Vana grammofon. Sellega seoses kipub ikka meelde tulema midagi koomilist vägeva vasktoruga imekast ja varrud rätsepmeister kiire peres. Nooremate ja keskmise põlve kuulajate jaoks. See on see ajalugu. Omal ajal oli ta tehnika tipp. Ja teisest küljest see toruga grammofoni aeg ei olegi nii kaugel. Paljud praegused stereo grammofoni kuulajad said esimesed kunst muusikaelamused tema vasktoruga eelkäijalt. Eesti NSV teeneline kunstnik Artur Rinne on heliplaatidega olnud väga mitmeti seotud kuulajana, nagu väga paljud neistki lauljana, keda paljud neistki on plaatidelt kuulanud. Aga ta on ka plaadikaupluses töötanud. Mida just paljud meist enda kohta öelda ei saa. Millal teie, Artur Rinne esimest korda heliplaatidega kokku puudusite? Kokku puutuma hakkasime kuule juba üsna pisikesest peast. Isa tõi meile grammofonid toruga, see oli 1916. aastal, ma mäletan, olid vägevad lood seal pääl ja mõnda neist onni tiim lauladeks. Krüsanteem on üks lauluke ja seda ma olen isegi hiljem laulnud. Siis ma vahetan ainult Paula preem laulsid plaatidel sajutamm, laulis Tuljakut ja Poola preem, laulised, mu armas, nii sügaval nagu pärlid merepõhjas ja nii edasi. Minge üles mägedele ka. Minge üles mägedele oli ka ja kiire varrodelt ja ei olnud see mingi ülesmäge Berreriga. Nüüd peaks muidugi tulema, minge üles mägedele. Aga seda lugu meil vanast heliplaadilt ei ole. Tänases saates kuulame neid heliplaate, millele on laulnud Artur Rinne. Röga. Aga ka ma saan kur mööda. Kauge kuu, seega Ma toon veel poole elu, ka Augelme. Viiva eks ühe aastaablee vooluga ja nullimaa keel ei ma. Ma ma koore laama. Ärge. Rõõmsada haarama? 1000 930. aastal siis ma olin noor laulja ja siis oli mul võimalus plaati laulda. Muidugi selle suur asi, nii et ei saanud öösel magada ja erutatud ja siis laulsin Kolumbia firmale, mis toas üles aparatuur tuli Tallinnasse. Teostasin kõikide nende firmadele siin. Kolm firmat, oli Karl Lemberg osalisest muusikaosalises tormulen. Nendele teostati sisse flaadi võtted ja mina laulsin nii tormule sextietiga kui ka siis solistina Kalvembergi esindusele. Need, esimesed oli ta väga nii huvitavad selles mõttes, et iga hääl ei sobinud kee grammofonina. Eriti naishääli ei tahetud nii võIts kriis kõvaks. Ja siis mõned tenorid näiteks. Ei, ei sobinud tihele proov ja minuga tehti ka hääleproov ja siis sobib, praegu on ju elektriliselt, ta tuleb ikka meile siis ta oli akustilised elektrit sisse mängitud, aga kui akustilisest ta lõikas ära, tähendab, madalad, kui ka kõrged sisenes, keskmine jäi järgi orkestrit viiuli ülevalt, kui võttis neljandast viiest positsioonist esimese GPSiga enam nii halvasti kuuldud konservas, kui mängisin need noodid liiga tugevalt, siis selle koha peal hakkas kohe kärtsama pärast nõelsele inertsiga. Mida ta seal, see kõik pidi, need, need, eks lets, impulsi auguksid läbi käima, aga aga omajagu juurde taguma ja rikub niimoodi plaadi ära. Selles suhtes kvaliteet ei saa muidugi võrreldagi, üksainuke mikrofon oli. Ja siis ruumid sumbuti äragi vaipadega Maardus mattidega. Ja kus need ülesvõtted toimusid talle üles toimusid Luise tänaval. Praeguses mingisuguse tsunami. Kalad, mis tehnikum ja kas see oli see Samazextet, mille koosseisus te laulsite, kellega on lauldud plaatidele niisugused laulud nagu lätsi külla ja siis on üks väga tore. No ma ütleksin, et lorilaul siiski niisugune koomiks piibliloost. Sellised sõnad, et ees oli karvane ja karja amburi sarnane Ja midagi uduselt meeles, need plaadid, neid tegime 20 tükki, 20 laulus on 10 plaati, seal oli siis Iida Aablooli esimene sopran, Olga väether oli metsosopran. Siis tenor oli Aleksander Tamm ja ja ja siis mina olen bariton ja Karl Ots, oli see meie vaimne juht ja, ja siis ankrumeheks passiks oli Kaljo Raag. Vot. Andma. No see oli meil siis 30. laon siis pärast seda tuli see kriisiaeg siis muidugi midagi olnud, meelsed inimesed teatasidki lahti ja natukene aks jõudu võtma siis 33. aastal, siis Esto-Muusika otsustas minuga teha proovipartii plaate, siis laulsin sisse neli plaati, nendest on praegu veel lauldakse, Hei, mustlane mängimise meetodi igihaljaks jäänud. Mis seal V4, noh, ja seal oli siis oli argliku armuavaldus ja ja siis jaanituli ja mis on praegu mul palkade non stockis sees ja. Tehtud oli osa osa tõlgitud Ahjah, siis on hammustamisel katki see pähkel, kui saad, see oli ka aastaid populaarne ja praegu ma kuulen, lauldakse ja mängitakse seda ka. Nii. Ma iga aasta laulsin ja plaadid läksid ja. Ja veel. Jaa. Tere. Ja nüüd. Tutvustamisest siin Baltikumis tol ajal plaadid tehti, nii et see protseduur küllaltki keerukas. See tehti niisugusele vahakettale, kus oli tähendab igasugune metallisulamit, ka seesmine nik kellegagi asjadeta, andisest elektrit läbi pärast elektrolüütide teeb tehtes vastused ja sellesse, mis lõigatud, see nõelake sisse lõikab, sinna see impulss oli kantud nüüd vagudesse ja siis elektrokriitilisel teel kohe temale ladestus kõrvale. Ja ta siis uuesti San ja toote ja kuidas see asi seal käis, nii et siis ma ei teagi, missuguseid, siis hakati seda võtma, tähendab, ta peab olema. Pressitakse nendele, need vaod on nüüd juba nagu tähendab nagu vaoharjad. Ja siis, kui pressitakse uuesti, siis juba selle vao vagude vahel on see heli nii-ütelda piltlikult rääkida, see oli keeruline protseduur. Ise pidi sisse laulma, riskid olid suured sellepärast, kus rikkusid ja kaks ketast korraga politseis kettad läksid ka kohe uuesti lehvimisele, vabrikusse pole nii lihtne nagu praegu. Nojah, seal muidugi pidi tulema terviklik variant korraga, ega seal ju midagi lõigata ega tagasi võtta ei saanud. Ja seal vahel sageli niimoodi, et lugu lõppes ära ja trummipulk kukkus maha kolinaga ja mitte midagi teha peab kõik selle uuesti võtma, sellesse otseselt natukene pabistama ka ja kohutavalt aega võttis heli salvestamine. Need olid tegelikult kõik niisugused lühikesed laulud, eks ole, kolm minutit. 10 sekundit võis teha seda väikest plaat ja teine oli üle viie natukene suur plaat, siis jaotati muusika niimoodi ära, näiteks kõik need sümfooniad ja näiteks Tšaikovski klaverikontsert on neljale suurele plaadile võetud. Ta oli küllalt kallis, võrreldes praegusega. Ma tahtsin omal Tšaikovski klaverikordsed, läksin poodi ja võtsin näiteks, maksin rubla ja sain omale kliberniga. Klaverikontserdi heli missugune, muidugi plaadi vastupidavus ka palju tugevam kauamängiv plaat, tol ajal maksis üks plaat seitse ja pool krooni neli plaati 30 krooni, see oli noh, niisuguse ametniku poole kuu palk. Ükskord ma nägin juhuslikult ühte raamatut. Minevat lõõtsapillid ja akordionid ja tuleb ja 80 kuni 100 protsenti. Kas tol ajal oli mingi hinnavahe ka tõsise ja kergemuusika plaatidest? Nii etiketi see oli siis juba niisugune väline vahe, millest igaüks võis võis aru saada. Ja see maksis ka rohkem, muidu maksab viis krooni. Maksis seitse pool. Aga mis värvi oli viiekroonise etikett? Oki. VR Wen. Nii. Neeme. See r v? Ega ta halba nõu taeva. Ja. Maa ja. 30. aastal oli, oli Tallinnas lindistamine laiaulatuslik, tähendab, niimodi, haarati tõsist muusikat, õieti ka. Aga siis juba 39. aastal oli teist korda, kus siis maastas poisi portatiivne aparatuur või kuidas teda sexyteldatud siis Estonia kontsertsaalis Estonia saalides sinises saalis ja siis tehti terve suur ülevaade Eesti muusikast. Oli Eugen Kapi kvartett ja seal oli Ellerid ja Aavikut ja Tubina Eestit tantsud ja ja siis muidugi nende hulgas ka kergemat muusikat. Praegu on ja siis käisid solistid laulmas Riias ja Kopenhaagenis. Mina käisin viimati pillakordile laulmas 40. aastal Riias, neid tehti, restaureeriti neid vanu platvane laulus, praegu meloodiad. Kuidas te Esto muusikateenistusse sattusite? Mina sattusin täiesti juhuslikult direktor Pipar kutsumuseni tööle 38. aastal. Ja see on Esto-Muusika, tema oli peamiselt muusikariistade ärimüüdi, siis seal tähendab orkestreid, puhkpille, siis igasuguseid pille, meistripille, näiteks niisugust, mis, mida välismaalt võis tellida, mis maksis rohkem näiteks kui 100 viiulid, üks viiuli ja klaveri tulid teisteni vaid, mida seda esindas, tähendab Esto-Muusika. Ja igasuguseid teisi parmupillid ja tuule harfidel sealhulgas ka heliplaadid, heliplaati see oli umbes 14000 15000 sort, tee mõnda oli üks või kaks siis nüüd minevaid asju niisugust kus olid meie Eesti lauljat ja seal nagu Aarne Viisimaa, Karl Ots ja Benno Hansen ja Ants Eskola. Edu karrisoo ja nende hulgas ka mina. Need olid eraldi sahtlid, olid. Kui suured olid umbes tiraažid, no ütleme, niisugustel minevate populaarsete laulude nagu näiteks neid, mida teie laulsite Kõige minevam tiraažid, tema oli tol ajal ka 3003 ja pool 1000 metsmees 10000. See oli siis juba pööraselt. Ja tolleaegne plaat oli kallis nagu raamatudki raamatut, teraažika tohutu väiksed. Loole. Millised olid teie kohustused ja ülesanded? Kuna mass heliplaadil enne laulnud mind kasvatada ega teadnud reklaamvõttena, mis aga hiljem selgus, et kui ma sinna läksin ja ajakirjandusest läbi vilkus siis oli rahvas hakkas käima ja vaatasid, mindi, ostsid plaate ja sel ajal televisiooniga vist ei olnud, ei teanud, mis, mõtlesin ees välja, näeb emailid rõõmsat lauljat vaatama ja pettumusi. Ta hiljemalt elekter, võtsime sealt ära ja pani muusikariistade peale, siis õppisin akordionimängu ära ja siis kõik see pudi-padi, pillikeeled, poognad ja viiulid ja mandoliinid ja suupillid. Ja siis oli muusikariistade osakonnas niinimetatud ja siis mehhanikide osakonnas. Ühesõnaga selle tegin omalgi selgeks selle. Eluteatamisdirektor Kipperal arvas, et Evans on kõige suurem teater, seal tuleb näidud, seal tuleb mängida, seal tuleb piinata inimest, aga näitlejale mängib ette, kui meeldile minema ja pole ta on pileti ostnud, juba läheb minema. Aga kui siin ostja minema läheb, siis on ikka äri millegist ilma jäänud, tuli sisse, tahtis ostage osta ei saanud seepärast, et müüja ei osanud reserveerida müüa tol ajal ikka täie inimesi eest ei võetud. Tuli mõni niisugune iseennast täis inimene äris siis ta, kellel oli raha hästi palju taskus, siis ta kõigepealt näitas niisugune prügi, sina oled seal leti taga selle oma võimu ja siis, kui ta hakkas meeldima, siis ta võis osta väga kergesti. Aga kui sa näitasid oma näiteks ise lauad, tüdimust või väsimust tema küsimustele vastates, siis ta muidugi ei ostnud lihtsalt ja kõik. Ehk siis äärmisel juhul läks ärist minema ja helistas ideneri direktorit, mis meie teid või müüjana seal on niisugune asi. Ja kuna töökohti ei vedelenud maas siis ori pidi inimene olema väga viisakas, keep smiling. Kas meie lauljatest olite teie kõige rohkemate plaatidega esindaja? Jah, seda ma nüüd pean ütlema küll jääb, mul oli rekordarv plaate, 105. Need olid kõik erinevad lood või oli seal kordusi ka. Kordusi oli ainult viimases satsis Belakord, tegin juurde minevaid plaate, mida rahvas nõudis. Kui palju lugusid siis kokku on plaadile lauldud 200 ringis. 200 ringis ja kui need kordused need välja arvata, siis 200 ike. Mis teile endale nendest vanadest lauludest kõige armsamad on või mis tol ajal olid kõige armsamad või on mõni niisugune, mis on olnud ja jäänud? Minu kõige armsam laulan vana vokk mõnima, laulsin sisse 33. aastal ja mida ma olen ikka laulnud ja ja olen ikka kontserditel ütelnud niimoodi, et ma seda laulan, hea Ameerika, seda minu käest tahetakse ka. Laulan hea verega, sellepärast veendumusega, et pärast mind teda niikuinii keegi ei laula, on see on need kõige hingelähedasem laul, mis on jäänud püsima sellest ajast peale kolmanda esimest korda laulsin ja kuni tänapäevani ja kõige naljakam on see, et seda jällegi neid plaatidele, mis meloodia tegi minu kõige armsamat aulu, polegi.