Tere päevast kultuuriuudistega stuudios Riina Eentalu. 13. augustil täitub 50 aastat päevast, kui kirjutati alla käskkiri toona noorsooteatri asutamise kohta. Nüüd siis Tallinna Linnateater, kuid oma juubelit tähistab teater 13. veebruaril, kui möödub 50 aastat esimesest esietendusest. Kuid juubelihooaeg avatakse küll 13. augustil ja kõik on palutud lavaaugus kell 20 õhtul. See õhtu on tagasivaatav ses mõttes, et on jaotatud kõikide peanäitejuhtide järgi, ütles peanäitejuht Elmo Nüganen. Ja erinevatest perioodidest esitatakse muusikanumbreid selle perioodi lavastustest, mis vaatajale võivad olla meelde jäänud. Selge on see, et esimene periood on Voldemar Panso. Panso ise astub lavale ja räägib teine on siis Mikiveri periood, ka Mikiver tuleb lavale siis Allaberti periood, kalla Bert tuleb lavale ja, ja Komissarovi periood, Komissarov tuleb lavale ja Nüganen lavale. 13. lastakse kõik sisse tasuta. Kas lavaauk lõhki ei lähe? Et eks me püüame seda teha niimoodi, et pääseb sisse ja näeb ka ja kuuleb. Aga piilume pisut juubelihooaja alguse taha. Elmo Nüganeni sõnul on oodata huvitavaid uuslavastusi. Ma ütleksin intrigeerivaid, kes mäletab Madis Kõivu tagasitulekut isa juurde draamateatris, Pedajase lavastatuna. Linnateatri esimene uuslavastus kohe septembris on ka tagasitulek isa juurde. Keda pakute lavastajaks. Ta on linnateatris lavastanud Adolf Shapiro. Siis tuli mõte meil, et aga mis siis, kui ta teeks Eesti autorit, sa endale selle näidendi ta luges läbi ja talle kõige üllatavam oli see talle nii erakordselt meeldis. Peaosalist tagasi tulijat mängib meil Lembit Ulfsak draamateatrist külalisena. Lembit Ulfsak on tuli ja tema mõlemad on ema, on Anne Reemann ja isa Elmo Nüganen. Siis tuleb septembris veel Rodney Äklandi segane seltskond peamiselt lavakunstikooli viimase kursuse tudengitega, lavastaja Edreanšurdja, novembris aga teiega, Rodrigo kurbus ja rõõm kaelkirjakut elus. Portugali näitemäng ja meil ei ole eriti tehtud näitemäng, mida hakkab lavastama siis Diana Leesalu. See on niisugune tavatu vormiga lugu väikses saalis, nelja näitlejaga. Muuseas, mängu kauba tulevad tagasi lavastused, mida mõnda aega ei ole mängitud, need on aeg ja perekond Conway ning ka Karin ja Indrek. Aga Linnateater ootab ka publiku mälestusi, ütles avalike suhete juht. Ruudu Raudsep. Me kogume seekord publiku mälestusi linnateatrist ja noorsooteatrist kõikide erinevate aspektide kohta, mis on teatriga seotud, olgu see siis kohtumine näitlejaga lavastusega teatrimajaga lavamehega, loodame, et publik paneb neid mälestusi kirja ja saadab meile neid ka e-posti teel või käsikirjaliselt posti teel ja publiku peale mõtleme veel teisel moel ka. Nimelt hakkavad kord kuus toimuma teatrisõprade klubis eriüritused, mis tutvustavad publikule teatri köögipoolt kord kuus ja alates septembrist võib siis tulla linnateatrisse. Juubelihooaja algus on siis 13. augustil lavaaugus ja kaks päeva hiljem arvamusfestivalil. Draakoni galerii saavad täna õhtul näituse Henri Hütt ja Evelin Raudsepp ja see on lavastatud näitus, et kas teil ongi sellel vahet, on see näitus, on see etendus ja meie jaoks on sellel väga suur vahe, sest et meid huvitab teatri toimimine väljaspool nii-öelda teatri oma traditsioonilisi paiku. Ja galeriiruum on meie jaoks siiski väga suur väljakutse, sest et galeriiruumis on teatril suur muutuda nii-öelda teisteks kunsti meediumitakse, kuidas ta siiski nagu lavastusena ellu jääb, see on kindlasti oluline, selle nii-öelda visuaalkunsti ja etenduskunstikohtumine on just meie jaoks kõige põnev see puutepunkt, sest meil mõlemal on taustad mõlemalt erialalt ja, ja vaatame, kuidas neid mõnes ruumis kokku panna, nii et kui tähtis on black boksist, teil on vait box ja see on üsna traditsiooniliselt hetkel, nii, meil on neli minietendust ja seda loovad siis need taustalood või eraldi muusikapalad ja inimene saab valida, kas ta kuulab kõik neli ära või ta valib ühe endale ja siis ta saab selle nii-öelda taustalooga vaadata ära terve, siis kolme minuti pikkuse etenduse, ta saab ta siit puldist valida just. Kas muusika on kõik originaalmuusika ja seal original reaalselt selle näituse jaoks loodud, aga neid ma siin seisan lava ees ja te ütlesite, et need on, et seal tantsib lill, millest ma mitte midagi kuulnud ei ole. Tema loomulik keskkond on Aasias selline troopilise soojem keskkond. Ta on üks väga väheseid taimi, mis suudab inimsilmale nähtavalt ennast liigutada vastavalt siis kas valgusele, soojusele, helile või sellele, kas ma olen suuteline seda nägema just täpselt, mida te õieti uut otsite, mida te ise loodate avastada? Me arvame, et see suudab vaataja ja nagu kunstiteose väga lihtsal tasandil nagu kokku viia, valid oma etenduse ja võib alata. Henri Fekija Evelyn Raudsepa näitus jääb draakoni galeriis vaadata 29. augustini. Seitsmeteistkümnendast 30. augustini toimub Tallinna teatrites ja linnaruumis uus rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL biennaal mis on Augusti tantsufestivali järglane. Pärast viimast, viieteistkümnendat augusti tantsufestivali oli aeg küps muutusteks ja nii sündiski saal, biennaal. Kuraatorid, jagaks Priit raud ja Annika Üprus, Annika Üprus praegu räägibki. Nimi muutuski sellepärast, et sisu on vahepeal läbinud transformatsiooni. Läbi aegade on Kanuti Gildi saalis tegutsenud etenduskunstnikud, kes on omavahel põimunud erinevaid kunstiliike ja sellepärast tunduski põhjendatud ka see nimevahetus viimaks, sest me oleme justkui kunstiliikide ristteel. Praeguse festivali puhul on paljude etenduste tutvustuseks kunstnikud kasutanud liitnimetusi, et on lavastatud näitus või on filmiinstallatsioon ja nii edasi. No seitsmeteistkümnendal algab, mis tuleb palju olevaid kunstnikke ja kohtumisi, nendega näha saab nende lavastusi. Samuti on meil tavaks vestlused peale etendusi. Mismoodi teie näete seda festivali, peegeldab ta seda, mis toimub üldse kunstnike skeenel, kui Euroopas ja maailmas, mis toimub, see on üllatavalt positiivne. Kui mõnda aega olid kunstnikud vägagi kriitilised ja negatiivsed, siis praeguseks on see selline helge heas mõttes edasi kiivalt helge. Nad esitavad küsimusi selle kohta, kuidas võiks edaspidi toimida see meie koostegutsemine, aga missugused koosluse siis näha võib? On mõningaid kunstnikke, kes on siin varem käinud ja juba Eesti publikule tuttav nägu näiteks aine Avdalgus Yukikossinosakiga, kes avavad siin festivali esimese etendusega festivali lõppu poole tuttavatest nimedest on tulemas Superaamas, kes on võib-olla tuttavam teatripublikule ja samuti on taas kord Eestisse tulemas Anne Teresa De Kersmeiker. Selline tantsusuurmeister koos porissar matsiga Prantsusmaalt ja barokkviiuldaja madin Bayerniga ja nendega me läheme tõepoolest Estonia lavale. Päris lõpus festivalil on hoopiski nagu uudseid külalisi, hiinamaalt eksis tao tantsuteater enamasti Kanuti Gildi saalis, peale selle veel Von Krahli teatris no 99. ja Estonia laval ning vabal laval. Vaatame veel väheke kaugemale. 22. augustil toimub Rakvere vallimäel kolmas punklaulupidu aju puudutus mida sel aastal oodata on, räägib Gertarentel. Kui 2008. aastal lavastaja Üllar Saaremäe hakkas korraldama punklaulupidu, ei arvanud keegi, et sellest saab pikaajaline traditsioon. Eelmistel kordadel pandi rohkem rõhku vormile, kuid seekord keskenduvad korraldajad enam sisule. Esitamisele tulevad Rakvere vallimäel nii Eesti kui ka Lääne-Euroopa punkklassika. Ürituse üks korraldajatest Juku-Kalle Raid räägib, mis tänavu punklaulupeo luuton. Kõigepealt muidugi seda, et lauljaid on oluliselt rohkem, et kasv lausa geomeetrilises progressioonis osavõtjate arv, ütleme 1000 seitsmesajaliikmeline punkbänd on maailmas täiesti ainulaadne ja ka see, et, et kui eelmise aasta sellise mehe suure laulupeo nimi oli Aja puudutus oli väga pateetiline pühalik, siis meie oleme otsustanud minna veel sammukese edasi Velbateetilisemaks ja veel pühalikumaks ja selle ürituse nimi on aju puudutus, sellepärast et ma usun, et aju puudutas seda, on meil kõigil aeg-ajalt ja milleks ma soovin jõudu inimestele ja see on kindlasti selle punklaulupeoks esimesi eesmärke, et inimest puudutaks aju. Üks osa punklaulupeost on ka tule toomine Kohtla-Järvelt Rakverre. Tule toob endine kultuuriminister Rein Lang, kos Tartu meeskoor, akadeemiline Emajõgi. Teekond külast külla kestab neli päeva ja on täidetud erinevate üritustega. Rein Lang räägib lähemalt, miks just tema pakkus ennast ja kooripunklaulupeo tuletoojaks. Me ei saa pidama. Me oleme nüüd kaks üldlaulupidu järjest tule toomisega tegelenud, ükskord siis viisime tule Tartust mööda ajaloolist veeteed Pärnus ja eelmisel üldlaulupeol eelmine aasta tegime tervele Eestile peaaegu ringi peale, siis jalgratastega ja kui nüüd kuulsime, et on punklaulupidu, mõtlesime, et ikka tuleb tult tuua ja tuld vedada. Meie meeskonna ei saa pidama. Me oleme täiesti professionaalselt tuletoojad. Te kuulsite kultuuriuudiseid, homme jälle.