Tere päevast käes on aeg kultuuriuudisteks, mina olen Mari Rebane. Augusti viimasel nädalal toimub Eestis esmakordselt rahvusvaheline tsirkuse festival söökus Trii ehk tsirkusepuu. Tegu on kaasaegse tsirkusefestivaliga, kus need professionaalseid tsirkuselavastusi Prantsusmaalt, Soomest, Rootsist ja muidugi Eestist. Mida tähendab kaasaegne tsirkus, selgitab peakorraldaja Anu tähema. Väga lihtsalt saab teha vahet traditsioonilisel ja kaasaegne tsirkus on selle läbi, et kaasaegne tsirkus ei kaasa reeglina enam loomi. Kaasaegne tsirkus on etenduskunst, kuhu on kaasatud erinevad kunstiliigid. Teisisõnu on tegu etenduskunstiga, mille lavastustele on oma sõnum kanda. Samas ei ole tegu nüüdistantsuga Anu tähema. Kirkudes on reeglina artistid väga head akrobaadid, tantsijad ikkagi väga naljalt ei tee, suuri hüppeid ei kanna, eks teist tsirkuseartistid on kindlasti ka väga head tantsijad. Erinevate kunstivormide põimimise eest on hea näide Soomest tsirkusekooli lõpetanud Grete Grossi lavastus ahelad mis kõneleb noorest naisest ja tema teest õppimaks armastama iseennast ja maailma, milles ta elab. Õigemini on heaks näiteks tsirkuseartistist Grete gross ise, kes kirjutab ka luulet ning kasutab seda oma lavastustes. Just mitmekesisus on see, mis noort naist tsirkuse juures paelub. Gretegross. Ma tunnen, et mul on vaja ennast kuidagi väljendada ja tsirkus on lihtsalt see, mille ma olen leidnud. Aga samas ma tunnen, et see on nagu kõige suuremate valikuvõimalustega ala enne piirid, mis on tsirkus, on üsna hägused ja, ja sinna saab nii-öelda liita kõike muud, et. Ma väga naudin õhus olemist ja noh ja seda ma ei saaks teha tantsu, see samas ma saan nii-öelda tantsida õhus ja ma saan näidelda tsirkuses või kasutada nii-öelda näitlemiskeelt ka, et et ta ühendab nii-öelda kõike. Kui Eestis on tegu esmakordse sündmusega, siis Soomes on tsirkuse festival ning tsirkuseetenduskunstina hoopis rohkem pildil selgitab Soome kultuuri Instituudi juhataja Anu laitila. Alguses. Kindlasti inimesed, kes uskuvat sellesse, et tilku festival alustas 10 aastat tagasi ja pärast seda alustati tsirkuse teabekeskus, aga alles pärast seda tuli riigieelarves oma rida tsirkusekunstile ja liik hakkas teda tunnistama. Soomest tuleb ka festivali peaesineja, tsirkusemaailma täht, reithos kompanii Anu tähemaa. Rocket Company on üks väheseid suuri gruppe, kes kogu meeskonnaga nad ise loovad oma koreograafiat, oma liikumisi ja nad on pidevalt töös uute võtetega, kus nad katsetavad, mis on see inimvõimekuse piir? Ehk need etendused on tehniliselt keerulised, väga füüsiliselt võimekad. Lisaksin seda lavastust, liidetud musta huumorit ja muid katsetusi ja ootamatuid situatsioone. Son etendus, mis kindlasti pakub noortele poistele, et nagu näha, mida üks inimkeha on võimeline teostama ja et kas ja otsida riskielus, ma ei tea, vas alkoholist või mingist muust või on see võimalik ikkagi viie sinna, et sa oled füüsiliselt vormis, sul on omad eesmärgid ja sa suudad inimestele pakkuda midagi läbi selle. Festival Sõrkustri toimub 24.-st 29. augustini Tallinnas nii saalides kui ka Kadrioru pargis. Rahvusvaheliselt tuntud Eesti ehtekunstnikerühmituse Õhuloss kolmas ülesastumine Eestis saab teoks täna Evald Okase muuseumis avatava näitusega. Koostöös arhitektide Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Tüüriga. Näitusesaali rajatud illusoorses söestunud lossis on vaatamiseks väljas ligi 80 ehet. Juhan Hepner lugu. Juba 16 aastat Eesti ehtekunstitaset kõrgel hoidnud rühmituse õhuloss on nende aastate jooksul korraldanud näitusi nii Euroopas kui ka riikides nagu Hiina ja Iisrael. Eestis on nad varem oma loomingut esitlenud kahel korral, 2001. ja 2011. aastal. Nüüd sai Haapsalus asuvas Evald Okase muuseumis teoks kolmas kodumaine näitus, jätkab õhulossi liige Tanel Veenre. Möödunud suvel oli siinsamas neis ruumides nagu eesti noore tarbekunstinäitus, kus oli ehe klaas, keraamika põhjus väga Astisi ruumides, ma käisin ise siit läbi ja kus olid ka meie üliõpilaste tööd, et kuidagi see ruumimõju tundus õige ja siis, kui see ettepanek tehti, noh, ma ei tea, see suvine haapsalu tundus ka kuidagi meie lihtsalt nagu ideeliselt, et okei, et oleks ju päris tore seal maanduda. Näitusel olevate tööde materjalivalik on väga lai ja iga kunstniku puhul erinev, jätkab õhulossi liige Villu plink. Tegelikult igaüks nagu on valinud leidnud mingi oma materjali, millest oma oma ideid realiseerinud. Tõesti nagu skaala on väga lai, nagu hõbedat, kunstmaterjale, rauda väga-väga lai. Tanel Veenre sõnul annab ehtekunstloominguks unikaalse võimaluse, jätkab Tanel Veenre. Ehe on iseenesest kõige kompaktsem ja väiksem kunstimeedium teda nagu arrytuur või kurbanistikamale kõige suurem siis heina kõige väiksem, et annab võimaluse keskenduda kontsentreerida vaiksesse mõõtkavasse. Ja ma arvan, teine on nagu inimese kohalolu, seotus inimesega, ta ei tarvitse olla füüsiline, et see võib olla ka vaimu. Kui tavaliselt on rühmituse näituseruumide ülesehitus olnud väga õhuline, siis seekord on koos arhitektidest vendade Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo tööriga loodud kujundus. Kuuseehted on paigutatud põletatud puidust alustele, jätkab õhulossi liige Tanel Veenre. Ses mõttes põlenud puit tuli nagu mingi elemendina tundus päris hea seda vastukeel nagu õhulossi õhulisusele. Me oleme alati oma kujundistes olnud pigem nagu sellised lendlevad ja valged ja heledad, et mõnes mõttes tumedus tumedast esitleda kergel kujul tundus nagu väga kihvt, nagu väljakutse ja siis vendadest nööridega oli meil selline ajurünnak alguses ja, ja sealse põlenud puit jäi nagu lauale ja siis me nagu oma grupiga läksime nagu isekeskis, nagu edasi sellega, et, et kuidas seda ruumi. Kuidas laadida energeetiliselt seekordsel näitusele oma töödega esindatud ehtekunstnikud, Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits ja Villu plink. Evald Okase muuseumis olev näitus jääb avatuks kuuenda septembrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Tänavu septembris kuulutatakse esimest korda välja Edwin ja lembe hiidele nimeline toimetaja auhind. Auhind eraldatakse pikaajalise viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest auhinnast. Ravi otsustab žürii, mille paneb kokku Eesti Kirjanike liit ja Eesti keeletoimetajate Liit. Kultuurkapitali toetatav auhinna suurus on 2000 eurot, jätkab Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige Triinu Tamm. Toimetaja on üks väga oluline tegelane selleks, et tekiks, mis ilmub, trükis saaks ikkagi lõpuks selline, et seda oleks hea lugeda. Ja enamasti jääb toimetaja just varju, et kui veel teatakse, siis autorit ja võib-olla heal juhul tõlkijat. Aga toimetaja esiletõstmine just nimelt tema heade esiletõstmine on üks asi, mis on siiamaani tegemata, vähemalt auhindab, kui sellist pole olnud. Parimal juhul ikkagi tõesti toimetaja on see, kes mõtleb kaasa, kes tõesti ka sisuliselt mõtleb selle asja läbi ja annab head nõu, originaalteoste puhul näiteks võib sageli see nõu olla täiesti sisuline. See auhind siis ei ole mõeldud ainult mitte tõlketoimetajatele, vaid üldse toimetajatele, nii algupärandit kui ka siis tõlketekstide puhul. Elutöö preemia viitab justkui sellele, ainult üks kord elus saab selle saada. Ma arvan, et see on nii ka praktilistel põhjustel, sest et häid toimetajaid on meil tegelikult päris palju. Seal oleks ka aus, kui nad järjest need hakkaksid seda preemiat ükshaaval saama. Et kui võtta kokku, siis võib öelda nii, et. Heal juhul inimene ei saa aru, kui seal on hea toimetatud raamatuga olnud, öeldi küll, aga saab ta kohe aru raamatu toimetamata. Täpselt nii see ongi, enamasti märgatakse toimetajatööd just siis, kui see töö on tegemata ja siis tuleb kohe see kriitika, et mis siin toimub ja kus olid toimetaja silmad ja nii edasi, et see auhind on just nimelt suurepärane võimalus tõsta esile hästi tehtud tööd. Keele ja kirjandusega seotud organisatsioonide äriühingud saavad toimetaja auhinna kandidaate esitada kuni esimese septembrini aadressil EKL, et EKL poee eelmine Lembi hiideli nimeline toimetaja auhind antakse ülekeelepäeval 26. septembril ongi kultuuriuudistes tänaseks kõik mõnusat õhtupoolikut.