Pesitsesid inimeste eluasemete lähedal neid oli põldudel ja heinamaadel ja metsades ja soodes. Erinevalt ilmastikust ja aastaajast äratasid tähelepanu ühed või teised liigid. Kured läevad, kurjad ilmad, haned lähevad, hallat käivad, luiged lähevad, lumi taga, tegi eestlane vanasõna vormis konkreetse ilmaennustuse, kuna just need tuntud linnud igal sügisel vastavate loodusnähtuste ennustajateks olid olnud. Linnud kuulusid kindlate kaaslast Venemaainimese ellu. Eesti lindude ja linnunimetuste uurija Mart Mäger on lahendanud eesti murretes üle kahe ja poole 1000 linnu nimetuse. Muidugi ei ole liikide arv nii suur, see on kusagil poole 1000 kandis. Nii et heal lapsel mitu nime eesti rahvalaulude antoloogia esimeses vihust 1969. aastal on avaldatud 15. Eestist tuntud laulutüübist 66 teisendit. Rahvalauludes on kõige populaarsemaks linnuks kägu. Järgnevad varblane, kajakas, vares, kurb kull. Õige palju tunnet meie rahvaluuleuskumusi lindudest. Näiteks tähendavat käo kukkumine inimese eluaseme lähedal peatseid, matuseid, vindi ja peoleo laul ennustab vihma nii nagu kana saba saputaminegi. Lina rästliku taha. Mõnel pool lõokesed tallavad kevadel jõe lahti. Nende saabumisaeg langeb ühte jääminekuga. Mitut moodi on püütud imiteerida lindude häälitsusi, lindude laule. Aa aa aa, ok vares. EK. Ostsin orja, ostsin järjedega orjale kasuka, ärkamas lõhki patsor pääsuke. See lätlastega järgmise piinlik siit siit siit metsast Spirdic min. Minu kasti Donteol mis tal kaasas, päts leiba, piima, kausiga, kilet ka. Eesti muinasjuttude kataloogis on kataloogi koostaja Antti Aarne 1918. aastal linnujuttudele ette näinud 30 numbrit. Meie rahvaluulekogude praegusest seisust teame linnujutte 43 tüüpi redaktsiooni. Need on ainuüksi niisugused jutud, kus lind on peategelaseks. Peale nende linnud kõrvaltegelasteks, paljudes muudes loomamuinasjuttudes aga ka imemuinasjuttudes ja naljendites. Mõnigi kord emiteeritakse ka muinasjutus linnu häälitsust. Ronkja varis leidnud hobusekarjamaal pikali mõtlenud, et surnud on läinud juurerong, küdenud surnd, vares. Ta valvab ronk uuesti surnd. Ronk läind hobust sabal nokkima, hobune pigistanud ronga peadpidi saba alla, karanud püsti ja pistnud jooksma. Kui rong viimati saba alt lahti pääsenud, kaebanud kael haige, vares vastu paras, paras, eks Ma ütlesi, et ta valvab. Otse varese häälitsuse imiteerimisele on üles ehitatud Eestis loomamuinasjuttude hulgas 78 teisendiga, populaarsuselt kuuendal kohal olev jutt varese naisevõtt. Kord läks üks vares Järvamaalt Harjumaale, kus ja seal rääkis ta pruudile ja selle vanematele, et ta hästi rikas mees on ja et tal palju viljapõldusid ja viljahunnikuid väljal on ja et tema mureta oma naisukese ka elada võib. Ta kutsus pruudi isa ja ema oma kodu ja näitas neile oma pesa ligi välja pealt viljahunnikuid ja kiitis, et need kõik tema jagu on. Pruudi vanemad lendasid Harjumaale tagasi, rääkisid pruudile peigmehe ritta kusest ja kiitsid, et peigmees hästi rikas on. Pruudi vanemad ei tahtnud sarnasele rikkale peigmehele oma tütart keelata ja tütar oli varsiga nõus sinna minemas. Haarakaga sai peigmehele käsk saadetud. Varsti sõitis Järva Vares Harjumaale ja tõi omale noore nooriku jogodu. Noorik hakkas kohe viljahunnikuid maitsema. Ühel hommikul, kui varese noorik vilja naabra otsas sõi, tulid talumehed vankritega ja hakkasid vilja ära vedama. Noorik nägi, seda hakkas karjuma. Jaak Jaak vili Viias, vili Viiast. Vares kuulis seda ja ütles. Igaüks viib oma varesevara vallakesed, magusamad mardikad. See oli üles, kirjutas Amblast 1893.-st aastast sama vana varese repliiki. Õpetust oma naisele on meie käsikirjalistest folkloorikogudes üles kirjutatud 112-l korral. Näiteks Saaremaalt. Linnud häälitsevad ja laulavad, emane vares kraaksub isasele. Ja Jaak naabraad liiakse. Isane vares, kostab lass vii pääle, igaüks viib oma. Siin on küll otsese kõne repliik, ent puudub sündmustik, olukorra iseloomustust. Sellist teksti Me muinasjutuks veel pidada ei saa. Selle varese naisevõtu juttu 112-st Eesti üleskirjutusest 34 teksti, see on 30 protsenti, on puht loodus häälendid, no nagu see eelmiselt kuuldud või veel lühemat 70 protsenti aga võime pidada muinasjutuks. Niisuguseid kahe liigi piiril olevaid tekste on enamgi. Kursist tuntakse hüti Meleka või metstuvi laulu niisugusena. Küüt küüd, kus mu koos kullast poega varesel viis veristantsa. Sama repliik aga Saardest üles tähendatud muinasjutuosana kõlab nõnda. Endisel ajal, kui inimesed hakanu omale kodu lindusi pideme, siis ei ole käädnu, missugust lindu koduloomaks võtta, kas Meukast või kana. Et kana suurem ja ilusama kehaga olnu jäänu siis kana. Aga kana ei ole sisene mäelt mune, kui kaks ainult Corbase koorega, Kärnest muna, aga jõukas, mõni jälle kuus ilust kollase koorega muna ja käinu iga päev koduperenaise juures, et laste end kodulinnuks võtta, jaga naera mett saia. No siis viimaks perenaine käsnugi kanad ära metseminne ja saatnud hüdriku metsamäe jõukast kodu kutsuma. Aga jõukas onu ära hernepõllule lännu ei ole kodus ollu, kana hakanuses metsas väga haleda stiikme ja kaebama, et tema, mitte kõrgesseli enda ei saa siis süüa, tähendab maapealsed loomad kui kalendrilinnud ja siiga sahk ja tema sugu otsa. Seal tulnu musträstas ja kui kanakaebamist kuulnu õpet, tänu et toogu miuke kuus kollast mune ära ja pangu oma kaks Kärnest muna asemele. Annol FIE viil juustu, kodu võtnuma kaks kärnast muna, viinume jõuka pesasi ja võtnud selle kuus muna ära viinu kodu omade sääse. Et me jõukas jälle ära ei viiks, ei ole ta enam munade pealt ära tulnud ja haudunud ööd kui päeva munade pääl ja palun ise Hannedesti vanaisad, et temale ka jäändset munad annaks. Ja vaata imet. Kolme nädala pärast tulnume jõuka munadest kuus ilusat noort kana välja. Kanahakanu isigaa nõnda ilusa kollase koorega munne munema ja ei, mitte kuus, vaid nõnna palju, kui perenaine kanale süüa annab. Nõnda olnu siis vana, ise kasulikumaks arvanu jagana palvet kuulda võtnu. Meukas kaebabiil tänne Päivi metsas. Nunnoo Mul oli kuus kullast muna, Kanal2 kärnast muna, tühje. Kõige populaarsemaks linnuks meie muinasjuttudes on vares külade läheduses elav küllaltki silmatorkava välimuse ja häälitsusega suur lind. Ja mis populaarsuse seisukohalt kindlasti ka oluline. Vares viibib meie mail aastaringselt. Aga muinasjuttude jutustamise meelisajaks on olnud just sügisesed ja talvised õhtud. Külmal ajal olid paljud väiksemad linnud ju meie mailt lõunasse talvituma rännanud. Varesest jutustatakse ligi paarikümnes muinasjutus. Küll püüab ta end võõraste sulgedega ehtides kaunimana näidata, neist ilma jäädes aga satub õige käepäraste olukorda. Siis jälle keeldub abiellumas tihasega, kes mäletab oma noorusest suuremat pakast kui vares ise. No küllap noorik siis väga vana on, kui nii kaugeid aegu mäletab, aga naine tuleb ikka nooruta. Varese õlletegemise jutt kaldub kangesti naljandi poole. Vares tahtunuga õlut juua ei ole, kostigi saal, nakanu esitegima, viinukis Vabeid lompi, esised jalgu, kadahääli, nüüd maid sõnu, et kas õlu on valmis olluga Avalmis, esiüteldu, jumala villa, magu hommiks, jumala villama. Teinekord on vares päris nupukas varasemas kooli kirjanduses hästi populaarne jutt. Vares ja Kruus jutustab, kuidas janune lind muidu kruusi või kannu või pudelipõhjast vett kätte ei saa, kui anumasse hulga väikesi kive loobib ja nii v pinge tõstab. Kui jutus tegutsevad erinevad looma või linnuliigid on seaduspärane, et võidumeheks jääb ikka väiksem. Con pääseb lahti varese noka vahelt pisitilluke vapsikaga, keda tema tiibade pärast ka linnuliiki arvestatakse. Võrdle mesilind aitab ühe nõelatorkega lindudel sõjaloomade vastu võita. Varesele olnud ühe korra nälg noodas. Mõelnud leiaks kasvõi mõne hobuse junnisi, leiaks sealt mõne kaera tera südamekinnituseks. Lennanud ühes teisi saanud veedee lombi uurija, näed, et suur konviis vahi pea väljas baaris mulle helnud ool. Ja siit ma saan jää nokatäie. Tuleks küll, aga sa sööd mu ära. Eis koni ei usu, vares ausõna ei söö. On ikka pikapeale tulnud veest välja, nii kui välja tulnud lei vares napsanud konna kinni on ütelnud. Sa andsid ju ausõna eteis vares ütelnud, kes seda kuulis. On kavalusega hakanud aresti. Ma küll sul on ilus hall kuu kui ilusad hallid püksid sul veel on. Varesele konna kiitus meeldis ja hakanud kiitma kampsun Ko kampsun. Ja pillanud kollanoka vahelt maha on hüpanud Sultki vette. Sedaviisi kavalusega Piazdiskonn oma elu. Karu tahtis risuunikust oma maja ehituseks sületäie hagu võtta. Risulind palus vastu. Rasosid kisu võtta sealt teisest unikus, siin sees on minu pesa pisikese poegadega. Vana urises karu. Minuga üksi on juba suurem kui sina õega oma noka jalgega kokku ja sina tuled mind õpetama. Ole isa nõnna suur, kui sa oled, aga minu pesa, jäta Eiki puutumata. Palus risulind ja Linda sisi lohakil tiivul kaeru nina ette. Näen, sa tahad jõudu katsuda, ütles vihane karu. Tule oome linnu, mängi mäele, seal tehku võitu otsust, kummal õigus on midagit käskida ehk teist karta. Karuajas nüüd kõik neljajalgsed metselajad võrdlemiseks nimetud Mäele kokku. Seda kuuldes kutsus risulind linnud kotkast kuni sääsest saadiku omale abiks. Aegsasti olli karu oma sõjaväega läksis. Ikka läbi nägemise ja vaidlemise järele, tõsteti Rebane sõjaväe ülevaks. Seda ametit vastu võttes ajas ta ennast sirgeks ja iiris töödeldes vaadake kõik minu saba peale, tõstan mada püsti, siis on võit meie pool, lasen ta tellile, siis on hädaohtu karta, lasen mada, aga maha siis põgenege, pidage meeles. Enne poolt päeva jõudis ka risulind oma seltsiga vöödulatsile. Kõik neljajalgsed olid juba valmis hakkamiseks. Rebane seisis eemal mäeharjal saba püsti. Linnud vaatasid oma vastaste peale ja küsisid üks teeselt. Ei tea, miks rebane püsti sabaga teistest eemal seesad. Lähen, kihutan ta mäe otsast maha tükkis vapsikas. Nix, jääge paigale. Selle peale Lindast rebase sinna taha ja püstis tallu oma nõelaga valusasti sabale. Viuhti tõmbas rebane oma saba reede vaheni Joosis valukisaga metsa. Seda nähes kohkusid kõik neljajalgsed ära ja igaüks katsus, et punuma sai. Nõnda langes võit täieste risu linnupoole. Jah, nõnda taike on suurustades suur karu võitlemises Eike aru. Kuulda oli vaid väike osa eesti folklooririkkast linnu maailmast. Teiseks korraks jätame lood linnukeele valdamise saladustest ja linnuks moondunud imeabilistest. Nemad on imemuinasjuttude tegelased.