Täna laupäeva hommikul räägime Koto jutte, Anne Reedaga Anne-Reet, sul on nii ilus eesti nimi. No ma ei tea, ta on ikka eesti nimi küll ja et ma ei tea, miks vanemad valisid topeltnime, sest et neid palju vist ei ole, aga ma tõesti ei teagi, miks, aga on meil nii annet, kui on reedad just. Aga minule seletas keegi, et selle Serree nimi annab ära inimese vanadus. See oli ainult moes niisuguste niisuguste aastate vahel, nii et kõik need reedad on sündinud umbes samal ajal. Ära ütle MINA TEAN Retasid, kes on märksa nooremad, ehkki sinust noorem olla üsna raske. Ehk kõle, mitte, aga igatahes välismaal need reedad, kes olid reedad, need on kõik, ütleme minu aastates, ma arvan. Nii et ma ei tea, kas siinse see nimi läks kuidagi levis edasi, aga patsiendist 42 siis istoli, terve hoog, lapsi sündinud, sest paistis seal nagu ähvarduste vahel võib-olla perekonnad tundsid ennast natuke mugavamalt, et siis võib-olla saab siis lapsi muretseda. Ega sa kaua ei saanudki Eestis elada? Ei, ema räägib, et minu teise aasta sünnipäev oli Haapsalus kraavis. Me olime just põgenemisel ja olime momendil just Haapsalus, pidime kuskilt mingi paadi hankima ja siis ema ütleb, et see tuli äkki meelde, et on Anne Reeda teine sünnipäev ja siin me oleme, see oli septembris ja 44. aastal ikka teavad, mis need olukorrad olid siis? Muidugi minul ei ole sellest midagi meeles, aga nii see oli. Ütleme, et kus oled sa oma sünnipäevi maailmas ka pidanud Haapsalus kraavis enne sõda vist Tallinnasse, Suurtüki tänaval ja edasi siis Baieris ja siis Stockholmis ja siis Kanadas ühes väikses linnas Prükk Webeckis, palju aastaid ja siis bostonis USA-s Massachusettsi osariigis, kõik need aastad senna, ma kolisin 63. ja nüüd on Boston su kodu bostoni, niisugune aedlinn, me post on kesklinnaga. Me hüüame kaugemal, kui kaugemalt räägid, siis keegi ei ole sellest väiksest aedlinnast ei ole kuulnud, Boston on sobivam ja ja seal olen olnud 60-lt kolmandat aastat saadik kuni tänapäevani üle kolmekümneaastane ja, ja nii et see on juba täitsa kadunud, on mõnus kohta, ei ole liiga suur, ta ei ole liiga väike, ta on, kliima on väga sarnane Tallinnale kuidagi, kuigi ta on päris palju lõuna poole, kui vaatad lihtsalt kaardi peal, ta on umbes seal, kus on Madriidis, Hispaanias, aga muidugi teil on see kliima siin palju mõnusam, kuigi te olete palju rohkem põhjas kui meie. Nii et kui sa kodus oled, aga täna, laupäeva hommikul, kui see saade eetris on, oled sa juba kodus. Me lindistame mõned päevad enne seda viimase sinu seekordsel Eestimaa õhtul. Jah, jah, laupäeva olen kindlasti seal. Ema ei tea täpselt, mida ma Labommiku harilikult teen, joon tassi kohvi, vaatame ajalehte läbi abikaasaga, siis võib-olla kui ilm on sobiv, hakkame natuke aiatööd peale, sest enne Me lõikasime, mõned poessad ja nüüd hakkab meil ka see ettevalmistus kevade jaoks ja ma tahtsingi küsida, et kuidas siis ilm on seal ka praegu kevadet on rohkem kui siin käin. Ma imestasin, et teie päevad on juba palju pikemad kui meie omad ja see hakkab väga kiiresti teel edasi minema, et teil on veel valge väljaspool seitse. Ma arvan, et meil on juba täitsa pime pool kuus praegu ja see on see laiuskraad, kus läheb äkki pimedaks kevade poole see ei ole. Tead, kuidagimoodi. Aktsiapimedamaks minema nii, kuidas on, novembris siis on, kuidagimoodi viib meeleolu täitsa metsas, sellepärast võib-olla jõulud on just õigel ajal, et kuidagi on nisuke püha, et valgust on ikka veel kuskil olemas, nendest kindlatest aga siis kevade poole muidugi on palju mugavam, sest iga päev läheb natuke pikemaks. Ikka sa ütled meil siis, kui sa räägid väärikalt ja kui sa räägid Eestist, sa ütled Teil, kas sa tegelikult ikka tunned, et sedapidi on, et meil ja teil nüüd sa oled nii palju siin ju jälle tagasi käinud, et kas sa ei hakka tundma ükskord, et et see meil on siin ka, loodan ikka, ma olen siin tööst nüüd palju olnud ja mul on kogu aeg, tuleb see rohkem nii, tund tunneb rohkem ja rohkem nagu kodu. No ta on ju ühelt Ühelt poolt kodu, Viljandimaa Ansu kodu. Nojah, isa kadu ja kuidagi isa juttude läbi ja minu oma mälestuste läbino piltidest ja nii ta on mulle täitsa koduja, see väiketalukoht on, on väga südame ligidale. No Viljandimaal sa põhiliselt ka või väga palju vähemalt oma asju ajad sellest, mis asja sa siin Eestis ajamas oled nii palju kordi siin ikka pead käima natukene hiljem, aga täna oli sul üks huvitav päev või vähemalt need viimased päevad on väga põnevad, vaat selles mõttes olnud, et sa oledki avastanud jälle nii-öelda oma juuri ja ja kuidagi midagi erutavat on toimunud selles osas, jah, meil on üks sugulane, kes jah, tal on maja Viljandis vana üks vanem pere, kelle maja ta nüüd kuidagi päris ja seal oli üks vana kast pilte ja sorisime sellest läbi ja muidugi inimesed ei kirjutanud nime peale piltidele, sest nad on ju kõik tuttavad, aga kui see põlv siis kaob, siis keegi ei tunne enam kedagi ära. Siit moraal, et tegelikult peetidele tuleks taha midagi kirjutada, kuupäev ja inimese nime, sest siis järgmised põlved saavad neid, naudime, sorisime selle kasti läbi, äkki seal on üks noor ohvitser istumas? Näeb täitsa nii, kuidas minu isa välja, aga ma ei olnud teda iialgi selles eas näinud ja tagapool oli kallile tädile ja isa nimi Uno ja Petseris ja siis kuupäev ja siis ta oli 20 aastat vananeb, väga vahva välja, nii et ma viin selle pildi alles, sest tema vist ei tundnud teda, kui ta oli 20 aastat vana. Nii et niisugused üllatused on toredad, sest et see on see kuidagi väliseestlastel, kes ei saanud kõik oma pildid kaasaldavad. Tanel jääb niisugune suur auk selles, nii et mul on alati hea meel, kui leian midagi nii, mis kuidagi täidab seda vahesugulasi on palju siin? Ei kahjuks ema-isa olid mõlemad ainult üksiklapsed ja mina ka, nii et meil neid ei ole palju, aga niisuguseid kaugelt sugulasi on olemas ja minul pakkus sugupuu suurt huvi, nii et ma kirjutasin seda noh, kõik nii laiali ja nüüd aastatega on ikka sugulasi tulnud, kuigi nad on kaugelt ja muidugi neil on ka huvi olnud natuke sidemeid pidada, nii et on päris mõnus ja need on olemas ikka kuigi mitte just väga-väga ligidal. Kuna sa siis olid, kui sa uuesti nüüd esimest korda Eestisse tulid jälle, sellest on 10 aastat tagasi ja oli ka väga huvitav, ma hiljuti jälle vaatasin need vanad talupaberid läbi ja tuli välja, et et minu isa vanaisa ostis selle talu 1888 ja esimene kord, kui mina tulin tagasi ja siis see oli 1988, tähendab 100 aastat oli selle kahe vahel ja siis ma siis olin vist 44, ütleme kui on 10 aastat tagasi, järgmine aasta on 98, nii et see oli siis see tagasitulek ja isa oli surnud ja ja oli täitsa lootuseta kuidagi. Nende vahekord oli nii väga tihe olnud ja ema oli küllalt vana siis ka ja siis mõtlesin, et mida ma saaks nüüd teha, mis näitab kuidagi temale, et elu täitsa kohe ära. Ja siis mõtlesin, et isa oli alati tahtnud, et oleks Eestisse tulnud ja siis pakkusin emale, et lähme nüüd vaatame, kuidas siis seal välja näeb. Ja siis tulime, ema oli siis 83 ja sellest sestsaadik siis olen kuidagimoodi tagasi tulnud ja tagasi tulnud ja jälle tagasi tulnud. Minul olid palju pilte talus, mis olid võetud, vanatädi tuli minuga tallu mind hoidma, sealsest talu pere pidi oma talutööd tegema. Ja mina ei tea, ma ei usu, et need on õiged mälestused, aga ma olin neid pilti nii palju näinud, et see koht nägi kuidagi tuttav välja, kas oli siis mälestus või kas see oli nende piltidest, kes teab, ma ei usu just vaimudesse, aga seal on mingi asi nokut, mõtled nii, et pere on seal olnud sadama aastad ja rohkem. Et kas siis see on minu fantaasia või kas see on lihtsalt, kas seal on midagi, mida ma ei tea, aga see on üks kodukoht ja see kutsub mind kuidagi ja igal inimesel ei tõmbaseni, aga mindani tõmbab, oleks huvitav tööst rääkida teiste väliseestlastega igalühel on oma kogemused oma tunne oma kodukoha peal. Need, kes olid muidugi vanemad, neil on kohe mälestused, talu, elusteni, mul neid. Kas te 88. aastal saite emaga käia, Viljandimaa ja, ja me käisime maal ja me käisime Tallinna linna läbi ja tegime kõik need asju ja see oli just see esimene esimene moment, kui teil ja ema äratundmised olid ilmselt hoopis teistsugused kui sul. Mul oli väga hea meel, et me saime koos tulla, sest et ema näitas kõik tema oli Tallinna inimene ja näitas ära kõik need kohti, kus kõik tema elu oli, ütleme, olnud tema käis leeris Niguliste kirikus ja kus ta elab, ostsime, leidsime selle maja ülesse ja siis ta ütles mulle selle ukse ees, mina sain oma esimese musu ja et kõik niisugused ilusad asjad, mida me saime koos teha, mida tõesti mul muidu ei oleks olnud võimalus teha, kui ei oleks kõik koos tulnud ja tütar tuli ka kaasa siis, sest ma kartsin, et ma üksi hakkama ja minu tütrel oli ka temal meeldis ja oli mugav ja niiet ta tuli siis meid kaks aastat hiljem tulime laulupeo jaoks ja tütar tuli siis jälle kaasa ja sellest ajast saadik ei ole saanud tulla, aga loodame, et suvel võib-olla ta saab jälle tulla ja sul on tütar ja poeg. Aron Laura ja poeg Mihkel veeemmaical minu abikaasa nimi on, ma ikka vaata kui mõnusad, et on siis need kaks asja kokku saanud, eks ole, kas Maicel või Mihkel Mihkel ja ema hüüdis teda missa, kui ta oli leitu, nii et see kuidagimoodi oli ka, sest no kui on kaks inimest perekonnas sama nimega, siis peab üks suur või üks riiki või ma ei tea, kuidas seda lahendada, aga nüüd see väiksem on suurem kui see suur. Et läheb keeruliseks. Kas su lapsed eesti keelt räägivad? Kahjuks ei, kuigi tütar, temal on pakkunud rohkem huvi ja ta on proovinud õppida, aga nagu me kogu aeg kuuleme, eesti keel on võrdlemisi raske õppida, nii et tema tunneb ennast nii kui ta on eesti seltskonnas, ta saab asjast aru, minu abikaasa on itaallane ja poeg on kuidagimoodi ennast taallaseks määrinud, nii et temal on määranud, määranud ja mõtleb rohkem, ütleme, tal mitte, tal ei ole Eestis huvi. Aga ta on kuidagimoodi, noh see ta ei ole veel tahtnud siia tulla ja see sõit on küllalt kallis, et ma ootan Itaalias. Ei, seal ei ole ka käinud, aga ma arvan, vaatame, vaatame, mida toob. Heidad oma kogu aeg, pakun talle välja, et siin on talutööd vaja teha, tahab tulla, ega tooda kaasajal panen ta Paistu tallu tööle, aga ei, ta ei ole veel valinud seda, nii et teie pisut ära ja ma mõtlen just ema, sinul oli see lihtsam ilmselt lapsena ja väga noore inimesena, õppida keeli ja kohaneda oludega piss ära, siis ta pidi õppima mitu keelt vist selgeks maailmas ringi rännates ja isaga. Ema oli, on keele peale, on tema, räägib seitse keelt ja ütles, et see oli Eestis. Kooli gümnaasiumis oli ta neid palju õppinud ka, et tol ajal oli nii, et võtsid lihtsalt palju keeli ja nende keeltega sai maailmas hakkama täitsa see oli temale tõesti üks vahendusallikas, sest tema töötas tõlkijana, tema keele anud aitas teda väga palju, kui ta Ameerikasse Kanadasse tulime, elasime Kanadas, isa rääkis viis keelt. Aga eestlastel see ei ole ju nii ebanormaalne, eestlased räägivad ju eesti keelt ja vene keelt ja mõned ka saksa keelt ja siis emal oli siis prantsuskeel ja soome keel ja rootsi keel ja ka veel otsas ja inglise keel ja palju sa ise räägid inglise keelt, eesti keelt, prantsuse keelt, sest ma kasvasin, tekkis mul on saksa keel umbes nii. Me olime Saksamaal neli aastat, nii et mul oli ta paremikuga, ta praegust on, aga ma saan tast ikka või väga hästi aru. Aga itaalia keel ei ole, vaat abiga Ta ei ole õpetanud ja mina ei ole ka ja muidugi mis keele te valisite oma suhtlemiskeeleks, no see oli ikka inglisekeelsest, tema vanavanemad tulid Ameerikasse, nii et kuigi tema vanaemaga rääkis kogu aeg itaalia keelt, tema ikka kodu, tema oli juba ameeriklane ja kolmas põlv. Ja oli ka huvitav, vaat itaallased, tol ajal, kui nad tulid sajandivahetuse, nad tõesti põgenesid ära. Ühest viletsast olukorras Itaalias ei olnud töövõimalusi, elu oli vilets ja need, kes tulid Ameerikasse tahtsid tõesti kuidagi ameeriklased olla. Neil ei olnud üldse nii suur huvi enam säilitada seda, mis oli vanasti Itaalias. Nad muutsid oma nimesi näiteks. Sinul on küll ilus nimi annud, seatarayonsija, annan seata, ütle, kas seal on mingi tähendus ka ja on nüüd puhas, ilus Itaalia nimi. Jah, ta on ja see tuleb sellest, kui nood itaallased on suurem jagu katoliiklased ja katoliku kirik on selle, ütleme tähtpäevad. Isikud on tähtsad ka keeles. Janonsi aata tuleb sellest, mis on see teatamine, kui teatati marjale, et temale sünnib Kristus inglise keeles taan announcement, tead, eesti keeles eesti ei võta, ta ei ole üks romanss veel, nii et ta ei võta seda algkuidas itaalia keel võtab, aga see tuleb sellest siis lihtsalt, et son, teade tähtsast asjast, ütleme nii. Missugused on itaallaste perekonnasidemed ja ka nende mälu. Ma mõtlen mälu selles mõttes, et kas neile anda andis teada, et kes oli vanavanavanaema või vanavanavanaisa, nii nagu meie siin praegu ajame näpuga järge ja teeme oma sugu, puit, paljud ja kõik teavad, on raske öelda, mina oma abikaasat perekonnas nägin, et see oli, pakkus neile vähem huvi, sest nad olid juba kolmas põlv olnud USA-s. Kui mina tegin seda sugupuu, ütleme eesti poole perekonna poole, siis oli rohkem informatsiooni olemas kui minu abikaasa poolel. Aga kindlasti neil pakub huvi ja paljud just bostonis on sooritanud ja osa ja paljud reisivad edasi-tagasi Itaaliasse. Sugulased on olemas, inimesed tulevad ja lähevad ja on seal ja siin, nii et on täitsa niisugune vahekord selle selle riigiga. USA-s liik on muidugi väga suur ja tööpakkumisi oli tihti väga kaugelt sealt, kus sa ütleme, vanemad elasid. Nii et inimesed on juba noorest east kolinud päris kaugele ja siis kui sa seal juba elad, siis on raske tagasi kolida, nii et pered on päris laiali kolinud. Näiteks on huvitav, kuidas see on ennast maksma pannud surnuaia hooldamisega, näiteks. Et siin ma näen, need kombed olid mulle väga meeldivad siin, kui käisin surnuaias, et inimesed tulevad ja hoolitsevad surnuaedade üle, meil on surnuaiad väga, kuidagi nii keegi sõna ei lähe, nad on väga vaiksed kohad. Inimesed maksavad surnuaia ülalpidamise jaoks kellegile, kes surnuid, kes hoiab nagu platsikorrast hoiab platsi korras ja kui mina läksin sinna pakkuma, et mina tahaks ise seda platsi isa platsi näiteks hoida, siis nemad ei teadnud, mis sellega teha, sest et nemad ütlesid, aga meie maksud tulevad sellest, et, et te toetate meid natuke selle maksuga, mida te maksate. Ma ütlesin, et mul on hea meel seda teile maksta toetuseks, aga kas ma võiks ise lilli istutada? Seda nad ei saanud üldse aru, et inimene tahaks seda teha ja siis, kui ma rääkisin natuke, kysisin rohkem sinna et siin on meil nii raske, nii ta, sest, et perekonnad on nii laialipillatud, et omaksed ei ole kuskil ligidal, nii et nad lihtsalt saadavad raha. Haud on hoitud aga aastaid lähvad mööda, enne kui keegi saab ta gaasi, nii et, et vaat, see isegi oli mul kuidagi kurb, aga, aga elu on lihtsalt nii ja ma mõtlen, mõnikord, kui näiteks nüüd aga sureb. Et see linn, kus nad on, et see on minult ikka 500 kilomeeter, et kui tihti masena ikka saan, kui ma lihtsalt läheks sinna, et haud Ta hoida ja see on päris igapäevane meil, nii et see, see aeg ja vahemaad ja jah, nii et sellest, kui vaatad Eestis isegi siit, kui inimese omaksed on näiteks inimene, keegi elab Tallinnas ja omaksed on Võrus maetud, nad on sama asi, millal, kui tihti sa senna saad surnuaeda hoida. Nii et need vahemaad on meil igapäevased, et on nii kaugel sõita. Ja, ja muidugi see kuidagi katkestab seda vahekorda natukene. Nii et surnuajal, kui sa siin käisid, siis tundsid, et, et siin on midagi soojemat, midagi tugevamat inimsuhetes täitsa täitsa surnuaiad on siin väga ilusad kohad ja teie, kes võib-olla ei ole noh, kes hakkab, kui värsile lähed, Itaaliasse lähed, ütleme turisti tasa eaka surnu aedasi läbi käima vaatama isegi, kuidas nad on, aga Itaalias ma olen isegi surnuaias käinud, sest seal on ka perekonnad lähvad ja hoolivad ja isegi pühapäeval viivad senna ühe ütleme, et toidukorvi ja istuvad perekonnaga haua ääres ja kuidagi on seal. Aga see näiteks kombeks USA-s üldse ei ole ja surnuaiad on täitsa nagu keegi seal ei ole ta nad keegi ei jaluta seal, lindiga laulab, lind laulab, märgid on nad ikka sellised ja need on, aga paljud on täitsa niisugused kivid lihtsalt reas. Nad ei ole väga kuidagi vastutulelikud, nad ei kutsu näiteks siin on ju ta on nagu park, istuks sinna puu alla ja mõtleks elust, täitsa täitsa siin on, on vaikne koht ja ennem siis ma mõnikord mõtlesin, et ütleme Tallinnas ainukene koht, mis on tõesti minu oma, on vanaisa haud. Et ma võin seal pingi peal istuda ja see on tõesti koht, kus on, ütleme, minu pere tekkepaik, mis on Tallinnas olemas veel, mis on tõesti pere oma, nii et ma siis läksin sinna ja siis istusin vanaisa haua peal ja ja seal on väga ilus nagupuuhekk, on kasvanud ümbertringi ja siis tädi ütles, et, et kuule, et seal peaks neid puud maha võtma, et seal joodikud tulevad, istuvad seal ja joovad. Ja, aga siis mina tean, et, et vanaisa oli nisuke lõbus ja niisugune seltsimees ja ma ütlesin tädile kuule, et ma arvan, et temal võib olla täitsa hea meel, et kööginud Sulev siia ja istub tema pingi peal ja ja lõbutseb natukene, ütleme siis, Eestis tundub sulle veel ka omasena väga sõbraliku ja soojana võrreldes Ameerikaga, mis mul siin meeldib ja ma kardan, et võib-olla see läheb kaduma. On need elu, mitte võib-olla Tallinn, Tallinn? Ei, Tallinn on omapärane, eks Tallinna ja ütleme ei pildista seda tervet Eestit. Aga seda Eestis, mida ma leian, ütleme Tallinnast väljapool on niisugune vaiksem ilm, mis kunagi meil oli ka, aga mis on kuidagi meil kaduma läinud, ta on lihtsam, aga lihtsam kõige ilusama ses mõttes, et on ikka veel seda rahu, inimesed tunnevad ühtteist, nad perekondade viisi tunnevad sama pered, mis talus on, inimesed on seal sündinud, nad mäletavad ikka veel, me täna rääkisime noortega siin, et Maal on ikka veel nii, et su perekonnanimi ei olegi tähtis, et sa ütled ennem talu nime ja siis eesnime ja see on veel siin kombeks, see on kuidagimoodi üks väga ilus asi, mis ma kardan, lihtsalt läheb väga kiiresti minema, kui tuleb teelse läänest. Laine, mis on siin, nii kehtib. Nii et see on mul väga meeldib, sest et see on kuidagimoodi. Me oleme seda kuidagi kaotanud, võib-olla mina räägin ainult rannikust USA-s ja ma olen kindel, et see on võib-olla ka olemas seal keskmaal, kus on rohkem maarahvas ja talud, aga meil igatahes ma ei tunne seda enam kuskil. Jason, kuidagi kahju. Et seda ei ole enam olemas. Mis sinu kodutalu nimi on? Süsti süsti risti ja seda ma olen pannud omale auto registreerimisnumbriks USA-s, mul on auto nimi ESSi ja muidugi paljud küsivad, mis on, ja siis maseletana ta mul seal niimoodi üks väga tore väike nimi ja tuli välja vaja, keegi aimas, et see oli see vanasti senna, et soosse tee läks üle selle maa ja siis tuli see sootee ja siis soodi eest tuli siis Soxusti lõpuks. Ahaa, suusti soost. Tee mul on, see on üks rootsi mark ja ma ütlen, et ma olen selles autos nii palju, sest et vahemaad on suured ja ma käin ema juures Kanadas iga kolme nädala tagant. Jama mu oma töö. Olen konsultant, nii et ma reisin iga päev päev ühest ja teisest kohast teise ja mulle meeldib isa oli suur Audus, tal meeldis auto ja vala saalid, kus sõitma õppisid, kui isa õpetas ja viis 14 või midagi, ma ei tea, ta viis mind kuskile kruusamäe peale ja õpetas minule igat asja, ta ütles, et ennem kui sa tohid rooli taga olla, sa pead oskama autoga ümber käia ja kummisi vahetada ja ta natuke mootorist ja kuidas asjad töötavad ja nii et ma ta metsa ei ole abitu selles mõttes, et kui midagi juhtub, et sa teele jääksid. Ei, ei, nii hull ei ole, aga muidugi tänapäevane auto on väga teistmoodi, kõik, kõik see elektroonik ja, ja need kaitsmed on väga erinevad ja aga ikka jah ei tunne ennast täitsa lollina. Aga see Susti, kas sa tunned, et see nagu kaitseb sind natukene või on sul hea olla, et sa selle märgi all sõidad, võib olla täitsa nagu mingi kaitsesõna või mingisugune nagu loits natuke asjast täitsa täitsa ema elab siis Kanadasse, sinust päris kaugel ju, palju kilomeetreid on vahet, jah, peaaegu 500 ja elab. Kuidas ema elab siis päev, noh, tahan oma kodus ikka veel saab see aasta 93, tal on abi inimene, nüüd, kes elab majas öös ja siis päeva jooksul tulevad teised, kes aitavad teda koristada ja teda vannitada ja tervis on võrdlemisi hea, ma pean ütlema selle sead, ta nägemine ei ole enam nii hea ja kuulmine ei ole nii hea, aga muidu ka elab ikka oma kodus oma väikese kutsikaga ja ja korra kuus vähemalt võtad sa ette ja sõidad maha edasi-tagasi 1000 kilomeetrit ja kaks nädalalõppu minu juures ja siis kolmas on ema juures, nii et. Me oleme teinud sellest ajast, kui viimane 10 aastat, kui isa suri, siis ma hakkasin seda tegema ja mõnikord tuleb keegi teine perekonna liike kaasas. Aga muidugi tihti see olen lihtsalt mina üksi, aga sõit on väga ilus läbi mägede ja väga mõnus maastik ja mulle meeldib autosõit, nii et see on kuidagimoodi nisuke mõtteid mõelda lõpuni, eks täitsa millest sa mõtled ka autoga sõita? Jagan kõik igasuguseid asju, mõnikord ikka ei tea, mis tuleb nii esile, aga mõnikord perekonna muresi või töö muresi või lihtsalt naudin maastikku, mõnikord on lihtsalt nii ilus. Iga iga aastaaeg toob ju midagi võõrast ja teist ja iga sõit on natuke erinev teisest. Nii et selle koha peal Anne-Reet me täna tänase saate jaoks oleme oma jutu lõpetanud. Saateaeg on läbi. Me jätkame seda juttu kuulajate jaoks kahe nädala pärast ka laupäeva hommikul. Sest ma tahaksin sult veel mõnda asja küsida ja pealegi ei ole ma rääkinud väga tähtsat asja, mis peaks paljusid meie peresid puudutama. Mis asja sa siin Eestis ajad? Aga tänase kodujuttude saate rääkisid siis anneret seata, hääldasin õigesti häiks. Anne Reedanud seataja.