Meil on telefoniühendus taas Rootsiga ja telefonil on Anu Kaupmees nagu ikka, tere, tervist ja loomulikult, millest muust kui ka põgenikest ja pagulastest ka Rootsi puhul peame rääkima, aga tegelikult alustame täna hoopis Taanist, sest läbi Taani tahavad ju põgenikud Rootsi pääseda. Ja Taaniga on viimastel päevadel olnud kummalised juhtumid Taani võimude ja korrakaitsejõududega, kes algul ei tahtnud inimesi rootsi lasta, aga seejärel ikkagi mõtlesid ümber ja lasid rongid Teele, mida siis Rootsis arvatakse? Jah, see Taani ja Rootsi vaheline põgenike edasi-tagasi saatmine ja takistamine on vaata et riigid omavahel kergelt tülli ajanud. Jutt oli mitme päeva jooksul jah, sellest, et Taani politsei pani siin kolmapäeval pärastlõunal seisma kogu rongiliikluse Taani ja Saksamaal vahel, sest et Saksamaalt tulid läbi Taani siis suured põgenikemassid, kes nõudsid, et neid lubatakse edasi Rootsi. Siis oli praam, kas seisis või liikus hilinemisega. Ja eriti jah, oli palju juttu sellest rongis, kus 200 põgenikku keeldusid ennast registreerinud ta laskmast ja keeldusid rongist väljuda. Kes siis hüüdsid ja näitasid silti, et me ei taha siia riiki jääda, me tahame edasi Rootsi. Ma välja ei saadud neid põgenikke, enne, kui teatati, et rongil on tehniline viga ja see edasi ei lähe. Nii et võiks ju arvata, et mis siis sellel Taanil äkki viga on, et demokraatlike põhjamaa ja, ja kui ikka sõjaolukorras tuled, siis see peaks olema suur kergendus, ükskõik kus maanduda, kus vaid pommid ei lange. Aga see on just üks niisugune moment, mis praeguse põgenikekriisi juures inimestes nagu imestust tekitab see, et esiteks, et kui hästi on see põgenikevool informeeritud erinevate riikide põgenike vastuvõtureeglitest, kuidas nõutakse edasi liikuda sinnapoole, kus on parem, kust tulevad paremad uudised kus poliitik või mõni juhtiv tegelane on just midagi niisugust head, positiivset või lubavat öelnud, et see informatsioon liigub kulutulena. Miks põgenikud ei tahtnud ennast lasta Taanis registreerida? Ikka, eks ikka selle dublini määruse või kokkuleppe tõttu, mis kohustab ju põgenikke asüüli taotlema esimeses Euroopa Liidu riigis, kuhu nad saabuvad. Aga kui nüüd antud juhul oleks see rongitäis lasknud ennast Taanis registreerida, siis oleks Rootsil olnud kergem titaani tagasi saada. Teleuudistes ütlesid põgenikud argumendina, et Rootsis ootavad neid perekonnad, et selle pärast nad tahavad väga rootsi saada. Kui tõenäoline või kui päriselt see nii on üldse? Tegelikult ongi nii, et väga paljudel vähemalt nendest intervjuudest, mis siin teleekraanidel edastatakse, sealt selgub, et väga paljudel on ees sugulased kas siis kuskil Euroopas või, või, või Rootsis või Taanis. Kes ühelt poolt meid informeerivad siis seadustest ja kes siis ka on öelnud, et nad võtavad meid vastu. Näiteks lapspõgenike puhul on siin räägitud sellest, et nad saabuvad Rootsi migratsiooni ametkondadesse neil on juba aadress näpu vahel või siis mingi paberitükk kaela ümber, millele nad osutavad, et nad tahavad selle aadressil siis edasi minna. Ja ametkonnad on esialgu muidugi väga rõõmsad, et saavad korteriprobleemi kiirelt lahendatud ja üks probleem vähem. Kuid tegelikult reeglite kohaselt peaks sotsiaalameti enne uue elukoha sobilikust kontrollima ja aga ajapuuduses seda teha ei jõuta ja siis ongi nüüd tekkinud kahtlused. Sageli on tegemist järjekordse organiseeritud kuritegevuse liigiga, kes siis tegelebki sellega, et suunab lapsi kindlatele aadressidele elama. Sest et need aadressid või need kodud, kes põgenikke vastu võtavad, need saavad ju raha riigi poolt, need saavad toetust. On ka juhtumeid laste ärakasutamises? Muidugi, valdav on ka tõesti inimesi, kes võtavad oma sugulasi vastu ja, ja kõik läheb hästi, aga on tekkinud ka jälle jahusse. Raha pressimise viis tähendab see, mis on tunda praegu nii Skandinaavias kui ka üle Euroopa, et et on nagu suur segadus, et keegi ei tea, kuidas toimida ja mida öelda täpselt nagu seal Taani ja Rootsi vahel. Et kõigepealt ütles Taani immigratsiooniminister, et tal olla justkui mingi kokkulepe Rootsiga, et võidakse põgenikke edasi saata Rootsi suunas. Selle peale Rootsi jälle pahandas, et ei olnud mingit kokkulepet ja näitas nagu ilmselgelt ärritatust selle peale, et need massid äkki ilma registreerimata lihtsalt lastakse suure vooluna Rootsi poole teele. Samas jälle paar päeva enne oli just Rootsi peaminister Stefan Löfven Rootsi meedias väga positiivselt väljendunud, et tere tulemast Rootsi. Et Rootsi rahvastik vananeb ja on hea, kui rahvast juurde tuleb. Peale selle, Rootsi meedia pakub järjest siin selliseid positiivseid päikesellisi lugusid kuidas silmnähtavalt üritatakse näidata kriisi nagu helgemat poolt, kuidas demonstratsioonid on suurlinnades plakatitega tere tulemast. Rohelised aktivistid, organiseerivad neid demonstratsioone siis kuidas Rootsi külades elanikud korraldavad vabatahtlikena põgenikele kursusi, koosviibimisi, spordivõistlusi, et siis seda põgenikelaagris viibimise rasket ootust aega leevendada. On lugusid, kuidas rootslased koguvad riideid, mööbleid ja neid isiklikult siis asüüli saanud põgenikele korteritesse kohale viivad muidugi rahakogumised, neid on Rootsis igal sammul. Raadios ja televisioonis on raha kogumine, mida lastakse saadete vahel. Reklaamina lähed panga koduleheküljele, esimene asi, mis silma hüppab, anneta raha, lähed suka ja sokipoodi hakkad maksma, kassaneiu küsib, et meil on näete kampaania, kas ta võib arvele 10 krooni suurte panna. Nii et selline üldine pilt, mida meedia vahendab, on tegelikult Rootsis selline positiivne, et, et me võtame vastu tere tulemast, Me aitame. Aga samas on raskused silmnähtavalt olnud üle pea, ega siis muidu ei räägita nüüd nendest kvootidest mitte ainult Euroopa Liidu tasandil, vaid ka Rootsi riigipäevaparteid on nüüd äkki ja kiiresti kokku leppinud selles, et kõiki Rootsi kohalikke omavalitsusi saab nüüd seaduse korras sundida põgenikke vastu võtma. Nii et kui juba on jutt sundimises, siis järelikult see asi nii lihtne ja nii helge ei ole. Kriitilisi arvamusi on siiski ka ilmunud ja eelkõige just kriisi põhjustest, et kuidas neid lahendada ja, ja milles need põhjused üldse seisnevad, seda on ka ikka. Jah, see on huvitav, kui siin Rootsi peaminister ütleb, et Me kõik peame jagama vastutust ja me peame olema solidaarsed euroopassis siis on hakatud Rootsi meedias arutama, et kes siis tegelikult nagu kannab vastutust selle tekkinud kriisi ees. Et kas siis Euroopal on tõesti mingi nii suur süü, et miks Euroopa peab nüüd selle kriisiga tegelema? Noh, siin näiteks üks Rootsi diplomaat ja Euroopa kultuuri parlamendi rajaja Karl-Erik Norman tuleb välja hoopis niisuguse mõttega, et kriisi põhjusi või kriisi süüdlasi tuleb otsida hoopis USA-st ja täiesti konkreetselt USA kunagine president George Bush on selle kriisi tekitanud ja nimelt sel viisil, et tema kiitis heaks 2003. aastal on USA invasiooni Iraaki ja sõda avas religioossete konfliktide pandora laeka ja ateism hakkas levima Lähis-Idas, Aafrikas. Mõned Euroopa riigid eesotsas Suurbritanniaga osalesid sõjas ja kannavad seega praeguses tekkinud kaoses kaasvastutust. Aga teiseks, et see Araabia kevad ja selle romantika mõju all üritasid Pariis ja London koos Washingtoniga päästasid Liibüa rahvas diktaator Gaddafi käest diktaator kukutatigi, kuid asemele tuli viies. Nii, ja selles mõttes on Euroopa riikidel veel suurem vastutus kirjutada ja kolmandaks leiab ta, et maailm on mõistnud liialt hilja. Süüria valitseja Bashar al-Assadi põhivastane ongi seesama iies ja et Assadi liitlased on Teheran Moskva ja nagu täpselt nagu teise maailmasõja ajal, kui liitlased pidid valima kahe halva vahel ka Hitleri ja Stalini vahel valides lõpuks Stalini, nii ka praegu peaks USA ja Euroopa valima kahe halva vahel ja nad peaksid valima assaadi ja siis koos Damaskuse ja Teherani ja Moskvaga ja kurdi vabadusvõitlejatega saab siis lõpuks nendest jääkihtidest jagu, kirjutab siis see diplomaat. Aga üks, teine, üks rootsi noor teadlane, rahvastikuprotsesside uurija Joakim Ruist, Jötebori ülikoolis on välja tulnud hoopis teistlaadse väga julge mõttega siin ühes teledebatis ütles ta niimoodi, et tema leiab, et Rootsi peaks hoopiski praeguses olukorras loobuma ÜRO põgenike konventsioonist. Ta leiab, et vaat see ÜRO põgenike konventsioon on kõige kurja juur ja tuletab meelde, et see kirjutati 1951. aastal ja seal räägitakse tegelikult põgenikest, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma ja mujal asüüli ostma. Sündmuste tõttu toimusid enne 1950 esimest aastat, aga siis 67. aastal muudeti seda kirjeldust niimoodi äkki, et asüüliõigus on saada kõigil põgenikel. Nii, ja vastavalt sellele konventsioonile peab siis Rootsi ja ka teised Euroopa demokraatlikud riigid, sing kõigile põgenikele, kellel on asüüli saamiseks alus ja kes on juba siis Rootsi või, või ütleme, seal Saksamaale jõudnud neile peab asüüli andma, peab, nii, on siis see nii-öelda raiutud teksti, aga tegelikkus on selline, ütled siis Joakim Ruist Jötebori ülikoolist, et põgenike arv maailmas on praegu nii tohutu, et me ei jõua ja tegelikult ei taha vastu võtta neid. Ja tema arvates peaksid Euroopa riigid teatama avalikult, et meie lagi on vat selline ja selline, nii palju me suudame vastu võtta ja rohkem mitte. Aga tähendab, seda ei tehta sellepärast et põgenikekonventsiooni sätted on liialt kaunilt sõnastatud, et nii julgelt poliitikud ei ole. Kes ütleks, et tema loobuks nendest humaalsetest põhimõtetest. Lõppkokkuvõttes viibki see kõik selleni, et just seesama põgenike konventsioon ja selle tekst ongi selline, mis annab inimestele lootuse ja mis teeb seda, et nad võtavad vastu selle eluohtliku reisi üle Vahemere ja lõppkokkuvõttes viib see ju inimohvritele. Tõepoolest huvitavad ideed ja tõsiselt panevad mõtlema, kas ja kuidas siis äkki tõepoolest peaks äkki midagi muutma. Aga aitäh praegu Rootsist, Anu Kaupmees neid arvamusi vahendamast ja järgmise korrani, ma arvan, et saame sellel teemal jätkata juba järgnevatel nädalatel.