Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud sünnimaasõjaks, aga Isamaa leiab, et ta mulle eesti mõõk, eesti lugu. Tere. Eestlased Kaug-Idas mulluse ja tunamulluse sajandivahetusel, kui maade kuulajad olid Vladivostoki kandis ära käinud ja heade sõnumitega kodumaale tagasi jõudnud, kuidas Randlaste elu minema hakkas, kes sai rikkaks, kes jäi hoopis vaesemaks ja kuidas muutis rongiliiklus Kaug-Ida rahastamist ja kes veel peale seaduslike ümberasujate Kaug-Idas oma koha leidis räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must. Uus etapp kaugi tasustamisel endiselt Randlastega algab 1902. aastal, kui jõuti selleni, et see suur vabatahtlik, vastik, mis oli seni hoidnud peaaegu monopoli Kaug-Ida kaubanduses, vedanud kohale tohutus koguses raudtee rööpaid. Nii, preili, mida te kõigile vedanud, et raudtee, et saaks ehitada nende suurte vedudega oli ta endale auku kaevanud ja üllatus-üllatus, 1902 selgus, et Kaug-Itta saab sõita juba rongiga. Kohe on selge, et sõit on lihtsam. Ümber maailma reis jääb ära. Välispassi igal tegelasel olema ei pea. No mis oli küll kroonu mure, mitte mitte reisijate oma. Ja juba hakkavad nimekirjad suurenema. Priimaterjalidest selgub, et lisaks nendele, kes siis tõepoolest sõitsid ametlikke kampaaniate ja soodustariifidega et lisaks sellele on leitud Kaug-Idas üles terve rida selliseid omakandi mehi, kes olid sealkandis sõjas täpsemini küll sõjaväes olnud ja üllatus-üllatus, vormistanud sõdurile ette nähtud soodustused. Leidsin huvitava toimiku, kus on siis kirjas kõik sealkandis teeninud mehed Anton Torn, Mihkel Wells, veebel Uuemõisast, Juhan pära, Peeter silla puu, Mart Rand, Peeter Tamm, Torgust, Viido Humal ja Aleksander Tilk, Leisi vallast, Jaan Ots kärsamaalt ja nii edasi ja nii edasi, edasi Sabrukalt, kes kuskilt poolt suuremõisast edasi, kes on leidnud, et nemad võivad ka sealsed maad üles ehitada. Ja tundub, et just nendest kroonumeeste sinna jäämisest ja kirjadest kodumaale, et nemad nüüd sinna jäävadki, sest neile head tingimused pakutavad. Et need oli ka üks osa sellest, mis, mis julgustasid nagu ja siin uutele maadele tulema ja ikka jälle sillapea on ees, omad on ees, kes natukene kiidavad, gene kiruvad ka vahele, aga räägivad, kuidas siis asjast üle võiks saada. Kõige üllatavam minu jaoks oli see, et Kaug-Idas kas välja tulema niinimetatud metsikuid koloniste, kroonu maksab su sõidud ja kõik. No miks sina siis salaja minna? Ega ma päris väljaveli uurinudki, aga tuleb välja, et need metsikud oli seal ikkagi päris palju. Ja võib-olla üks asi kumab kusagilt järgmine üles, leiab, kes oli see ametkond, kes hingede üle kõige täpsemat arvestust pidasime riigis, kes pidas arvestust just noorte meeste hingede üle. Kolm korda võid arvata, esimene katse läheb ilusalt pihta. Pähe teenistuskomisjon. Ja üllatus-üllatus, selgub 20. sajandi esimestel aastatel 1000 902903. Et kui väeteenistuskomisjon otsib taga jälle ikka nende sama rannapiirkondade, Häädemeeste ja Tahku ranna ja Saaremaa ja Hiiumaa kutsealuseid, siis on isa käest teadval, ei teda nagu siin praegu ei ole, tema sõitis ära sinna kaugesse itta ta sinna Vladivostoki maale. Ja üllatus-üllatus, tõesti on selliseid mehi üles leitud. Ma vaatasin just, et jälle kõrgessaare valla mehed, Gustav laide, Gustav Peterson, Emmaste meest, Peeter Kaus, peetud ja mitmeid teisi, aga Anton müür Laimjalast ja nii edasi on mehed, kes on Vladivostoki piirkonnas ütelda Kaug-Idas juhtumisi üles leitud, tänu sellele kadents komisjonid taga otsis. Mis tähendab seda, et kui mina, Ma arvasin, et mul on kõikide rändaja, olete sinna jõudnud, nimekirjad käes, siis tuleb jälle eiei. Neid tuleb veel. Ja siis tuleb välja, et neid tuleb välja veel ikka neidsamu metsikuid ka, mitte ainult neid, kes on nimekirjas kirjas. Tuleb välja, et on Vladivostokis arhiivis luterlikes meetrikaraamatutes on neid inimesi, kes on juba kohal, on eestlased, aga ei ole üldse väljarännanute nimekirjas. Kindlasti tuleks nii nagu öeldud, ega siis eelistati tegelikult apostliku, õigeusulisi ja Saaremaalt neid päris palju leiti aga Apostlik-Õigeusuraamatutest ei leia enam meie omi alati üle, siis seal võib nendega suurem otsimine ja, ja noh, see ei ole meil ka esialgu nagu põhi ülesanne. Mida veel leidis juhtidest kirikuraamatutest leidis seda, et kui mina vaatasin kogu aeg seal Linda ja Juuslaja liblanka külasid, mis on meil teada kõige tähtsamad eestlase külasid, siis kui hakkad lugema kirikuraamatuid tuleb välja veel tosin küla, kus oli suhteliselt palju eestlasi. Mõnda võis nimetada eestlase külaks mõnest ainult ühte poolt eestlaste omaks. Ja tuleb välja, et eestlased on ilmunud ka just sellistesse strateegiliselt tähtsates paikadesse. Noh, üks neist oli küla nimega Bociet. Vladivostokis arhiivis töötades vaatasin, et mingi tee viidi positiivse, kohe tuleb meelde kodukandi pärnakas admiral Bociet tõepoolest, et tema poolt või selles paigas, kus tema tol ajal mitte Venemaale kuulunud külades rannaaladel teaduslikku uurimistööd tegi, kuhu vastavad instruktsioonid öeldud hoovused kandsid sinna. Seal on küla nimega Bociet, mis oli eestlaste küla. Eestlaste küla on üks päris ehe või no eksitava nimega külaslavianca. Eestlaste asum tekkis Tabridžankasse ja mitmetesse sellistesse paikadesse, mida me tänapäeval ei oska enam nagu nime järgi vähemalt üles leida. Peterburis on 1903 erakorraline riiklik ülesanne asustada Kaug-Ida rannad jätkusuutlike kaluri peredega loetud täidetuks. See oli täidetud Pärnumaalt. Kuid veel arvukamalt Saaremaalt ja samuti arvukalt Hiiumaalt kohale toodud ratastega koloniseerimise programmid olid täita, jätkata tuli edasi jätkata, kuid ülesanne, suur projekt alustada kollaste vendade väljatõrjumist merel, sellele oli alus pandud. Ja täpselt samuti loeme siis sealsetest arhiivimaterjalidest, kuidas ehitati uuel kodumaal uut elu. Ma olen võrrelnud päris, kus suurima asukate kaebusi, kirju sellega, mida rääkisid maakuulajad. Ma kiitsin, maakuulajaid olid tõesti põhjalikult, mehed aga oli mõned asjad, mille üle kohe kohale jõudes kur võeti. Need asjad olid ka olemas. Užuuri maalt saabunud kirjas kurdetakse, et kliimavnica viletsapoolne jutt on sellest, mida meie nimetame merelisest kliimast. Hiiu- ja Saaremaa kohta on öeldud ka, et mereline kliima avasid saabujad, uue kodumaailm on Eestimaainimese jaoks liiga niiske. Liiga udune. Seda juuli keskpaigast Kõni augusti 20.-teni 100.. No nüüd tuleb ikka minu arust välja ka see just sellest samast võrdlus, et miks need maa kuuled nii vara ära saadeti. Sooja oli suvel päris parajalt. Aga eestlased esialgu lootsid, nad võtavad kogu oma elamise kaasa, võtad kaasa oma rahvuskultuuri. Esimese hooga ehitati üles kohe rehielamud ja siis tuli välja, et ega selle lehega vist midagi väga teha. Algul nagu ei olegi. Nii et tuleb süüa leiba. Leivavilja sai leivaviljaga oli kõige rängem lugu. Tuli välja, et see juulikuu ja augustikuu vihm pani vilja hallitama mööda seinad mustaks, ajas kartulivaos mädanema. Ja just Eestis põhilist toidust pakkunud rukis, oder, kaer olid need, mida koha peal venelased nimetasid purjus viljaks. Mis purjes vili tähendas, tähendas seda, et seda kahjustasid kohalikud seenhaigused, mis vahel tõmbasid vilja ainult mustaks, hoopis rohkem juhtus seda lausa punaseks. Ja siis juhtuski see, et kui sellest leiba tegid, siis oli mõru, pani pea valutama, mõned ütlesid küll, et saab päris hea kaifi, aga kaua sa kaifi all ikka oled, kui ta natuke juurde võtta, ütleme, kala kõrvaseks ehk oleks sobinud. Aga eriti lõbus lugu, seda ma vist kunagi mingi asjaga koos isegi jõudsin ära mainida, oli see, mis ootas ees saarlastest ja hiidlased kõvasid õllemeistrit, kes teised käärid võlluksis, mõru, läheb välja, panid käe närima, pidulikult plastis õllevaadist esimesed toobid, öeldakse, kes lonksu rööpasse köhis ja oksendas. Kes suutis ikka alla neelata, sellel oli põhi alt ära. Nii et tuli välja, et isegi seda ei saa isegi õlut, isegi õlut ei saa, uuel maal ja ravile mitte. Tegelikult käisid suured teadusekspeditsioonid, kes uurisid, mis seenhaigus see on ja kas seda saab välja ravida ja soovitati, et tuulake viljaseemneid paremini ja tehke varem maha ja mis seal kõik soovitati. Ja mõne aasta pärast isegi unterberger mainib, et sellest Assadi üle ta ikka ei vaadanud, päris täpselt. Eestlased ütlevad saadiga üle, nad hakkasid kasvatama seal hoopis muid teravilju, neid, mis on sealse rahva toiduoperatsioonis. Ja seetõttu enam seda purjus hüljeni väga palju siis ei olnudki. Hämmastav on see, et Sealsete Randlaste elu pisiasjadeni kirja pandud. Kunagi ma mainisin seda, et ümberasumis valitsus jälgis koloniste. Ma olen kirja pannud ka seda, et Vene riik oli ikkagi politseiriik väga hästi välja töötav salapolitseisüsteemiga. Ja ärge nüüd ajaloolasele pahaks pange, et nad sellele vahel rõõmustavad. Salapolitsei on alati vastik, aga nende poolt kirja pandud on ajaloolastele samal üsnagi huvitav. Ja, ja seetõttu on eestlaste kohta tõepoolest kirja pandud kõik. Kuna esialgu öeldi, et nad ikka päris venelased veel ei ole. Ja isegi unterberger ütleb, et neil ei jää muud üle, kui vaenulike hiinlasti jaapanlastega ninapidi kokku panduna midagi muud üle, kui sulada ühe ja kahe hiljemalt kolme inimpõlve jooksul kokku venelastega siis ise kõige järgi. Esimesed raportid nende lojaalsuse kohta mainisin, et kas kaklevad, kas seal rahvuspingeid jah, oli hiidlaste-saarlaste vahel. Aga siis, kui puhkeb Vene-Jaapani sõda, siis kõikide kohta tuleb koguda andmeid eestlaste kohta, tule ettekanne. Eestlased nõuavad kärsitult luba sõjariistu ja sõjamoona osta. Kui öeldi, et tuleb luua midagi maakaitse Ühe sarnast ja valitsus soovitas iga neljanda Tööealise mehe nii selle maakaitseväkke või miilitsa vahi salke võtta, siis eelsed arvasid ikka oma patriotismi puhangu harjal, et et annaksid pooled. Nii et selles mõttes on nad sellised hästi truudia ja, ja tõeliselt Vene riigi patrioodid olnud. Teine asi, mis on ka meie jaoks bürokraatia ja kindlasti nende ust suurimad Randlaste jaks võis olla jõbe tüütu bürokraatia, kui käivad mingid inspektorid ja tahavad näha sinu võrgukuuri ja tahavad näha sinu vankrikuuri ja vaatode, kiikavad maja ja hindavad ja arvutavad ja nii edasi. Aga, aga ma sattusin vaimustusse 1911. 12. aasta revisjonist, kus käidi läbi kõik eestlaste majapidamised ja ei kehti iga pere kohta. Pikad põhjalikud ankeedid, kus on kirjas andmed inimeste kohta. Nende vanused ja oskused on kirjas kõik nende kalapüügivahendid osaliselt nii detailselt, noh, mina, kes ma enne ei teinud, vähemalt vene keeles rääkides vahet mõrral Janodal olin päris hädas, sest seal eraldi ja kakuaamid ja mis tahes suurte ja väikeste kalade võrgud, kõik eraldi Evenidega eriterminitega ja lesta võlgu ja särjevõrgud ja, ja mis seal kõik on kirjas ja eraldi veel laevad ja jahid ja kuunarid, alandad ja paadid ja lootsikud, nii et see on hästi põnev materjal. Ja ma kujutan ette, et inimesele, kes on veel etnoloogilisetavalmisega, on seal veel põnevam, sest isegi künniriistad ja kõik need harkadrad, hõlmadra, kõik on väga täpselt kirjeldatud, mis veelgi huvitavam, ka hinnatud. Igal asjal on rahaline hind taga ja selle järgi me võime siis vaadata, et kellel oli siis uhkemad asjad või kellel viletsamad asjad. Ja, ja loomulikult eriti põhjalikult on kirja pandud kalapüügivahendid, tegemist oli ju Randlastega. Kui ma enne ütlesin, et rehielamutest vahele jäänud asja ei, oli ikka õpiti ära, kui vilja ei ole vaja hoida, siis saab sinna panna kalavõrgud ja, ja kõik muu, nii et need kõik on ikkagi läinud nagu asjad. Aga kui nad võtsid need kalapüügivahendid ka osaliselt siit Eestimaalt kaasa, kas need sobisid siis nende Kaug-Ida kaladega? Juhtus mõlemad, kohati on tulnud väidet mõneks asjaks päris head, aga mõni tulusasin hoopis puudu. Ja nagu ma aru saan, on Saliste mõrrapüük läinud väga hoogu ja mõrdasid on seal ise kohapeal muretsetud, võrgust ehitatud, kõik aretatud ja painutatud ja, ja see on hästi selline põnev asi, tuli välja, et just mõrrad töötasid seal väga olemuslikult, noh, ilmselt ehitati neile, vastad tiivad, mis kala just teatud suunas juhtis ja, ja, ja, ja mõrda suunas. Aga arvud arvudeks, kui loed, lihtsalt arve, ei ütle veel midagi. Ma tegin andmebaasi, hakka siis vaatama, et mis sealt välja loeb ja tegelikult tulid sellised reljeefsed selged vahed sisse, küll tuli sisse seda, et rahvas jaguneski edukateks nendeks, kes läksid püstirikkaks, tuleb välja püstirikkaks, läksid esimesel, teisel, kolmandal aastal tulnud kedagigi, poputati, anti riiklikke toetusi ja kes jõudsid esimesena vabandust haarata paremad aiamaalapid, mis nad kõik sealt haarasid. Ja, ja teine tugev seaduspärasus. Tere suurusest sõltus. Kui sõitis pereema ja isa ja neil olid kaasas 12 ja kaheksaaastane poiss, töövõimelise lapse siis viie, seitsme või 10 aasta pärast on see nii võimas. Pere, kes raadab juurde, sõidab merd, muretseb lootsikuid, vaataja on kuunarites osaline ja, ja on teistest peaaegu üle. Kerjuste hulka kukkusid need, kellel isa püüdis, kala uppus ära ja tööjõudu majas peaaegu ei olegi. Sugulased tuttavad aitavad. Vaatasin, kes oli ka, kes olid noh, tõepoolest nii-öelda seal kohalikud kuningad või ütleme siis seal kalakuningad ja kes nad kõik olid noh, näiteks Jüri Treiel, Mihhail, armas Mihhail mägi, kes on edumehed, kellel on seal juba 5000 rubla eest ja kusjuures nagu ma ütlesin, et 100 rubla oli päris suur raha ja ja algul arvati, et maja maksab 100 rubla. Noh, nagu ma ütlesin, vaeste pingerea eesotsas on need, kes on kaotanud ja ja seal ei ole mitte midagi ette võtta, võtta. Kui vaadata nüüd natuke aritmeetika teha, siis domineeriv oli 1000 kuni 2500 rublane vara või noh, varamine ind kokku oli 1000 kuni 2500 ja sellesse asendisse mahtus kaks kolmandikku Randlastest. Tugev, natukene terminitega mänginud, ärge liiga täpselt võtke, aga ometi oli see selline tugev keskklass, kes sai iseenda ja oma majapidamisega väga hästi hakkama. Alla 1000 rublaga vara oli 15 perel Osasid puruvaesed ja oli ka neid, kes 1001 kuni 1500, no see oli vaesepoolne rahvas. Nii et oli tõepoolest erinevaid, võis juhtuda ka nii, et sul Eestis sulaseametit pidanud mees sai seal rikkaks, juhtus nii? No siiski võib öelda, et et ma nüüd vaatasin lausa spikerdanud ja vaatan seda tabelit ise mälu värskendada, siis kõige edukam mees on olnus siiski Jaan Veide, lihvländka esmaasukaid saabus 1899 ja no tema eeliseks oli tõepoolest tugev paljude töökätega perekond, aga nagu ikka edukatel 1912, kui pere revideeriti põhjalikult, siis peremees ja perenaine olid 58 aastased, ise ütlevad tugevas tööjõus, inimesed. Aga lisaks emale-isale oli peres kaks täisealist poega, kaks täisealist tütart. Ja veel üks alaealine poeg tütar peale kasvamas. Pere kaheksast liikmest kuus olid täies tööjõus, inimesed, korralik elumaja, korralik saun, kallis kuur, kaks hobust, ainult kaks. Põllumeeste puhul oleksid olnud vähe nii suure pere kohta Randlase kohta päris hea näitaja. Eraldi veel kaks lehma, sead, vasikas oli paak, et mõned kalavõrgud, kaks mõrda ja noot. Aga pere põhirikkus allikas oli ikkagi Shalanda. Lõpuks selleks ajaks juba kaks Shalandad hiinlastelt odavalt võetud või ostetud meresõiduvahend, noh, ütleme siis kohalik rannasõidu kauba kaubaalus. Hiinlastele tehti piiranguid, tõsteti makse nii nagu Underberg öelnud, tuleb välja tõrjuda. Ja eks nad siis oma kraamiga maha müüsid ja Jaan Veide, kelle sugulased olid Eestis kuulsad Häädemeeste kandis kuulsad meresõitjad oli vähemalt sama kuulus, kuna sõit ja seal kaugel-kaugel Užuurimaal veel üks selliseid, selliseid kohalikke kunn, kui nii matsi keeles öelda tegelikult siis üks jõukamaid tegelasi oli Muhumaalt pärit Jüri Treiel, tema kohta on hästi palju andmeid erinevates allikates, tema oli ka üks väheseid luterlasi ikkagi Saaremaalt, et tuli hästi palju apostliku õigeususoosi, Tiiu, seda siis tema oli. Ise oli eelmisest perepeast veel kümmekond aastat noorem mees ja tal oli seal ka mõni tütar, poeg alles tööinimese ikka ametlikult jõudmas, aga nagu öeldakse, majapidamisabi abi juba päris palju. Kodumaal oli ta ka hullud juba Kalamees ja tisler. Ja tuleb välja, et nii nagu instruktsioonid ütlevad, tuleb saata neid kest, oskavad kala püüda ja paati ehitada. Just selline meestega oli. Ja kuuel kodumaal oli ta esimesi, kes tegi algust rannasõiduga. Kui vaata tema talu või kodukirjeldusse on noh, kui Eesti maitse oleks seda hinnanud ja mitte kaugel asendamisel loeks ta üks väiksemat sorti mõisa siin ole nii, uhkesti elas küll tal oli kaks talli, millest ma aru ei saa, kaks hobusetalli, kahe Talibelega üks hobune. Kuidas hobune siis nii rikkalt ja laialt elas? Ei mina ei tea. Aga veel on perele kuulunud kaks suve hoonut ja kuus barakk, ehkki mõned neist ilmselt rannas. Ja tema paistab teistest välja veel seda, et tal on eurooplasest lehm. Tähendab, üks, mis on loetud teistest lehmadest ja neli korda kallimalt. Ja, ja kirjutatud eurooplane, noh rohkem ei oska kommenteerida Igalühel oma fantaasia vald Euroopas tavaliselt ilmselt Euroopast toodud lehm ja mitte mingi kohaliku päritollu ja ilmselt pidid asi hästi piima andma. Ja, ja noh, veel üks rikkuse allikas oli tal sepapada koos kõikide vajalike tööriistadega. Aga nagu ma ütlesin, pea sisse tõid allikas vaatamata sepa pojale ja uhkele mõisale isegi heale eurooplasest lehmale sissetuleku allikas oli ikka temal ka rannasõidulaev, mis töötas hästi. Ja kui kolm kõige rikkamat seest kõige rikkam ei hakka üles lugema vidin nelja, ausõna. Aga aga au seal kolmandal kohal oli Mihhail või kohalikus rahvakeeles Mihkel Kivi Apostlik-Õigeusku mees, kirikukirjades ametis kirjades Mihhail Kivi. Kui kolm või kui teised kaks esimest meest olid seotud ikka rannasõiduga, siis Kiviõli vabandust, tema neljas esinelikus, ainus, kes rannasõiduga ei tegelenud. Kolm kõige rikkamad olid Shalanda mehed. Aga tema sai sissetuleku kalapüügist. Perel olid vajalikud võrgud, Paat lisaks mitmesuguseid osakuid küll nooda seltsis ja Stryupgaa omandis erinevate aluste omandis. Lisaks oli ta ehitanud veel ka kahasse väikese veski, ju neil ikka seal midagi jahvatada oli. Ja jälle siis tuleb, merel on korralik ait, saun, tall, kelder, teistel on õue peal mingisugune mullakuhi ja, ja. Ma arvan, et oleks kelder, ei, temal on ehitatud kivist võlvitud maja alla. Lisaks kõik külas kasvatatavad loomad on tal esindatud sigade lammasteni välja. Jälle peres neli tööealist inimest. Mulle tundub, ma ise ei ole etnoloogia ja kui asjatundmatu nimega petnoloogiast varadest ja hoonetest rääkima võiks minna natukene naljakaks. Seetõttu ma ütlen seda, et kui kõik need saunad ja kuurid ja aidata on hästi kirjeldatud, noh, on seal tõesti nii, et mõnel on ühed hooned, mõnel teised, mõnel kolmandad ei ole seda, et kõigil on kogu sortiment alati olemas. Sauna oli endale ehitada 24 peret, et noh, kindlasti tükk maad alla kui vähemalt pooled. Mõnel on ait, küün tükk maad kallim kui teise mehe maja. Eks see räägib ka millestki, aga jäägu see juba selle ülesandeks. Olen nugisega põhjalikult uurima selle küla ilmet väljanägemist ja seisab kindlasti ka kohalikust muuseumist natukene lisamaterjale. Ja võib kõike seda ja seda vaadata. Tuuleveskeid veskeid selle kohta võin ainult öelda, et tuuleveskid oli küla vana asukatel kokku üldse ainult kolm. Aga nagu öeldud, ega kala ei pea jahvatama, nii et kala oli nagu neil kõige-kõige tähtsam asi. Kõige tähtsamaks tööks, millega olid kõige rohkem inimesi hõivatud. Ma ei ütle, et kõige jõukamad jutt oli sellest, et jõukamad olid mereveovoorimehed aga kalapüük, loomulikult oli põhitöö kõigil meie kallitel rahvuskaaslastel. Merega prooviti sõbraks saada üks hästi vahva asi, mis mulle meeldis, oli see, et täiesti resoluutselt oli ümber nimetatud kõik kohalikud poolsaared ja neemed ja, ja kui nende nimesid vaatad, siis võtad seal selle, meie ranna merekaardi ette ja leiad kõik needsamad poolsaared üles paremal või Hiiumaal on, pandi sätiti sobima. Aga tuleb välja, et ka rannas sõidus või kalapüügis oli ka ini mõningaid etteheiteid nende omaaegsetele maa kuulajatele. Kõigepealt Ma ei tea, kas see oli, kas see oli nüüd tõesti tõsine etteheite maa kuulajatele või, või üritati makse vähemaks saada ja oma elu halvemana näidata, seda on eestlased alati osanud teha. Eriti siis, kui maksuinspektor kuskilt kaugelt paistab. Aga on ette heidetud, et Eestimaakuulajad ei osanud tähele panna seda et lõhed ja tursad elavad kindlates piirkondades. Nemad armastavad magedat vett ja seetõttu tulevad sinna kommuni jõgi. Välja voolab nende eestlaste külad. Neis jõge ei olnud ja seetõttu kurdeti, et meil häid lõhekohti ka ei ole. Võib-olla ma ütlen, et huvisid neid jutuke natuke natukene kattevarjuks olla. Siis veel paistab silma see, et iga aastaga jõuavad eestlaste kalapüügikohad kodukülast üha kaugemale. Tuleb välja, et ka seal oli arvepidamine ja, ja kõige paremates kala pühki kohtades tuli kroonult lunastada püügiõigused. Mõned kohad on nagu püügimonopoliga lausa. Kus siis sina püüad, teised sinna ei tule. Ja, ja sellistest kallitest ja vahvatest püügikohtadest on mitmed eestlased nagu üles loetud, kes on siis neid püügilubasid lunastanud ja mõnel on olnud kümneid kümneid kümneid suuri püügialasid, keegi soone nimeline mees oli seal. Ja veel juhtub seda, et no loomulikult põhiline, mida on siis kirjutatud ka, et et väga edukas ja nähtavasti kus tööjõu ja saagi vahekord oli kõige soodsam, oli mõrrapüük. Mõrdade osanikuks on kuskil 40 peret ja vaatasin ka mõrdade hindu, mõrd maksab sama palju kui hobune. Nii et järelikult tegi sama tööd, mis mandrimehel Tanumel hobune teeb. Kõige rohkem püüti heeringat siis kala, kelle kohta kirjud noaga ja kellegi kohta sõnaraamat ütleb, midagi tursad taolist. Ja kokkuostjatelt sisse soolata ajatelt saadi lähtuvalt kauba hulgast turul viis kuni 20 rubla, nad kirjutavad, saadi 1000 pealt. Ma juba jõudsin ära öelda, et kõige suurem nii-öelda suur ette võtta ja eestlastest mitte küll minu ankeedis läbi käinud külas oli Herman Soone esimese kategooria kapten kes sai 1909. Aasta detsembris 12-ks aastaks rendilekirjade järgi 1000 921. aastani. Ma ei tea, kas rendileping lõpus enam kehtis või mitte väga soodsaks loetud kalapüügipiirkonna kandschalaani jõel maakonna ülem oma raportist kirjutab. Selles jões on soone püüdnud püügihooaega 32570 tükki kettat. Kuid kes neid nii täpselt luges, ei tea. Kui mees ise pidi ütlema, siis ta püüdis kindlasti rohkem kui ütles. Ja kui kaaluliselt olevat püüdnud 5023 puuda kala tuleb 16-ga korrutada asi kilodest siis kätte saada. Tema püügiala oli pikkusega 60 sülda, mis ütleb, et see väike ala järelikultpidiselt tõesti palju kala olema. Veel paistis silma et ta hiljem on oma turgu olu või oma püügalased oluliselt laiendanud, aga kõiki tema kalade kohta loetud aruandeid ei jõudnud ma muidugi üles lugeda ja ei hakanudki vaatama. Teine asi, mis eestlastel oli edu ja tuluallikaks, oli rannasõit, millest me juba rääkisime. Ja, ja tõepoolest järk järgult on just eestlased, need, kes võtavad rannasõidu üle. Esialgu on niimoodi, nad ise kirjeldavad, et halvad inimesed pidid olema jonnakad tavaide Citrus, vaid keegi tuli ju välja konkureerida. Ja esialgu on ikkagi niimoodi, et vene talupojad oma kauba annavad vedamiseks hiinlastele. Nii et eestlastel oma puuvene keelega tuleb sinna vahele tulla. Hiinlased paremat vene keelt ei rääkinud. Aga lõpuks tuleb välja, et Vladivostoki ümbruses sõidavad küll hiinlaste Shalandad, aga meeskonnaks on juba eestlased. Vladivostoki oli maitsi 100. Eestlaste Lianskast tuli tol ajal mööda maad maismaad oli 150 versta meritsi 50 versta, nii et noh, otseülesõit. Ja tuleb välja, et jah, enda ehitatud alused selleks hästi ei sobinud, aga just need hiinlastelt saadud Shalandad, mis olid mahutanud kuni 2000 puuda kaupa, olid ideaalsed just seal sealsetele meredel, ilmselt sealsete merede järgi ju välja kujundatud ja, ja paika pandud. Sellest rannasõidust võiks palju rääkida, aga hüppame kohe järgmisse valdkonda. Tuleb välja, et juba 1000 912913 eestlased kurdavad. Elu läheb käest ära, noored lähevad ära, noored ei taha külades elada, noored kolivad linna, neile meeldib ägedam elu. Üks punkt lisandub veel, noored lähevad suurte laevade peale. Üheks süüdlaseks või vabandust, kes kus otsast võtab, üheks meheks, kellega eestlaste edulood ülimal määral seonduvad, on krahv Kaizarling kes rajas Vladivostoki meresõidukooli esialgu selleks, et oma vaalapüügilaevastikule kaadrit koolitada kuid varsti koolitab ta meremehi mistahes laevadele. Millegipärast tuleb välja, et siseVenemaa talupoegade pojad, kes põldu harisid, seal kaugel Kaug-Idas ei taha nagu väga laeva peale minna, mõni läheb ja tuleb välja, et nagu rehaga on võimalik üle käia eesti kaluriküladest kus poistele näiteks suurt laeva suunurgad tõusevad kõrvuni ja juba nad lähevad isegi siis, kui isa-ema ütlevad, et sa veel noor või, või midagi muud sellist, siis eriti ja siis eriti võib-olla on see tõepoolest nii ja, ja nii tulebki välja, et, et seal on suured laevad. Eestlastest meresõitjad ja kaptenid ja tüürimehed sõidavad isegi suurtel, mitte ainult krahv Kaiser ringi laevadel, mis oli ka oma laevastik, vaid ka vabatahtliku laevastiku ehk selle poolsõjaväelise laevastiku laevadel, kuhu üldreeglina võeti tinglikult erru arvatud merele ohvitsere ja eru maduseid ja nii edasi. Meri on see, mis toidab Kaug-Itta sõitnud Randlasi ja oma koduküla ära rannas ja natuke kaugemal ja seal, kus mere peal sõidavad vaalapüügilaevad või väga-väga väga suured laevad. Mis tahes rollis on nimeliselt teada hulk eestlastest vaalapüügilaevade kaptenid, tüürimehi, aga tõsi, osadel hakkab nimedega probleeme tekkima, sest kui ikkagi kassist saab Gaškov siis vahel enam oma ära ei tunne. Kui ei ole juures juurde kirjutatud, et aga laevasõidu, tunnistan tal kapten kassi peale. Rääkis professor Aadu Must. Intervjuu ühe eestlasest laeva kapteniga Kaug-Idas oli eetris 1977. aastal. Saatejuht oli kauaaegne teenekas raadioajakirjanik Hilda Raudkivi. Räägitakse, et vanadel laevakaptenid teil on kodus papagoi, kes võtab külalisi vastu oma tervitusega. Teil, ma näen, et papagoid ei ole. Niisugust lindu mul küll ei ole. Minul oli ainult karu, mis oli, mitte kodus, aga laeva Stahli küll ahv oli ka ükskord siis see oli niisugune pahategija Seaffeta, viimati pigitast ärala. Kui ma nüüd on sissejuhatus ära tehtud, saame tuttavaks meie vestluskaaslane on Vassili Vaga kauaaegne, võiks ütelda, et elupõline laeva kapten, mis ajast teie üldse merd kündma hakkasite? Me elasime üsna üsna mere ääres isaga, seal sai käidud merel kala püüdmas juba seal siis Vladivostokis, Vladivostokis ja noh, siis ma esite sõitsin poisikesest juba purjule, rahvas natukene aega ja 14 aastat läksin juba aurulaeva madrus seks ja sealt hakkas siis pealse kaugel sõit juba sõitsime siis väljamaalasele laevaga ja ka kaugemal ja kaugemal ja nii et ühtekokku ma olen vaadanud, et üks 50 aastat on merele ära sõidetud. Eestimaa mees ja nagu ma tean, Muhumaa mees Vladivostokis, kuidas sai Muuma mees Vladivostoki? Neljandal aastal isa ema sõitsid siit ära, kaugele edasi, siin oli kange maa puudus, aga seal oli maa tühi ja siis hakkasid inimeste elama. Viimati tulis enne sedamoodi, et eesti küla oli mereäärt mööda nõnna üks, 10 kilomeetrit mere kallast mööda edasi minna. Üksküla ja teine külalisteispool, Vladivostoki kolm või neli küla ja seal, kus mina elan, seal külas oli siis 80 perekonda. Kas te mäletate oma esimest reisimadrusena? Ja seda mäletan küll, mis ma 14 aastat vana ja see oli üsna suur laev selle aja kohta pandi metsale ette paki peale vahti ja laine läks nii suureks, et viimati tuli mul üle laeva esimese otsa seal ja mütsi peast ära see laine ja seisan edasi seal ikka ja sees, tüürimees on ülevel, sildas mind ära ei kutsuma, mõtlesin viimse laine, mind viimad siit ära. Läksin siis üles, ütleb, et, et see asi siin nii, ma ütlen, et ma olen ju märge üle vea. Nomine, pane kuivad riided selga ja siis tule tagasi kohe. Vaat seda ma ei hakka siis sõit peale. No siis me seisime üks kolm kuud seal, kants jätkas, seal püüti kala ja laaditi see kala peale, siis pidime selle kalaga minema musta meresid. Noh, aga sõda tuli just see esimene ilmasõda tuli peale ja siis ei saanud selle kalaga minnes on see kala, võeti Vladivostokis maha ja muistse jaapani antud seda kala ja siise laev hakkas sõitma, siis ta käis Hiinas ja siis me käisime Vietnamis mitu korda sealt sai riisi veetud välja ja siis viimati isa ema tulid järele, et kus see poisike läheb käest hukka viimati sellepärast, et meremeestikkujatjad taga neist asja ei tule nende meremeestest ja tilisenud end sealt laevast maha ja viisid jälle külase. No kaua ma siis seal külas ikka pidin elama, kui sa korraldva merele saanud, siis ma kodus suure vaevaga sain viimati vällja jälle uuest merele tagasi. Sõitsin siis teistes laevades reisijate laevades jälle madruseks, olime Vietnamis, linn on jõe kaldal, mitu tundi tuleb jõge mööda sõita ja laev seisis seal kai ääres ja naadi itsitada. Ja lõunatunnil läksime siis sinna jõkke ujuma. Hüppasime ühelt laevalt sisse ja läksime siis hoiusime kaldale last mööda jooksime olu peale, sealt jälle uues tagasi, tulime laeva ja kui me laeva saime, siis esimene tüürimees tuli vastu ja ütleb, et vot igaühele viis rubla trahvi. Aga meie kuupalk oli pea 25 rubla kuusi, siis viis rubla trahvi, aga mikspärast tuli välja, et seal jões ujuda ei tohi, seal olnud krokodillid, no meie seda ei teadnud, keegi ei rääkinud viimati ikka siis selle hea töö eest jäätisetrahv ära võtmata, aga ütles küll, et kui oleme Vladivostoki, et ma saadan teinud rindele 200 oli siis just seda aega oma ütles, et mul on 14 aastat vana. Et noori ei aeta rindele. Naerab ütleb, et passi peale on kirjutati 19 aastat vana ja see läheb küll, kuidas sa võid ütelda, et seal on 14 aastat vana. Siis ma rääkisin, kuidas olijad mind kaptenitanud laeva võtta, et väga noor olles ja siis leidsin niisuguse Avigis selle passi numbri ümber kirjutas neljast esimeste 19 ja kui ma siis jälle teinekord selle kapteni juurde tagasi olin oma passiga siis läks kõik asjast õieti menud laeva vastu ja sestsaadik ma sõidangi sind laevas pääsesite. No sedamoodi sai siis ikka pääsetud sellest hirmust ja siis seda rahviviit rubla ka ei võetud ja siis viimati tuli aru pähe, taris on edasi õppida ja hakkasin siis merekoolis käimas ollagi võstokist. Kolm aastat käisin merekoolis ära ja viimati sain siis need tüürimehe paberid. No ja siis hakkasin sõitma tüürimeheks laevas, niikaua kui siis seda staaži sai seal. Et juba sai kapteni diplomi kätte, mis ma olin üks 32 aastat vana. Sel ajal loeti ikka nooreks kapteniks veel. Pikemalt saab Vassili Vaga jutustusi Hilda raudkivile ja Lembit Laurile kuulata vikerveebist ja Facebookist. Seal näeb ka pilte. Minu nimi on Piret Kriivan. Kõike head.