Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust, mina olin Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa leiab, et ta mulle eestimokk, eesti lugu. Tere uuesti saates kuulame professor Aadu mustalt, mida ta on Vladivostoki arhiivist leidnud Kaug-Ida eestlaste põllupidamise, kiriku ja seltsielu kohta ja Vladivostoki tuntud eestlaste kohta. Ja mis on sellise inimese kõige suurem mure, kellel on vanavanemad kõik erinevast rahvusest üks neist eestlane seal kaugel Jaapani mere rannikul. Aga kõigepealt siis põllupidamisest. Nüüd. Asi oli selles, et geihirmus kauplemine selle üle, kas ikka tohib üldse eestlastele maad anda, sellepärast et vaata, kunagisel Tassahhanistunud kalurid lanti ja pärast nad ütlesid, et meri üldse ei ole õige, ei ole mudas põhje sogases vetes kala püüda ei saa, jäigi kündma. Lõpuks suure surma peale jõuti nii kaugele, tehti kompromiss, kui venelastele anti 15 tiinu meeshinge kohta, siis eestlastel pandi piirangud peale, öeldi 15 tiinu pere peale, rohkem ei saa. Esialgu juhtus küll niimoodi, et ega kesitiinlasid seal maid mõõtis, oli väljamõõdetud maa välja mõõtmata maa. Nii et on teada, et mõnel oli ka suuremaid maid, mõnel väiksemaid jama oli harimisega, sest need maad, mida vabalt võtta oli, kippusid olema nagu künka otsas mägisel maal ja, ja noh, nagu juba kunagi jutuks oli, et eestlastel vajutas niimoodi, et väga jobu, aga mäest üles oskas minna, alla enam ei tule. Ja siis tuli välja, et need hiinlaste kohalikud nõukogus on päris hea. Sõidad harkadraga ülesmäge, pärast võtad tugev mees võtab selga, saab hobusega alla hobune suurest koerast ikka tükk maad suurem, aga no hädaga saab alla tuua. Üsna pea õpiti ära, et, et seda maad saab haridusega kõplaga ja eriti hea oli E nagu Eesti eriti mõnusa seda haride kõplaga, kui see on veel hiinlasi. Nii et no mis, mis sa teed ära? Mitu asja tuli ümber õppida, mitte ainult see mägisema kündmine, vaid see hein tuli vara niita, sest muidu sai ainult heinajahu, mis ei olnud söödav. Mis läks mustaks, lagunesid mis tahes kõik olema. Ühelt poolt kurdeti, et heinamaad üllatus-üllatus, nagu magedat vett kipub napiks jääma, neid asju oli ka. Mis veel, tuli välja, et kui mõnel maal või kui Eestis ei olnud üldse võimalik põldu harida, kui ei pannud väetist ilma põllu Rammuta saaki ei saa siis seal tuli välja, et selle künka otsa hakata veel sõnnikut vedama. Nagu hobune seal midagi koha peale jätab. Seda veel, aga ei põllule muuks mingit laudasõnnikut ei taritud, nendele vildakat maale küll. Nüüd kurdeti, et algul vaadati küll, et haru harime maad üles aga siis selgus, et on lihtne tarkus. Mäekünka põhjapoolne nõlv sobib vabanduseks, põhjapoolne külg sobib ka millekski. Aga noh, tegelikult tuli ikkagi vaadata seda nõlva, kuhu päike ka peale kasvab, seal olnud saagid päris head ja saanud kasvatada lõunamaa vilju ja üsna eksootilisi asju ja kõike, mida süda ihkas. Rukist oli juba juttu, temaga võis igasuguseid halbu asju juhtuda, aga veel hullem oli see, et eestlased, Nad arvasid, et läks vahel punaseks, öeldi, et pane parem maha, tuli välja talirukis, mis on varem maha pandud, et see saab enne valmis, ainult ei leidnud seda kohta, kuhu talirukis külvata, miks? Sellepärast sest et talvel oli lund vähe, tugevad tuuled tuli välja kevadeks oras pidi tõusma, oli eestlaste esimeste põldude peal tuul mitte ainult tolmu ja liiva ja mulla vaike rukkiseemne ära viinud. Nii et igasuguseid selliseid võõraid asju oli küll, mida seal pidi arvestama ja sihtima ristima. Nüüd mis veel eestlaste elus eripärane oli? Jah, tõepoolest see, et tol ajal, kui seda põllumaad üldse välja kaubeldi, siis oli saadud ka saksa rahvusest ametnikelt tugevat tuge kus oli öeldud, et kõige parem kiri, kus see vist ei olnudki unterberg, aga mine tea, äkki oli isegi kuunterbergile ise, mis oleks küll tohutult kõrgenud teramuurima kindralkuberner, aga keegi, keegi ametnik on siis kirjutanud selle, neile tuleb anda põldu, Hiiumaale on veel ka põld ja ei mingit ohtu. Põllu harivad naised ja kui vaja, asuvad ka hobuse asemel adra ette. Aga mehed sõidavad neil merd, nii et oli selline taustteadmine olemas. Et see ei tee neist veel randastestel mõisamehi. Aga no kõige sellisem kummalisem lugu oli ikkagi nii-öelda need nii-öelda need sotsiaalsed või klassisuhted, kuidas me tahame nimetada jälle üks märksõnana juba ära nimetatud kunagi ma ütlesin, et mõned kolonistid, kes olid vaesed, talupoisid, läksid mujale, Joosid voogu, oma klassiteadlikkuse ja eriti paistis silma loomulikult Kaug-Idas. Terves reas kirjades ja mõni neist koguni kuhugi ajalehe toimetusse jõudnud, on see, kus ikka suhteliselt vaesest perest Hiiu- või Saaremaa võiga ja Pärnumaa noored mehed. Edistavadi eputad maale, nüüd mõisnik ja kõige uhkemad väidad, läksin mantsudele mõisnikuks. Mantsudeks kutsuti seal kõiki neid hiina poolt tulnuid ja ega meie vennad esialgu ikka hiinlased, jaapanlased, korealased väga vahet ei teinud, aga kahe aastaga olid asjad ikka väga selgelt juba. Aga üldiselt kõik need, kes põldu harisid, olgu mistahes rahvuses, tõugude, hiinlane või korealane, need olid maitsnud. Ja siis tuligi välja, et täpselt samas tempos, nii nagu tõrjuti välja kollase rassi esindajaid ja, ja anti privileege uusi õigus ikka ja ainult vene alamatele. Täpselt samamoodi kollaste olukord halvenes, valgete olukord paranes ja meie poisid sealhulgas tuleb välja, et ka need korealased, kes õieti vene alamateks olid midagi vahepealset. Kuskil 1907 lõunu suurimad statistika, kus need eesti külad olid, selles statistikas ma vaatasin, seal oli 14000 venelannast korealast ja 26000 Korea last, kes olid välismaa alamad, kellel ei olnud vene kodakondsust, vene passi. Tavaliselt on niimoodi, et neid illegaale on ka alati. Nii et see 26000 on pigem vähendatud. Paavel, unterberger, kindral valitsused, noh, see 26000 selle võiks ilmselt kahega korrutada, nii et ikka väga julgelt lubab seda suurendada. Ja sellises olukorras juhtuski niimoodi, et eesti Randlased kohati teevad põldu järjest juurde või lasevad juurde teha, palkavad selleks Maniusid, nagu nad ise kutsuvad Mandžuuria asukad nii-öelda. Kõige tüüpilisem on see, et asunik kandis harimata maa tiheda võsaga veel kaetud. Noh, nagu tol ajal Eesti üks aeretz kirjutab kollanahalise kätt kõpla ehk raudkonksuga üles harida, mis nende käes hästi edeneb ja nendele nende vaeva tasub. Ja siis selguski, et kaks suve anti see siis pooletera rendile, kus siis poolest saagist sai see, kes kogu töö ära tegi. Ja poole sai siis meie vend, kes oli mantsudele mõistlikuks läinud ja veel üle kohtusem on see, et tavaliselt siis kahe suve järel, kui oli vaja oma naistele midagi harida, sisenenud, annab maitset vaja, sellepärast et iirlased, rohujuured ja võsa oli välja kistud ja, ja oli juba kergharida siis õigidega endale võtta. Ja kasvatati seal siis, nagu ma ütlesin, et selliseid asju, mida, mida meil kodumaal ka kartuleid tuli, nii kasvatada ta vao sees ära ei upuks. Ja vesi kära valguks sellises kohas pidi olema. Kartuleid kasvatati, aga väga populaarsed olid mais siis nagu me võime ka ette kujutada ja oleme harjunud mõtlema, mis seal Hiinamaa pool ikkagi kasutati. Hästi mitut sorti ja väga keeruliste nimega ube veel on, eestlased seal kasvatanud ja maksunimekirjades on näha või revisjoni kirjades, et mis, mis seal siis veel kasvatati, on vähemalt oli eraldi statistika, objektiori, tubakas, tubakat on kasvatatud. Ja ühes ankeedis oli siis oma käega pidanud kirjutama ja seal on siis eesti keeles kirjutatud ka, et mis sa veel kasvatad, muud ma ei tea, kes ära tõlkis pärast ametiasutusele muud juure ja leht kasvusid kasvatanud? Ei teagi, mis need siis kõik olid? Võib-olla oopium, aga võib olla ka mitte. Sest oopiumi kasvatamine oli keelatud, aga kuna teda igal aastal uuesti keelati, siis see peaks tähendama seda, et isegi kasvatati nüüd tegelikult esimese maailmasõja alguseks oli siiski olukord kujunenud selliseks, et nagu ma ütlesin, et hiidlaste ja saarlaste naised olid harjunud kaadripõldu pidama, aga enamus vähemalt statistika näitab, et ise hariti tühist osa maast, aga riik tahtis seda näha. Ja kui keegi midagi tahab, siis eestlased igavad, siis vastused. Et oleks lahtrisse meeldis ta kirjutada, nemad pidid olema kalurid, aga statistika näitab, et valdav osa põllumaast, mis eesti külade juures oli, olid niinimetatud Mansude käes rendil. Siiski see kartuliga Saksamaa oli siiski asunikul ka endale mingis suures olemas, aga kõik see, mis teenis, see oli nii-öelda noh, allrentniku käes. Ja samas peab ütlema, et erinevate rahvuste läbikäimine oli seal eesti külade ümber ikka päris aktiivne. Ja enne esimest maailmasõda olnud täheldatud, et turul näiteks räägiti segadus, keelt, milles said aru kohalikud. Aga saad aru, ei saanud nii-öelda rahvastevahelise suhtlemise keel täiesti olemas. Mis oli midagi, no see on juba suurtel territooriumidel kokku, nagu see oli ka vene külad ja kõik need kolonistide külad koos mis oli kõige enam või kus oli midagi sarnast Ukrainale terve rida sõnu olid eestikeelsed. Ja midagi oli veel Hiina häälikute ja Hiina lõppudega. Ei öeldud mitte Harašovaid, Ajasho, halasho ja nii edasi, nii edasi, edasi, nii et kohati võeti midagi isegi olevat üle võetud hiinlaste hääldusest, kus vist R tähte ei olnud. Ja veel öeldakse seda, et aga oli mitut keelt ja mitut ühtesulamisastet Eesti külades olnud mitmed andekad hiinlased, kes kõnelesid hästi eesti keelt. Ja oli Eesti noormehi, kes hiinlastega vabalt nende keeles asjad ära ajasid, vähemalt kõik selle, mis neil oli vaja rääkida ja endale hiina tüdruku naiseks kosisid. Hakkama said, kirikukooli seltsielu oli täiesti olemas. Tuleb välja, et see on küll väga-väga pikka, Ta hilinemisega olevat isegi eesti lehti saanud lugeda noh, omad kaugus asjad. Aga päris huvitav oli see, et enamus eestlasi, kes ära läksid, oli või Vene riik soosised sinna läheks just apostliku õigeusulised siis apostliku õiglusest omakeelset jumalateenistust polnud. Luterlastel oli, mis siis juhtub, siis juhtub see, et apostliku õigeusk arvab, et ega ma siis väga apostliku õigeusu ikka vist ei olegi eriti veel peale viienda aasta revolutsiooni, kui juhtus, et oli usuline vabadus üsna suur, siis aga mis ta seni oli kriminaalkorras osa karistatav, kui keegi tahtis keisriusust minna mõnda teise usku? Ei enne esimest ilmasõda võis, esimese ilmasõja ajal oli see muidugi jälle kuritegu, juba on peetud rahandusi luterliku kiriku heaks ja mõnes külas oli siis niimoodi kooli veel ei olnud ja lapsed kasvasid ilma koolitarkusega üles. Mõned on saatnud lapsiga lähedal asuvasse vene kooli, mõned ei saatnud, üks selline kirikuelu. Või oligi just seotud noh, siit Tartu Ülikooli lõpetanud pastorite tegevusega. 1912 suri läti rahvusest Ülikooli vilistlane pastor rumpeter. Ja asemele tuli ka Siberist Jado polski kubermangu Tomski kubermangu, Eesti kolonistide väga tuntud meest aadel, pärtli, lesta, eestlane, Tartumaalt pärit mees ja tema oli juba kah mitmes ametis, ta oli küll seal pastori laevastiku pastor ja mis ta kõik koliguste kõik palka saada. Aga 1912 on ta siis alustanud oma oma jutustega, mida ta pidas saksa keeles ja eesti keeles ja läti keeles ja vaja oli vene keeles ka. Seda viimast nagu väga vaja ei olnud. Kui lesta ametisse tuli, siis kohati olevat saksa kogudus Vladivostokis isegi hakanud kurtma, et, et sealkandis ja kõik niinimetatud ent pastorid, kes sõitsid maha tuhandeid kilomeetreid mööda oma kogudust, aga lesta ei olevat väga lennanud, vaid sõitnud laevaga ikka jälle sinna Juuseliks jätka poole ja sakslased olid natuke murelikud, et teda eesti külades olla rohkem näha kui suures Vladivostoki linnas. Aga ei, asjad loksuvad paika ja siis tuli välja, et jätkus pastorit nii siia kui sinna ja kolmandasse kohta. Kiriku juurde tekkis selline huvitav organisatsioon. Kirikunõukogud või kogudus ees, seisund on alati olemas olnud, aga just Vladivostokis hakkab kujunema lausa selline eliit koondus nagu kiriku ümber. Ja no sinna on näiteks kuulunud eestlasest jurist Hans lohk, tõeline riiginõunik, kõrges auastmes Peeter kasse, kommersant Paavel, Teeveer, kommersant, Jaan plaado, trükikoja omanik Voldemar Juhanson ja keemiakandidaat Jaan Peterson, kes kõik olid seal kõrgetes tähtsates ametites ja olid kohaliku eliidi hulka loetud tegelased. Ajalehed jah, käisid, nagu ma ütlesin, vahel kurdeti, et uudised hilinevad, et kui teatatakse homme midagi toimub, siis leht on tükk maad hiljem käes, aga noh, vaevalt oleks hakanud sealt ka mõnele eesti üritusele tulema. Ajalehti olevat loetud pea igas peres. Aga kõige populaarsemaks loetakse seal pealinna teatajat. Ja nüüd ma jään mõtlema, et kas see ei olnud mitte äkki Eestis, vaid hoopis Peterburis väljendab, kuid ometi eestikeelne leht. Aga hullu tuntud ka tees eesti leht. Sest kurdetakse selle üle, et me siin eesti lehti loeme, aga meie elust sinna ainult väga harva mõni sõnum juhtub. No mis nad seal kurdavad, oleks pidanud ise rohkem ilmselt kirju saatma. 1915 on kurdetud, et Kaug-Ida eesti külades olevat usuelu hakanud uinuma. Adalbertestati olevat ka väga näha. Me teame, mis oli, oli maailmasõjaaeg, kus luterlikku kirikut sõimati saksa kirikuks ja eks nad olid kõikjal natukene kammitsetud. Ahistatud. Siiski seltsielu oli olemas tasapisi, näiteks kasvõi sealsamas Juuslerifiantkas oli ka väike kool, vest, rõhutusel asutatud raamatukogu tehnika, lugemisring, kus olevat esimesel aastal juba tervelt 80 rubla eest raamatuid mis ka kodumaalt kenasti kohale jõudnud. Veel kuul meistri initsiatiivil, saati veel ka tarvitajate ühisus, mis algul nagu hästi töötas, aga hiljem läks nagu probleemiks. Asi oli selles, et talviti ühistust oleks selleks vaja, et saaks selleks ajaks, kui meretransport ei tööta, kaubavaru rohkem nagu ette osta ja oma kodukülas oleks võtta. Aga sellega ikka väga viga ei olnud. Suvel oli kaubandus eaga talvevarudega ei olnud nii palju kapitali terveks talveks ette varuda ja siis tuli juba noh, neid vähem sobiva teega alt vedada. Jana Kuuvika. Ühelt poolt oli ka seal piirkonnas palju haritud eestlasi palju edasi jõudnud eestlasi palju liikis rääkisid juba hoopis teisi keeli ja nii edasi ja ja oli juba asutatud Vladivostokis Eestis Tamme ettevõtluslausa Eesti selts ja teiselt poolt öeldi, et põhiliseks vaba aja veetmise kohaks on kõrts. Öeldi, et rahvas läks rikkaks küll aga mees, kes kodumaal umbes ühe rublaga päevas teenis, teenis Kaug-Idas kolm ja seda rohkem oli tal rahaga kõrtsi õie. Liivi külas, kus elas 120 130 perekonda oli üks avalik kõrts ja nagu kohalike elanike jutust kirja pandud ja ümbruskonnas veel 20 kõrtsis avalikud kõrtsid vaid olid siis salakõrtsid. Ja siis teadsid veel seal ka eestlased ise jutustavad ühe päevaga, mis temani kinud. Huvitav, kuidas küll nipiga jälgimisega veel mõistes kinni peab, aga tema oli tähele pannud, et et ühe päevaga joodis salakõrtsis 50 pudelit viina ära. No pole siis ka ime, et kui maa hakkasin viinamüügi keeld tuli, siis oli eesti külade naised läinud rõõmupidu ilma viinata, et nüüd ei saa nad enam nooti, kui peavad joomise maha jätma. Siis muresid oli, ma rääkisin, üks toored hakkasid ära minema, kes läks laevade peale. Tüdrukud kippusid minema sakste juurde teenima. Ja mõned neist saanud selle peale kohe Ta ise Saksaks, sest te olete meelde sealkandis, pruudi kriis oli olemas ja kui haritud ja tubli neiu läks mõne ametimehe juurde, teine tüdrukuks ja hea mulje jättis, siis ei, mitte ainult armukeseks. Paljudiga võeti kohe ikka päriselt ära. Aga juhtunud ka seda ja seda teatega eesti külades ühe või teise peretütre kohta, kes olevat liiga laiale teele läinud. Eks seda ka kurdeti. Niisugune oli see eestlaste elu seal kaugel Kaug-Idas. Mõned tahud sellest. Arhiivid pakuvad palju-palju põnevat, ühe, teise või kolmanda eluetapi poolt, räägivad ja edulugudest ja kadu lugudest ja sadade sealsete inimeste elu nii töises argipäevast kui ka pidulikemateks tekitest. Aga nähtavasti see kõik on juba ühe põhjalikuma raamatu ülesanne. Kui te seal arhiivis käisite Vladivostokis siseksana, kas te siis ka eestlastega kohtasite? Vladivostokis kohtasin ikka paari eestlasega, üks inimene tuli lausa arhiivi kohale, sest kohe meie Vladivostoki jõudmisele ilmus suur uhke artikkel, kel arhiivne Volk Issesztooni arhiivi, hunti Eestist saabus Vladivostoki arhiivi ja see erutas, ärgitas mitmeid-mitmeid inimesi. Põnev kohtumine oli tegelikult kohalikus luterlikus kirikus pühapäeval, arhiiv on kinni, see tuli täita muu vajaliku tegevusega ja mille peale ma siis tõepoolest koos oma kaaslasega läksime kohalikku luterlikku kirikusse. Ilus tore. Luterlik kirik, mis oma välimuselt sobiks nii mõndagi Eesti linna. Vaatasin, midagi oli sarnast Tartu Peetri kirikuga, tõsi küll, ladestoki oma on oluliselt väiksem ja seal oli väga rahvarohke jumalateenistus. Kui pastor kuulis, et tegemist on Tartu Ülikooli professori kaitsta, leidis, et see peab kohe jutluse pidama. Ma ei ole küll ristitud, aga Vladivostoki traditsioonid teavad, et kõik luterlikud pastorid tsaariajal tulid Tartu ülikoolist ja nad millegipärast arvavad, et seal õpivadki või õpivad ja õpetavad usuteadlased. Ilmselt see nii oli. Aga samas ma pean ka ütlema, et kohalik kogudus ei olnud range kogudus kaugeltki mitte nii rangelt kiriklik kui seda on kogudused Eestis, vaid täiesti ilmselgelt täitis seal ka saksa kultuuriseltsi rolli ja natukene siis ka Eesti kultuuriseltsi rolli. Nii et selles mõttes oli see huvitav kokkusaamine arhiivis iseenesest oli töö tohutult põnev. Kui keegi sinna arhiivi tööle läheb, siis ta peab teadma et mitte kõiki materjale võimalik kätte saada. Palju tuleb ära rääkida, sest nii nagu arhiivi direktor härra Toropov mulle seletas, vaadake, ma pean palkama jälle laadijad. Miks laadiad? Teate, see ei ole meile ainult arhiivindus, see osaliselt on mind nagu arheoloogia. Ja tuleb välja arheoloogia, sest juba kunagi teise maailmasõja ajal evakueeriti Vladivostoki arhiiv suur osa sellest ära, kardeti jaapani kallaletungi ja evakueeriti Tomskisse. Lõpuks selgus, et tublid Vladivostokis ajalooliselt nõudsid, et nende arhiiv tuleb tagasi tuues. Teine maailmasõda on juba lõppenud. Oli mõned aastad tagasi? Vist küll see langes juba meie pandi algusse, et toodi ja osa sellest on nii-öelda ladustatud ja nad isegi teavad, mis fondid kus asuvad, aga nad ei riiulitel. Vabandust, äkki praegu panna. Sest ma räägin ilmselt 2007.-st aastast või 2008.-st koguni. Oi näed, ma räägin ikka juba varsti saab 10 aastat sellest Vladivostoki arhiividest ja see tähendab seda, et osa assi tuli lihtsalt palju ümber tõsta, selleks, et saada õiget toimikut kätte. Pean tunnistama, et ma leidsin ühise keele ja suutsin teha nii et tubli lihaselisem meesterahvad tegid palju laadimistööd ja need materjalid oli seal võimalik kätte saada, neid seal lugeda. Et siis veel Vladivostokis oli neid eestlasi, kes edasi Ütlesid oli neid veel tõepoolest ühe osa eestlastest leiab üles nii-öelda vana arhiivitarkusega vaadad luterlikku kogudust ja loomulikult käivad seal läbi tuntumad luterlased koguduse nõukogus, need, keda võib juba pärast ametiülesleidmist otsida juba ühest, teisest või kolmandast kaubafirmast, suurest vabrikust, merendusega seotud ettevõttest ja nii edasi võib-olla pooljuhuslikult sattus kusagilt kätte kunagisi öelda, mis su pooljuhuslik pooljuhuslik on selles, et püüad võtta võimalikult paljud tõenäolisena saaki pakkuvaid toimikuid ja pooltest neist leiad midagi. See on sisepooljuhuslik, aga läbi kammitud toimikutes näiteks hästi põnevad olid mitmed just huvitav pensioni määramise toimikut. Tuleb välja, et kogu inimese elu võetakse kokku sel hetkel, kui ta hakkab Kaug-Idast ära sõitma nädala arvestuse pension välja. Ta on 10 aastat teeninud Kaug-Idas ametnikuna, järelikult on tal õigus pensionile, ta võib sõita ära kodumaale puhkama. Mäletan üks neist põnevatest oli doktor Koppeli toimik kus oli näha tema kiire karjäär. Kuidas ta seal edulugusid tegi ja kõige vahvamad killud tema loost on olemas fotod. ORAS Rahva perekond luksuslikult sisustatud elamus. Sellesama doktorcoppeli Peegliga oli veel uhkem lugu. Ugalas käies selgus, et, et see peegel on praegu Uppsalas ja lapselapsed kiidavad peeglit, mis on ümber terve maailma kunagi evakueeritud. Kuidas jälle Euroopasse? Nagu ma ütlesin, praegu uksealas ühes toredas kodus, kus ta haarab terve ühe suure seina ja, ja kui nad on siis massiivses raami, siis jääb mulje, et ega ta äkki Ki maja viltu kalluta, noh, see on ainult selline naljaga pooleks öelda pilt. Aga seal oli siis peregus ja. Palju, kui Adelbert lesta, nii et näeks seal ka neid suhteid sõlmiti ja nii edasi, aga doktor Koppelist on vahvad mälestused sellest, kuidas arst teenis hästi. Mõnikord tuli tal arstidega selliseid inimesi, kellel raha ei olnud ja kes mitte, ei tahtnud kuhugi kroonu haiglasse sattuda, kes vist väga puhta taustaga äkki ei olnudki. Iga igast lausekatkest ju alati arusaamisel on, aga, aga siis on jah olnud juhuseid, kus doktor peale tuleb koju, ütleb naisele laudas Ta laiali oma põllekkine. Ma tõin sulle midagi ja siis on põleb peale poetanud suure peotäie eheda kulla, graanuleid, mis on siis kuskilt välja pestud ja millega siis võib-olla salakullaotsijad või, või kes on siis olid, on siis oma ravimist kinni maksnud. Hästi vahva ja põnev. Salapärane toimik on ühe eestlasest kapten Rosenbergi kohta. Tema asjaga seotud toimikud on mitmes arhiivis juba, kui ükskord nimi käes, siis vaatad, et kuhu asjad võiks edasi minna. Aga ta oli küll põnev ja võiks öelda, et eriti põnev oleks ta ajakirjanduslikult aga minule ajalool seal nii põnev ei olnud viimse juureni tagasi minna. Igatahes on Vladivostokis Jaapani sõja ajal teeninud Tallinnast kohale komandeeritud kapten kaheoga Rosenberg kes on endaga kaasa võtnud oma meeskonda palganud heapalgalised mitukümmend kalamaja inimest, kes pidid teenindama tema leiutist. Leiutis oli see, mis pidi kaitsma Vladivostoki sadamat kõigi võimalike rünnakute vastu. Külma püüdsin vaadata, et mis asi see olid, kas äkki siis tõeliselt insener, Kaarini hüpperpoloid, feimi juhi, mingi huvitav kalavõrk, mis oled kinni püüab. Ega selgus ei saanudki, aga seda kapten Rosenberg edukalt kaitses oma meeskonnaga Vladivostoki võimalike rünnakute eest dokumendid seda kinnitavad seda, et tema tööga oldi rahul ja kogu tema meeskonnale palka maksti asemele ainult selles, et leping oli pikem kui sõda ja lõpuks tuli seal ikkagi üks pool, arvas ühtemoodi palk arvestatavad ja teine pool teistmoodi. Senistest tülidest tuleb välja ka see, mille põhiosa oli kaetud sõjasaladusega ja seda sõjasaladust ma sinna murdma tõepoolest ei, ei läinud ega hakanud. Ja, ja loomulikult on Vladivostokis, kui me rääkisime Vladivostoki aja loolastega, siis nemad teadsid neid inimesi, kes olid tulnud just Tartu ülikoolist omal ajal. Nii et mõnele tuli ainult öelda, et see ülikool, kust mina tulin, on see, mis omal ajal oli Jurjerski või Tertski ja siis võis diktofoni käima lükata ja nad jutustasid näiteks kaun esimesest professionaalsest poidist kamisenkovist, kes tegelikult oli laevastiku arst. Nii et selliseid kokkupuuteid oli palju. Veel oli huvitavaid inimesi ja mõned olid nii huvitavad, et nad ise ei teadnud, kas nad on eestlased, hiinlased, venelased, ukrainlased. Nimelt oli mul hästi huvitav kohtumine, põnev kohtumine, professor filonenkoga nimi, tõeline Ukraina nimi. Aga tema vanaisa, kes hiljem muide oli võtnud oktandi tunnistuse ja võib-olla on peaaegu nagu Eesti kodanik, selle kaudu oli abiellunud hiinlannaga. Kõik kutsusid suuraks, aga mis ta nimi oli, ei teadnud keegi, isegi mitte tema lapsed ja lapselapsed sest kõik kutsusid teda suuraks. Ainuke lootus, mis oli professor filonenkol, et ehk saab eesti poolt kuidagi andmed, et sellepärast, et tema vanaisa oli eestlane, sele filoniko professori vanas oli eestlane ja nagu ta ütles, oli ta pärit kohast, mille nimi oli, on kuuta. Ma veel küsisin, ega ta nii-öelda kalkuutavad tema, iga konn kuuta. Kui ta kolmandat korda ütlesin, siis, siis ma sain aru, et jutt käib Kongutest. Tal oli vanaisal, oli hea, Nimida, oli tammenimeline mees ütles, et neid meil on Eestis igas kihelkonnas. Con Kuuda muidugi mõni täitas, aga mis tema huvi oli. Ja ma loodan, et äkki suudan selle palve veel täita. Vana hea tava järgi leidis elus edasi jõudnud eestlane tamm. Tema lapsed peavad sündima Eestis ja hiinlannast abikaasa toodi sünnitamise ajaks Eestisse Tartu kliinikumi kus ta siis kena tütre sünnitas ja pere nendega uuesti jälle kaugesse itta tagasi sõitis. Ja professori ainuke lootus on, et ehk oli Eestis siiski bürokraatia nii korras, et ehk osati kirja panna naise nimi, unistus, unistus, ehk ka Hiina nimi. Mul on see tegemata tööde loetelus 68. kohal ja, ja, ja see tähendab seda, et ikka ikka kusagil sügise poole võib-olla jõuab järg selleni, et siis üle vaadata. Professor pinalinko on suur Eesti kultuuri austaja teab mitut eestikeelset sõna. Täpselt samuti, nagu ta räägib hiina keelt ja vene keelt vist ka ukraina keelt ja, ja ta ütles ainult ühe asja. Et mõnes mõttes on uhke olla paljude rahvaste poeg. Kuid ta tundvat iga kord ennast nagu õnnetu laps, kui need riigid omavahel hästi läbi ei saa siis tundeta iga kord ennast nagu õnnetu laps, kelle vanemad kakluse saatel lahutavad või omavahel kisklevad. Ja ta ütles, et tal oli väga valus, kui Eesti-Vene suhted halvenesid või kui Vene-Hiina suhted halvenesid ja nii edasi, nii et selline on paljude nende inimeste saatus, kes sattusid sinna kaugetele maadele, kelles elab edasi midagi koduma mälestustest ja midagi seal juurde, omandatust, õpitust ja kusagil nostalgiline unistus. Aga äkki käiks kunagi ära kohas con Kuuda kõigigi kaardile ära, näiteks kus asub koha, näitasin küll lõpuks kätte. Tartu Ülikooli professor Aadu Must rääkis Kaug-Itta jõudnud või sattunud eestlastest Vene arhiividest leitu põhjal. Saate toimetaja on Piret Kriivan, pilti näitab raadiosaade kodulehel ja Facebookis aga veel üksmeeleolu pilt Kaug-Idast. Saates kirjutamata memuaare võis kuulata ka kirjutatud mälestusi. 1977. aastal oli Lembit Lauri külaline 91 aastane metsamees Paul-Eerik Pauli Ric räägib oma lapsepõlvest õpingutest, mere- ja metsakoolis elust Kaug-Idas taigas. Juba see sõna sihoti Aliin paneb mu südame rõõmsamalt tuksuma. Ma tunnen seedripuumetsade vaiguküllast lõhna. Kuulen taiga saladuslikku kohinat ja näen enda ees mäehiiglasi pilvedesse kaduvat. Ei, ma seisan nende hiiglaste harjadel ja imetlen, kuidas pool maailma on end laotanud inimsilmade ette nagu peopesale. Kuid nii kaugele, kui silm ulatub nägema, tõusevad taeva poole ürgmetsade latvade tipud vahelduvad orud ja mäe seljandlikud, kuni kaovad kauguste sinasse. Kaugel silmapiiril. Seal, kus maa ühtub taeva võlviga, läigib idas midagi just taevavõlvi all. See on jaapani meri. Kui möödunud aastal taigasse astudes kõik oli tundmatu ise taiga eluga olin harjumata siis käesoleval aastal astusin taigasse kui oma kodukohta. Töötingimused selles rajoonis olid aga palju raskemad kui möödunud aastal. Et sihid tulid sisse lüüa ainult ühes suunas, siis tuli metsa all alatasa edasi liikuda ega saadud peal suve jooksul kaht ööd mööda saata, ühel ja samal kohal. Laager löödi õhtul üles sinna kuu sihiraiumisega, välja jõuti. Järskude ja kõrgete mägede tõttu oli takistatud liikumine hobustega. Toidumoona ja magamisriided viisid töölised edasi seljas. Neil sihiraiumise töödel ei saanud tarvitada ka telke, mis on rasked kanda. Taigas on nõelraskuseks, ütleb taigalaste vanasõna. Vihma kaitseks kanti ligi presentriiet, mis tei paist tellinguile üles tõmmatult andis küllaldaselt vihma eest varju. Selgetel öödel magati aga lageda taeva all sääsikuis, mis sääskede ja muude lendavate õeluste instantsid palju paremini varju kui suured telgid. 40 aastat varem kirja pandud mälestusi, kui mälestused olid veel värskemad, luges näitleja Gunnar Kilgas.