Tere, räägime kultuuri teemadel stuudios Margitta, otsmaa. Tallinnas kestab arhitektuuribiennaal isejuhtiv linn, mis aitab mõelda, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui rakendub kolmas tööstusrevolutsioon ja kasutusele võetakse isejuhtivad autod. Tabel näitab linnaehituse arhitektuuri uusi võimalusi. Tulevikutehnoloogiaid, mis muudavad inimeste ruumilist käitumist ja millel on suured sotsiaalruumilised mõjud, ütleb arhitekt ja linnaplaneerija Marten Kaevats. Eriti märkimisväärne on see muutus linnaruumis, kus autoteed muutuda palju, palju väiksemaks, palju rohkem ruumi inimestele, jalgratastele, kõikidele muudele liikumisviisidele kui praeguses sihukses mõtteviisis ja laadis on suuresti linn planeeritud parkimiskohtade ja liiklusinseneeria erinevate normide järgi, et palju peaks olema läbilaskmisvõime teedel. No kuidas need olemasolevad hooned ja pargid ja kogu see muu ehitus, mis ümbersõiduteede on, see jääb esialgu paika, kõik see muutus toimub olemasolevas keskkonnas, Tallinnas on hästi palju hambaauke ja siukseid tühje krunte, et väga oluline on selle kesklinna nihuke tihendamine ja tihedama sündmus, ruumi loomine ja salongi arhitekti jaoks nüüd uus nagu niisugune väljakutse või lähtuda ülesanne, et arhitektid peavad teekonda planeerima looma ruumilisi, maamärke, mis aitavad inimestel tajuda seda, et kus nad on, ütleme, linnaruumis on see rohkem nagu niisugune jalutuskäigu planeerimine on ka ütleme, linnast väljas on see jah, niisugune teekonna planeerimine. Milliseks kujuneb näiteks Viru väljak siis, kui tulevad isejuhtivad autod, saab aimu, kui jalutada läbi Viru keskuse aatriumis. Seal on kenasti näha arhitektuuribiennaali visiooni võistlusele Tallinna epitsenter laekunud tööd. Neid tuli 14-st riigist. Arhitektid Alvin Järving toob välja ühe töö, mis katsetanud juhita autodele mõeldud tuleviku ristmikku. Kuidas siis tegelikult on nendel autodel kontrollid, kiirus, arvutialgoritmid kontrollivad seda ning kurvide läbimine ja ristmiku ehitus selles mõttes võib tulevikus olla hoopis teistsugune. Siin on huvitav töö, kus autod läbivad kurve peaaegu nagu velotrekijalgrattad, teed on ehitatud nurkade alla seal tööl ja ma arvan, Viru väljakuga küll suurt midagi pistmist, aga see võib kindlasti anda ühe sellise väga hea mõte, kuidas näiteks tulevikus kõik need suured liiklussõlmed saaksid olla väga palju väiksemad ja kompaktsemad. On ka töid, mis tõesti keskenduvad väljakule endale. Arhitektid on siin teinud sellist töö juures nagu Enhans ööben, muugment selget steitmendi, et ükskõik mis juhtub tulevikus, kui tulevad juhita autod või mitte sel juhul peaksime tegema nagu hea avaliku ruumi ja see, mis toimub seal tänavaruumis, et see võib muutuda ning selles töös kindlasti on. Mõned väljaku lahendused, mis, mis tulevikus juhita autode kaladele sobivad võiksid olla juba täna tegelikult realiseeritavad. Alvin Järving tõdeb, et Viru väljak on olnud läbi ajaloomurelaps, sest kogu aeg on tehtud sinna projekte. Igal ajastul on sinna planeeritud esimese vabariigi ajal niisugust funktsionalistliku esindusväljakut, hiljem stalinistliku esindusväljakut modernismi ajal ehitati Viru hotell, et ma arvan, et selle visiooni võistlusega sobitame nende ajalooliste tööde kõrvale. Viru väljak jääbki väljakuks. No üks selliseid peamiseid eesmärke tegelikult, mis me selle võistlusega oleme teinud, on, on see, et me räägiksime sellest, et Viru väljak peab olema väljak, see, et me hoiame seda teemat üleval. Me näitame lahendusi, kuidas siin võiks olla inimsõbralik linnaruum, ükskõik mis toob tehnoloogiline muutus. Me oleme aidanud jällegi defineerida natuke rohkem neid väljaku piire, et kust ta siis täpselt paikneb, sest et ega Viru keskuse koha peal seda enam ammu ei ole, kus ta oli, võib-olla siin ongi üks huvitav osa nende tööde juures, et kuhu nad on selle väljaku paigutanud ja tegelikult see väljak on niisugune suur piklik väljak, mis hakkab hobujaama trammipeatusest peale ja lõpeb selle vana tuletõrjemaja juures ära ning kindlasti selles mõttes tulevikus jääb see väljaku nimi õhku ja ma arvan, et kaob see Viru ringi nimi. Taavi konkursid on uute mõtete katsetamise kohad. Kui need praegu väljas olevat tööd on üsna ulmelised, siis sügisel tuleb juba uus ja palju reaalsem konkurss. Dirigent Paavo Järvi pälvis Jean Sibeliuse loominguandeküllase interpreteerimise ja salvestamise eest Sibeliuse medalid. Medali andis eile õhtul Pariisi filharmoonia suures saalis üle Soome suursaadik Prantsusmaale Risto Piipponen. Olev Kenk oli piduliku sündmuse tunnistajaks Pariisis. Ainsana Prantsusmaal on Sibeliuse kõik seitse sümfooniat plaadistanud Pariisi filharmoonia juures tegutsev Pariisi orkester peadirigent Paavo Järvi juhatusel. Paavo Järvi sõnul annab orkestri eriline kõla Sibeliuse muusikale värske tõlgenduse. Tekib küsimus, miks, miks siis just Pariisi orkestriga, et nad võib-olla ei ole päris selle muusika ka üles kasvanud. Aga see ongi just see mõte, et ma tahaks näha ja, ja ma tunnen nüüd, et, et seda muusikat tegelikult peaks mängima. Ja, ja on võimalik ja peab mängima, mitte ainult sellised, aga kuidas öelda põhjamaise või siis siis väga saksapärase tõlgendusega selline ladina tantsuslik kirglikkus, mis tegelikult selle orkestri, sellises neis on juba olemas. Geneetika geneetiliselt on olemas ja nende see annab midagi juurde. Sibeliuse medalon Järvile väärikas lõpetus Pariisi orkestri peadirigendina ees ootab koostöö jaapani rahvusringhäälingu sümfooniaorkestriga. Ma alati kardan sellist rutiinset muusikat tegema, midagi hullemat tegelikult ei ole, kui selline lihtsalt selline tööl käimine ja muusikamuusikas eriti selline rutiin on tegelikult muusika suur, kõige suurem. Vaenlane see muude muusikakeskpäraseks ja ma tunnen, et praegu on õige aeg ära minna siit sellepärast, et see on täitsa sellise, me oleme praegu täitsa nii inimlikes suhetes kui ka muusikaliselt väga, väga, väga, väga heas situatsioonis praegu väga lähedased teineteisele. Sibeliuse medalit annab välja Sibeliuse ühing alates 1965.-st aastast väljapaistvate saavutuste eest Sibeliuse muusika esitamisel, uurimisel ja tutvustamisel. Mis sai Paavo Järvi tunnustamisel määravaks, selgitab Soome suursaadik Pariisis Risto ripponen. Paavo Järvi on paljon tüheda, siberi jooksen, musigin tunneturienebee. Paavo Järvi on teinud palju tööd Sibeliuse muusika tutvustamiseks Pariisis. Sibeliuse tunnen, et maailmas on kasvanud just tänu selle orkestri esitustele. Endiste usami motonast ühti lae mingi maailmale, kui hääl on johtunud orkestrile ja eri pool maailma. Sämsmis salvestas laulu prättings on ta vool, mis on James Bondi 24. filmi Spectre teemalugu. Film ise linastub Inglismaal 26. oktoobril. Lugu avaldatakse 25. septembril. Plaatinaplaadiga pärjatud artiste Sam Smith kirjutas teema loo koos teise Grammy võitja Jimi Neipsiga. Smith kommenteeris, et see on tema karjääri tipphetki. On tõeliselt põnev olla osake ikoonilisest briti pärandist ning astuda uskumatute muusikute hulka, kes on mind tohutult inspireerinud, ütles mees. 23 eelmist James Bondi teemalugu kuuluvad juba filmimuusika klassika hulka. Eelmine Bondi laul skaaeffhool võitis Oscari ja Kuldgloobuse parima filmilaulu eest samuti Grammy parima visuaalmeedia laulu eest. Eesti rahvusringhääling kuulutas täna välja konkursi Eesti laul 2016, laulud tuleb esitada juba teiseks novembriks. Eesti laulu produtsent Mart Normet põhjendas, et tähtaja varasemaks toomine annab võimaluse lugudel pikemalt raadios kõlada ja annab ka lisaaega lavalise numbri kallal tööd teha. Muud konkurssi puudutavad reeglid on endised, esitatava laulu pikkus tohib olla kolm minutit sõnadega viis, ei tohi olla avalikult kõlanud enne esimest septembrit 2015 ja kõik esitajad ja autorid peavad olema Eesti kodanikud või residendid. Täpne reglement on üleval ERR-i kodulehel. Kultuuriuudised kuulatud kena õhtut.