Angela Ingel Kreeka Angelus tähendab saadikut või sõnumitoojat. Meeled on liiga nõrgad tajuda suuri tõdesid. Need näitavad meile sõnumitoojad, inglid, taevaliku olendid, kes hoiatavad inimesi ohtude eest ja kaitsevad neid kes neisse usu, kes mitte. See anniga. Ongi igaühel meist oma kaitseingel, kellele on kindlad ülesanded, antud mitmedki seletamatud asjad ja õnnelikuks juhuseks peetud sündmused meie elus hoopiski nende töö. Nad olevat ju alati kohal, kui midagi tähtsat toimub. On arvatud, et kui sa kogu südamest inglitesse usud, siis on sul võimalik nendega isegi suhelda nimelt su ette ilmuda õigel hetkel ja täiesti ootamatul kujul. Kõik võib olla, kuid enamasti kohtad sa neid kunstis, maalides ja skulptuuridest ning tundub, et eriti sageli just itaalia kunstis. Võib olla tundub nii ka seepärast, et Itaaliast pärit ilmatu hulk kuulsaid keskaegseid kunstnikke ja et just Itaalia oli renessansskunsti ja renessansi arhitektuuri keskpunkt. Seekord läheme me külla peainglile Monte sant Angelo pühamus kargaana mäel hoogija provintsis põhjabulias. Selline paik on Aadria mere ääres lõunapoolses itta, Itaalias välja ulatuvale väikesel poolsaarel. Kaardil paistab Itaalia saapa kannusena ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid. Ja taas algas Aja jälg. Angeelika, õrn ja ingellik piiga aga inglid, need sõnumid, toojad, kaitsjad, hoiatajad, teinekord ka karistajad pole kaugeltki alati haprad ja õrnad. Tavaliselt kujutatakse neid kunstis jõuliste meestena, kellel on oma missioon täita. Kuigi Itaalia vararenessansi hakati neid juba neidudena kujutama ja barokiajastul ilmusid väikeset Brullakad, puutod, lapsinglid. Meid huvitab täna üks väga tähtis hingel peaingel Miikael ise, sest just temale on rajatud Montes Antanniale pühamu kargaanomäel. Katoliku traditsioonis on Miikael kiriku kaitsja taevavägede juht saatana peamine vaenlane, kes aias saatena paradiisist välja ning homme määratud võitma ka viimase lahingu selle kurjuse kehastusega. Püha Miikael on ka kristlik surmaingel, kes toetab surijaid, juhib nende hinged taevasse või siis sinna teisele poole, sest tema on ka kohtumõistjaks viimasel kohtupäeval. Andželo Sixtuse kabeli altariseinal Vatikanis hoiab Püha Miikael raamatut, millesse on kantud taevariiki lubatute nimed. Ja raamat on hoopis väiksem ja õhem teisest raamatust, kus on kirjas patuste nimed, kelle eest taevaväravad suletakse. Nika ajalile on pühendatud lugematu hulk kirikuid ja kabeleid. Teda on sageli kujutatud hiilgavalt soomusrüüs tule mõõga või odaga või siis sõdalasega, kes võitleb lohe kuju võtnud saatanaga. Kaalud on tema kui kohtumõistja Emek. Just Roomas avaneb üks võimalus kohtuda Püha Michaeliga, seal kaitseb ta vägevat ja võimsat Sand Andžela kindlust ning tundub, et hiigelkõrge kindluse tipus seistes ka tervete igavest linna on selle Roomas on ühtaegu hauakamber, kindlusvangla ja pelgupaik ning selle tohutu ümara hoone katuselt tõusva massiivse kesktorni tipus seisabki soomlasest skulptori arhitekti Peeter Anton Fers tahvelti loodud aja jooksul ähvardavalt tumedaks tõmbunud hiiglaslik pronksist peaingel Miikael. Tema uhked sulged pronkstiivad on ähvardavalt, aga võib olla ka hoopis kaitsvalt laiali. Paremas käes on pea kohale tõstetud Jaak, vasakus kattub see määratu tume ingel kivikindluse tipus tundub hirmuäratav ja samas nii imeilus ning saladuslik eriti hämardavas linnas. Ta sunnib end vaatama ja sa püüad tõrjuda pealetükkivad ja hirmuäratavad kujutlusvilti, millest tohutu tume ingel tiibu lehvitades lendu tõuseb. Milline on tema sõnum igavesele linnale? Ingleid on ju sõnumitoojad. Peaingel Miikael olevatki tõepoolest sõnumitoojana rahvale ilmuna teese tagantjärele kindlaks, kas legendis või päriselt. 500 üheksakümnendatel aastatel tabas Roomat koletu katkuepideemia ja taevastelt jõududelt Abivalumiseks korraldanud paavst Gregorius Suur pidulikku protsessiooni. Praegune Sant Angelo kindlus kandis siis Velhadrianuse mausoleumi nime. Ja kui rongkäik selle juurde jõudnud ilmunud rahvahulga kohale taevasse Ingel peaingel Miikael, kes pistnud oma leegitseva mõõga tuppe arvati, et see liigutus tähendas jumala andeksandmist ja sellest peale kutsuti kindlust püha inglinimega kastel Santaanisele näguga pühamat kargaanomäel kõige vanemad pühamut Lääne-Euroopas maantee saanud Anizelos sulgargaano, mis on pühendatud Ingel Michaelile, sest siiagi olevat ta ilmunud ja lausa kolmel korral. Aga esmalt Monte sant Angelo, mis paik see õieti on? Väike linn Lõuna-Itaalias Aadria mere rannikul Foogia provintsis mis sai linnaks alles 11. sajandil. Aastatel 1081 kuni 1103 oli ta suure normannide valitsuse alla kuuluva piirkonna pealinn. Selles linnas linnas on mõndagi vaadata, näiteks loss, mille kõige vanem osa Torre dei giganti hiiglaste torn kujutab enesest 18 meetri kõrgust kaheksanurkset torni mille seinad on ligi nelja meetri paksused. Esimesed teated torni ajaloost on aastast 979. Edasi näed Saksa-Rooma keiser Friedrich teine seadis siinses iidses lossis sisse oma armastatu Bianka, Lancia residentsi. Dauphenite soost Friedrich teine eluaastad 1194 kuni 1250 kuulus keskaja võimsaimat imperaatorite hulka. Tema keisririik ulatus Sitsiiliast läbi Itaalia Saksamaale jabur kundiasse välja ning temaga kaasa räägime. Kroonika on kutsunud seda valitsejat maailmaimeks, stuupor, mundi Dale'i Sitsiilias, tugeva riigi sõdu, Lombardia, linnade ja paavstiga, kes pani ta mitmel korral kirikuvande alla. Sellest hoolimata korraldas Friedrich teine kuuenda ristiretke vallutas Jeruusalemma ja kuulutas ennast selle linna kuningaks. Friedrich teine rääkis kuut keelt ning temast sai teaduse ja kunstide, eriti kirjanduse patroon. Kõige selle kõrval jõudis valitsejaga neli korda abielus olla ja tema viimane abielu kõrgessostita Allanna peankalanssijaga sõlmitud naise surivoodil. Lebasid. Dragoissoni ei. Kui te nüüd võtate riiulist Indrek Hargla raamatu apteeker Melchior ja timuka tütar siis leiate selle kaanelt keskaegsest koodeksist pärineva värvilise puulõike, mis kujutavat minnes ringerg Conrad fon Al stetenit ja tema armastatut, kuid üldil olevat paariandi kõigi samastatud ka Friedrich teise ja tema peankaga. Muidugi võiks romantiline paar iidsel pildil kujutada ükskõik millist ammu olematusse kadunud lembepaari ning Hargla vägagi nauditava raamatu kaanele sobib see pilt ka imehästi ja ütleme, et annab meile ka mingisuguse ettekujutuse Suure keisri Friedrich teise ja tema armastatu viankalansse tunnetest, mis pidid küll väga sügavad olema. On teada, et nad kohtusid Alianos aastal 1225 ja sel ajal oli keiser abielus Jeruusalemma jalandega kuid mõnede ajaloolaste meelest oli Bianka ainus tõeline armastus Friedrich teise elus. Ajaloolased ei unusta mainida sedagi, kui palju tulu sees lansse aadliperele andis alates kas või hästi tasuvatest ja kõrgetest ametikohtadest perekonna meesliikmetele. Pärast Friedrichi kolmanda naise, Inglismaa Isabeli surma aastal 1241 tõi Gigei Serbia Anka oma maantee Sand ainsale lossi. Paaril oli kolm last, kaks tütart ja poeg Manfred kellest sai isa järel järgmine Sitsiilia kuningas. Ammustes kroonikates on kirjas seegi, et Friedrich jääb Janka abielu sõlmiti vahetult enne Bianka surma. Tähtis Bianca siit ilmast puhta hingega lahkuda ja küllap mõtles ta oma lastele, kuid kirikukirjade järgi peetud seda laulatust kanooniliseks, sest lapsed olid sündinud enne abielu. Janka surmaaeg pole täpselt teada, arvatakse, et ta lahkus umbkaudu 1244 kuni 46. Ralph Friedrichi ja Bianka lugu, millest osa leidis aset Maantee Sant Angelo iidses lossis. Linnas on muudki ajalooliselt põnevat, kasvõi 11.-st 12.-st sajandist pärit Santa Maria mandžuuria kirik. Kuid kõige tähtsam on Monte sant Angelo pühamu paigas, kuhu ilmus peaingel Miikael ja lausa mitu korda. Kõige varasemas, üheksandast sajandist pärit käsikirjas aparitsioone jutustatakse Püha Miikaeli kolmest ilmumisest. Vaikus. Lugu algas, kandis tollal sipanto nime ja oli anno Domini 490. Niisiis sib Ponto rikka lülikul. Kargaanusel oli väga suur loomakari, kuid ühel päeval läks karja kõige parem härg kaduma. Jaanus otsis kaua ja leidis looma põlvitamas suure koopasuus. Mees ei saanud härga sealt kuidagi kätte ja otsustas ta lõpuks mürgitatud noolega maha lasta, kuid nool pöördus poolel teel ringi ja tabas kargaanust ennast. Kuulnud seda eriskummalist lugu, käskis kohaliksi Fanta peapiiskop ümberkaudsel rahval kolm päeva paastuda. Paastu ajal ilmus peapiiskopile pühamiit välja, ütles, et linnalähedasse koopasse tuleb kristlik pühamu rajada. Piiskop ei suutnud aga nägemust uskuda ja peaingel kadus. Legend või mitte, lugu jätkus kaks aastat hiljem 492 kristlikku sipanto linna ründasid aastal paganliku Naapoli väed ja taas ilmus piiskopile Püha Miikael ning lubasid tonta päästa. Tõusiski hirmust torm, mis hävitas vaenlased ja päästis Siponto peaingel jättis oma jalajäljed koopasse, mille lähedal kargaanus hukkunud oli, kuid kuhu piiskop ning sib Ponto elanikud. Ma ei julgenud. Ja Püha Miikaeli ilmus taas juba kolmandat korda ning teatas piiskop viled. Koopakabelit pole vaja sisse pühitseda, sest Ma peaingel on seda juba teinud. Mis olevat ainus kord, kui midagi sellist ristiusu ajaloos juhtunud on. Ingel käskis piiskopil koopasse minna, rahvas kohale kutsuda ja seal, mis seal korraldada. Piiskop leidis Ühes kuid mitte kuigi kõrgest kivisest rotist punase riidega kaetud altaririie osutunud peaingli keebiks ja leidis ka Krista Karl Risti ja pühaku jalajäljed, kivi põrandas. Ta käskis preestritel ja psalmide lauljatel selles koopakabelis iga päev jumalateenistusi pidada. Groti avastamise peatüki iidses käsikirjas lõpeb ridadega, mis kirjeldavad puhta ja maitsva veejoa nõrgumist koopa laest mööda seina alla altari taha. Taevalik võluvesi pidi kõik haigused parandama. Aastatel 492 kuni 96 valitsenud paavst selle asjus esimese käsul ehitati groti kabeli kaitseks kirik basiilika, lisan siia vanni või siis hambaTirotaari, sest siia maeti seitsmendal sajandil Lombardia kuningas. Ratari. Vanadest käsikirjadest on avastatud, et püha Miikael ilmus siinsamas kargaana mäel veel ühel korral aastal 1656 Lõuna-Itaaliat tabanud suure katkulaine ajal kohalik piiskop palunud pühakult abi peaingel ilmunud tema ette ja katk andnud õige kiiresti järele kumu pühaku järjekordsest ilmumisest levis kiiresti ja Monte Sant Angelesse saabus üha enam palverändureid. On teada peainglipühamusse kargaana. Mäel on teinud sajandite jooksul palverännaku hulk paavst, tulevasi pühakuid, keisrid, kuningaid ja Prince ka Assisi. Franciscus käinud siin palverännakul, kuid tundes, et ta pole vääriline koopakabelisse sisenema talvetanutavaid selle uksel. Maantee sandandžele pühamus on tänaseni alles peaingel Miikaeli-le pühendatud Krooti kabel, kuhu voolab palverändureid oma patte andeks paluma ja indulgentsi ehk siis patukustutuskirju saama. Kunagi oli siin vaid suur ja lai kivisel aega koobas ja ristiusueelsetel aegadel paganlik pühamu. Sajandite jooksul, mis järgnesid peaingel Miikaeli ilmumisele ja groti kabeli rajamisele on pühamu ümber terve linn kerkinud ilmatu tore linn, mille madalad lumivalged punaste katustega majad tõusevad. Pikkades ridades terrassid Ena möödame külge üles. Nii kaunis, nii Itaaljalik. Ja kui sa ei tea, kui sa lihtsalt jalutad selle linnakese tänavatel müüdud väikesest kirikust ning kõrgest kaheksanurkset kellatornist selle kõrval vaid uudistades veel üks kirik tuhandete kirikutega kaetud Itaalias siis üks selle maailma väikesi imesid sul nägemata. Õnneks sa tead. Õnneks tead, siinsesse pühamukompleksi kuuluvad nii Santšev anneriste, mis kabel, mis 1942. aastal kõvasti kannatada sai, kui ka Santa Marie matšeoore kirik, mille seintel on veel jälgi 11 10. sajandi rõõmsavärvilistest freeskodest massiivse kaheksanurkse torni Läskis 13. sajandil ehitada meile juba tuttav Friedrich teine. Tema ajal oli siin Ove Thorin, kellatorniks sai see ehitis Anjou hertsogi šarli aegadel. Suurt nelinurkset kiriku õue ümbritseb kahest küljest kõrge massiivsete kivipostidega raudsed, Pisa aed. Tikliku lageda õueküljel on tagasihoidlik ilma kaunistusteta vaid kahe romaani peetik kaarega kebi säin otsaseinas aga lumivalge fassaad, millel on kaks suurt Margaart nende kohal talviil. Selle ülaäärt kaunistavad toredad sakid. Keskel seisab nišš Püha Miikaeli kujuga. Parempoolse kaare valmistas 1395. aastal kohalik meister simoone Vasakpoolne rekonstrueeriti aastal 1865. Samas eeskojast viib trepp alla madalasse võlvitud kiriku löövi. Koopakabelisse juhib romaani stiilis portaal, mida kutsutakse portaale Del Toro härjale särav. Mäletate veel lugu kargama vanusest, kelle karjast läks kaduma tema kõige parem härg ja mees leidis looma suure koopasuus põlvitamas. Võiks arvata, et umbkaudu samas paigas, kus praegu seisab too härjavärav. Selle pronksist uksed on valmistatud 1076. aastal Konstantinoopolis. Need teatud 24-ks paneeliks, millele on graveeritud piiblis leiduvaid inglitega seotud kuusid. Trepp, mis viib koopasse, on ehitatud 13. sajandil seda piiravate seintes leidub ümar, kaarelisi, nisse ja nurga Mademel seisab seina ääres suur tume Raudrist. Iidne koopakabel avaneb tulijale vasakul pool. Kaeba sõna avar, kuid mitte väga kõrge Su kohal laiub enam-vähem sile, ebasümmeetriliselt laineline kivist lagi, keskosas kõrgem, külgedes madalam. Burbalustraadiga eraldatud peaaltaril seisab peaingel Miikaeli kuju. Siin on suur hele krutsifiksi ja palju lilli. Kabelis on veel teinegi tähtis altar, mis on pühendatud per peetoa Sakkorsa madonnale. Igavesti aitava leiuvanemale Rioti seintele vääreson mitmeid pühakute kujusid ja altareid. Suurel lagedal põrandal on aga mitmes reas terve hulk pingiridu, mis täituvad jumalateenistuste ja oluliste kirikupühade ajal. Vaikne on siin hämar, pidulik ja pisut ängistav. Raske Kivilagi tundub. Ühel hetkel liiga madalal seisvat. Mondo sandandžele pühamus on ka oma muuseum, kus on välja pandud siin juba viiendast sajandist alates käinud palverändurite toodud annetused. Muuseumi kõigepealt väärtuslikumaks esemeks peetakse kõige pühama ristikillukest sisaldavat hõbedast krutsifiksi, mille annetanud pühamu le keiser Friedrich teine. Ja muidugi on pühamus hulk peaingel Miikaeli kujutisi. Piiskopi trooni kaunistab näiteks 11. sajandi reljeef 15.-st sajandist pärit skulptuurigrupp, millelt näeme, kuidas Püha Miikael on võitnud saatana kehastuse lohe ning ka pühamu sissekäiku valvab sammaste vahelises nišis seisev suurte tiibadega kivine peaingel mõõk pea kohal. Püha Miikael. Meil on uskumatult palju kunstnikke inspireerinud ja mitte ainult keskajal. Inglid on ju alati salapärased, jäägrid kestavad. Varases kristlikus kunstis on peaingel Miikaeli kujutatud tavaliselt üksinda, teinekord aga ka koos teise peaingli, Gaabrieli või pühakutega. Sageli esineb Miikael viimast kohtupäeva kujutavate stseenides. Mõnikord on tema käes valud ikka hingede kaalumiseks, et viimaseid õigele poole saata. Mõnikord hoiab ta käes ilmutusraamatut. Noodikohta mõistena kujutas Michelangelo Püha Michaeliga Sixtuse kabeli altariseinal. Kuid sagedamini esineb peaingel Miikael kunstis inglist sõdalasena, mõõga, kilbi ja kiivriga rõivastatud otsekui Bütsantsi ajast. Sõdur hilisematel keskaegsetel piltidel kannata teinekord ka ajastule vastavat raudrüüd. Ja Püha Miikael seisab noil piltidel ja skulptuuride peaaegu laati oma võidetud vaenlase kohal, olgu see siis madu, draakon või mõni muu saatana kujutis. Arvatakse peaingli kujutamine tapetud maa kohal on ühenduses keiser konstantiiniuse võiduga litsiiniuse Adriano opolise lahingus aastal 324. Constantinus olitsiinius olid kaks Rooma riigi kodusõjas omavahel võistlevad keisrit, mõlemad püüdsid omavalitsuse all olevaid maa-alasid suurendada ja nende väed kohtusid suureks lahinguks Adrianoopalises Balkani poolsaarel heebruse jõe ääres. Lütseeniuse väed said kõvasti lüüa. Krooniku sõnul hukkus lausa 34000 sõjameest. Päikeseloojangul lõppedes Constantinus rünnaku ning pimeduse varjus venestus litseeniusel koos oma väheste ellu jäänud sõduritega oma bütsantsi Jumi rannikul seisvatele laevadele jõuda. Constantinus läks talle perele ja asus spetsansseumi piirama. Viimane lahing toimus Kris Apoolises ning Constantinus võitis ülekaalukalt, kuid oma õe konstantse ja palvel jättis litseenius ellu. Viimane oli nimelt tema õemees. Mõne kuu pärast tapeti litsiinius ikkagi. Teda süüdistati nimelt reetmises ja kõik Constantinus juhid nõudsid tema hukkamist. Ja Constantinus laskis maalida pildi sellest, kuidas tema ja tema pojad tapavad maone kujutatud litsiiniuse. See oli sümbol kristlikust kunstist, kus peaingel Miikaeli kujutatakse sageli ja kuju võtnud saatanad apiana. Constantinus pühendas oma võidu Adrianoopalises 324. aastal peaingel nigga erile. Bütsantsi kunstis kujutati Püha Miikaeli harvemini sõjarüüs võitlejana, kes on tapnud saatana või siis kaaludega õiguse mõistena. Viimasel kohtupäeval sagedamini aga keiserliku rüüsse rõivastatud pühakuna ja tavaliselt tiibadega kui 14. 15. ja 16. sajandi kunstis on ta ikka oma odaga maailma kurjusest vabastab peaingel. Sel kombel on teda kujutanud nii Rubens kui Moriljo köhans, memm, ling, igaüks samas stiilis. Temaga võib kõikjal maailmas kohtuda. Nagu öeldud, rivata Roomas sandandželogindlust Wriki kuningriigis Comentris kinnitub, tellis mõnele tänapäevane, ühtlasi palavikuline peaingel Miikael kuidagi väga noor antiikset volditud sõjamehe rüüs tohutut sulgjat, tiivad laiali ja oda käes. Tema jalge ees aheldatud. Vaatan on seekord inimkujuline, aga sarvedega. Ja mida nood kujutab enesest alata, nii Elasand Michelle väljak Pariisis kui austus avaldust peaingel Miikael Lile. Siin seisab vägev purskkaev, mille taustaks on terve skulptuuride reljeefi teie sammastega ehitud sein. Selle keskel suures poolimaras nišis seisab pronkskujude grupp. Tohutute tiibadega antiikse sõjarüüs Püha Miikael saanud Michael on mõõga kõrgele tõstnud tema jalge alla maa paga võidetud inimesekujuline saatan. Skulptuuri jalamilt voolab vesi suurde pooli määrasse. Basseini nurkadel toetuvad esikäppadele vägevad tiivulised lohed elukad, kelle suust tavaliselt leeke välja paiskub. Siin aga muidugi vett. Ja lõpuks lõpuks siin ilmas kõige kõrgemal peaaegu tema jaoks kodustes pilvedes seisev peaingel. Itaaliast nii kaugel Loode-Prantsusmaa rannikul on kummaline torniga mägi, mille piirjooned lähemale jõudes teravamaks muutuvad. Kuni sa näed astmetena kõrgusse tõusvaid vägevaid müüre, ümaraid, kaitsetorne hiigelkiriku kõrgeid seinu, uhkete saledate gooti tornide, metsa ja kõige selle kohal taevasse kerkivat üksildast teravat torni. Leon Monza Michel Püha Miikaeli mägi, millelt kerkib umbes 80 meetri kõrgusele iidne kivine klooster. Läänemaade geopsi püramiidis kutsutud kivise kloostri keskelt tõuseb taevasse sale, terava tipuga 32 meetri kõrgune uusgooti torn ja torni tipus valvab nelja meetri kõrgune pilverändur üles tõstetud mõõgaga kuldne peaingel. Kaitsja ja kohtumõistja.