugi seda teadameelsed ei pea seda teha, mida teie ilmselt teated Andrusega oleme ka väikest viisi Eurovisiooni eksperdid. Et sageli vabal ajal vaatame koos Eurovisiooni arutleme nähtu üle. Ja meil tänases showprogrammis on ka paar artisti, kes on, tähendab mitte ansamblid, kes meid külastavad. Ansamblid võib-olla ei ole käinud eurovisioonil, aga mõned artistid, kes on käinud eurovisioonil. Täna esineb meil ansambel, kelle vokalist esialgu esinemine, kedagi, nagu sa näed, lava täitsa tühi. Hüppab ise trummiansambel ei, naisansamblit otsitakse. Nii kaua eetrit täieks, meiega tutvustame, täna esineb meile ansambel siine. Sina peadki minema, laul, mõisat, õllerdad seal ja et kallid sõbrad, teie ette astub ansambel, köök. Köögi, tulge tulge välja, näidake. See on üks haruldane ansambel, tegelikult ma ei tea, millal nad viimati esinesid, kas sul on mingit aimu ansambel ansambel Köök on selles mõttes tõesti eriline ansambel, et esiteks, ansambel köök sisaldab eneses inimest ühte ainsat Eesti Kirjanike Liidu liige, kes on esinenud eurovisioonil. Jaan Pehk. Palun väga. Vaata, millal Jaan Pehki esines eurovisioonile, esines lauluga eitis Gaming back, ta mängis. Mängisid seal, nad palun väga kitarri, aga see, aga see, aga see härra valges, ärge härra. Härra valges on pärit paidest ja tema kehastab ka meie tänasel õhtul esindab ansamblit ansambel andur. Tema, meie kallis pesamuna, 38 aastane, madise kõige noorem raadio kahe töötaja, palun vaadake seal ja, ja aga habe, habe juba kasvab. Tal olid hambad ja juba ta sööb juba sööbise ja kõnnib ja laulab ja täna nad esitavad ühte väga erilist laulu, ma arvan, et sellest laulu, selle laulu erilisusest. Me räägime pärast, kui see lugu on ära kõlanud, see on suurepärane laul. Ja ansambel Köök annab teile ette pala, mida eestlased teavad ja armastavad. Maarja esituses. Ja selle laulu nimi on kohtumine. Ja mul. Ei? Tuld jälle ristugi. Ma jooksen, oota ta. Otsa. Ei kelles? Maas. See oli seal ansambel käega aitäh. Jah, aitäh. No see on jälle väga Suurepärane lugu, mis mulle on eriti armas selle tõttu, et seda laulu esitab minu korteriühistu esinaine nagu ta suurepäraselt teater. Ja ma võin öelda seda, et me laulu, selle laulu või praktiliselt alati igal korteriühistu koosolekuga laulame. Ja meie korteriühistu on selles mõttes erandlik korteriühistu Tallinnas, et kui enamasti inimesed ei tahagi korteriühistu koosolekutel käia sest enamasti jõle igavad ja räägite said väga ebameeldivaid asju, siis meie korteriühistu on väga tore, sest maarjahoiab vee hinna kontrolli all. Karmi superstaari saate kohtunikuna teeta eteid kõikidele üürivõlglastele kellel arved maksmata, nende kohta ütleb Maarja väga karmilt. Väga karmilt, väga asjalikult ja alati lõpuks võtame kätest kinni, laulame seda laulu. On meil ikka tore elu, see on uskumatu, tähendab, ma olen sunnitud seda juttu olnud kuulama juba aastaid. Seda, seda, kuidas Maarja-Liis Ilus on tema korteriühistu esinejal. See on nii tüütu ja see oli õudne, tähendab, et mis korteriühistu korteriühistut, see on niisugune, ma võin seal peab olema üks, räägib see, mida Maarja teeb tegelikult reaalselt inimestele väga kasulik. Et näiteks üks talv olid hästi kõvad, külmad ja väga palju lund oli. Ja siis ütleme, ülejäänud Kadriorg uppus lume angedesse. Siin maarjareaalselt käis kõik korterid läbi, Freed oli tal kaasas. Fred tegi märkmeid. Vabandust, ja ma räägin, see ava koalitsioonileppe. Te võite ka koalitsioonilepinguid avada, kui teil on ja ja et meile reaalselt olid tänavad lumest puhtad ja toad olid soojad. Palun väga, palun, tähendab sinu ühistus, olukord on vist kehvavõitu nagunii. Minu korter on ka lumest puhas. Ja talvel talvel, ehkki mul superstaari kohtuniku majavalitsuse ma ei teagi, ma ei tea, mis asi, mis amet tal oli, korteriühistu, korteriühistu esimees ja ei, mul ei ole siukest inimest. Üks mees, vaata, vaata rahva hulgast tuleb tõde ja vale, vaata seda öelnud, et puidupataljonis siis kelleni siis mõõt täis sai ja miks just see esinaise esimehe asine hinge peale käin, mina? Ei, mina ei oleks nii kriitiline, et mulle väga meeldis, näiteks ansambel Köök esines kestlikult, rahvas läks liikvele. Me läksime, et, et oli niisugune rahvalähedane muusika, köök, iga köögitüdruk, võib-olla minister põhimõtteliselt tänapäeval ja nii edasi, et rahvas läks liikvele. Rahvas hakkas sõna võtma ja mulle väga meeldib selline situatsioon. Oleme, oleme nüüd koos rahvaga, enne rahvas vaikis, aga nüüd rahvas ei taha enam vaikida, kui ta kuuleb, Maarja-Liis ilusat, koguvad muinaslugusid, et korter on lumevaba. No kuidas see võimalik saab olla ohohoo, korter lumevaba, kas ma saan aru, et sinus kõneleb kadedus praegu? Kallis Andres, no mul ei ole jah, võta sihukeste postkastide postid postkastidesse topitakse veel ikka neid koerajunn ja ma olen aru saanud. Ühistamist ei suuda välisust kinni panna, ma saan aru, me oleme ka Jürid, Te olete üritanud, oleme superstaari kohtunikku üritanud saada endale tundlikuks, aga, aga noh, ei ole, ei ole. Noh, Rein Rannapi palusime, ta ei tulnud, nojah, Mihkel raud olema hambu, palun, Mihkel läks, läks, läks seal hõivatud, eks ole. Ja loomulikult. Tänan. Olav Osolin küsis väga terava küsimuse sotsiaalmeedias, on tõesti minu meelest ongi kummaline, et inimesed protesteerivad igasuguste asjade peale, aga Singer Vinger kaotas nüüd tänu Sakerdustele valitsuses ühe koha riigikogus. Kui kas Arkasardileks välja stardi oli asendusliige, tähendab sellest mitte keegi ei räägi, keegi ei protesteeri, kõigil on suva või? Tahate öelda, et teil on suva või? No mina loodan, et kaua sardi oli seal neli, neli või viis kuud, noh, ma loodan, et ta jõudis elu lõpule raha kõrvale panna, siiski ta enam tööd ei pea tegema, et ma väga loodame, loodame, et kui ta õieti majandus need neli kuud, siis ta enam tööd ei pea tegema, kui tal Aristas taksoga sõitis taksoga sõit makstakse kinni taksomaalt ja ei ole hullu, aga noh, ma usun küll. Tal on need murepelu lõpp, vaadake imelik on elu, et eelmine nädal me tegime Andrus sinuga saadet ja me olime selleks saateks spetsiaalset suvi läbi harjutatud, jätnud meelde, et meil on sellised ministrid nagu Rannar ja siis oli veel üks üks tegelane ja siis oli Urve Palo ja nüüd on täiesti uued ministrid. See üks tegelane oli, sõin mikser, aa, see läks mul, see läks mul täitsa meelest ära. Jaan Mikser oma elus ikka väga palju kannatanud. Ma mäletan, et kunagi Edgar Savisaar, kas siis ta aeti minema, nüüd ta töötas, töötas mõnda aega, töötas ta mõnda aega, Taavi Rõivasel aeti minema, nüüd läks Taavi Rõivas alla tööle hoopis Jevgeni Ossinovski. Raskele jälle aeti minema ja tegelikult nägin eile sellest televisiooni saatest Ringvaade väga huvitavat intervjuud, kus rääkis üks tore tütarlaps, kes nüüd on saarlased, ärge muretsege, te ei saa Saaremaale tagasi miks ja ei saa ka Saaremaalt minema, sest praamiliiklus jätkuvalt ei, see on valitsuse prioriteete, praamiliiklust ei oleks Saaremaa rikkalik floora ja fauna ei saaks häiritud. Sest see on ammu teada, et Hiiumaa, Saaremaa on väga õrn inimja looduskooslus ja turistid häirivad seda. Ja nüüd meil on uus uus, vastava ala minister, kes peab menetlema siis neid mürakarusid Tallinna sadamas ja likvideerima praamiliikluse viimased jäänused. See oli nii armas neiu, ma tema nime ei mäleta. Rääkis saates Ringvaade, teda kutsus teed jooma Jevgeni Ossinovski ühel päeval. Ja ma hakkasin mõtlema, et see on ju ammu teada, et kui mõni noh, kui noormees helistab neiule kutsuta teediumis neiu kinnisega guugelgat guugeldama, et kes Ossinovski üldse on ja et kus ta elab ja pall suur tema palk on ja ma ütlen, et kõik need näited toredad olla. Ja siis Marko Reikop isi, et no ja siis läksidki kohtuma Ossinovskiga neiu läks lihtsalt ja läksin väga. See oli preili Oviir, Oviir. Jah, just nimelt mitte mitte mitte Siiri Oviir ja Mihkli Mihkel oli nende tütar, viisakeseks uued põlvkonnad tekki suurte ootustega ja püsis veel isa-ema käest, et kas tohib õhtul kauem väljas olla. Ja isa, kellega sa lähed rääkima Ossinovskist venelasega. Venelased on daamidega väga viisakad, minev ja, ja ära raha kaasa võtta oli. Ja oli ilusasti kokku lepitud, et võti pannakse postkastid. Liisa saab öösel siis, kui ta koju tuleb, suudluse põsel, kuuma saab ilusti tuppa ja siis, kui ema on veel üleval, ootab huviga millal kihlus, millal kosjad ja millal pulmad. Ja igas oli, tegi, tegi mu ministriks. Väga õudne lugu, ma ju ütlesin, et ta ei tohi. Ja nüüd on selle nüüd selle vaese Liisa olukord tegelikult terve vabariik teab, ega enam pole enam, pole mitte midagi teha, tähendab, tal on juba noh, tal on pitser küljes, et Ossinovski tegi juba ministriks, tehtud. Ei ole veel mitte midagi paremale sekkuda. Sellisel juhul jah? Ei no aga tegelikult, mis seal, mis seal ikka, eks ole, siis kui kogenud kogenud inimeste tütar, küll ta saab hakkama selle peale, kui ta ise jaksa tööle minna, läheb mihkel tema eest üle piiri. Et noh, mõtle, kus Jevgenil on üllatus, et ta mõtles, et tuleb tütarlaps ema isale tööl käia, pidajal vaatame need paberid üle siis ja, ja nii edasi paismises mäkerdada. See ei käi ju nii, ütleb Siiri Oviir Cyranud ümber. Ei, väga tore muidugi, et valitsus midagi midagi toimub, et siis on ka nagu Jürgen Ligil jälle põhjust plärtsada. Jah, Sambub puhas rõõm. Kui sa rääkisid sellest, millest sa rääkisidki, aga sa rääkisid HD kanalit ja see on kummaline küll. Ja muide ka ETV pluss, mis alustab nüüd nüüd kohe kohe kohe kohe kohe läheb ka HD kanalile, ehkki ma saan aru, et et ükski venelane ei saagi seda näha, sest venelastele ei näidatagi Ida-Virumaal ETVd üldse näha. Ei olegi võimalik. Et see on täitsa omaette nagu omaette kummaline probleem, et kuidas siis see venekeelne kanal nagu Kirde-Eestisse viiakse ämbritega ämbrid, seega on üks võimalus ja aga mina mõtlesin saateid viiakse ämbritega pigem nii teha Andrus teha inimene nagu vanasti oli näiteks videoajastule tulid videokassetid. Mida sa siis laenutada klambritega, et pigem vaata siis kui kino, video, prakad Narva linnas ja seal saab laenutada ETV, Plussi uusimaid saated. Need on HD kvaliteedis. Pigem on see vaata niimoodi nagu vanasti. Kui kino veel alles algas, siis saabusid niuksed kinomatid. Projektor oli kukk ja Darja Saar hakkab lihtsalt käima mööda Narva ja Kohtla järve. Hoove mängib algul layer, kes tahab näha ETV plussi, tulge hoovi. Siis küsitaks ühelt venelaselt voodilina, see pannakse niimoodi üles ja siis sina peale näidatakse natuke ETV plussi. Saated vennalt, vaator, aha, Narvale. Saarel on kaasas ka ahve, kes teeb vigureid ja papagoi räägin, siis ta läheb jälle järgmisesse linna Sillamäel ja seal kordub see sama, et jälle pannakse voodilina üles. Jälle need lõpeks ETV Plussi, nii et Kirde-Eestist saab kahtlemata põnev olema. Aga meie eest meie Tallinnas, eks ole, vist saame seda vaadata. Eks me, Me peamegi vaatama ja muidugi kodus istud oma voodilina vaadata. Et teete voodi õhtul ära, panete, tuleb, vaatate voodilina, vanasti vana vaadatigi, vaata, mingid olid diabri, hektarid olid, vaadati ukse peale ja see viib meid jälle 90.-tesse, see teema ja sealt 90.-test aastatest tuleb kõik järgmine laulja, järgmine esineja, kellegi röövel, ööbik, loe, aardelegend ja väed, aga mis laule nad laulavad ja, ja räägi-räägi-räägi lähemalt. Ansambel Röövel ööbik on esinenud igal meie sünnipäevapeol, mida me oleme pidanud viie aasta takka, mis viga on, ei, seal Pedaru tulistab püstolist. No mine lavale, aastatel juhtus, 90. aastatel juhtus, juhtus ja selline asi, et kui varem olid ansamblid töötanud viina peal siis mingil hetkel hakati tegema muusikat kummiliimi apteegis müüdavate narkootikumide pead. Ja siis ühel hetkel hakati tegema muusikat puhtast armastusest. Ja vot röövereeriku muusika sündis armastusest ja armastuses sündiski laul, mida nad täna meile esitavad, aga see mees oli juba enne laval ka seal meie ansambli ansambel Köök. Meie raadio sai avapesamuna 39 aastane Madis Aesma, kellel tulid hambad emal igal temal igas bändis pea Madison keha ja töötab ka ansamblis röövel, ööbik ja röövel, ööbik esitab armastatud laulu Koit Toome repertuaarist. Ja selle loo, selle ansambel oli, kes kood Vanna õieti. Ja see on armastatud pala. On küll hilja. Mul on, mul on vahe rääkida paar mälestus, mälestuskildu, narr, olen juba selles vanuses. Koit Toome moodi, üldse ei olnud. Tegelikult oli, oli minust Tõnu, natuke on koidumoodi küll näo poolest ja ma olen õige soeng. Ja praegu meil tagasi tohutu mälestuste laviin, sest et tegu on nagu vana minu vanade sõpradega, kellega tegelikult tuttavaks sain juba kaheksandail aastatel. Ja tegelikult see ongi pärit 82. ajalugu ja vennal, jah, nõude võimalik. Ma mäletan, et tutvusin ööbikutega plaadimäel ja tagantjärgi on aru saanud, et läks jube hästi. Sest ma oleks võinud plaadi, ma tean, plaadimägesid, paljud erinevad inimesed oleks võinud dutute tont teab kellega, aga tutvusin röövel Eerikuga. Mäletan, et esimene kohtumine Raul Saaremetsaga oli selline, et ta vaatas neid plaate, mis mul kaasas olid. Kõik nad olid ostetud väga kalli raha eest, sina müüsid neid või ma üritan neid vahetada või kuidagi süsteemi raul, vaata seal, kes läbisid jube sitad, on kõik. Et see oli kõva pauk. Need on. No kas äkki mõnele lollimale said need maha ja eks ta maha müüa. Ja hiljem mäletan üheksandail aastatel, kui oli see vanalinna maja või oli see mingi muu vanalinnas asuv kelder, kus toimusid esimesed tantsupeod kus muusikat mängiti siis ist veel kassettidelt, siis oli, alguses oli hüpnosauruse peod volinud juba röövel, ööbiku pead ei mäletagi, et alguses oli väga karm süsteemid, oli teada, rahvas teadis väga hästi, ukse peal on Saaremets. Siis tuleb pilet osta. Aga praegu ei ukse pärand, Melitski lähevad kõik sisse. Noh, täna oli ka umbes niimoodi ma saan aru, et, et väga paljud inimesed niisama ka sisse täna ikka siia, et ma loodan, ma loodan, vähemalt küll nii kurb oleks, kõik, olete ostnud kalli pileti. Mina olen neid kõiki sisse lasknud tõesti kallid. Et aga noh, ma ei saa seal ukse peal seista, kahjuks et ma pidin olema Läks teisiti sel ajal, et ma ei saanud paraku neid kõiki aidata, et aga noh, mis sa teed vahepeal väljas saabunud öö. Ma ei tea, kuidas te koju jõuate, pimedaks on läinud, aga noh, meie saade peaks olema ammu lõppenud, sest tavaliselt 21, null kuus algab hoopis, mis saade algab pärast meid? Siimu ja mingi esiivisiime Nestor vist, Siim Nestor, ta on üks ja sama inimene. Hea käia. Et midagi sellist algab muusika magama meile juubeli Mul on antud nagu niuke, kuidas öeldagi, vaba liin, et me võime võime jätkata nii, meil on HD kvaliteet ka Aadee ja nii edasi ja, ja me võime rääkida põhimõttelised hommikuni, kui Taylor jaksu jaksa kuulata ja tegelikult kaks bändi lesinemata veel, niiet et meie pidule pidu läheb edasi, et me, me jätkem oma oma vestlus teiega täiesti süüdimatult, et ega siin mingit ega teleega siin juhuslikult jälle välismaalasi kes meie jutust võib-olla aru ei saa, ma küsin, kas on siin muukeelseid pagulasi, sa mõtled või ei, mõtlen välismaalased mul kunagi oli, elu on mind õpetanud, et alati kui ma kohtun suure auditooriumiga, keda ma ei tunne, on lõpetanud alati küsima, et mul kunagi oli selline juhtum kui üks minu hea tuttav, kellel on firma võrdlemisi, mitte väga väikefirma, võrdlemisi suur. Ja siis ta ütles, et tal on väga palju, tema firmal on väga palju välispartnereid ja väliskapitali, aga see on kõik õudselt kõva ja rahvusvaheline jate ta korraldab, siis oli veel põhuteater püsti. Et ta korraldab põhuteatris ühe show väga heade artistidega, nii nagu meil on täna väga hea šõu väga hea tarretise sellega, et kas ma ei oleks siis nagu vahepeal selline moderaator, kes räägib natuke bändide vahel juttu, et kuna aitäh, revereerid, kõverbik, Laakolevad koju, neid nagunii, mida on raske kirjeldada rühma eelarvest, oli Haljalas tuli, aga nemad on, aga ma võin öelda seda, Smilers tegi kuni viimase hetkeni proovi ühes korteris naabrid hulluks. Aga me kuuleme varsti, mida Smilosteeris ma mäletan, et räägime mullu lõpule, öeldi, et seal on väga palju väliskülalisi, tuleb rääkida vene, saksa ja soome keeles inglise keeles ja ma ütlen, et mul on mõned keeled, on mul väga halvad, aga ma proovin, ma pingutasin, rääkisin inglise keeles, soome keeles natuke saksa keeles, rahvas naeris kogu aeg. Ja ma ei saanud aru, mida nad naeravad, siis ma rääkisin firma majandustulemustest ja kuidas, kuidas on äri läinud ja jagasin kätte diplomid tublimatele töötajatele pärast ma küsin, mis te naersite, kui ametlik osa läbi ja kõik hakkasid juba jooma, oksad olid lipsud lõdvaks lastud. Et mis seal nii naljakat oli, siis mulle öeldi, et tead, kullakene, mitte ühtegi välismaalast ei olnud. No no no see on muidugi ka ja, ja variant naermiseks mõtlesin, naerdi sellepärast pigem, et et kõik välismaalased arvasid, sa räägid eesti keeles ikkagi kogu aeg jätkuvalt. No vot, et see on nagu, kui sa seda Tallinnast Tartusse selle Lux ekspressiga algul bussijuht räägib. Munime, Väino, sõidate Lux Expressi käed peldikusse, saab sealt ja siis ta lülitab sisse mingi nupu, kus mingi hoopis nii-öelda nagu tema teisik räägib, siukses väärikas vene inglise keeles sedasama juttu. Nii et isegi need vaesed Tallinna Tartu vahel sõitvad bussijuhid on pandud rääkima nagu mitmes keeles, mida nad muidugi ei suuda. Õnneks meil on nagu salvestuse tagavaravariante. Mäletan, kui mina omal ajal Tartus õppisin, siis küll bussijuhtidel siukest kurnavat kohustust ei olnud rääkida vene ja inglise keeles veel inimestele, kes sõidavad siis öelda kõigile piletid ei ole läbi läbi müüdud ja tänapäeval nüüd pole enam üldse see, mis ta vana muidugi, et ma ei kujuta ette, millisel tasemel oleks saabunud bussiliiklus siis, kui oleks olnud alistunud ühe eurose üheeurosed shoti raketid, mis, mis nüüd mõnda aega siiski ei tule. Aga mäletan, et vene ajal oli tohutu probleemi ja veel kaheksa Me oleme üheksandas aastates praegu rääkida 90.-test. Et ma mäletan, et tohutu probleem oli, kunagi juhtus nimelt ma sõitsin bussiga Tartusse, Tallinnast Tartusse, õhtune aeg oli ja bussitüliga üks joviaalne soomlane, kes võttis suuna Tartu poole, tal oli kaasas kuuspakk, õlut. Ja mida see haigus või bussi sisenes, öelda kõva häälega kõikidele reisijatele sõimel seljankat kaaskuidas, ma ütlen, et jätkata seljal, bussi süljes seljani platsil oli kaasas summaline taldrik kaasa. Kohalikud muidugi, kes teadsid, mis juhtuma hakkab, jälgisid soomlase tegevust suure huviga. Ja juhtuski, et kuskil Adavere kandis muutus soomlane rahutuks, hakkas tõmbuma kägarasse, ta püüdis oma keha formeerida mingiks selliseks turviseks ümber põie. Soomlane kannatab bussis, tol ajal mingisugust tualette ei olnud ja busside polnud tegelikult otseselt kohustust peatada, siis soov läks hästi häbelikult ja kägaras kõveras bussi üldiselt halvad ka Pizza, et on ka võimalik, tehtame ikka metsa, metsapeatus bussi, ütles, et ei ole võima muidugi võimalik hõivata. Saul läks, kannatas natuke vildakas, ikka, hüüdis ema põhimõtteliselt appi. Ümberkaudsed reisijad muutusid rahutuks sellepärast et ühest küljest on naljakas, kui soomlane kannel kui plahvatab, on ebameelde just ja siis ikkagi mindi nagu kodanikualgatuse rääkima, et oleks ikka normaalne, kui saaks hädalate juba sellal oli kodaniku alkoholi küll jah, oli küll jah, ja siis bussijuht lihtsalt okei, et las ta siis käib siis terve buss vaatas, kuidas soomlane kusi. Ja kui teil ära, kus on siis plaksutati. Vaata eriti just tallinlased olid harjunud vaatama Soome televisiooni. Et see oli väga huvitav. Tartlastele oli eriline maiuspala muidugi soomlast testimas. Et Tallinnas oli seda Soome televisioonis sageli näinud tegelikult kudas Uno Turka puru või keegi seal pissil, aga tartlasele sellisele, noh, sina ka lõunaeestlasena selle haruldane vaatepilt ja haruldane vaate tollal ei olnud muidugi mobiiltelefone, mis pildis. A muide jah. Tegelikult mul tuligi meelde, et meil on noored, tulid kokku istkümnaasia, vaatame telefone. No mis sa sellest vaatad? Mis näitab selle, lülitasid selle välja, jah, aga ma vaatan lihtsalt vaataja. Vaata kui ilus telefon olla. Mul on veel ilusam, aga miks sa oma telefoni vaata, sest ma lülitasin selle välja, mis, mis sealt ikka vaadata, on selline meeldiv kommet, tullakse kokku ja vaadatakse oma telefone. Et ma käisin jälle, käisin hiljuti ühel peol ja siis oli nii tore vaadata, et firma direktor pidas kõnet, inimesed vaatasid telefone. Sealt läheb palju huvitavat firmade, tegelikult sa saad tema kohta kogu info kätte, saab telefonis seal guugeldades, kes ta tegelikult on, hea, et ta räägib sulle küll seal väga huvitavat juttu. Ahaa, niisugune mees, aa okei, meie mardiga muidugi ei saa sellist asja vaadata. Noh, nagu vändaga telefon, nagu me teeme üheksa taastate muusikast on üritust meie telefoni nagu 90.-te aastate telefonil tegelikult. Tänapäeval väga kallid muidugi väga haruldased, sest selliste ost Ta õudsalt keeruline, mul läks hiljuti telefon katki ja ma läksin ostma ja otsisime linna peale sihukest telefoni, mis ei oleks puutetundlik ja mis ei oleks nii-öelda nutitelefon, vaid rumal telefon, loll, endast lollimat. Saad aru, ma ei taha, et targem on ebameeldiv, kui mu taskus must, targem olem, super ta, ta näeb kõik läbimõtlev ja tähendab, ma tahan, et on küll üks lollakas taskus, nii et, et ma saan teda. Vaata tegelikult see Eesti rahva loll loll olevat, jah, see eesti rahva tark mees taskus, kuuldes käte nutitelefonid, kuulutas ette nutitelefoni Kreutzwald, kes seal ja, ja tark mees oli, ta rääkis, andis nõusa võtsite kätte, siis panid taskusse tagasi, jah, niisugune väike mehike, suitsud, kujutuseta mehikesena, aga tegelikult on ta niisugune kuubik, räägi siis kuidas sinu puutetundlikku telefoni ostmine. Puutetundlikkusele, et kui sul on kodus kodus liikume kikivarvul ja hoidma niimoodi ja seal laual puutetundlik telefon, sa pead peale passima, puudutaks rage võtta ja see on väga keeruline on, mul õnnestus saada selline jah, see mul praegu taskus, ma vaatan ka sinu telefoniga natuke, vaata mu telefoni ka siis korraldusel vaadatavad, no näed niisugune välja lülitatud praegu. No ei. No ei, see ei tee midagi, ära toksi. See ekraan ei reageerida lolle. Rumal, telefon hästi loll, väga hea, sama lollusega ma näen, et meil esineb, meil on hakanud liikuma järgmine artist. Smilers tahab ära koju minna, mul on tohutult hea meel ära, mida me näeme täna. Me näeme täna vaimustavat ansamblite paraad ja mul on tohutult hea meel. Kui ma helistasin Hendrikule, ütlesin, et selline afäär on tulemas. Henrik oli hommikune aeg ja ta oli veel uimane suutnud, kellel see oli vabaduskell 12. Ja aga esineb meile. Smilers on teinud proovi, nagu ma tean, tänase terve tänase päeva palehigis. Ja ühes korteris on harjutatud naabrid. Nüüd ohkasin kergendatult, kuuldes, et Smilers on jõudnud lavale. No nad nad vaikselt tulevad, jah. Ega see nii lihtne ei ole, nad veel riietuvad ja Henrik võtab alles pintsakut maha praegu sellest, et olete ruumi nii kuumaks kütnud, et siin päris niimoodi särgi öeldav esinema. Aga kuidas seal ikka õnnestus mailias välja meelitada ikka. Hämmastav tegelikult ja sellepärast, et ma rääkisin Erlikule sellise loo, et on olemas ka rääkinud siin ühistu esimees on Maarja-Liis Ilus, eks avab kõik uksed. Tule loomulikult, jah. Sa teed meil, Maarja-Liis on ühistu esinaine, esinaine, vabandada, esimees mitte loomulikult, see on tegelikult omamoodi väga tore ka, sest et meie ühistu koosolekutel mitte ainult oma aja rahvas esinevaid esinejaid külase. Tõesti, Smilers on meil alati külas. Et ongi nii, et kui me oleme ära vaadanud v arved. Major, magada ka saab ja kõlab seal kogu aeg, muusik, meie kõlab muusikatantsija poeesia, õunad õuna ees. Ja arvake nüüd, mis laulu seal, väike memoturniiri aspekt, mis laulus Mailostaja. Kas see laul on, kas on torumees? Kas see on spordimees? Kas on jahimees? Jah, ma arvan, et jalamehi mees, ma pakun vale vastus. Paco veel, Kalamees vale, vastas torumees ei ole toruvarumees. Õige, saame arumehes. Mart Mardisalu laul. Ülte. Veetud. Viidi. Uude eri. Aitäh. Smilers, aitäh. Suurepärane, aitäh, imeline. Imeline. Aitäh, aitäh. Oh, muidugi, aitäh, Smilers, tegelikult nüüd ongi see hetk. Kitarrisoolo ajal helistati meile tele-raadiokomiteest, öeldi, et nüüd on kõik. Nüüd rohkem ei tohi. Tegelikult me võime sellest rääkida, tegelikult On ka neid bände, keda me kutsusime, kes tulla ei saanud, teda ei lubatud tulla. Et alati meie üritustel on esinenud ansambel JMKE ja BNS, ma küsin, ma küsin retooriliselt, kas ta ei saanud esinemiseks luba, sellepärast et Reformierakonna rajoonikomitee ei andnud talle luba. Ma ei oska seda kommenteerida, aga ma tean seda, et helistasin, et Villu Tamme tahtis väga tulla ja talle ei antud lubadus ja ma võin ka seletada, mis, mis põhjus on. Villu Tamme viibib praegu kinnipidamiskohas ja see kinnipidamise ei ole kuidagi nagu seotud joomise huligaansuses. Aga, aga ta on siiski arreteeritud, tantsiski arreteeritud grupp koos kaisa käia vabalt linna peal, Taisa, tule meie juurde, ehk et tahaks koos grupi teiste Eesti muusikutega selle Shao programmi nimi, programm, showprogrammi nimi on, kus ta peab siis aega veetma ja õppima selgeks mitu uut laule, mis mille jaoks on pingutus, sest tal on nii palju oma laule, mis ta peaks õppima võõraid. Villu esineb saates. Laula mu laulu jah, jah. Need, et ühe ohuhinnang, et sinna on orienteeritud umbes mööda kaheksa või ühe ohvri ühe suur hulk on kinni võetud Eesti muusika- ja raekoja kinni kinni kohas nii-öelda jah, kui ma hakkasin mõtlema tegelikult 90 90. aastate peale 90 aastat muusikaelu välismaal, tegelikult tuli jälle meelde, ma kasutan juhuste lange mälestuste küüsi. No ma olen juba nii vana inimene ka, et ma võin trahvida mälestusi. Et oli 90. aastatel oli Tallinnas selline armastatuim meelelahutuskoht nagu eeslitall. See oli siis kaheksandast lõpus jah või ühesõnaga, seal käidi vist veel rublaajal võlla, nii tore kuulata seda krooniaja alguses ja mäletan, vahel lahendatakse nii tore, et langed mälestustesse ja ei räägi tulevikust. Mõtle, kui nõme oleks, kui räägiks robotitest UFO-dest ja tulevikumaailma, mis tulevikus olema saada kõik Tore, räägi minevikus ja oli eeslitall seal ikka vist kas oli krooni aeg oli see rubla aeg veel ja ma mäletan, et oli üks õhtu seal juurutatud sõpradega ja ja toredast aega veetud seal ka mängisid, ansamblid oli keldris selline põhiliselt siuke klinker. Ja, ja kõik oli kena ja ja läks ilusasti veel koju ja kõik oli Fainaga järgmise peale nagu tühjendasin, taskuid millegipärast taskus, kujutage ette Marju Läniku visiitkaardi. Ja siis mulle meelsed testid oli ka seal. Aga kuidas tema visiit, kartmine taskus Pole aimugi ja vaat see on 90. ka huvitav, kas Marju leidis ka kuskilt sinu viisi ka? Mul ei olnud kaarti, ma olin tollal selline jobu, et ütleme, et üheksakümneil aastatel igal inimesel oli visiit kartelli mobiil igal korral ja endast lugupidaval inimesel oli visiitkaarti mobiiltelefon, mul polnud kumbagi. Eeslitalli sisse said siiski mingi nipiga. Jah, võib-olla sa kirjutasid marjule kuskile käe peale või salvrätiku peale, ma tean, et see on kummaline lugu, et ma alati mõtlen 90.-te peale, siis on see selline selline asi, mis mul tuleb meelde, paneb mind imestama. Ja mul on alati hea meel mõeldud, et nad Otepääl elades aastaid Marju ühes linnas, ma ei saanud temaga tuttavaks, mis nad ka seal ees idealistid tuleks, aga sain tema visiitkaardi, kuidas, võib-olla keegi kinkis mulle selle, kel oli marju võib-olla marjule andnud kellelegi oma visiitkaardi, kinkis selle edasi otepää, muidugi Maarja-Liis Ilusa kõrval teine teema, mis meie saadet aeg-ajalt kummitab ja millest mitte kuidagi lahti ei saa. Algavad jutud Andrus Veerpalust, Kristiina Šmigun-is, Anatoli Šmigun neist ja teistest Otepää elanikke, huvitavad lood on, kahjuks ma olen sunnitud seda kuulama ja ega see mind väga ei häiri, siis aitab täita seda saatetundi. Mõned minutid on sellest abi, seetõttu saab varem õhtale. Nii et palun, on Otepää kohta veel midagi öelda, ma lihtsalt, ma lihtsalt mõtlesin, aga tegelikult ega meie nagu sa ütlesid, et tuleks rääkida ka tulevikust niisugune ei, et tõesti, et, et meenutust meenutasin küll juba heietatud, katsume heita pilgu tulevikku, et ma arvan, et sa rääkisid siin väga eredalt, rääkisid ETV Plussi tulevikust HD formaadis. Aga me teame tegelikult, et ju noh, venelastele nüüd saan oma telekanali, et tegelikult tuleks teha pagulastele tele telekanal. Et kui ikkagi tuleb 300 pagulast nende midagi vaadata olema. Et, et võiks ju teha sellise ETV must kanali jälle Haadee formaadis kus siis, kus siis kus siis oleks, kus siis oleks saated? Kas sa mõtled, et black leibel nagu IRL-is Ein täiesti normaalne, kus siis ütleme Eestis ühed elavad pagulased esinevad siis teistele pagulastele, siis nad vahetult kohe 1001, kes vaatas kodus, läheb televisioon ja siis teine samale lähedale koju vaatab niimoodi 11 teevad väga tark mõte, sellepärast et väga palju pagulasi tuleb Eestisse, kellel otsast tööd ei ole ja kõik telesse tööle panna. Pagulasoma kanali telekanalis on 300 inimest korra nuusata, selge, töökäsi veel puudu, absoluutselt sihukeses pagulase telekanalis saaks kohe üks 100 inimest, kohe tüüdake tühjaks. Et tal on vaja reportereid, toimetajaid, operaatoreid, keda iganes, eks ole, ja nad ise teevad ise vaatavad, ise müüvad. Nii et noh, see on väga hea mõte, ma arvan ka, et kui on siin praegu veeametiisikuid, ma väga vabandan, Mart Normet, et leida kadunud ei ole meelelahutusasi nii väga, et see on ikka selline rohkem nagu publitsistikat jama tegelikult ka väga vabandan kohalviibija, juhtkondade juhtkonna esindajad, teised, et näete, et me püüdsime küll takistada uus ansambel digilavale tulnud. Ja siis usun, et oli küll, palveta, rohkele mängiks katsu katsuks rääkida, vähe igavat juttu, et, et trammiliiklust takistatakse, aga me katsume siiski katsume siiski õhtu hästi sõbralikult lõpule viia. Ma väga loodan, et need meloodiad, mida me täna siin saates oleme kuulnud, et nad läksid linti. Sest minu meelest tänases show põhiline väärtus ongi muusikaline osa. Et kust te veel saate sellist õhtut, kus esineb selline koosseis ansambleid? 70.-test kuni tänase päevani, nii palju pööraseid kollektiive ja selliste lugudega, mida nad tavaliselt ei mängi, kuigi ma kahtlustan, et Kukerpillid siiski oma repertuaari sele las mina siis proovin ka, saavad ja tõeliselt Smilers peab mängima varumeest. Ei ole sellest pääsu, aga teistel lugudel köögil suurepärane töötusröövel ööbiku ma need kõik on oma repertuaari rikastanud ja te nägite, siin liikus üks häbiväärne tegelane. Hetkeks korraks oli lavadelt hakkas piinlik, läks ära. See on inimene, kes tegi Eestile nii palju häbi. Eurovisioonil. Ja valus teema, et kui Jaan Pehk esines igati väärikalt mängida ansamblis oli see Rufus. Ära nüüd ära unusta seda, et, et see inimene, kellest sa räägid, kes tegi häbi eurovisioonil osales ka näosaates ja väga edutult ja üldse üldse tema paroodia ei olnud naljakat. Mis harjul, tõepärased ka ja tegelikult on pisarad silma, vaat seda ma ütleks küll, et erinevalt näiteks ikkagi tehti Georg otsa järgi või vaata, kui tehti jää Jaak Joala, kõik nutsin, ma nutsin, ma nutsin ja kui peet, peet, nimi tuli üle, peet raja, okei, kui tema kedagi järgi tegi. Üldse üldse ei olnud, kurb, ei aja nutma, jah, pigem olime nagu me saame aru, paroodia eesmärk on panna inimesed nutma ja eluparoodia on eesmärk on sama mis vahakuju, muuseum ega meie teha sarnaselt järgi, keda Te saate eesmärk oli teid ka panna nutva ja elu üle järele mõtlema meie läbi. Et teid on siin kohe mitusada inimest, et kõik te olete kulutanud tänaseks oma tänasest õhtust oma täna oma elus tänase õhtuga on mingi poolteist tundi või isegi rohkem. Ja see, see aeg on läinud. Te ei saa seda tagasi, see aeg ei tule kunagi taga, ta oleks võinud istuda kodus, vaadata saadet vabariigi kodanikud või lebada voodis ja vaadata oma voodilina. Või osaleda oma korteriühistu koosolekul, kus ei laulda esinaise laulu, mis laule, ära neid ära nüüd määri kõigile pähe, seda oma korteriühistu ma nii väga ei ole selline huvitav, räägin kuidas mõned elavad mõne mõne mõne mõnede korteriühistu esimees on näiteks võib-olla mingi sportlane võimlevad seal või teevad mingeid hullemaid asju, isegi ka väga, väga lahe. Mulle väga meeldis, kui oleks näiteks olümpiavõitja, oleks minu korteriühistu esimees, esinaine, no aga sul ei ole, aga me oleme, et me kuulame, kuulame siis kosmikute laulu ära ja, aga eks me siis veel. Kas me siis veel räägime ikka praegu nagu täna? Siin on mõtlemise koht, tegelikult oleks ilus lõpetada, sest see bändiga see pala, mida nüüd Eestile palju häbi toonud. Peeter ojas? Jah, iga iga eeter, ütleme, anna mulle andeks, ma ei ole. Tule näidena, Peeter, anna mulle andeks, on sul on sul äpp läbiga? Tule, tule, räägi, tule räägi, me tahaks küsida, on seeläbi, et oled igas muusika. Aplaus Peetrile jaam. Et, kus ta iganes võidelnud olete, olete ebaõnnestunud. Räägi, miks see nii on? Keda, kellest ma pean lugu? Ühesõnaga, kallid sõbrad ja. Kriitika oli õige tõesti ka mul oli häbi Eesti pärast, et meile punkte ei andnud. Olentaal. Ma räägin, ma räägin, ma olen seda kogu aeg rääkida, ei kahetse. Häbi ei ole talle sugugi ei, tähendab alati, kui me Peetriga kohtume juba tuttavad, aga me ole koiduni koos ala. Alati nägin, et see oli õudne häbi, mis te tegite ikka keegi teine on süüdi alati Võrru. Kadunud Leinatamm tegi normetigi, mina olin puu otsas, kui pauk käis, jah. Väga õige ja väga õige. Jah. Aga täna, kallis Peeter, läheb kõik hästi ja. Kardan ka, et on, et kolm on kohtu seadus, kaks korda sul äpardunud, nüüd on kolmas kord. Pole hullu, kui sa ähvardad, Peeter, siis me kõik ähvardame täna koos sinuga sestpeale saada ja Väpardame täna koos sinuga, sest meil tuleb ettekandele üks laul, mis on tegelikult Eesti, ma ütleks võtmelugu. Ma palun siia ansambli kosmikutes Peetrit selles. Raskes ettevõtmises toetab. Ja mina arvan Andrus küll, et me ei pea peal lõpulugu tagasi tulema, sest see on selline laul pärast, mida on kõik sõnad liigset, ma arvan, et me lõpetame laulja ja see laul on selline, mida teavad kõik eestlased, see on üks. Kui aeg-ajalt tullakse välja jutuga, et milline võiks olla Eesti hümn, on alati mõtlen, et see võiks olla see laul. Sest see kõnetab teiste täpselt, ega ma väga tänan kõiki meie kuulajaid, kes tulid täna kohale. Te, olete väga armsad, ma ütleks sedasama. Täna kuulavad meid kodudes, olete väga armsad, heitke pikali. Vaadake oma voodilina. Tänan kõiki artist, tegelikult väga paljud inimesed, kes kodudes kuulavad, on hästi hämmastunud, et tegelikult pidi saade kell üheksa ära lõppema ikka kestab. Et inimesed on kodudes, ei saa aru, Nad on seda raadios ei lõpeta seda kuradi Haadee ütelda. Banaan THD vanasti lõppesid saated õigel aja, aga no nüüd on kõrgem kvaliteet kauem. See kuradi AT ja väga tänan kõiki muusikuid, kes tulid kohale ja tegid ränka tööd palade omandamisel, ma arvan, et muusikakultuur rikastus jah. Ma tänan. Tänan, tänan kokkerwelle, tänan elevante. Tänan kööki. Mark, kallis Andrus, ma tänan sind, ma täna sain 20 aasta eest samapalju veel. Ja nüüd ja nüüd, kallid sõbrad. Peeter Oja Jagosmikud. Ettekandele tuleb laul, mille autor täna tehnilistel põhjustel meie hulgas viibida ei saa, kuid kuulab seda kodus, raadiost, tarte? Jah, see on, selle laulu pealkiri on. Kas te teate, mis laul see on? Ma võtsin. Aa ja. Sünnipäeval. Keha on nõrk. Aga praegu istun oma versus. Diiselmootor laulab mulle vaikset laulukest. Ja et sain kupatada rooli laide kellega ma ka vahekorrad olid Õhtupimeduses laeval. Veel koju on õige aeg meenutada. Kui sõber Raimond oli sünnipäevana, sai jälle aasta vanemaks. Ma võitsin v Ma võtsin viina. Igasugu rahvas seal jooma rei janai vaatama. Ja ei ole sul. Jooksu ja ei oleks. Vello ja veidi peale Jamalu aeti ta võetud ja peale. Mõnuga, nii kui hakkab peale viies raam selleks ajaks kuumaks köetud olid Soome. Aga muidugi ma võin viina. Naine annan toit tulijana juurde terve rida konn. Nemad. Käivad. Oh, vahel. Naine jorsid sauna. Ma võtsin velo Vulgaarne ja. Ja. Ja ei ole. Ja ei olegi. Teada on, et saunaruumi jahi vaevalt oli maantee. Ma võtsin viina. Rahulikult viina kätte jõudis kolmas öö toiliti avaonu sal hiinauimas. Mina võtsin. Viina-s olin rahuldav ja kõva p väljuva coilid kolpoobajovid. Ma võtsin jälle. Palga eest naine tegi ja näitas kaarti. Filipiini. Mina võtsin. Ma võin. Töötavaid j, millel Woodnud, võitsin minult ära, piira võt. Ma. Ei võtnud veena veidi laiali löönud loku, tuleval aastal saadakse jälle kokku. Ilmad on leinavõsal v? Aasta raadiojaam, raadio kaks. Mõtle.