Kõige ulatuslikumad ja rikkamaks rühmaks eesti muinasjuttude hulgas on imemuinasjutud. Varem on nende tähistamiseks kasutatud ka terminit võlumuinasjutud või nõidus muinasjutud. Just imemuinasjuttudest leiame kõige rohkem neid rahva ootusi ja lootusi. Leninilt pärinev mõiste, milles tunnistati, mille poole püüelda ja mis meie päeviks on osalt juba reaalsuseks saanud. Paljudes fantastilisest kujuta Helmedest avaldub muistsete inimeste stiihiline materialistlik mõtlemine unistamine ja fantaseerimine ongi olnud loomulikuks ja vajalikuks eelduseks mitmesugustele tarvilikele leiutustele, mis on kergendanud inimeste tööd ning kultuurilist arengut edasi viinud. Imemuinasjuttude fantastika on siiski igatpidi arusaadav ja elulähedane ja suunatud paremate elutingimuste loomisele. Kuna imemuinasjutud on küllaltki pikad lood, kuuleme täna ainult ühe jutu. Meie tänane muinasjutt, loomad kälimeesteks on üles kirjutatud Sangaste kihelkonnas. Ennemuiste elas üks luua tegija. Iga hommiku võttis ta luua koorma selga, läks linna ja müüs selle ära. Sedaviisi sai ta vaevalt oma pere, mis viis hinge suur oli toidetud ja kaetud. Pere oli tema isi naine ja kolm tütart. Kord, kui mehike jälle luua koormaga linna läks, tuli talle uhkis riidis härra vastu ja küsis miks mehike nii hingevõtja koorma all ennast higistad. Kassa kergemini kuidagi leiba ei või saada? Ei või kuidagi saada, vastas vanake. Anna oma kõige vanemad minu vanemale kasupojale naiseks. Ma annan sulle vaka vaske. Ei võima seda lubada, kostis vanake ja läks edasi linna poole. Kui ta õhtul koju tuli, ei olnud tütart enam leida. Selle asemel oli aga vakk vaske nurgas hunnik. Teisel päeval võttis ta jällegi luua koorma selga ja läks linna. Tee peal tuld, üks õige vanamees vastu ja ütles. Kassa kergemini omale leiba ei saa. Et sa niisugust hingevõtjat koormat kannad. Ei saa kergemini ära elada. Anna oma keskmine tütar minu keskmise kasupojale naiseks. Ma annan vakka, hõbedat. Ei ma või seda lubada, vastas mees. Õhtul, kui ta koju tuli, oli tütar kadunud ja vakk hõbedat nurgas. Kolmandal päeval läheb mees jällegi oma harjunud viisil luua koormaga linna. Teel tuleb üks õige vanamees vastu. Anna oma noorem tütar minu nooremale kasupojale naiseks. Ma annan sulle vaka kulda. Ei võima seda lubada, vastas vanamees. Õhtu aga on ka noorem tütar kadunud ja Vaculda nurgas. Nüüd elas vanamees oma naisega ja kurtis tütarde pärast. Paremaks ja mugavamaks muutmiseks mõtles inimene enesele välja rea imepäraseid abilisi, esemeid, olendeid, loomi. Inimene õppis ära lindude keele. Sai tasuks heateo eest rahakoti, kuhu rubla tükk alati tagasi tuli, kui seda viimaseni ära ei kulutatud. Ära mine ahneks, ära kuluta rohkem, kui sulle hädapärast vaja. Nii oleks. Moraal. Inimene hankis või sai mingi teene eest võlusõna peale avanevas söögikoti või ise kattuva laua. Vaene looduse ja isanda tujudest sõltuv tööinimene ei saanud kaugeltki mitte alati kõhtu täis süüa, rääkimata maiustoitudest ja hõrgutistest. Vastaste vaenlastega toime tulemiseks mõeldi välja peksukott. Palju on imemuinasjuttudes mitmesuguseid igapäevaseid tarbeesemeid ise kattuv laudlina ise jahvatab käsikivi tantsima panev pill või kõiki soove täitevsõrmus. Sageli kohtame ühes muinasjutus või jutusamast motiivist korraga kolme imeeset kott viiul, nui või piits, labidas ja kirves. Meie tänases muinasjutus aga kübar, kepp ja viisud ja kohe jõuame veel teiste, üsna omapäraste võluesemed geni, mis meie kangelaselt Ena ülesannet täita aitavad. Kolm karu karva kolm kotkasulge kolm havi soomust kolm kolm kolm korda kolm. Siinses jutus on imemuinasjuttudele omane kolm armsus või kolm arvu seadus väga täiuslikult välja arendatud. Kõigepealt kolme tütre röövimine koos kolme sorti raha maksmisega. Vask hõbe, kuldpoeetiline kujund oleks tõus ehk traditsioon siis kolm imeeset nooremale vennale, seejärel kolme Õe külastamine, kelle igaühe mehelt kolm karva sulge või soomust saadakse. Maa õhk-vesi kõige üle saab kangelane võidu. Peaaegu kõik niinimetatud muinasjutu eepilised seadused kehtivad selle muinasjutu kohta. Nüüd elas vanamees oma naisega ja kurtis tütarde pärast. Viimaks lepitas nende kurbdust väikene poeg, kes neile vanul päevil sündis. Poisike kasvas jõudsasti ja vanamees ei raatsinud temast sugugi lahkuda. Kui poisike seitsme aastaseks sai, ütles kord talle isa. Sull pojake oli ka kolm õde, aga kõik nad läksid kaduma. Lubama, lähen neid taga otsima, ütles terane poisike. Kuhu sina need tahad otsima? Kamin, sina oled alles väike ja lähed mulga viimaks kaotsi. Siis olen ma jällegi lapsist ilma. Poeg käis aga ikka peale luba ja luba. Kuni isa viimaks lubas. Kaks meest kaklevad. Mis te kaklete siin mehikesed? Mehed jätsid kaklemise seisma ja üks ütles. Meie isa suri ära ja jättis suure päranduse maha. Siin on kõik. Ta näitas kübarkeppija viiskude poolemis tee peal maas olid nende tühje asjade pärast, mina ei võtaks neid maastki üles. Oh ei, need on kõik väga kallid asjad. Kui sa viisud jalga paned, saad sa iga kord sinna, kuhu sa soovid. Paned sa kübara pähe? Ei näe sind keegi lõõtsa kedagi kepiga on see kadunud nagu tina tuhka? Niisugused on need asjad. Kas sa ei võiks meie tüli seletada? Lubage ma katsun esiti nende asjade väärtuse läbi külma, siis otsuse annan, ütles noormees. Pani omale viisud jalga kübara pähe võttis siis kepi kätte ja lõi kummagile mehele matsu selga. Need olid ka nagu tina tuhka kadunud. Imemuinasjuttudel on oma lemmikteemad, mis võivad korduda paljudes eriarendustes. Perekonnast või kuningakojast on mingi sündmuse tagajärjel keegi vahetatud, varastatud või moondatud ja kuningapoeg noorem vend või õde, lähed neid taga otsima, nüüd kuluvad marjaks ära varem heategudega enda poole võidetud sõbrad juhuslikult tasku pistetud esemed või juba kindla eesmärgiga hangitud võluvahendid. Nüüd juba kübara kepi ja viiskudega varustatud noormees asub kadunud õdede poole teele. Panime omale viisud jalga kübara pähe võttis siis kepi kätte ja lõi kummagile mehele matsu selga. Need olid ka nagu tina tuhka kadunud. Nüüd ütles ta. Ma sooviksin oma kõige vanema õe juurde saada. Varsti oli ta seal. Tere, õde. Kas sa mind ei tunne? Ei tunne. Mina olen su oma vend. Võib olla, aga siis sind veel ei olnud, kui mina seal olin. Nüüd anti külalisele süüa ja aeti magusat juttu. Maja oli suure metsa sees. Korraga hakkas mets kohisema, nagu oleks kange tuul puhunud. Minu mees tuleb koju. Mine nüüd ruttu ära, muidu võib ta sulle kahju teha, kui ta sind näeb, kui võõrast. Poiss pani kübara pähe ja oli kadunud. Korraga tuli suur karu tuppa, raputas naha seljast maha ja oli siis ilus noorhärra. Miks sa nii kurb oled, küsis ta naise käest. Ja mu väikene vend käis täna siin, vastas naine. Oh, miks seda nii ruttu ära lassid minna, kahjatseme, mina oleks tahtnud taga näha. Ma olen alles praegu siin, ütles vend ja võttis kübara peast ära. Nüüd kestis võõras pidu, mitu päeva. Vend hakkas viimaks minema kippuma. Karu tõmbas oma seljast kolm karva ja ütles. Kui sul minu abi tarvis on, siis vaata nende karvade peale ja ütle oleks mu kõige vanema õemees nüüd siin oleva siis olen ma kohe sulle abis. Vend jättis jumalaga ja soovis. Oleks ma nüüd oma keskmise õe juures oleva ja oligi seal. Jälle anti süüa ja aeti magusat külajuttu. Korraga tõusis suur kohin, nagu oleks suurt vihma kange tuulega sadama ähvardanud hakata. Minu mees tuleb koju, ütles õde. Vend pani kübara pähe ja oli kadunud. Korraga tuli üks suur kotkas, laskis maja ette maha, raputas suledamal seljast ära ja oli nüüd ilus noor härga. Miks sa nii kurb oled, küsis ta naise käest. Ja mu väikevend käis täna siin. Miks sa tema siis ära lasin minna, nii ruttu? Mina oleks teda ka näha tahtnud. Ega ma veel kaugele ei olegi, ütles vend ja võttis kübara peast ära. Kotkas andis talle kolm oma sulge ja ütles. Kui sul minu abi tarvis on, siis vaata nende sulgede peale ja ütle, oleks mu keskmise õemees nüüd siin oleva siis olen ma kohe seal. Vend jättis jumalaga ja soovis. Oleks ma nüüd oma noorema õe juures oleva. Varsti oli ta seal jälle anti süüa ja aeti magusat juttu. Korraga hakkas meri kohisema. Minu mees tuleb koju, ütles õde. Sa pead ära minema, su käsi võib pahasti käia. Kuidas sind võõrana siit leiad? Vend pani kübara pähe ja oli kadunud. Üks suur havihoius maja juurde, raputas omad soomused seljast maha ja oli ilus noorhärra. Miks sa nii kurb oled? Täna küsis ta naise käest. Ja mu väikevend käis siin. Miks sa ta ära lasksid minna nii ruttu? Ega ma veel kaugele ei olegi, ütles vend ja võttis kübara peast ära. Nüüd kestis pidu mitu päi. Ei tahetud äralaskegi. Viimaks hakkas vend minema kippuma. Havi andis talle kolm oma soomust ja ütles. Kui sa minu abi tarvitad, siis vaata nende soomuste peale ja ütle. Oleks mu noorema õemees nüüd siin oleva siis olen ma kohesaja. Vend jättis jumalaga ja läks minema. Imemuinasjuttude tegelased jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Viimased on enamasti suuremad ja tugevamad või tegutseb jutus üks negatiivne nii-öelda paha tegelane koos oma käsilastega. Jutus kuulub sümpaatia kindlalt lihtsate kehvade teleinimeste poole. Armastatumaks tegelaseks imemuinasjutus on vaeslaps, kellele vastandatakse kuri võõrasema ja selle upsakas tütred ning saamatu isa. Lemmikkangelaseks on ka noorem vend. Teda peetakse esialgu nagu lollikeseks või kohtlaseks, kuid hiljem ületab ta oma vennad just hea südamega võidetud abiliste toetusel. Imemuinasjuttudes tegutseb ka loomi, ent need poleemitele oma muinasjuttude heatahtlikud Eestimaa inimesed vaid enamasti ebatavaliste võimetega abilised. Saabastega kass, kellukese helistaja, hiir jaa, vaeslast ründab karu enamasti mingi konflikti tagajärjel loomadeks moondatud inimtegelased, nagu seegi kord karu, kotkas ja haug. Omapärane on eesti imemuinasjuttudes suhtumine põrgusse. Mõnigi kord kujutatakse kuradit või vanapaganat lihtsameelse mehikesena. Tihti on ta kannatajate abiline. Meie tänases Sangaste jutus avaldub nii-öelda revolutsiooniline idee. Noormees lööb võlukepiga vanapagana maha ja asub oma õe, meeste, õdede isa ja emaga põrgumõisa elama. Põrgu eeskujuks on siin ilmselt omaaegne mõis, nagu seda paljude muude imemuinasjuttude põhjal näha võime. Vend jättis jumalaga ja läks minema. Tee peal mõtles ta, kuidas vanapagana käest omad õemehed kätte saada, kes kõik, nagu ta nende eneste käest kuulis, vanapaganast ära varastatud olid väikesest peast? Ta soovis. Oleks ma nüüd vanapagana mõisas oleva? Varsti olid, aga seal ta hakkas suure kurjaga vanapagana käest vangikoja võtmeid nõudma. Ütle, kus on vangikoja võtmed. Laudas laugu härja sees, vastas vanapagan. Noormees läks varsti lauda juurde vaatama. Suur härg oli kuri, nii et ei tohtinud ligigi minna. Mees võttis karu kõrvad kätte ja ütles. Oleks mu kõige vanema õemees nüüd siin oleva. Varsti oli karu seal ja tõmbas härja lõhki. Noormees otsis härja läbi, ei leidnud Talex uuest nõudma. Ruttu ütle, kus vangikoja võtmed on. Laudas musta täku sees. Noormees läks varsti vaatama, täkk oli suur ja kuri ei lasknud näolegi. Oleks mu kõige vanema õemees nüüd siin oleva, ütles noormees karukarvade peale vaadates. Varsti oli karu seal ja tõmbas täku lõhki. Hobuse seest lendas üks Tuvikene välja. Poiss võttis kotkasuled ja ütles. Oleks mu keskmise õemees nüüd siin oleva. Varsti oli kotkas seal ja hakkas tuvikesed taga ajama. Mere kohal sai tema Tuvikese kätte ja tõmbas lõhki. Muna kukkus seest välja, merre. Oleks mu noorema õemees nüüd siin oleva, mõtles noormees ja vaatas kalasoomuste peale. Varsti oli havi seal ja tõi muna välja. Muna leida vastu kivi katki ja sai vangikoja võtme kätte. Tegi kõik vangikoja uksed lahti ja laskis vangid välja ja põletas kõik vanapagana hingekirjad ära. Vanapagana leida kepiga surnuks, kutsus siis omad õemehed õdedega ja isa-emaga vanapagana mõisa elama. Ja pärast võttis omale ka naise. Ja kui ta ära ei ole surnud, siis elata praegu alles. Ma jõudsin siin vaid mõnedele üksikutele imemuinasjutu kui rahvajutuliigi tunnustele vihjata. Neid on palju rohkem ja just imemuinasjutt on kunstiliselt kõige üksikasjalikumalt välja töötatud, viimistletud küllap mõnikord lastele ehk liigagi keeruline. Aga asi just selles ongi, et väga pikki sajandeid, mil meil ei kirjutatud kirjandust kirjaoskustega kirja keeltki polnud oli ometigi muinasjutt imemuinasjutt ja see polnud sugugi laste repertuaar. See oli teed vaeva näinud ja teinud täiskasvanud inimeste oskuste ja unistuste väljendus.