Tere väikestest keeltest sellistest nagu eesti keel ja väiksematestki ja sellest, kas ja kuidas väike keel saab püsima jääda suurte keelte kaupluses või mõjualas ja ates keelesaates on täna külas Luxemburgis elav ja töötav keeleteadlane ja tõlkija mal Laur, raamatu Vahemere vaprad saarerahvad autor. Tere tulemast. Tere. Millest selline huvi teil tekkis, et hakkasite uurima Vahemere saarte keeli? Ma arvan, et üks suur pöördepunkt minu elus oli see, kui ma läksin Luksemburgi tööle sest Luksemburgis on kolm riigikeelt prantsuse, saksa ja lets purgi. Huvitaval kombel see Letzeburgi keel, mida kõneleb emakeelena, võib-olla kuskil 300000 inimest, ma pakun, selle keele kõnelejad ei tunne sugugi, et nende keel oleks ohustatud. Kusjuures nende keelel ei ole vanemad inimesed, vähemalt niimoodi arvavad, et nende keelel ei ole õiget kirjakeelt, et igaüks võib kirjutada nii, nagu talle meeldib. Et kuidas saab keel eksisteerida ilma kirjakeeleta, esiteks ainult suulises variandis põhiosas. Ja üldse kahe suure keele, nagu on prantsuse saksa keel nende vahel ilma tundvat, et ollakse ohustatud. See on päris päris huvitav, aga see väärib täiesti omaette raamatut, aga see andis mulle ajendi uurida, et kuidas siis üldse väike keeltel Euroopa liidus läheb. Ja teine selline huvitav keel on malta keel, mis on samamoodi Euroopa Liidu ametlik keel, kuhu tõlgitakse kõik euros, vabadused, samuti muud tekstid, mis on kõik vajalikud, mis peavad olema kõikides euroliidu keeltes. Samal ajal on Malta Ta Maltal kaks riigikeelt, Malta keel, inglise keel, no täiesti ettekujuteldamatu, et selline väike keel, mida kõneleb 400000 inimest emakeelena ja samal ajal need inimesed on suures osas kõik kakskeelsed. Et selline väike keel püsib. Tõeliselt huvitas, et kas nad siis ikka kodus räägivad ka seda keelt või on see niisugune mingi propagandatrikk või nipp või, või et ennast esile tõsta ja sõitsime maalt olema mehega ja mis selgus tõepoolest, kõik räägivadki moldova keelt Maltal ja kõik oskavad ka inglise keelt selle juures. Ja sealt siis tekkis huvi, et vaadata, kuidas, kuidas siis läheb see võimalik. Malta on siis üks nendest Vahemere saartest, millel on oma keel ja malta keel ja siis on veel kolm, on Korsika, Sardiinia ja Sitsiilia. Te käisite kõik läbi, kõik sinna siis, kas igal pool siis räägitakse oma keelt? Jõudsalt ja igapäevaselt ei, päris nii see ole. No Korsikal näiteks on ikkagi levinum on prantsuse keel, aga. On täiesti võimalik leida inimesi, kes räägivad Korsika keelt, kuigi mulle tundus, enne kui ma sinna läksin, et Korsika keel on peaaegu kadunud juba? Ei, on küll inimesi ja väga huvitav, et need, need kõnelejad, ma leidsin kortes, kus asub Korsikal ülikool keeleteaduskonnast mitte sellest osakonnast, kus uuritakse Korsika keelt, vaid hoopis kõrvalosakonnast, kus oli arvutiteadus ja kõik muu. Vot seal sekretär ja tema sõbrad olid nõus kohe mõnuga Korsika keeles vestlema, aga need, kes Korsika keelt uurisid, ei osanud Korsika keelt kõnelda. See oli ka omamoodi huvitav paradoks, aga Korsikal tundus, Korsika keele kõnelemine on, on nagu kõige kõige vähem levinud või, või noh, nagu kõige suuremas ohus on see keel. Sardiinias on see probleem, et see saar on päris suur. Elanikkond on ka küllalt suur ja samuti on ka siis neid sardi keele dialekte nii palju, nii et isegi käib vaidlus, et kas üks teine murre moodustab omaette keele või, või on siis või on nad kõik ühe ühe keele murded. Ja teiseks on see tekitanud selle probleemi, et ei ole tänini minu meelest seal ühtset kirjakeelt, sest et põhjamurre ja lõunamoore põhjas on logu tori murre, lõunas Campidani murre. Kumbki peab oma keelt oma murret kõige tähtsamaks ja on loonud sellele kirjakeele. Campidani asub ka Yaris, mis on suur nii-öelda nagu Sardiinia pealinn. Aga logu tori murdel on jälle väga pikk ajalugu, sest et selles selles murdes avaldati esimene sardi keelne seadustik kartaloogumis oli kuni 19. sajandi keskpaigani või 19. sajandi olgu seni käibel kui selline tsiviilkoodeks. Nii et jah, seal on omad probleemid Sitsiilias. Neid kõige rohkem Sitsiilias on kõige rohkem ja agasid Sillased, ütled emis. Ei, meil ei ole mingi oma keel seni dialekt, samas nad räägivad seda kõige rohkem. Nii et mul on töökaaslane, kelle, kes Sitsiiliast pärit, aga kes on üles kasvanud Itaalias ja Prantsusmaal, ütles, et ja kui ma lähen Sitsiiliasse oma vanaema juurde, siis ta räägib niisugust keelt, et ma ei saa enam aru sellest. Nii et see keel on täiesti olemas. Eristu pida Nalja keelest, kui sa seda ei tunne, ei ole õppinud, siis sa sellest aru ei saa. Aga samal ajal Real itaaliaseadustiku järgi ei peeta seda keeleksaid dialektiks, nii et tal ei ole mingeid õigusi. Erinevalt sardi keelest näiteks. Te uurisite ka keelte ajalugu, kuidas nad on kujunenud, kas neil on seal Vahemeres on neil ka niisuguseid ühiseid punkte päris aegade algusest, kui töökeeled arenema hakkasid, kuidas, kelle mõjutusel mis keeled nad üldse on? Kolm keelt on romaani keeled. Jah, sardi, Sitsiilia ja Korsika, need on romaani keeled, Malta kuulub siis Afraasia keelt. Läänes emi araabia rühma. Neil on ühiseid jooni selles mõttes, et malta keel ja, ja varem Sitsiilias kõneldud sikuli araabia keel olid sugulased. Aga see sikuli araabia keel suri välja ajapikku. Ja siis selle baasil tekkis Sitsiilia keel. Aga kuna mõjutused olid mandrilt suured, siis ta on romaani keel. Nüüd Korsika ja sardi sardi, nagu moodustab täiesti omaette rühma romaani keeltes, sest et seal on sellised, no kui niimoodi keeleteaduslikult vaadata, seal on sellised. No ei ole toimunud niisugusi muutusi, mis on teistes romaani keeltes hiljem toimunut. See viitab tema arhailise päritolule. Korsika keel oli väga pikka aega Toskaana mõju alla Toskaana murdest arenes välja itaalia kirjakeel, nii et see erinevus itaalia keelest on võib-olla Korsika keelel kõige väiksem. Varsti keelega on jah, tõepoolest niimoodi ka, et kes itaalia keelt oskab, see Sarty keelest aru ei saa. Kas nendel keeltel on läbi ajaloo neid kuni tänase päevani välja on nad pidanud ka või on nad tahtnud iseenda eest seista, on nad pidanud võitlust oma keele eest rahvuslike liikumiste ajal või millal iganes. Ja no on ikka, aga suhteliselt hilja, võib öelda, nii et kõikidel nendel saartel on olnud niisugune nagu vabadusvõitlus. Kõige varem oli Korsikal, kus 1628 juba algas suur suur ülestõus hüüti prantslaste või õigemini selle seal oli Korsika Genova vabariigi all püüti iseseisvaks saada, aga, aga keelele ei pööratud sel hetkel üldse tähelepanu, see nagu peeti Korsika keelt itaalia keel, eks. See ei omanud tähtsust nende jaoks. Muide, Napoleon on pärit Korsikal. Rääkis oma emaga ema elu lõpuni ei õppinud, muud keelt ära, ei õppinud prantsuse keelt ära, rääkis oma emaga koos ikka keeles. Aga Korsika vabadusliikumine selles mõttes, et keele osased keelele õigusi nõuda. See algas ikka alles 19. sajandi lõpul, kui hakati teadvustama, et üldse on olemas selline asi nagu kursiga keel. Siis 20. sajandi algul hakkasid ilmuma ajalehed ja Hageri, kus siis propageeriti Korsika keelt ja ja püüti selgeks teha, et Korsika keel on eraldi keel ei ole itaalia keel, aga kuna kuna elanikkond kõneles nii itaalia keelt kui prantsuse keelt siis olid ja no nii-öelda kahte suuremat kultuurkeelt siis ka selle keele Korsika keele propageerijad jagunesid kaheks, et seal prantsuse keele baasil ja teised itaalia keele baasil niisugust kokkulepet ei saavutanud, aga nüüd, kui tuli teine maailmasõda vahele, kus reaaliad Mussolini tõttu oma populaarsuse kaotas või õigemini poliitiliselt areenilt välja tõrjuti, täiesti siis ei olnud ka Korsika keele kõnelemine või ka selle edendamine ei olnud pärast teist maailmasõda prantsuse valitsusele mitte mingil määral meeltmööda, sest prantsuse valitsus on alati olnud selline tsentralistlik igasuguste regionaalsete keelte, regionaalsete ilmingute vastane. Nii et see ei olnud sugugi lihtne. Alles siis, kui Alžeeria ülestõus toimas kuuekümnendatel aastatel, siis Korsiklased nägid, et on võimalik keskvõimu vastu võidelda ja, ja alles siis hakkas laval ka tekkima selline oma iseseisvuse nõudmine, mida me kõik teame, kuidas seal oligi selline. Taani on selline sõjakam tiib, kes siis nõuab täiesti lahkulöömist ja sõjaliste vahenditega prantslaste vastu võitlemist ja kena, see ei ole tänapäeval küll eriti populaarne. Aga jah, oma keeleõigused võitlesid need välja 70.-te alguseks. Sardiinia ja Sitsiilia on Itaalia valduses. Kuidas nendel on läinud? No nagu ma ütlesin, Eltsensiilias jah, keegi nagu ise ka ei, ei olegi selle selle eest väljas, et nad võidelda oma keele jaoks õigusi, sest nad ise ka ei pea seda õieti keeleks, ütlevad ah, see meie dialekti. Samal ajal kõnelevad. Aga Sardiinias tekkis samasugune liikumine oma keele eest ka ja see oli väga huvitav. Ükskõik mis andis, nagu valas õli tulle, oli Algero lennuväljal, kui üks teadustaja seal kuulutas, ma ei mäleta, kas lendusid välja vana katalaani keeles peale itaalia keele ka. Sellest tuli suur suur tüli, sest et ühelt poolt Algerson katalaani kogukond päris suur vana katalaani see on ajaloolistel põhjustel. Sellepärast et et see lennuteadustaja julges kõnelda vana katalaani keelt lastist lahti ametist ja see tekitas sellise protestiliikumised siis sellesama katalaani keelele õiguste nõudmisega hakati nõudma õigusi ka sordikeelele siis lõppu üks 80.-te keskel ja saidki nad oma oma keeleõiguse niimoodi, et see on nüüd regionaalkeeleks kuulutatud, seda on õiguse õpetada koolis kaks või kolm tundi nädalas ja jah, kui neil ei oleks seda omavahelist keeletüli, mis dialekt on tähtsam, et siis võib-olla oleks selle keelega nagu asi üsna rahulik. Aga Sitsiilias ja ei ole Sitsiilia, pigem on tahtnud kogu aeg ise täiesti omas ei kuma ette riigiks saada, sest ta ju oli seda. Õigemini kahe Sitsiilia kuningriik oli piga, aga mis siis hõlmas ka Lõuna-Itaaliat. Ja Sitsiilia murded, ongi ka Lõuna-Itaalias levinud. See oma omariiklus, neil, vaju sära või varises kokku. Hispaania mõju all. 18. sajandil ei olnud selles suurt midagi järele, ainult ainult võib-olla aadlikud olid säilitanud oma mingid teatud õigused, niikaua kuni siis algas Itaalia vabadusliikumine, Itaalia riik, ühendada üheks kõik Garibaldi punasarklaste liikumine algas juba Sitsiiliast tegelikult. Siis nad unistasid ka oma täiesti omaette riigist. Aga tuli välja hoopis suur Itaalia riik, milles ess Sitsiilia õiguse Sitsiilia õigusetuse, õigemini talupoegade õigusetes nagu jäi soiku, unustati ära. Ja see muidugi tekitas pahameelt niimoodi, et kuni teise maailmasõjani teise maailmasõja järel oli neil veel lootus kehtestada oma riik. Suured riigid ei olnud sellest huvitatud. Ütlesid rohkem oma riigi peale, kui oma keel oli, seal ei olnud esiplaanil ei oma keel ei olnud esiplaanil, avariik oli palju tähtsam. Kas Malta on siis kõige kõvemini iseenda eest võidelnud, et ta on saanud oma riigi oma oma keele, mis on Euroopa Liidu ametlik keel? Jah, vot täiesti huvitav, et Maltal on läinud kõige paremini kõige väiksem, kõige paremini. Aga siin on ka see, see asi, et oma ajaloo vältel ühel hetkel võttis Inglise impeerium Malta oma hõlma alla nii-öelda. Enne seda olid Maltal, Malta rüütlid ja nõmmel, tal oli omaette jah, pika ajalugu, kus ta oli suhteliselt iseseisev olnud. Omavalitsus oli neil kogu aeg toiminud, nii et ükskõik kuhu nad formaalselt, kelle alla nad formaalselt kuulusid tähtsust neil oli kogu aeg oma kohapealne valitses olnud olemas. Ja nüüd aastal 1800, kui ma ei eksi, võttisid Inglismaa selle päikese, Mare oma koosseisu. Inglased ei teadnud, mis nad endale kätte said nüüd. Sest Maltal oli kogu aeg olnud itaalia kogukond, suur, õigemini itaalia keele kõnelejate hulk oli olnud suurid, Itaalia kultuur oli seal levinud katoliiklus. Inglased said ühteaegu täiesti võõrast keelt kõnelevad alamad, kes rääkisid, kas Malta keeldu, itaalia keelt, teiste usku alamad ja peale selle väga sõltumatud alamad, kes ei tahtnud neile üldse alluda. Inglismaal oli tähtis strateegiline asukoht, malt asukoht on väga hea seal Vahemere keskel, sealt ühteviisi lähedal, nii Egiptus kui teiselt poolt, siis Gibraltar ja suurepärane asukoht. Ja selleks, et seda kohapealset vastuseis ja siis hakata kuidagi murendama, siis hakkasid inglased edendama malta keeleõpet. Aga see ei oleks saanud toimuda, kui ei oleks Maltale endale juba olnud selleks ajaks oma tähestik oma oma aabitsat, isegi oma oma keeleuurijad. See kõik oli juba olemas. Tänu sellele eeltööle, mis oli juba varem toimunud, oli kuhu seda malta keele õpetamist istutada, aga samal ajal poliitikas ei kaitsnud poliitilised jõud, rahvuslikud poliitilised jõud ei kaitsnud mitte Malta keelt ja kultuuri, vaid itaalia keelt ja kultuuri, sest nad pidasid seda Itaalia kaarti palju olulisemaks, millega millega tõrjuda inglasi inglise keelt. No lõppkokkuvõttes siis õnnestus niimoodi, et kui lõpuks 1936 kuulutati välja konstitutsiooni, on, kus olid siis kaks riigikeelt malta keelt ja inglise keel inglise keelses ülimuslik malta keele suhtes aga malta keel, siiski sai ka konstitutsioonilised õigused. Selleks ajaks sellises itaalia keel. No teisejärguliseks tõrjutud. Siis kui pärast teist maailmasõda pärast Egiptuse kriisi, Malta strateegiline positsioon ei olnud Inglismaal enam nii tähtis siis õnnestus tänu sellele Walton saavutada iseseisvus. Kusjuures nad ka ei soovinud Natot oma pinnana. Täielik iseseisvus. Loomulikult oli see raske majanduslikult kui igatepidi, sest siiamaani nad olid ikkagi elanud suures impeeriumis ja saanud sealt oma eelarve ja kõik. Aga neid on poole vähem, kui neid, helista 1000. Aga õnnestus, kirjakeel on siis kõigil neil olemasolevat vähemalt? Jah, võib küll öelda niimoodi, kirjalikke üürikud on kõikides nendes keeltes. Aga kirjakeelena, ütleme niimoodi. Selline tänapäeva mõistes kirjakeel on ikkagi malta keelel eeskätt sardi keel, kõik, mis Verdi ja Sitsiilia ja kõik puuritakse neile. Neil on oma kirjalik variant olemas tõepoolest, Korsikal ka, aga aga see ei ole sellise sellise tähtsusega nagu Maltal. Ta on rohkem kultuuri tähtsusega. Siis need, kes räägivad igapäevaselt kassardi või Korsika või sordi keelt, et nad ei, ei kirjuta sellest. Keele neid õpetatakse ikka kirjutama ka, kui nad seda soovivad. Korsikal saavutati see nett korter ülikoolis, kõik, kes astuvad korda ülikooli vorsiklased ja üliõpilased peavad tegema Läbi Korsika keele kursusel. Ja seda nad teevad. Ja nii kaua, kui nad seal keele kursusel käivad, nii kaua nad siis ka seda keelt kõnelevad Vadja ja õpivad ja loevad ja kõik muu. Aga kui see kursus lõpeb, see, seda kohustust enam ei ole. Siis vajub ära. Maakohtades on Korsika keel jah kindlasti levinud aga suuremates linnades ja asulates enam ei ole, nii väga, ei peeta nii oluliseks, ta nagu pigem kultuuri kandja, aga mitte mitte suhtlemisvahend. Kui tähtis suhtlemisvahend. Siis ka tänavapildis peale Malta ei ole oma keelt näha tänavanimedes ja. Korsikal on Korsikal näiteks restoranide ja baaride nimede, seal on Korsika keel täiesti olemas, aga see on ka kõik inimeste nimed, päris inimeste nimetan ka huvitav, et Korsikal on eesnimed, Ta on Korsika keelest ja perekonnanimi on siis kas Itaalia või, või siis või siis prantsusepärane. Petru näiteks eesnimi siis oli iseenesest on itaaliapärane, Paulu peaks olema siis Korsika. Pauli oli nende suur vabadusvõitleja, Korsika rahva isa, nagu nad ise nimetavad. Aga jah, nimelt just see, mis mind avastas või mis mind pani mõtlema, on see, et keelt ei saa peale suruda ka siis, kui see on sinu esivanemate keel ja kultuurikandja, kõik muu, aga kui selle keele õppimine muutub kohustuslikuks, siis ta muutub meeldivaks. Inimesed ei taha seda õppida niimoodi. Kui ei ole seda vaba keeleülekannet vanematelt lastele, siis kohustuslikus korras seda õpetada ei saa. Kas nendel keeltel on kõigil tulevikku? Oi, see on väga raske küsimus. Ma mõtlen, et kultuuri mõttes kindlasti ja ma arvan, et ega ükski Korsiklane ei ole nõus ka oma oma keelest loobuma, aga samal ajal tema identiteet ei ole esmajoones Korsika keel. Et Prantsusmaalgi on Korsiklastest nii palju selliseid anekdoote, halva tooniga anekdoote ja nalju ja kõike Korsiklase. Lund ei ole prantslaste silmis väga hea. Aga see identiteet endal olenes prantslastest nad ei hakka. Nojaa, ei nad õele lõikavad kasu sellest, et need oskavad prantsuse keelt. Nad peavad ennast ikka Korsikesse, eks. Veel nende jaoks, et nende eraldi, Ma olen meistrid, ei ole nende jaoks nii tähtis, ma arvan. Hiinlaste jaoks niikuinii? Sillaste jaoks jah, aga nad räägivad samal ajal seda ikkagi et sardi keele tulevik, sardi keele tulevik. Ma arvan, et Saarde keelega kuhugi ka samamoodi seal on kaks ülikooli vähemalt, kus seda uuritakse samuti mandril Itaalias ja kirjutatakse palju sellest ja ja seal on ta kõnekeelena ikka tunduvalt rohkem levinud oma traditsioonides ka. Aga jah, seal on just see probleemetan jah, killustunud eraldi dialektideks. Isegi põhja ja lõuna dialektid. Vastastikune arusaadavus on kuskil 70 protsenti, nii et ei ole 100 protsenti. Võib 11 ära petta. Ta keel on kõige kaitsetum, aga neid on kõige vähem. Jah, see on tõesti nii ja kusjuures need ju õpivad koolis inglise keeles. Aga malta keel on täiesti olemas ja mis ma seal nägin, erinevalt Luxembourgis näiteks, kui sa ostad Luxembourgis Päevalehe siis artiklit läbisegi prantsuse keeles, saksa keeles. Surmakuulutused on ka Letzeburgi keeles. Aga need artiklid, mis seal on prantsuse ja saksa keeles, ei ole niimoodi, et need on prantsuskeelne artikkel ja see on tõlgitud saksa keelde, ei eraldi artiklid, üks inimene kirjutab lihtsalt prantsuse keeles, teine kirjutab saksa keeles. Ja siis mingid kuulutused aset või vahetevahel üks kord nädalas on ka siis rubriik lätsiburgi keeles, aga mitte midagi ei tõlgita, nii nagu peetakse loomulikuks, et sa oskad kõiki neid kolme keelt loetki seda teha. Selles keeles olengi niimoodi harjunud, et kui ma loen lehte, ma ei pane tähelegi, et ma nüüd läksin prantsuse, kellelt üle saksa keelele. Lihtsalt ajaleht on selline Maltale siis seal on, ostad selle lehe. Malta keelne lehti on inglise keelelehti ja vaat need on niimoodi tõlgitud, et see, mis ilmub malta keeles, on siis ka samamoodi inglise keeles. Üks ja sama tekst on kahes keeles. Kui palju, võib-olla, et neid keeli nelja keelt siis Korsika, Sitsiilia, Sardiinia, Malta ja nende keelekandjad on mõjutanud see, et nad on ühe saare peal elada. Oi, see on kindlasti mõjutanud, sest paar loopiuselise loomuliku geograafilise isolatsiooni et need võõrmõjud on, on tunduvalt nõrgemad või pikka aega samal ajal. Ega neil ei ole pääsu ja need tulevad ikka nii, nagu siin oli jutuks, et Sitsiilias algul kõneldi ju araabia Žiguli keelt, mis suri välja, hääbus sellepärast, et et sedavõrd palju oli itaalia keele kõnelejaid, kes tulid mandrilt ja nad lihtsalt nende see mõju oli, mitte ainult leksikaalne Vaidze läks sügavamale grammatikastruktuuridesse ja siis hakkas keel muutuma. Ohtus teiseks itaaliapäraseks. Aga põhimõtteliselt jah, ongi ju kõige rohkem eri keeli kui kogu maailma vaadata, siis on ikka saartel ja siis kõrgmäestikes geograafiline isolatsioon on suurem seal siis või siis kõrbealadel, kus inimesed ka ei saa nii tihti omavahel kokku, et saaks tekkida üks suur keel. Tänapäeval võib olla muidugi asi pisut muutub, sellepärast et infotehnoloogiline maailm on, see ei tunne ei saare piiri ega midagi. Ja see on tõsi, aga samal ajal see ka aitab kaasa seda oma identiteeti säilitada, sest et onnis Ardi keelsed veebilehed samuti Korsiga keelsed avaldast, ma ei räägigi Sitsiilias jah, on seda kõige vähem, aga on ka need, need kirjutavadki nii nagu soovivad ja kirjutavad Facebookis ka oma Sitsiilia keeles. Eesti ei ole saareriik ja alles hiljuti me me väga see on sellepärast, et eesti keel sureb välja ja alles hiljuti, suvel oli siin ka üks nimekiri jälle, kus eesti keel ja läti keel ja leedu keel ka olid selles kirjas, kui keeled, mis kaovad juba lähitulevik. No vaat see on minule küll täiesti hämmastav, sellepärast et kõigepealt ei saa keegi teine seda selle keele ratast määrata, kui meie ise nii kaua, kui meie seda keelt kõnelev ja nii kaua see keel on olemas, niikaua kui meie seda keelt kõneleb oma lastega on see keel olemas ja kui lapsed kõnelevad oma lastega, vaat niimoodi ta läheb. See, mis toimub kirjakeelega, kui palju tuleb veel laensõnu seal inglise keeles, kui palju oli vene keeles see kõik on paratamatu protsess ja see on ka vajalik, sellepärast et keeli muutub, keel peab kohanduma selle olukorraga, mis mis ümberringi on, et et kõike seda kirjeldada ja et me saaksime selles oma emakeeles kõigest rääkida, mis meie ümber toimub. Et mina ei pea küll seda seda arvamust eriti adekvaatseks, liiatigi et eesti keel on ju nende. Ma ei tea, kas 130 keele hulgas, kus on keeletehnoloogia väga hästi arenenud niimoodi, et et on kõnetuvastus, on eesti keelele olemas ja ja ma nagu ei näe mingit põhjust, kui just inimesed ise ühel hetkel ei taha loobuda hakata kõnelema inglise keeles, äkki me südame kardamegi kõige rohkem tegelikult? Jah, aga see ongi just see, minu meelest, kui ei tasuks kogu aeg endale pähe taguda seda, et me oleme väike rahvas ja hääbuv, me oleme väike rahvas, hääbume siin täiesti vale, sest et väike rahvas, võib-olla ka 20 30000 inimest ja elada rahulikult oma elu. Ja teiseks ei tohi karta ka seda, kui inimesed oskavad mitut keelt. See on. Kui mõelda niimoodi, et maailmas on üle 6000 keele. Ei ole võimalik, et kõik need kõiki neid kuute tuhandet keelt kõneldakse niimoodi, et ainult seda ühte keelt osataksegi 90 protsenti maailmast on ju mitmekeelne. See on ju loomulik. Nii et see nagu ei, ei tasuks ka meid üllatada ega tasuks ka neid heidutada, et kui noorem põlvkond oskab inglise keelt hästi ütelnud, siis eesti keele jätab maha, ei jäta. See on nagu pigem minu meelest ikkagi rohkem ajab julgustamist. No ma ei tea, viimasel ajal see väga tuline pagulasteema, minul on siin üks väga selline. Tahaksid, et, et võtame need ukrainlased ukraina pagulased vastu, ärme tegele nende aafriklaste ja moslemite ja kõigi nende teiste kultuuride rahvastega, kes siin tulevad siia ja hakkavad meid siis allutama ja hävitama või jumal teab, mis meiega siis juhtub. Vaadake, Nemad väikekeeled, malta keel jäi elama tänu sellele, et seal oli kaks suurt keelt kõrval Itaalia ja inglise ja nende kahevõitluses jäisemalda keel alles sellepärast, et neile palju lihtsam on sulanduda ühte suurde keelde, nagu toimub Korsikal, kus on prantsuse keel või Keenias või, või Sitsiilias või see on itaalia keel. Aga kui sul on kaks suurt keelt kõrval või nagu Luksemburgis kaks suurt keelt, no ettekujuteldamatu. Et prantsuse ja saksa keele vahel on üks väike kild rahvakild, kes räägib päiselt omaletseburgi keelt, on kuulutanud selle oma riigikeeleks ja. Tal ei ole isegi mitte mingit niisugust keele pooled, kes kogu aeg valvaks, et sa õigesti kirjutaks, sest vanem põlvkond kirjutab nii, nagu soovib. Isegi selle keele kõnelejad ei pea seda keelt välja surevaks keeleks. Ühesõnaga, minu idee on selles, et kui siia tuleb erineva taustaga inimesi ja kui neile õpetatakse eesti keelt niimoodi, et eesti keel oleks Eestis vaheline suhtlemiskeel aga mitte inglise või vene keel, et eesti keel oleks selleks omavaheliseks suhtlemiskeeleks, siis ei ole meil midagi karta, et me ei pea kartma neid erineva taustaga pagulasi. Need võivad olla just meie kultuuri ja keele üks säilimise põhitugi, sest see on just see, mida ma näen Luxembourgis. Sõidan iga päev bussiga tööle ja koju. Erineva taustaga inimesed erinevast kohast on näha. Ei ole kohapeal, võib-olla on teist või kolmandat, ma ei oska öelda, mitut põlvkonda siis nüüd need aafriklased või, või hiinlased või kes need seal on elavad, aga lapsed räägivad omavahel täitsa purgikeeles. Sellepärast et, et lähed või, kõige suurem on Luxembourgis Portugali kogukond, aga ega siis portugallased ei abiellu ka kõik, ainult omavahel on näiteks sul kodus on kaks keelt portugali ja itaalia keel. Sa lähed kooli, seal on õpetaja, seletab asju Letzeburgi keeles, aga lugema õpitseb saksa keeles ja järgmisele, kas tal tuleb prantsuse keel peale. Mis keeles lapsed suhtlevad, on ikkagi lets purgi keel. Sest see on see suuline keel, milles õpetajad nendega suhtlevad ja milles need kõik omavahel saavad aru, et see, nagu tähendab need omavahel võrdseks ja seda väga-väga soodustatakse. Luksemburgi valitsus aga soodustab seda, et kui me seda suudame, tähendab, et minu meelest praegusel hetkel peaks hästi palju tähelepanu pöörama sellele, kuidas eesti keelt võõrkeelena õpetada. Ei maksa arvata, et nüüd meie keel on nii raske, et seda ei õpi keegi ära. Meil on kolm väldet ja 14 käänet ja proovige õppida prantsuse keelt, kus on tingiv kõneviis jagatud eraldi. Sellisteks oma ei hakka, ma ei hakka. Prantsuse filoloog siin kuulab ja ma ei hakka seda prantsuse keele grammatikat siin lahkama, aga minu meelest ei ole see üldsegi lihtne. Samuti ei ole saksa keele grammatika üldse lihtne võõramaalasel õppida. Ja nii me võime keelte loetelu jätkata, mis tegelikult ei ole lihtsalt. Kõik keeled on võõramaalasele rasked, aga aga lihtsalt. Kes tahab, see saab selle selgeks. Sõnaga teiste keelte sees ja kultuuride sees ja kokku puutudes nendega mente ei hääbu, vaid muutume ja areneme. Kindlasti, mida avatumad me oleme seda suurem potentsiaal on meil ikkagi säilida. Sest et nii kui me, nii kui me tõmbame endale mingi müüri ümber jäme isolatsiooni ja isolatsioonis asjad surevad välja. Minu meelest. Uue hooaja esimeses saates rääkis Vahemere väikestest keeltest nende ellujäämise võimalustest ja ka sellest, kuidas siin Läänemere ääres võiks üks väike keel ellu jääda. Sellest rääkis Luksemburgis elab ja töötav keeleteadlane Mall Laur raamatu Vahemere vaprad saarerahvad autor. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Tänasest alates saab keelesaadet kuulata ikka taas pühapäeviti kell kolm korduses neljapäeval südaööl ja internetis Vikerveebis Teile sobival ajal. Kõike head.