Vikerraadio. Mobiilid. Tere hea vikerraadio kuulaja ja tere kuulama rahva teenreid täna 12. septembril ja täna oleme täies koosseisus Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev, Mikk Salu Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ja loomulikult räägime tänases saates pagulastega seotud temaatikast Jean-Claude Junckeri kõnest Europarlamendi ees. Juttu tuleb ka Eesti sisepoliitikast. Alustame ehk kõige värskemast ja tänases Eesti Päevalehes või täpsemalt on selle nimi vist Eesti päev Päevalehe nädala lisa. LP on ilmunud pikk intervjuu laevandusärimehe Vjatšeslav Leedo ka, kes seis avab parvlaevakonkursi tagamaid. Ja siin on tõesti päris palju uut informatsiooni, mida me siiani ei teadnud, mida Vjatšeslav Leedo on üritanud öelda. Huvitav on muidugi see, et täitsa Slowleda tuleb siis nüüd kõikide oma juttudega välja siis kui tema jaoks on kõik kadunud ja kõik on kaotatud ja kui, kui on ühel hetkel Tallinna Sadama asunud ehitama laevu ja, ja Vjatšeslav Leedo ei ole lootust, et saada saarte ja mandri vahelise laevaühenduse opereerijakski ja, ja samas noh, me teame, et praegu on Tallinna sadamas väga keerulised ajad seoses suure altkäemaksuskandaaliga, aga aga Vjatšeslav Leedo intervjuud lugedes tuli välja väga palju huvitavaid seikasid ja, ja sellele teemale võiksin alguses küll natukene aega pühendada, sellepärast et Vjatšeslav Leedo viitas sellele, et et Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer kuidas ta täpselt ütles, seal kehakeelega olevat lausa märku andnud et kehakeelega märku andnud, et, et. Ma lihtsalt ütlen vahele, et tollal ei olnud Holsmer Tallinna Sadama nõukogu esimees. Vana nõukogu liige, aga Holsmer olevat siis märku andnud, et Leeduga võidakse hea olla juhul kui juhul, kui Leedo siis peaks justkui midagi tegema ja Leedo seal põhjendab, et ta saab asjadest aru küll, et otse keegi selliseid asju ei ütle, aga. Et aga, et kõik on võimalik, ütleme nagu konkreetselt ikkagi, et sa kiirustad nagu leida. Tegelikult on nagu pointi lihtne, et Leedo annab mõista, et temalt küsiti altkäemaksu. Eks ole Intervjuu eest tuleb see välja, et, et see, mis, mis ka siin Postimehes on varemalt kirjutanud, et Reformierakonna kaks liiget, kes mõlemad olid nõukogus Tallinna Sadama nõukogus olnud märja, siis Kalev Lillo et ta kohtus nendega ja tema nende kohtumiste tulemusena räägib ka mitmes kohtumisest nende kohtumiste tulemusena sai siis tema aru, et selleks, et ta saaks parlament vääri jätkata. Et selleks peab ta erakonda toetama, suurelt toetama, suurelt toetama ja mis seal praegu sa ütlesid, et noh, et leida, nagu on välja toonud selle intervjuu, mõtlesin, et mis see motiiv, võib-olla ta nüüd räägib, aga see, see pinnas ja tegelikult praegu sellise intervjuu andmiseks on väga soodne sellel Tallinna Sadama altkäemaks juhtumile, et kui ta oleks tulnud sellega jutuga välja ütleme pool aastat tagasi või veel parem, et siis olekski hästi lihtne olnud veerida seda öelda, et ta on pettunud, et ta ei saa jätkata ja kibestunud elab ennast välja, aga nüüd langeb nagu te väga soodsale pinnasele. Lisaks Tallinna Sadama altkäemaksu asjale eelmisel nädalal otsustas riigikohus, et ta hakkab arutama kassatsioonikaebust Neinar Seli endise Tallinna Sadama nõukogu juhi osas, et praegu on tõesti selline, et aastaid, nagu Tallinna sadamat juhtinud ka siis juhatuses või nõukogus istuvad inimesed on, ma ei tea, igal pool kohtu olla erinevates asjades. Ja ka need kohtuasja tuleb veel juurde. Ma saan aru, et siin tuleb ka võimalik, et tsiviil hagisid. Ma sain aru, et Leedo on ähvardanud Sis endist endist ministrit Urve Palot. Et kuna Urve Palo arvudega vassinud ja, ja ta ei olnud neid nõus avalikustama, siis esitatakse ka Urve Palo vastu kohtuhagi. Samal ajal Remo Holsmer, ma saan aru, on ähvardanud leivata valetamise eest kohtuhagiga Postimehe vastu kohtusse. Ühesõnaga selge, las las kohtuveskid jahvatavad, aga Meil on siiski veel päris palju huvitavat informatsiooni. Ühelt poolt Leedo väidab, et kõik arvutused, millega Palo on avalikkuse ette tulnud, on valed. Et Tallinna sadama parvlaevakonkurss ja, ja see, millise hinnaga ja mis see kõik riigile maksma läheks. Opereerimine, et see ei ole. See ei ole odavam kui see, millega siis Olav Miili ja Vjatšeslav Leedo täna reisijaid veavad. Siis toob Leedo välja selle, et, et pigem isegi läheb kõik kallimaks, sellepärast et tuleb ehitada veel ka kaid pikemaks 10 meetrit, sest uued laevad on 10 meetrit pikemad. Mul on tema väitel tema väidab siis, et uutele laevadele telliti ka teistsugused mootorid, kui on tema laevades. Sa laevasid või te neid autosid mahub laevade peale vähem, põhimõtteliselt on nagu uued laevad on suuremad ja võtavad rohkem kütust ja laiemad ja pikemad aga tegelikult on palju väiksemad. Jah, ühesõnaga seemnetel otsestav leelo jutt, et me võiks sellega siia jätta, siia Kohtla jätta, aga ma siiski natukene olen ka seda teemat uurinud, et et kõigepealt ma uurisin seda, et kas on vaja kaisid pikemaks ehitada ja minule on kinnitanud mitmed eksperdid, et see jutt ei vasta tõele. Et seal on vaja teha üks, üks võib-olla 1000 eurone investeering, kuna uued laevad on natuke laiemad, kui on need Leedo laevade, siis on vaja seal natukene mingit piiret pikendada metallist piirete, see on üks selline 1000 eurone investeering, mida tuleb nende uute Kaidega teha. Aga midagi rohkemat ei ole vaja teha, et kui sellisel juhul Vjatšeslav Leedo väidab midagi teistsugust, siis tal peab olema, siis tal peab olema väga kindel argument, et seda väita, sest et kui täna väidavad sadama opereerijad ja, ja inimesed, kes on arvutusi teinud, et selliseid asju ei ole vaja teha, siis siin on siin on mõtlemise koht, et kes siis ikkagi räägib tõtt, kes valetab. Siis, mis puudutab laevamootoritega seotud temaatikat, siis see on, see on ka päris huvitav temaatika, sellepärast et et nii palju kui mina tean, siis siis see, kes soovitas Vjatšeslav Leedo kasutusele võtta. Ma ma saan aru aeglasema pöördega mootoreid, mis on ökonoomsemad, aga suuremad ja kallimad. Et, et seesama seesama ettevõte või nõustaja soovitas ka Tallinna sadamal võtta kasutusele väiksemad mootorid, mis, mille pöörete on, on suurem, mis, mis võib-olla võtavad natukene, võib-olla rohkem kütust, aga, aga põhjus on nende laevadega seoses ka ühes teises olulises aspektis. Et nende uute laevade osas on need laevad ehitatavad LNG gaasimootorivalmidusega ehk siis sinna juba on need gaasitankide kohad sisse planeeritud ja selleks on vaja ruumi ja selleks ei saa väga väga suuri mootoreid panna, et on vaja natuke väiksemaid mootoreid panna. Ja kui ühel hetkel viie-seitsme aasta pärast vahetatakse need mootorid välja oluliselt ökonoomsemad mootorite vastu LNG gaasi peale, siis siis seda ka tehakse ja sellisel juhul see, see, see pilt muutub oluliselt, nii et see oli algselt nagu selles ülesande püstitusest kirjas ja ja, ja kuna need mootorid on odavamad ja need on tellitud laevafirmade enda endi poolt, siis siin nagu mingisugust asja otsima hakata on väga keeruline, nii et siin kindlasti tasuks tasuks seda nüanssi nüanssi kaaluda. Ja mis puudutab muidugi seda Urve Palo temaatikat, siis. Ma pakuks välja, et kuna Urve Palo ta vist veel on minister, aga varsti enam ei ole, et siis võiks teha ühe vahva saate, kus Urve Palo ja Vjatšeslav Leedo on vastakuti ja räägivad asjad selgeks, et, et mis mingi asi siiski maksis. Ma arvan, et raadio kuulajatel oleks huvitav kuulata, ma, ma võib-olla teen isegi neile mõlemale selle ettepanekuid saatesse ja räägime seal või Jürgen Ligi võiks olla moderaator. Osaleda Juhan Parts, kes tegelikult selle nii-öelda Leedo vastase sellisel lahingu nagu käima lükkas jaa, jaa, ja, ja kes on ka teinud või kelle juhtimisel tehti arvutusi majandusministeeriumis ja need väitsid, et riik saab ikkagi kasu, kui ta Leedust loobub. Aga siin on nagu mina ei ole, mul ei ole nagu selles kompetentsed siin Leedaga diskuteerida praegu sellel teemal, et mis on soodsam Ma ma tegelikult ise mõtlesin sama, et siin selles Leedo intervjuus on mitu teemat, üks on see altkäemaksu teema ja teine on noh, millest ka mina ei taju, et oleks kompetentne mingisuguste mootori pöörete üle nagu arutleda, et aga, aga. Ta on nii suur teema, et, et siin on alati noh, erinevatel osapooltel on, on alati võimalik näidata Endale soodsalt esitada argument või, või selline hüpotees, väide ja siis sealt leiab kindlasti hulk hulk nagu selliseid andmeid, mis seda tõendavad, jättes võib-olla teised andmed kõrvale või avaldades nii-öelda pooltõdesid. Aga selle intervjuu puhul, mis, mis on veel tegelikult ju oluline, on see, et kui seni on ka selles Postimehe artiklis, mis, mis rääkis Reformierakonnale toetuse küsimisest edu käest, on, on, on see teravik on Reformierakonna suunas siis selles intervjuus Leedo ju tegelikult suunab teraviku just minister Palo peale sotside peale ja, ja mis seal oli veel mulle nagu silma ei, et mitte ainult ta ei kohtunud reforme erakonna esindajatega, vaid ta tegelikult Leedo ajas neid praamiteemasid ka sotside peasekretär Indrek Saar saarega, kes praegu on kultuuriminister, kes tollel hetkel ei oleks üldse pidanud selle praamiliiklusega tegema, eks, et kes tõenäoliselt tegeles ka sotside erakonnale raha leidmisega. Et, et siin on ikkagi nagu see küsimus, et kui palju Indrek Saar on saarlane ja tema isa vist on Leedo sõber? Sealt pidi aga niipalju, et, et selles mõttes mulle nagu tundub see Leedo vihje ja ka Postimehes ilmunud vihje, et ikkagi erakonnad tahtsid saada mingit toetust keeda või leedoga seotud ettevõtete käest mingeid rahastamist ja et see praamiühendusega jätkamine oli siis nagu vastukaupa oleks olnud. Et, et, et ma praegu neid asju lugedes vaadates On uskuma seda Postimehe artiklit kui ka seda Leedo vihjet Sulle su jutul võib tõepoolest tõepõhi taga olla, sellepärast vaatame ka eelmise aasta maikuust alates, kuidas protsess liikus edasi, siis siis kõigepealt Urve Palo ütles, et me peaks hakkama uusi praamäe ehitama ja ise opereerimise üle võtma, siis väga kiiresti ühel hetkel kabineti nõupidamisel või Taavi Rõivase kabinetis toimunud nõupidamisel või ükskõik kus suudeti. Ma tahan öelda, et ei, vist päris hea mõte see ikkagi ei ole, siis oli paar kuud elati teadmises, et tuleb konkurss, kus, kus osaleb Vjatšeslav Leedo. Aga konkurss kukkus läbi ja siis väga kiiresti leiti Tallinna sadam, kes hakkas ühel hetkel kes hakkaski tegelema sellega, jah, nii et, et see oli, see oli väga huvitav, kuidas need kannapöörded toimusid ja ja selles mõttes siin kindlasti ma arvan, et õigus kaitsta, aga need peaksid seda vihjet kontrollima. Ja antud juhul ma, ma küll ei kujuta ette, kuidas seda tagantjärele on veel võimalik teha, sellepärast et me mäletame, et on ka, on ka Eesti raudtee taasriigistamise puhul ju ju kõlanud tänase ministri Kristen Michali kohta täpselt samasugune ütlused. Ja on ka välja öeldud summa. Kuigi Leedo vist ütles ka seal summa välja, oli vist kaks miljonit eurot, eks ole, siis toona oli välja toodud 13 miljonit krooni, et see, mida Edward Burghardt ütles, et et milline oli, oli see summa, mida küsiti. Ja otsad läksid vette ja mitte midagi ei olnud võimalik. Võimalik sa ju tõestada? Ma siiski noh, tõmban nagu siin ühe ühte kohta joone vahele, et Leedo kritiseerib Palot selle praamihanke osas. Leedo ei räägi sellest, et tema oleks paraga kohtunud. Kohtunudki palu oleks mingit raha küsinud. Tema oli esimene, see, kelle, kelle puhul ta nagu viitab, eks ole, raha küsimusele on ikkagi reformierakondlased ja noh, räägitakse ka siis sotside peasekretäri Indrek Saarest Palot nagu otseselt sinna nagu tõmmata ei saa. Täpselt, just vastupidi, ta ütleb, et Palo oli minister, kes ei tahtnud temaga kohtuda, et tal pole ühtegi kohtumist palaga olnud. Aga seesama, millele ka Lauri viitas, et, et see protsess, kui vaadata, et noh, seal olidki üllatavad nagu sellised pöörded, meelemuutused ja, ja see, see omakorda annabki kahtlusi, et et nii-öelda toimuski mingi varjatud läbirääkimine, esitati siis poliitikute poolt omad tingimused Leedule ja, ja võib-olla ja siis tuleb veel mängu see Tallinna sadam, kes, kes Tallinna Sadama juhid, kes praegu nüüd juba endised juhid, eks. Kas praegu on vahi all altkäemaksu võtmise eest, et kes siis ise püüdsid endale kasu saada ja sealt edasi tuleb kahtlused, kas nad ainult endale ja nii edasi ja nii edasi. Ja, aga noh, võib-olla see kogu see juhtum ikkagi näitab ka seda, et, et meie nende riigifirmade juhtimise saanud on ikkagi nagu asjad halvasti, et nad, et needsamad poliitikud seal nõukogus sellised poliitikud, kes tegelevad erakondade rahaasjadega, et seal väga kergesti võivad sellised huvide konfliktid tekkida. Aga mis seda uurimispuudutab, siis me ei tea ju Tallinna Sadama juhtide asja hakati uurima aastaid tagasi, välja tuli see alles nüüd ja Ma arvan ka need kohtuasjad, ma väga loodan, et need tulevad, et siis tõesti läheb kohtusse. Leedo läheb ja kõik lähevad, et reeglina kohtuasjad küll kestavad kaua, mitu aastat, aga aga need aitavad reeglina alati tuua uut infot välja. No kui nüüd Vjatšeslav Leedo valmistab juba debatiks Urve Paloga, siis siis ma ma tegelikult Pakuks välja ka, ega ühe küsimuse, millele võiks siis vastase leida, et järsku järsku osatakse ühel hetkel vastata, et miks siis miks siis nendes paberites mida, mida Leedo planeeritavad firmad esitavad, riigile näidatakse alati kütusekulu, justkui sõidetakse maksimaalse kiirusega, samal ajal valdavalt sõidetakse seal seitsme-kaheksa, võib-olla sõlmega ja, ja, ja see on ikkagi oluliselt säästlikum sõiduviis ja kas vastab tõele, et aastas võib niimoodi kokku hoida isegi üle kolme miljoni euro mida siis riigilt küsitakse, kütuse dotatsioonina kompensatsiooni need, et ma arvan, et see on päris hea küsimus, millele, millele siis vastust välja mõelda, aga aga neid huvitavaid intervjuusid on sellel nädalal olnud veelgi. Ja kui nüüd siit edasi minna Eesti sisepoliitikasse, siis no mitte just kuigi tihti me tsiteerime siin saates Keskerakonna väljaannet keskkonnana ilmuks ikka kolmapäeviti, aga, aga täna me seda teeme, sellepärast et kesknädalas on ilmunud pikk intervjuu Edgar savisaarega. Ja ma ei tea, kes selle intervjuu tegi, sellepärast et autoriks on märgitud kesknädalat. See võib olla ka Edgar Savisaar intervjuu iseendaga, aga ei pruugi seda olla. Ja selles intervjuus Edgar Savisaar räägib sellest, kuidas ta kandideerib juubelikongressil, mis toimub vist detsembri alguses, novembri lõpus, eks, et ta kandideerib uuesti. Keskerakonna esimeheks ta tunneb, et temas on piisavalt jõudu, ideid ja tahtmist jätkata. Ja, ja siis ta natukene kaardistab seda hetkeolukorda ja, ja tuleb jutuks loomulikult ka see, et, et mis siis ikkagi juhtus, et Jevgeni Ossinovski ja sotsiaaldemokraadid otsustasid jääda senisesse valitsuskoalitsiooni, mis toimus ja kuidas ja kuidas Edgar Savisaar näeb, et mis siis võiks see nüüd edasi juhtuda ja ma ütleks, et see on üks väga huvitav osa sellest intervjuust selliseid. Selliseid lõike me näeme Eesti poliitikas haruharva. Ja seda võib-olla põhjusel, et et ju siis eeldatakse Nende inimestega tahetakse veel edaspidigi mingisugust koostööd teha, aga, aga mulle tundub, et Edgar Savisaar on siin kõik pannud ühele kaardile. Ja see, kuidas ta siin selles intervjuus Jevgeni Ossinovskit näitab, portreteerib, see on, see on, see on tähelepanuväärne ta, ta räägib, kuidas Ossinovski olevat temaga läbi rääkima tulnud õhinapõhiselt suure tahtmisega kõik ära teha, samal ajal tal justkui endal midagi tagataskus ei olnud ja, ja siis kuidas kõik kõik, kogu see mäng ühel hetkel Ossinovskile kokku kukkus. Ja kõige lõpuks siis ta ta ennustab Ossinovskile Jüri Pihli saatust. Mis, mis kindlasti, mis kindlasti veelgi rohkem. Veelgi rohkem viitab sellele, et Edgar Savisaare Ossinovski suhted pärast sellist avalikku väljaütlemist ei saa väga head olla. Jah, aga seal võib olla ka palju sellist nagu soovunelmat, et et ma usun küll, et Edgar Savisaar tahaks, et Ossinovskil oleks Jüri Pihli saatused Pihli siis sotside esimees enne enne mikserit ja ebaõnnestus, eks, et midagi ta sotsidele võltsida. Populaarsus Pihli juhtimisel kuhugi ei suurene. Aga. Keskerakonna jaoks on ju tegelikult kõige suurem poliitiline konkurent, ongi sotsid ja, ja selles mõttes ei olegi nagu midagi üllatavat, et kui tekib võimalus, siis üritatakse nagu nii-öelda sotse kritiseerida näidata neid sellises valguses, mis võib-olla ei tule neile kasuks. Et, et noh, ma arvan, et Savisaar, Narva, Keskerakond laiemalt, et näed, mis, mis, mis mõte on neil neil teha sotsidega väga suurt koostööd, et kui tuleb ka praeguse riigikogu puhul, et kui toimuvad mingid muutused valitsusliidus laiali läheb siis tõenäoline kõige parem partner oleks ikkagi Reformierakond. Kui mina oleks Jevgeni Ossinovski ja ma loeks seda Savisaar intervjuud, siis noh, ma ei tea, mina küll ei solvuks, ütleme niimoodi, et ma võtaks seda külmalt. Jah, Savisaar ütleb tema kohta halvasti ja natuke alandab teda, aga poliitikas tuleb emotsioonid alla suruda, et me näeme ju IRL ja Reformierakond on, ma ei tea, 10 aastat üks eriti pisi, üks kibestunud ja üksteise vastu nagu rusikat taskus kandnud, aga aga ühelegi surutakse maha ja minnakse ikka koos koalitsiooni, et mina nagu ei välista. See, et Savisaar nüüd Jevgeni Ossinovskit alandasid, ei tähenda kindlasti seda, et Jevgeni Ossinovski ei oleks teatud tingimustel ikkagi nõus savisaarega koalitsiooni tegema. Jah, aga sa ütled, et, et seda võiks võtta külma kõhuga, no Jaak Allik, Ena peetakse muuseas Jevgeni Ossinovski mentoriks, ei ole seda nii külma kõhuga võtnud. Jaak Allik ei ole otsustaja, ta võib-olla seal kõrval nõuandja ja. Tema nemad, tema pauku ta nagunii palju nagu ise tahab. Jaak Alliku kommentaare, mis olid Postimehes ilmus vist küll alguses oli veebis pärske lähedalt et oli paljuski tegelikult Alliku sellise, nagu järeldustega olen, olen täitsa anda selles mõttes nagu päri. Et, et esiteks noh, mulle tundub, et praegu nagu keskära Keskerakond ei või, või Edgar Savisaar ei taha valitsus vahetus momendil siin on, on ka võib-olla siin loogiline põhjus, et et meil on järgmine aasta tulemas presidendivalimised ja praegu nagu tekitada valitsuskriis, siis pole nagu selge noh, tõenäoliselt ilvese poolt ei tuleks keski ja sotside koalitsiooni loomiseks tuge, et et selles mõttes noh, ma arvan, et oodatakse ära, kes on järgmine president ja siis vaadatakse edasi. Ja ma lihtsalt ütleksin niimoodi, et ega kesk ja sotsid üksinda ei saagi koalitsiooni teha neid numbreid koos. Et neil oleks vaja kedagi veel. Ekspress kirjutas, et selleks kellekski oleks olnud vabaerakond, aga lõpuks vabaerakond, ütles Ossinovski lei. Sealt kukkus see asi kokku, mitte nagu sellest pida, nagu Savisaar. Ja ka 50 häält riigikogus ei oleks kokku andnud, aga, aga Jaak Alliku osas siiski ma ma keskenduks korra veel sellele artiklile, sellepärast et Jaak Allik on saanud tuntuks seisukohtadega, ta on väga korduvalt korduvalt seda tõesti ajakirjanduses öelnud, et et savisaart ei maksaks demoniseerida. Ja mida Jaak Allik teeb ise ta ise demoniseerib Savisaar tõtt, öeldes, et Savisaar hävitab poliitikuid, kes sooviksid temaga koalitsiooni minna või isegi suhelda ja, ja siis ta toob kõik need näited välja, kus savisaarega midagi koos tehes on nendele inimestele halvasti läinud. Noh, loomulikult on ta siia Jüri Pihli juurde toonud. Kas ta siin on ka, jah, kera faktist räägib loomulikult, et siis sellest, kuidas Siiri Oviir oli tõsiseltvõetav presidendikandidaat, aga aga Savisaar toetas Peeter Kreitzbergi. Neid näiteid, mida Jaak Allik toob päris palju. Ja, ja siis ta ikkagi leiab, et, et juhul, kui see, see kõik niimoodi jääb, siis ühel hetkel ikkagi Keskerakond, Reformierakond leiavad 11. Et et päris päris huvitav analüüs ja kindlasti tasub kõigil seda Jaak Alliku analüüsi lugeda, aga, aga, aga kui nüüd veel korra seda Savisaare intervjuud vaadata, siis mainib ka ära, et kellega ta veel kohtusime. Loomulikult kohtus ta siis Andres Herkeli, Andres Ammasega ta ta ta tunnustab neid, ütleb, et kohtumised olid positiivsed ja ja ta ütleb veel lausa nõnda, et poleks uskunud, et meil on kokkupuutepunkte nii paljudel teemadel. Ja siis ta räägib, et ta kohtus ka mõistliku osaga. Reformierakonnast ja ajakirjanduses on spekuleeritud, et kes on siis mõistlik osa Reformierakonnast on välja toodud nimesid. Aga ühtegi Reformierakonna tänast juhtpoliitikut nende nimede seas ei ole. Ja siis on nüüd küsimus selles, et, et millistele kaartidele Reformierakonnast Savisaar ikkagi mängib ja et, et kuivõrd tõsiselt saab ikkagi võtta seda, et Savisaar igal hetkel saaks Reformierakonnaga midagi koos teha, sellepärast et jooksnud läbi mitte ühtegi nime, kes tänases reformierakonnas mängiks mingisugust võtmerolli. Kuna rohtu punase Savisaare intervjuud, sa ise alust on just nagu Savisaare intervjuu iseendaga. Tema küsib, tema vastab, et me ei tea seda. Et sisuliselt on jah, aga lihtsalt see, et tal on hetkel on tal nagu platvorm nagu igasuguseid vihjeid teha, pooltõdesid, rääkida ja keerutada ja ja meil ei ole ajakirjanikena võimalust seda kontrollida. Mein. Kui mina või sina oleksid teda intervjueerinud, siis võib-olla oleks saanud midagi küsida, praegu ta lihtsalt noh. Ja ja praegu, ma arvan, ta mõnulebki lugedes neid reaktsioone sellele intervjuule ja, ja nii edasi, mis seda Reformierakonna nii-öelda Savisaare arvates mõistlik osa puudutab, siis Postimehes oli oli vihje, et on kohtunud Neinar Seli ka. Ja, ja minu teada on ka, hindavad teineteist ikkagi päris hästi Siim Kallas, Edgar Savisaar, et et võib-olla võiks otsida ka neid kokkupuutepunkte sellest nii-öelda vanade reformierakondlaste seast. Aga. Rain Rosimannus oli aastaid nagu Reformierakonna. Ma ei tea, kuidas öeldakse juhe või Keskerakonna vahel. Jah, ja Savisaar kuskile varasemalt on öelnud välja, et Keegan Helena, et, et Anain ainus Savisaar, telefon number ongi ainult Rosimannusel, et kui tahta tahta Reformierakonna poolt kokku saada Seliga muideks on, on Savisaar kohtunud ka siis ka varem koli Andrus Ansip, peaminister ja Seli on olnudki selline vahemees, kes on, kelle kaudu on üritatud kombata, et veenda tollast peamist Ansipit oma meelt muutma Keskerakonnaga koostöö suhtes, aga aga see ei õnnestunud ja, ja samas on räägitud. Tõnis Palts on IRL-is see, kes keskerakondlastega nii-öelda suhteid hoiab. Juhan Parts kohtub, on ikka isiklikult savisaarega kohtunud? Mitte ma ei ütle, et nüüd ma ei tea, kas nüüd, aga noh, näiteks valimiste järel, mina, mina toon. Välja selle, et see, et Savisaar räägib, kellega ta kohtus. Ta üritab seeläbi näidata, et ta ei ole täiesti nurka surutud, et inimesed käivad temaga kohtumas. Aga mida rohkem ta räägib sellest, kuidas ja kui palju keegi temaga kohtus ja kui toredad kohtumised olid, seda vähem inimesed tahavad seda teha, sellepärast et et, et siin on, siin on teatav teatav teatav probleem kõigi jaoks, et ühel hetkel, kui nad ennast hakkavad, liiga palju savisaarega koos näitama, et see võib tähendada neile teatavaks mainekadu või probleemi ja seetõttu üritatakse seda vähem teha, nii et siin tasub kindlasti selliste avaldustega ettevaatlik olla. Aga. Aga ta ei öelda seda, et ega Savisaar ei räägi ju kõike oma kohtumisest, ta räägib täpselt seda, mis on talle mingil hetkel kasulik, et selles mõttes me ei peaks võtma seda Savisaare intervjuud kui mingit sellist tõde selle nende asjade kohta, mis siis toimusid. Savikindlasti mingit mitte mingit täielikku ülevaadet, mis vahepeal on toimunud, kellega ta on rääkinud ja mida ta samastan, muidugi lõi väga selgelt kanna maha ja pärast seda intervjuud, ma arvan, me näeme ka seda Savisaare vastu keegi kandideerima ei lähe Keskerakonna kongressile, sellepärast et et juur kruvida veel tuleb ka omal jalgadel, nagu me juba oleme lugenud, et ta teeb väga tugevalt trenni ja suudab vist väidetavalt ka 10 sammu astuda, siis, siis ma arvan, et pärast seda ei ole enam kahtlust, et Edgar Savisaar jätkab. On esimehena selle intervjuu ikkagi põhiuudis või põhisõnum oligi see, et Edgar Savisaar on tagasi. Ajalehed on sellest varem juba kirjutanud, eks ole. Ekspress on kirjutanud Äripäev, kõik on kirjutanud. Aga nüüd on, ta ütleb ikkagi ise oma sõnaga selgelt selle välja. Kuulge, aga Jevgeni Ossinovski on ka ennast sotsiaaldemokraatlikus erakonnas väga selgelt kehtestanud ja teinud seda vahetades välja sotsiaaldemokraatide ministreid ja ja mis on siis tervise ja tööminister on keeruline nimi, Rannar Vassiljev lahkus või lahkub ametist ja samamoodi ka kaitseminister Sven Mikser, asemele tulevad siis. Ossinovski ise läheb tervise- ja tööministriks Liisa Oviir, juristileiba maitsnud tippjurist kõigepealt Tallinkis siis Eesti energiast ja nüüd siis ta on olnud juba ka sotside liige, varem ja kandideerinud, aga ei osutunud valituks ja temal läheb Tore nagu lugeda uue ettevõtlusministri selliseid steitmente ettevõtluse kohta mõtteliselt kõik kolm-neli-viis asja, mis ta ütles, on ettevõtlusele kahjulikud. Nonii ja Indrek Saar jätkab siis kultuuriministrina, et, et see on, see on ka siis on välja toodud ja Hannes Hanso Kaitseministrina vahetab välja Sven Mikseri. Noh, ma arvan, et et kuna Hannes on välispoliitika ja julgeolekupoliitikaekspert, siis see vahetus ühelt poolt tekitas muidugi kõige rohkem küsimusi, sellepärast et Sven Mikser on olnud hea kaitseminister ja, ja ta on kindlasti julgeolekupoliitikaekspert, aga samamoodi on ka Hannes Hanso. Ja samas kui Ossinovski ütleb, et mul on vaja oma meeskonda ja me näeme selgelt, et ta tahtis ennast kehtestada, siis tal see ka õnnestus. Mis muidugi tähendab seda, et sotsiaaldemokraatliku erakonna sisse jääb lõhe? Ma ei, ma ei teagi nüüd, kuivõrd teravad on need vastuolud, aga kui Sven Mikser on siin juba avalikes intervjuudes lubanud, et ega ta ei jää riigikogu taga pinki kopitama kavatseb sealt varsti välja tulla, siis ma millegipärast arvan, et et ega see Ossinovskile nüüd nii nii kergelt see vahetus ka ei läinud. Ja muidugi läinud, kindlasti on seal sellist. Kibestumust eriti mikseri poolt, mis minu jaoks isegi tuli mõnevõrra üllatuslikult. Mikser on jätnud aastate jooksul sellise võrdlemisi emotsioonitu ja ja rahuliku inimese mulje isegi mõnikord mulje, et tal on ükstaspuha. Aga nüüd, mis ma olen kuulnud ja, ja kuidas see ka avalikkuses välja paistab, siis tal siis tal on see kibedus sisse tulnud. Mina ka enne seda, noh, ütleme Ministrite Sotside ministrite vahetust olin arvamusel, et, et sotside seas ei ole väga sellist suurt nagu lõhet, et selline normaalne protsess, kus on erinevad arvamused ja nii edasi, aga nüüd mulle tundub ikkagi, et sosin Novski nagu käik. Noh, ütleme see oli nagu selline karistusaktsioon nende suhtes, kes on teisel arvamusel ja ka nende suhtes, kes juhtisid erakonna kehvale valimisvõidule, et koguses. Või sa nagu vigade parandused, et, et kui hakati koalitsiooni moodustama, siis, siis lepiti, sõlmiti, koalitsioonileping, asjad olid nagu paigas ja siis pärast seda ju Ossinovski väga selgelt hakkas vastanduma sellele lepingule ja kokkuleppele ja ja sellele ta rajas oma kampaania, et saada sotside esimeheks ja nüüd järgmise sammuna siis lihtsalt loob loob nii-öelda oma meeskonna. Ma arvan, kompetentsi see ei ole nagu selles mõttes eriti küsimust, et kas Hanso või pole mõtet rääkida sellel teemal, kas Hansoga mikser, kumb on parem või kompetentsem minister, et tõenäoliselt pigem oli oli ikkagi sõnum see, et, et nüüd juhin mina seda erakonda ja mitte mitte. Sven Mikser. Ma ma toon veel paar huvitavat nüanssi juurde, mida, mida ma olen kuulnud siin ühe sotside juhatuse liikmega rääkides ta ütles, et kui, kui, kui varem juhiti sotsiaaldemokraatlikku erakonda sellisest luterliku maailmapildist või, või, või luterliku mõtteviisi kasutades, siis nüüd on asi läinud väga ortodoks, eks ütles ta, eksis ta. Ta üritas justkui läbi lillede juhtida tähelepanu sellele, et tema hinnangul sellist sellist demokraatiat on erakonnas vähemaks jäänud. Talle talle väga ei meeldi need viisid, kuidas Ossinovski on inimestega suhelnud ja ja, ja kui ja kui isegi kuulata, mida mitmed erakonnaliikmed on rääkinud, siis Ossinovski on, on just nende kriitiliste protsesside puhul erakonna sisse suheldes jätnud sageli väga palju asju, rääkimata ta ei ole. Ta ei ole inimestele ka päris täpselt rääkinud seda, mida ta on siin ühel või teisel kohtumisel kokku leppinud. Näiteks ka tänaste koalitsiooni Ta oli sulle, tuleta meelde, mida rääkisid needsamad sotside siseallikad kuu aega tagasi. Sven Mikser ei ole rääkinud ja ta ei ole suhelnud ja ei ole seda demokraatiat ja see on niisugune vana plära, mis nagu juhtub alati, nagu, kui keegi võidab, keegi kaotab. Nõus, aga kui, kui Sotside volikogul ütled Erakonna esimehe kohta midagi sellist, mida teine Erakonna esiteise erakonna esimees ei ole öelnud, ehk siis sa ütled IRL-i esimehe Margus Tsahkna kohta? Tsahkna ei välista koalitsiooni Keskerakonnaga, kuigi Tsahkna endale seda otse öelnud, et ma välistan koalitsiooni Keskerakonnaga, ta on pannud selle oma erakonna juhatuses veel hääletusele ja on saanud ühehäälse kinnitus, et nii see ei lähe. Siis kuidas sa saad väita midagi vastupidist? Kui ma lugesin neid nende mõlema nagu väited, et see kumbki andis nagu ruumi nagu tõlgendamiseks või soovmõtlemiseks, et ma ei, ma ei arva, et see oleks selline otsene vale olnud, aga see selleks pole minu asi nagu Ossinovskit kaitsta. Ma lihtsalt pigem viitan sellele, et need jutud tulevad, alati. Tuleb mingi uus juht, keegi võidab, keegi kaotab, siis on alati nagu kellelegi häda, et läheb, mingi demokraatia on kaduma läinud või et ei kuulata piisavalt mikseri kohta, nägid täpselt sedasama. Minu jaoks lihtsalt nagu see Ossinovski viimaste kuude tegevused näiteks üllatus oli, oli see, et tema ütles välja, et tema hääletas sotside volikogus koalitsiooni jätkamise poolt, eks, et kuni kuni selle hääletuseni minul oli tunne, et ta nagu tahaks sealt ära minna ja tahaks seda uue koalitsiooni. Et sellised nagu ka järsud pöörded või, või seesama koalitsioonilepingu muutmine, millega ta tuli sotside esimeheks ja kui ta esimeheks sai, siis pärast seda ta tegelikult tõmbas selle teema maha, et et lükkas nagu edasi ja ei hakka, hakati tegema sellise asendustegevusega, korjata mingi hunnik ideid piirkondades kokku ja nagu vormiliselt nagu hakata midagi muutma. Et see Ta on võib-olla selline noh mis iseloomustab erinevalt Mikserist, et mikseri puhul nagu selliseid üllatusi ei tulnud, et ta räägime ka ühte ja siis siis teeb teist teistmoodi. Samas lihtsalt meil võiks ajakirjanik raskem kui mälu, nagu olla. Et mäletada, mida siis mõned kuud või pool aastat, kui ma loen praegu lehtedest näiteks, et selle ministrivahetuse kohta jälle mingid allikad vihjavad, et sotsid on pettunud näiteks, sest Rannar Vassiljevi hinnatakse, miks temana Läks kamoon viis kuus kuud tagasi samad ajakirjanikud või vähemalt samad lehed, ma mäletan täpselt, kirjutasid, et sotsid on pettunud, Rannar Vassiljev sai valitsusse, mida ta pole midagi saavutanud. Ja see hinne, mis on Postimehes 100 päeva hindas, oli, oli Vassiljevi puhul väga väga kehva, öeldi, et ega ta midagi nagu teinud ei ole, käib mööda haiglaid ja, või tervishoiuasutuse ja räägib. Lihtsalt, et hakkab midagi, aga üks asi on selge, et see, et Ossinovski läks ise valitsus, et ta on erakonnas juhtimise üle võtnud. See, et Savisaar on tulnud uuesti rambivalguses ja kandideerib erakonna esimeheks tagasi vähemalt pool aastat, tõenäoliselt see koalitsioon püsib. Ma arvan küll, et ta püsib ja ma arvan, et siin on ongi kaks sündmust, mis, mis sellele koalitsioonile olulised on presidendivalimised ja siis juba tulevad kohalike omavalitsuste valimised, eks kahe aasta pärast, et et millegipärast arvan, et enne presidendivalimisi selliseid suuri muutusi ei toimu koalitsioonis. Ja eks siis pärast presidendivalimisi tähendab, sõltub palju ka sellest, kes on, kes on uus president. Nii aga hakkame rääkima pagulastest ja põhjus selleks on kuhjaga, sellepärast et pagulaste voog Euroopasse ja Schengeni alale ei ole peatanud vaid pigem on hoogustunud. Sellel nädalal, seal esines Euroopa Parlamendi ees oma iga-aastase kõnega ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja, ja rääkis ta valdavalt pagulastest ja solidaarsusest Euroopa liidus. Ja ta tegi seda väga emotsionaalselt ja, ja seda tõenäoliselt ka põhjusel, et et kuna sellel nädalal suri ka tema ema ja isa on alles äsja saanud insuldi, siis siis ta tõenäoliselt võttis neid teemasid ka väga isiklikult selle kõne kohta on öeldud. Öeldud jah, peaasjalikult seda, et see oli väga emotsionaalne ja tegudele üleskutsuv kõne aga kindlasti pigem isegi rohkem. Tasuks arutleda Jean-Claude Junckeri ja Euroopa komisjoni poolt välja käidud uue jaotuskava üle, mis siis peaks nende uute pagulaste osas mida siin iga päev on juurde toonud, et nende osas mingisuguse jaotusmehhanismi tekitama. Ja, ja see jaotusmehhanism, mis on nüüd ka avalikkuse ette jõudnud, see peaks ka Eesti puhul rakenduma selliselt, et lisaks juba kokku lepitud 150-le pagulasele peaks Eesti vastu võtma veel 373 pagulast. No mina olen varemgi öelnud, et Eesti võiks võtta veelgi rohkem. Aastaid tagasi juba, ilma ilmasele kriisita on kindlasti ka selle vastu, kui see plaan tekib nagu kohustuslike kvootide korras. See on minu arvates väga halb, kohustuslikud kvoodid. Pretsedent, see tähendab, et Eesti ma ei tea, kaotaks nagu tegelikult kontrolli selle teema üle. Eesti võiks ise võtta vabatahtlikult rohkem. Aga mitte nõustuda kohustuslike kvootidega. Probleem on selles, et, et need põgenikud, kes tulevad, eks tulebki kuidagi ära jagada ja noh, Eesti puhul noh, vabatahtlikkus ei toimi, meil ei ole ühtegi poliitilist jõudu, kes ütleks, et me võiksime seda teha, et ma olen ka kirjutanud, et võiks tuua võõramaalase Eestisse rohkem enne enne kui see kriis nagu Eestis tähelepanu alla saiaga ka noh, sellist poliitilist tahet meil ei ole, ei ole, ei ole. Aga see tähendabki, et et see tegelikult jääb see teema lahendamata. Kuna Eesti poliitikud ei oska või ei suuda või ei julge võtta initsiatiivi selles Püüdsin siin mingisuguseidki numbreid kokku lüüa, et kui palju on, on täna erinevate konfliktide ja ja majandusliku olukorra tõttu inimesi liikvele läinud ja seda on väga keeruline välja tuua, aga, aga näiteks Süüria puhul räägitakse kindlasti neljast miljonist põgenikust. On toodud välja ka perspektiive võib see võib jõuda väga kiiresti kuue, 6,7, võib-olla isegi seitsme miljonini. Afganistani puhul on need numbrid kaks ja pool miljonit. No rääkimata siin kesk-ja Põhja-Aafrikast, kus, kus on ka sajad tuhanded, võib-olla miljonid inimesed, kes on siin erinevate konfliktide tõttu liikvele läinud, nii et räägime siin ikkagi kokku tõenäoliselt kümnetest miljonitest inimestest, kes, kes on liikvel. Ja samas märkimisväärne osa on juba jõudnud ka Euroopasse, aga noh, ma Euroopasse on siiski jõudnud väiksem osa, kui me vaatame kas või seda, et näiteks Süüria naaberriigi Jordaaniasse on jõudnud üle ühe miljoni. Erinevad hinnangud on, aga seal on kuskil 550-st 1,3 miljoni inimeseni, arvatakse, et on jõudnud Jordaaniasse põgenikke, kes siis elavad kas seal põgenikele laagrites või siis on, on ise leidnud mingi koha, kus kus olla ja, ja, ja elada. Palju, näiteks ülirikastas Saudi Araabiasse ja Ühendemiraatidesse Newt sama kultuuri ja sama usuga riigid. Lihtsalt huvi pärast küsin, et pead sa. Ma tean, et see on väga, sarv on väga väike või praktiliselt olematu jah, aga need, kes ka Jordaanias on tänu sellele, et nüüd Eesti poliitikud seal käisid ja ka mõned ajakirjanikud on seal seda teemat nagu sellel nädalal ka Eestis rohkem kajastatud, sest seal on need inimesed ikkagi paljud, ma saan aru selliseks ei tahagi tulla Euroopasse, et et loodetakse, et millalgi saab minna tagasi Süüriasse, et selles mõttes meil, see võib-olla kogu see, see teema on kohati hästi hüsteeriline siin kohapeal täis nagu hirme, mis on nagu arusaadav, aga, aga ole niimoodi, et, et need riigid et jookseksid selles mõttes inimestest tühjaks Euroopa poole ja kõik parema elu pärast, et, et need põhjused on ikkagi palju mitmetahulisemalt ja ei saa nagu sellise ühe ühe. Üheselt lajatada, aga mis mulle nagu tundub, üks asi on see kvootide teema, et noh, see on nagu selline ikkagi tagajärgedega tegelemine ühelt poolt, et võimegi neid hakata seda süsteemi nagu ümber muutma või, või see pigem peaks nagu pöörama tähelepanu ja mis on pikaajalisem, et neid tõesti põgenikel tuleks vähem. Aga, aga, aga see on nagu raskem ülesanne. Kui mina seda Junckeri kõnet lugesin ma ei vaadanud seda otse, ma lugesin hiljem, et haiglad väga pettunud, et pidi mingi suur Junckeri plaan tulema, ainuke konkreetne asi ongi seal need kvoodid, et ma oleks sellega oma kalkulaatoriga nagu enam-vähem ära arvutanud, et selleks ei ole vaja küll Euroopa Komisjoni juht olla veel siukse emotsionaalse kääringutamisele, ainuke sihuke teine konkreetse mõjuv asi on see, et, et võiks kuulutada teatud riigid nii-öelda ohututeks riikideks, et kui sealt tulevad, et siis sinna saadame nagu kiiresti tagasi, siis ma ei näe, seal kuidagi töötaks. Eks ole, mille all mõeldakse siis eelkõige neid Balkani maitseeribiat ja poos ja Bosnia. Et seal ei ole sõda ja et, et aga, aga see ei tööta. See on aastaid nii, sakslased räägivad ka, kurdavad selle üle, et umbes pooled, eks ole, ongi sellised, kes tulevad sealt Serbiast ja Bosniast ja nad teavad, need serblased, Bosniast nad ei saa, eks ole, Saksamaalt varjupaik, aga miks mitte seal kolm-neli kuud või viis kuud nagu sellise väikse turismireisi teha, Saksa riik maksab neile kogu aeg iga kuu selle eest 200 eurot vist oli see, pluss katab majutaga söödad mis puudutas pagulasi siis ja, ja midagi nagu Juncker ei rääkinud sellest, kuidas piirid kinni panna. Kuidas tegelikult näiteks Liibüas või, või Süürias olukorda stabiliseerida. Ei tea, sellel aastal juulist 1995 toimus servenitsa massimõrv, küll euroopasis kargas hüppas, et noh, et, et nüüd me võtame kätte ja teeme ja siis edaspidi nagu olema otsustavad ja 20 aastat möödas, mitte midagi ei ole, euroop, piirid ei pea. Süüria. Ja Liibüas on täiesti noh, kõik on täiesti metsas siinsamas, otse Euroopa kõrval, Euroopa ei oska ega suuda aega ega taha mitte midagi teha. Mis puudutab Süüriat, siis see olukord on seal ikkagi ka asümmeetriline ja väga keeruline, sellepärast et oleks seal kaks osapoolt, aga seal on, seal on, neid osapooli on, ma ei tea, kui palju ja küll seal on, ütleme, iisis ja siis on olemas mingi mingi rahvuskoalitsioon ja siis on olemas Assad Assadi režiim jätkuvalt ja siis on olemas kurdid, kes võitlevad enda huvide eest. Ma ükskord vaatasin, et see on mitukümmend, lausa seal on nagu mitukümmend sellist. Fraktsioon. Ja samas on välja toodud ka ka seda, et see põgenikelaine on näiteks Aleppo linna puhul, mis oli Süüria kõige suurem linn, üle kahe miljoni inimese elas seal, et see, et selle põhjustas Assadi režiim, kes kes ründas väga suurte jõududega linna, üritas, üritas seda iga hinna eest kätte saada, pommitas raskerelvadest ja nii edasi. Loomulikult jooksid inimesed tühjaks, on muuseas üks eks vanemaid linnasid maailmas, milles on püsivalt elatud, et linn asutati juba aastal 1800 enne Kristust. Ja, ja seetõttu seal oli väga palju kultuuriväärtusi, nendest suur osa on tänaseks hävitatud ja, ja see, mis linnast järgi jäänud, see on täiesti masendav, et kõike võivad, võivad vaadata pilte, milline nägi Aleppo välja enne sõda ja ütleme neli aastat tagasi ja milline näeb välja täna. Aga selge on see, et seda, mis seal toimub, et meie siin Eestis nagu mõjutada ei suuda, et me võime siin kurta, kritiseerida, et võiks midagi olla teisiti, Euroopa käituda teisiti ja nii edasi. Aga samas me peaksime ise või tundub nagu ka, et Eesti-siseselt, et me, meil ei ole nagu sellist liidrit kes nagu võtaks selle kriisi lahendada, noh, ütleme põgenikekriisi mõjud Eestis, et need me tegelikult veeretama neid probleeme nagu natuke nagu kuuma kartulit lükkama, et me oleme ka kapseldunud sellesse kas on 300 või on 500. Tegelikult meil oleks vaja praegu ühte ühte inimest, kes juhiks seda, kuidas me neid majutama ja kuidas me neid koolitame, kuidas ma nad tööturule aitame, kes koordineeriks erinevate riigiametite tööd. Ma ei ole näinud Postimehes, sel nädalal ilmus lugu, kus sotsiaalministeeriumis poole kohaga tööl inimene, kes peab tegelema nende majutusküsimustega, eks, et et noh, et me, me oleme liiga uimased ja liiga aeglaselt ka nagu poliitilisel tasandil, et sellega tegeleda. Ma ütleks isegi niimoodi, et meil ei ole ega sellist poliitilist liidrit, kes, nagu seda mõtlesingi ja kes, kes astuks ette ja ütleks, et vaat olukord ei ole perfektne, aga me teeme seda, seda, seda ma tean. Kallis eesti rahvas, teil on need need hirmud, aga me teeme seda, seda, seda, et need hirmud teoks ei saaks ja mina vastutan, mina juhin, mina olen kõva mees, kes või naine, kes selle ära teeb. Tegelikult see võiks olla peaminister, aga noh. Sest tegelikult noh, need hirmud on, nagu aru saan, mulle ka ei meeldi, kui tuleb nagu kontrollimatult ühel hetkel suure hulgaga võõramaalased me lihtsalt ei, ei pruugi nendega hakkama saada, et me meil ei ole nagu piisavalt ressursse, valmisolekut, et et nendega tegeleda. Aga ma ootakski, nagu ootaks sellist tõesti nagu poliitilist liidrit, kes ei kardaks autorit. Kes ei karda, kellel oleks mingisugune mingi selge plaan või endale mingi visioon veeta, saaks aru, aga nüüd, kui veeretatakse nimelt 373 või 272? Nüüd on nagu tulnud juba rohkem nagu sellist retoorikat, kus räägitakse, et noh, et seal noh, nad põgenikud nutad sõja eest üritatakse nagu sellist meelsust avalikku arvamust natuke muuta, aga see käib nagu sellise noh, ikkagi teosammul. Je. Jaa, aga samas tõi siin ise juhtisite tähelepanu ka sellele, et et on märkimisväärne hulk ka majanduspagulasi, kes, kes tulevadki ühel hetkel ja parema elu peale sealt Bosniast ja nii edasi ja need tuleb neto vaieldamatult kohe tagasi saada. Mina mina muuseas ütle seda majanduspagulasi saata ka mina näiteks ei tee vahet majandus või sõjapõgenikele, minu, ma olen sellest varem rääkinud. Minu arvates ma ütlen kohe alguses, et Eesti võiks võtta, oleks võinud ammu võtta. Vabatahtlik. Aga ei suuda seda, seda lainet ühel hetkel, kui me, kui me näitame üles, ei ütle üles igale nii suurt salli sallivust, et me võtame kõik vastu, et me ei suuda seda seda lainet ühel hetkel peatada, sest sellisel juhul sellisel juhul kõikides riikides, kus kannatatakse, öeldakse, et Euroopa on täna nõrk, Euroopa on väga pehme, et katsuks kuidagi Euroopasse jõuda, küllap me kõik vastu võtta. Ma ei ütle seda, et peaksime võtma neid tingimusteta vaata kuidas Singapur võtab, nad on võtnud väga lühikese aja jooksul, neil on vist 40 protsenti, on immigrandid, Nad ütlevad. Meil on ükstaspuha, mida te usute, meil on ükstaspuha, mis nahavärvi te olete, kui te tulete siia siis kehtivad meie reeglid Smeeriga paremad kui teie reeglite ja kui ei meeldi, lendate minema ja nad täidavad seda, see ongi kogunenud immigratsioonipoliitika. Ja neil on 40 protsenti on sisserändajad. Ja nad saavad suht nagu hästi läbi ilma mingite konfliktideta, sest kumbki pool teab, mis on nagu kellelegi õiguse, mis on kohustused. Need, kes tulevad, saavad turvalisust ja majanduskasvu. Ja teavad, et kui nad neid reegleid täida, et sind visatakse minema ja keegi nagu emotsioonid ei pinguta käsi ja et inimõigustest Aga täna, meil on probleem selles, et Ungari eitab taro Serbia piirile ja, ja see, mida me Euroopas nägime, oli see, et Ungari sai selle eest ikka väga palju sarjata. Kuigi mida siis Ungari valesti tegi, et ka meie ju arutleme siin selle üle, et võib-olla Eesti-Vene piirile üles panna tara, et piir oleks paremini jälgitav ja, ja et meil ei tekiks, meil ei tekiks mingisuguseid piiriületusintsidente, väga palju on just Eestisse jõudnud pagulasi üle idapiiri, kes on siis üle Piusa jõe ujunud või üritanud mõnel teisel viisil siia kohale jõuda, aga sujude vaja siis saab sealt ülena, no vist ikkagi sumbata. Võib-olla tuleb kaks tõmmet ujuda. Ja, ja nii on, et, et selles mõttes. Ma ma arvan, et siin siin tulebki tõsisemalt mõelda tõesti sellele, et kuidas Euroopa Liidu välispiirid oleksid kaitstud, see on, see on kindlasti üks asi, aga samas muidugi ka näiteks Jordaania-suguse riigi aitamine Jordaanias on üks kõige suuremaid põgenikelaagreid, nagu me ajakirjanduse vahendusel oleme ka siin viimastel päevadel näinud, et ka selliste riikide aitamine on kindlasti oluline, et ühel hetkel, kui need inimesed ikkagi tunnevad sidet selle kohaga, et nad eakaks siis rändama rändama Euroopasse või, või, või kuhugi kaugete lihapottide juurde, vaid et üritaksid seal kohapeal kas oodatava elu sisse seada või siis ühel hetkel, kui Süürias olukord laheneb. Praegu küll muidugi sellele olukorrale lõppu ei ole näha, aga kui olukord ühel hetkel laheneb, et siis neil tekiks võib-olla see võimalus, et nad saaksid oma kodumaale tagasi minna. Jah, aga, aga ikkagi täna peaksime mõtlema sellele, et kuidas need 400 500 700 800 Ma arvan, kindlasti veelgi suureneb, noh, kuidas nad võimalikult lihtsalt siia Eesti ühiskonda integreerida, kes, kes tulevad, eks, et kuidas nad tööle tööturule viia, tõenäoliselt tööturg on see, kui need töökohad saavad, kus nad neil on kergem keelt õppida, suhelda kohalikega. Aga noh, ma ei näe nagu seda, et miks mitte mõelda kas või maksusoodustuste peale, mis me teeme, et kui noori tööturule aidata, et võib-olla ka kui sa võtad pagulase tööle, et, et sulle sa ei pea. Kas mõni töötamine on kõige lihton kõige tähtsam, minu arust on see tähtsam kui keeleõpe. Majutuse, keel, keel tuleb neil ise nagu töö käigus, nagu. Ma tooksin välja veel sellest Junckeri või Euroopa Komisjoni jaotuskavast kaks olulist nüanssi. Arutletud selle üle, et vähemalt Euroopa komisjon tahab, et ühel hetkel, kui see skeem kokku lepitakse, oleks automaat, ehk siis tuleb jälle siin, ütleme, 50000 pagulast jaotatakse valemi järgi ära ja see oleks proportsionaalselt vastavalt liikmesriigi suurusele, rahvaarvule ja nii edasi. Ja et see automaatne süsteem hakkaks hakkakski toimima ja siin on kindlasti väga paljud liikmesriigid sellele automaatsele süsteemile vastu, sest nad leiavad, et, et see, see oleks liiga suurte volituste andmine Euroopa Komisjonil ühelt poolt ja teiselt poolt, et ka poliitilistel põhjustel väga paljud liikmesriigid ütlevad sellele kindlasti teine, et on üsna tõenäoline, et see kohtab Euroopa liidus väga teravat vastuseisu, aga aga nii nagu ma olen kuulnud, siis Saksamaa üritab seda ikkagi jätkuvalt suruda, eks näis, kuidas Euroopa liidus need diskussioonid selle jaotuskava osas lähevad. Ja teine huvitav nüansse, mille üle on püütud ka läbi rääkida, puudutab pagulastoetusi. Nimelt vaatame täna seda, et millist raha siis ühes või teises Euroopa Liidu liikmesriigis pagulane võiks saada, kas siis toimetulekutoetusena ja nii edasi, siis need summad erinevad üksteisest kordades. Ja ja on nendes ettepanekutes ka ideed, võiks ühtlustada pagulastoetuse ja mida see pagulastoetuste ühtlustamine siis endaga kaasa tooks et see tooks endaga kaasa selle, et see tungi Saksamaale nii suurt enam ei ole, et ühel hetkel pagulastel tekib võimalus justkui valida veel, et kuna igal pool on justkui midagi sarnast saada ja siis teistesse riikidesse võiks jälle rohkem pagulasi tulla. Aga see võib tähendada probleemiga sellele kohalikule sotsiaalsüsteemile, sest kulud märkimisväärselt kasvada ja sellepärast, et et kuidas sa kohalikele inimestele selgitada ära selle pagulane hakkaks justkui toimetulekutoetust saama rohkem kui, kui sina. Et see täiesti mõeldamatu. See on täiesti absurdne, nagu lähenemine. Ma saan sellest saastast loogikast aru, aga ma tõesti ei kujuta ette, nagu, kuidas see ei käi ainult Eesti kohta, see võib olla nagu läti või pulk või Poola või Tšehhi või kes iganes. Et kui nagu hingi Jüri saab siin 50 eurot ja siis pagulane saab, ma ei tea, 300 eurot. See on, see on tegelikult ju põhimõtteliselt lihtsalt ebaõiglane. Küsimus ei ole mitte nagu kohalikes või pagulastest, need on lõpuks, on, kõik on nagu inimesed. Noh, ma ei tea Ma millegipärast arvan, et ka see ettepanek ei lähe läbi, aga aga ma saan aru, et siin suured liikmesriigid üritavad kalastada ja eks Euroopa Komisjon siin üritab ka näidata oma initsiatiivi, aga on üsna tõenäoline, et ka see plaan ei lähe läbi. Aga siinkohal peame tänasele saatele punkti panema ja rahvateenrite stuudios olid tänasel ilusal peaaegu et kas hilissügisel või hilissuvisel või, või varasügisesel. Laupäeval. Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev, Mikk Salu Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost.