Tere päevast, lugupeetud kuulajad, kell on saanud veerand 12 stuudios David Vseviov, Terje Soots ja aeg minna jälle reisile Müstilise Venemaale. Eelmises saates rääkisime me Stole õppimist nendest versioonidest, mis keerlesid seal õpini atentaadi ümber. Ja te ütlesite, David, et ajaloolasi on väga see sündmus huvitanud, kuigi tegelikult mastaapselt on ta ju pisike sündmus. Ometi mis muutus siis pärast esimest septembrit 1900 üksteistkuist? Õpin Kiievi Teatris tapeti sellegi kohta on kaks versiooni, mõned arvasid, et pärast seda Venemaa muutus totaalselt, teised väitsid, et kõik läks samamoodi edasi. Ja see küsimus veel õhku jäigi. Nii see on aga milles pole kahtlus, et staleepini puhul on tegemist ilmselt ajaloolise isiksusega. Meil on ju väga raske öelda, kes läheb ajalukku, kes mitte. Ajalugu on alati olemas, väike ja suur, aga seda lõipin on vähemalt Venemaa suures ajaloos vaieldamatult siin ei ole mitte mingisugust küsimust. Ja tõesti, meil eelmine kord katkestasime oma jutu esimesel septembril 1911, kui saatendat toimusta lõipin, elab veel paar päeva aga arstid ei suuda ta elu päästa. Ja peamine siis vaidlusalune küsimus on olnud, kas tapja on üksiküritaja või selle taga on mingisugune organisatsioon, kas tapja käsi on suunatud mingite jõudude poolt või haaras ta relva omal initsiatiivil. Ja nagu ikka nende vaidluste puhul tõde ei tea mitte keegi. Aga meie jaoks on oluline, et üks väga tähtis figuur, figuur, kes ikkagi määrab mingi etapi Venemaa ajaloos on neid sellelt ajaloo areenilt lahkunud. Ta oli siis peaminister, ta oli peaminister, peaminister ja mis on veel väga oluline, arvestades kõiki neid sündmusi, millest meil oli juttu, et ta on ka siseminister, nii et politsei, kõik need jõustruktuurid alluvad Kastolpinil ja ilmselt tema surma vähemalt põhjuseks, või selleks põhjuseks, mille toob väljatapja. Missis teda ajendas oma teole ongi ikka pigem staleepini kui siseministri tapmine, kõrvaldama saab kättemaks talle kui siseministrile. Järgmine staleepinit asendanud peaminister on endine rahandusminister Kakkovtsof. Selle mehe nime oleme me ka juba maininud. See on nüüd seesama tegelane, kes on läinud ajalukku selle päris kuulsa lause ees tohib pärast ja see kõlas, kõlas järgmiselt. Tal oli nii hea meel, et tuuma ei ole parlamenti ja ütlebki selle kuulsa lause, jumal tänatud, meil parlamenti poole. Nii et ta tänab siis jumalat selle eest parlamenti Venemaal ei ole. Ja no see lausa juba iseloomustab nii teda kui peaministrit, tema vaadete amplituudi ja ka Kokov, sa oled kui inimest. Aga mis on meile oluline üldjoontes see programm, mille töötas välja valitsus staleepini juhtimisel ja mis on saanud ju tsaari heakskiidu veelkordselt vot seda tahaks rõhutada ja ilmselt see tuli ka nende meie eelmiste pühapäevade jutust välja. Et Saarjasta lõõpida pigem liitlased, kuigi ka siin on väga palju erinevaid kontseptsioon, jääb ikkagi mulje, pigem on nad liitlased kui see levinud variant, et seda lõõbin on halb, aga kui nad saar on veel halvem, siis ta lõipin töötab nagu tsaari vastu või arvestamata tsaari tahtmist või anname siis veel ühe koma, olid saar, on lihtsalt sunnitud, arvestades olukorda. No leppimas ta võibki, nagunii see ilmselt ei olnud, vähemalt selle variandi juurde võiks, võiks või seda varianti võiks eelistada. Nii, et see programm jätkub, staleepini kurssist ei loobuta, kuid millele on juhitud tähelepanu. Võib-olla selle programmi ellurakendamine toimub aeglasemas tempos, kui see oli staleepini ajal, nii et natuke nagu vajutatakse piduritel, vot see on see peamine muutus. Ja jätkub ka seda lõõthini programmi kõige olulisem osa tema agraarreform, millel me peatusime natukene pikemalt. Kuid ega neid Kokovtsevi valitsus midagi uut ka juurde ei too, et säilib nagu mingisugune niisugune kujunenud olukord, staatus. Ja üldiselt kui Kakkovtsavid hinnataks. Sest ka see ajajärk on ju Venemaa ajaloos oluline. Ja üldiselt neid aastaid on vaadatud päris suure põhjalikkusega, sest see on periood, mis vahetult eelneb nii esimesele maailmasõjale kui ka järgnevale revolutsioonile. Ka koht Soviet on pigem hinnatud kui head finantsistid. Ta oligi varem rahandusminister, seda valdkonda tunnetad päris hästi ja tema teeneks peetakse seda, et tal õnnestub läbirääkimiste käigus prantslastega saavutada Venemaale väga soodsad laenutingimused. Siis jällegi on võib-olla esmapilgul detail, aga kui me võtame seda kokku lõpuks riiklikul tasandil, siis kas riik peab maksma paarkümmend miljardit või miljonit, muidugi rohkem tagasi, veel vähem on päris suur vahe. See on see teine suur riigilaen prantslastelt, kui mälu mind ei peta, oli see 2,5 miljardit franki ja viieks aastaks. Nii et selle laenu soodsad tingimused olevat kohtsovi teene. Üks teene, seda valdkonda ta tunneb. Sellest me juba rääkisime, et need aastad need aastad nüüd vahetult peale seda lõipini surma kolid Vene majandusele väga head aastat. Ilm oli suurepärane, ilm oli suurepärane, soodne ja teraviljasaak oli kogu aeg kasvav, tähendab iga järgmine aasta oli oina parem kui eelnev aasta, kuigi ka juba eelneva aasta oli väga hea niisugust head aastat. Ja me oleme harjunud sellega, et nõukogude ajal oli Venemaa tol ajal Nõukogude Liit üheks suuremaks teravilja sissetoojaks siis tol ajal oli ju Venemaa üheks maailma suurimaks teravilja väljavedajaks. Nii et selles teraviljasaagis sõltusi väga paljus. Kui palju Venemaale tuli kulda, tähendab kui palju tal õnnestus midagi müüa. Nii et see oli väga hea näitaja. Samasugune elavnemine koliga tööstuses. Ja vot seda elavnemist tööstuses võiks tänapäeval iseloomustada lausega, mida võib-olla aastaid tagasi oli mõttetu kasutada, me enam-vähem kõik ei saanud vist aru, mida see tähendas. Aga tolleaegse Venemaa kohta tolle aja Venemaa majanduse edasimineku kohta on öeldud ja toodud näitena siis enam-vähem selline lause, et ta on muidugi väga kokkuvõttev. Aga aktsiad tol ajal andsid dividente umbes 15 protsenti aastas. Nii et tööstusesse paigutatud raha tõi sisse 15 protsenti. See oli vähe, neid on väga hea näitaja. Seega tööstus läheb edasi. Tööstus edeneb väga head aastad Venemaa jaoks ja üldse mäe, seda teame ka nõukogude aja aja näitel 1913 oli ju ka hiljem võetud väga sageli aluseks võrdluseks kuskil hiljem muidugi näitamaks, kuivõrd Venemaa Nõukogude Liit on läinud siis sellest tsaariaegsest Venemaast edasi. Aga see on väga hea aasta. Mis veel seda aastat iseloomustab näiteks ja jällegi need on need meile kõik arusaadavad asjad. Riigieelarve ülejääk tähendab majandatakse niivõrd hästi, et raha jääb üle 1913. aastal. Riigi sissetulekud ületasid väljaminekuid umbes 500 miljonit rubla. Ja neid on veel üks huvitav arv, mis välja tuli, kui ma natukene neid asju vaatasin, mis mulle päris suureks üllatuseks me ju kõik teame, mida endast kujutab riigieelarve ja mis protsendid enam-vähem ühte või teise valdkonda lähevad. 1913. aasta riigieelarves on kaitsekulutused 28 protsenti. 28 protsenti oma riigieelarvest 1913. aastal. Venemaa raiskab kaitse või sõjakulutusteks. Meie võitleme kahe protsendiga. Ja ma mõtlesin, et huvitav, kas see suur protsent on ainuiseloomulik Venemaale ja vaatasin, mis toimub samal ajal teistes Euroopa riiki. Ja see on üleüldine tendents. Saksamaal täpselt samal aastal 27 protsenti, Inglismaa 35 protsenti, nii et peaaegu üks kolmandik kogu eelarveks läheb kaitsekulutustele sõjakulutustele ja need on need aastad vahetult enne esimest maailmasõda. Nii et see on päris huvitav, kuidas mõned ajaloo sündmused, mis on õhus, hakkavad juma mõjutama midagi, mis esmapilgul pole sellega nagu otseselt seotud märgid olid, märgid on mingid olemas, päris huvitavad ja põnevad märgid. Muidugi peab arvestama, et n sealt mingisugune arvutamise metoodika võis olla ju teine, aga ikkagi ja see näitab ka, et tolleaegseid, umbes siis 100 aastat tagasi arusaami, millele riik peab oma vahendeid kulutama. No ma ei kujuta tänapäeval ette, et riik võiks ligikaudu 30 protsenti, no kujutame seda ette, Eesti riik näiteks kulutaks 30 protsenti kaitse kaitseotstarbeks. Nonsens enam-vähem nii suur kaitsekulutuste protsent on tänapäeval minu teada ligilähedaselt vaid ühes riigis, no võtame siis nisukesed, poliitiliselt olulisemad riigid ja Iisrael üheski teises riigis. Aga need on riigi eksistentsi iga seotud arvud kuskil mujal ju midagi sellist ei ole tol ajal tüüpiline näitaja Euroopas. Mille peale Venemaa seks kulutas, ostis relvi? Venemaa mitte ainult ei osta relvi, Venemaaga toodab väga palju relvi, see on päris huvitav teema ja vaatame võib-olla, et seda üldist olukorda välja joonistada võib olla ühe järgmise saate. Me võiksime sellele ka põhjendada. Ja ma mõtlesin, et me võiksime ka tuua sisse natuke näevad seda välispoliitilist tausta mis hakkab ka mõjutama neid revolutsioonilisi parteisid, nemad hakkavad ju ka varsti võtma vastu igasuguseid otsuseid, mis puudutavad suhtumisseta ja nii edasi. Nii et võib-olla see temaatika tuleks meile eraldi sisse. Aga kokkuvõttes võiks ju seda olukorda kirjeldada lausetega, mis oli nüüd välja kujunenud aastateks 1912 13 no umbes. Esiteks. Oliver, näe, ma ravinud näed haavad, mis ta oli saanud sõjas Jaapaniga. Kui valuline on see kaotus, seda me juba teame. Teiseks, ja mis on väga oluline, oli Venemaa lahendanud oma rahandus, majandusprobleemid. Ja kolmandaks kokkuvõtvalt ja sellest kirjutavad kõik autorid. Aastal 1913 vaatas Venemaa lootusrikkalt tulevikku. Vot, mida see tähendab, seda võib igaüks endale ise ette kujutada, kuidas siis riigi kodanikud elavad, kui nende riik vaatab lootusrikkalt tulevikku, aga vot see on nüüd see üleüldine olukord, üleüldine nisukene õhkkond, mis valitseb 1913. aastal ja taustana meie aspektist vaadatuna. Kõige olulisem järeldus on stabiliseerunud ka poliitiline olukord. Nii et seda poliitilist närvilisust, mis iseloomustab varasemaid aastaid, ju praegu ei ole. Ja üheks olulisemaks põhjuseks, miks see olukord on rahulik, on just see, et revolutsioonilised parteid polnud ju veel siin, on nüanssilisi erinevusi ja nendele hiljem ka peatub. Aga laias laastus ta ei olnud veel suutnud toibuda sellest lüüasaamisest, mida Nad elasid üle viiendal, seitsmendal aastal. Ja milles väljendub nüüd revolutsioonilistest parteides, need on erinevad fraktsioonid, nendevaheline võitlus, erinevad suunad ja jällegi mingid niisugused parteisisesed asjad, millest me vist täna jõuame ka natukene veel eraldi rääkida. Vot see on neid olukord. Ja muidugi üks valdkond, üks aspekt. Millal ma üldse ei peatu, aga mina peaks kindlasti arvestama, kuivõrd seda üleüldist Venemaa olukorda nendel aastatel kirjeldada. Selle ma võtaksin kokku lihtsalt kahe sõnaga sonkultuuri õitse. See, mis Venemaal toimub sajandi algusel ja nendel aastatel, see on midagi fantastilist käik, nimed kõrval, kõik kirjanikud, kunstnikud, kõik helilooja, igaüks mõelgu, igaüks võib sellele mõelda, aga see on, see on ajajärk mis on läinud ajalukku nime all, hõbedane sajand ja, ja, ja nii edasi. See nimede rida oleks lõpmatu, aga lihtsalt seda võiks võiks arvestada. Ja nüüd selle juures, mis on esmapilgul peaaegu võimatu, kuidas see võimalik on isegi võib-olla raske aru saada. Aga kogu seda olukorda iseloomustades on väga paljud ajaloolased jõudnud järelduseni, et vaatamata edusammudele kõikides valdkondades valitseb nende inimeste seas, keda võiks nimetada poliitiliselt mõtlevateks inimesteks. No las olla niisugune grupp inimesi. Vaat nende seas valitseb üleüldine rahulolematus kus on võimalik, aga otse oni. On väga palju inimesi just nimelt mõtlevaid inimesi, kes ei ole rahul, kuidas asjad edenevad siis ennekõike intelligents, see on ennekõike intelligents. Aga mitte ainult kuidas asjad edenevad. Ja loomulikult pole nad rahul sellega, kuidas valitsus tegutseb, milliseid samme valitsus astub. Ja vot neid inimesi, keda võiks nimetada veendunud manarhistideks no neid, kes on nõus hinge ja ihuga teenima isamaad ja tsaari vot neid inimesi ja kogu aeg nagu vähemaks. Ning selles sõnade paaris polnud küsimus mitte Isamas vaid tsaariteenimises. Vot kuidagi hakkab kasvama või tekkima niisugune arusaam, milleks mehkle tsaar mis, mis funktsioon. Ja vot see üleüldine rahulolematus ei puuduta, vot oli meil jutuks kas, kas intelligents, aga näiteks ka töösturid, võtakski näitena ühe grupi mille puhul me oleme nii harjunud, et ta on tavaliselt valitsuse selja taga ja no Venemaa puhul täpselt samuti suurtöösturid. Suurtöösturid pole ju rahul sellega ja see on ju Venemaal nüüd jõud. Sest mis tähendab majanduslik areng, mis tähendavad Witte reformid, mis tähendavad seda lipini reformid, mis tähendavad head aastat ja aasta 1913 see tähendab, et on tekkinud kiht inimesi, kellel on väga palju raha, kellel on väga palju majanduslikku jõudu, majanduslikku võimu, kuid kellel pole mitte tilkagi poliitilist või? Seda neil ei ole. Ja vot see on vist ilmselt selle grupi üks rahulolematuse peamisi põhjusi. Ja selles seltskonnas. Meie oma Joneel detailselt peatuda, aga selles seltskonnas on vast kõige tuntum niinimetatud rea Puškini ring. See ei ole mitteformaalne niisugune või see ei ole mittejuriidiline Ring kuidagi vormistatud ring, niisugune formaalne ärimeeste ring, kes käis siis koos Moskvas ja seda ringi ideeliselt juhtis suurtööstur reaabuskil. Väga huvitav klann, huvitav suguvõsa, vana suguvõsa kaupmehed, vanausulised, nii et rikaste vene töösturite hulgas on päris palju vanausulisi tegeles ta peamiselt puuvillase kanga tootmisega kinnisvaraga. Talle kuulusid tohutud kinnisvarade üle terve Venemaa. Ja jälle huvitav moment toetas Moskvasse ilmuvat ajalehte utro rassiil. Et kõik tol ajal saavad aru, kui tähtsad on häälekandjat nii revolutsioonilised parteid kui ka mustasajalised liikumised, kui ka rikkad ärime. Ja vot see Utram rassi, kelle taga on rea kuskil see tema ring ja see on üldtuntud fakt. See leht peamiselt tegeleb mitte millegi muuga kui valitsuse kriit. Ja kõikides küsimustes pole ühtegi valitsuse tegevuse aspekti, mida sees utro rassee oleks jätnud, rahule mitte midagi ei kõlba. Ja Moskva miljon näärid otsustavad isegi asutada oma partei. Nii et lõpuks viib siis ring nagu oma ideed edasi partei moodustamise tasandile. See on progressiivne partei, mis pidi siis väljendama kogu Venemaa uue, vähemalt nii väidetakse. Kuid selle partei moodustamisest ei tule ikkagi midagi välja, tähendab ta moodustatakse, kuid mingisugust tulemusi sealt ei, ei tule. Ja pikapeale ta lihtsalt kaob ära. Mis aga tol ajal tekitab enneolematut elevust olevat vapustanud või isegi pigem skandaali tekitanud. See oli Reabus kinnid, kõne mille ta esitas peaministri auks korraldatud vastuvõtul. Kopsus oli saabunud Moskvasse kohtus suurärimeestega oli pidulik vastuvõtt lõunasöök ja sealt siis esineb reaabuski kõnega. See kõne oli terav valitsuse ja peaministri kriitika. Me võime ette kujutada siis lauas istuvat peaministrit kahtsa vett ja rea Puškini esineb siis kõnega, mille sisu on suunatud peaministri vastu. Nii et peaminister on ilmselt punane näost ja lõpetab reaabuskinsele kõne toostiga. Mis siis tol ajal rabad kõike. Ta olevat teatanud, et ma ei joo mitte valitsuse. Alustab niimoodi ja ma ei jõua mitte valitsuse paid, paljukannatanud kannatlikku ja oma tõelist vabanemist ootava rahva terviseks, votsioon, reaabusk, toost line temaga, tõeline temaga. Sest ta tõeline temaga sellele pööravad tähelepanu tol ajal juba väga paljud ajalehed, muidugi mitte utro rassi, vaid teised. Näiteks käib väga tõsine arutelu selle üle, mida Reabuskil parajasti jõi, kui ta seda toosti toosti kuulutas, kui kallis vein võis olla ja millised delikatessiks. Laud oli lookas Telekatesside all, sealses parajasti olid, kui, siis rahva vabanemise eest südant valutav rea Puškin oma kõnet pidas. Nii et üks on siis siis see pilt seal, aga see on ikkagi valitsuse valitsusele ja peaministrile otsene kõrvakiil. Kuidas reageeriti, reageeriti ikka väga valusalt, aga see näitab seda, seda suhtumist. Ja muidugi veel üks faktor, millele me peame tähelepanu juhtima, millest ma ei hakka üldse rääkima, tuletama ta lihtsalt veel kord meelde. Ja las ta olla meil faktorina, kuigi selle taga on väga konkreetne inimene, Sandra sputit. See on juba see aeg, kus Putin toimetab, kus Putin tegutses, Ivanov konnas ta juba õukonnas. Ta on juba päris tükk aega õukonnas, kunagi Rasputin vist rääkisime eraldi, vist ei ole mõtet temalt peatud, aga las ta meil olla. Kui vaja, võtame välja, vahetanud välja, jah, meie meie kuskilt sahtlist. Aga millele võib-olla meeldetuletuseks võiks tähelepanu juhtida. Et väited nagu Nikolai teine oleks neid lihtne mängukann Rasputini kätes on muidugi liialdus. Nii et tol ajal kasvõi tol ajal ei ole Rasputin mitte see, kellest ikka vahetevahel räägitakse, et oma vigastas kirjakestes, tema nõudis kellelegi määramist, ministriks ja mahavõtmist ja peaministrit panin paika ja nii edasi. Mõju oli kindlasti väga oluline, kuid mitte nüüd otsustav. No las ta olla siis nii. Aga Rasputini ei tasu unustada, ta on juba olemas, ta on olemas ja ta annab meile ka seletuse. Nix ollakse rahulolematud ka nendes kihtides, keda võiks nimetada aristokraatlik ekskistideks. Siis veel üks sündmus taustana meile vajalik 1912 toimuvad valimised duumasse. Ärme sellel tooma koosseisul eriti pikalt peatu. Ta on enam-vähem samasugune nagu oli eelmise neljanda tuumakoosseis ja seega, kuna me neljandast tuumast oleme natuke rääkinud, siis on enam-vähem selge ka tuumapoliitika. Ja tuleks siis neid sotsiaaldemokraatliku Partei revolutsiooniliste parteide juurde ja vaataks siis, millised meeleolud valitsevad nendes parteides selles jõudude tsentrumis, mis on siis meie nagu peamine üles sellest juba oli juttu, aga seda võiks ju veel kord toonitada, et 1905. seitsmenda aasta revolutsiooni lüüasaamine viib kogu revolutsioonilise liikumise Venemaa kriisi. Mõned näited. Sotsiaaldemokraatliku partei Münchevistlik näiteks fraktsioon jaguneb mitmeks grupiks. Mütševikud olid ju väga olulised tegelased viienda, seitsmenda aasta revolutsiooni käigus. Nüüd annad lõhenenud. Ja kuna meid kogusse revolutsiooniline ideoloogia ju peaks huvitama enim isegi kui nisugune valitsuse reaalne poliitika siis natukene võib-olla ka nendest gruppidest, see annaks meile pildi vaadetest arusaamadest revolutsioonilises laagris. Esseere leiab, et peale kolmanda juuni 1907. aasta pööret olid sarism kasvanud üle kodanlikuks monarhiaks. See on nagu kodanlik monarhia. Ja siit tehti järeldus, et mingit demokraatlikku revolutsiooni lähemal ajal pole oodata, tähendab, on toimunud evolutsioon, on toimunud mingisugune areng ja see areng on nagu söönud ära igasugused eeldused revolutsiooni toimimiseks ja vastavalt siis partei peakski toimima, kui revolutsioon ei ole mitte homne küsimus, vaid revolutsiooni lähemal ajal oodata ei ole. Ja vot selle suuna eesotsas on mees, kelle nimi on laarile. See on üsna tuntud nimi ja vot see on neid võib-olla esimene niisukese või niisugune nimi, mille puhul tahaks võib-olla ühe väikese kommentaari pakkuda. Sest meil tuleb ju tulevikus päris palju erinevaid nimesi. Ja mida võiks teha ajalukku, on läinud see mees nime Allaarinud. Paljudel neil tegelastel on aga hoopis teised pärisnimed ja väiksemate laarina ikkagi mitte esimese kaliibri ja ütleme, teise ešeloni mees. Ja ka esimese ešeloni puhul me sageli neid pärisnimesid, ei tea. Aga ma püüan neid siis nii palju nimetada kui võimalik. Las ta olla. Nolarin on Mihhail lurrigee son, tema pärisnimi, revolutsioonilise liikumisse tuli ta juba aastal 1000 900904 saadeti asumisele Jakuutias ja jälle tüüpilised saatus, et nad on kõik ühesugused sealt põgeneb välismaale. Nii et see on nagu peaaegu kõikide revolutsionääride niisugune eluloo kirjeldusse võiks kohe ühe pitsati välja välja töötada ja välja saadetud revolutsiooni ajal sealt põgeneb välismaal meid, aga ta ootab sellepärast, et 1900 seitsmeteistkümnenda revolutsiooni järel on ta üks olulisemaid figuure. Nende seas, kes tegelevad majanduse ülesehitamisega juhib tööstuse natsionaliseerimist. Kollektiviseerimise ajal on tema juhtida sovhooside moodustamise kampaania. Tegemist on väga olulise mehega, pooldab majanduse tsentraliseerimist, tsentraalset juhtimist. Nii et kui meie kuulajate seas on inimesi, kes arvavad, et riik peab tegelema ainult majanduse juhtimisega, et seal õige tee välistamaks igasugust niisukest erainitsiatiivist tulenevaid kõrvalkaldeid, siis tasub vaadata Larinit. Ta on riigi plaani üks moodustajatest. Ja sureb, 1932. aastal oli viimased eluaastad raskelt haige. Ja veel üks niisugune huvitav päike factice tema isiklikust elust, mis teeb ta võib-olla päris tähtsaks tegelaseks. Tema tütar Anna oli abielus puharini puharniga jah. Nii et Laarini tütar Anna on puhaarini naine. Seetõttu kibe tähtis mees, seetõttu kiuga tähtis mees ja siis veel üks moment, mis on päris tähtis, me oleme kõik harjunud neid 1900 seitsmeteistkümnenda aastajärgseid sündmusi veeretama bolševike kraesse, aga tuletan siis veelkord meelde Laarin Olimencheric ja dolla kontamenchievik. Nii et väga paljud Mentševikud liituvad pohhikega alles siis või tõeliselt liituvad peale seda, kui revolutsioon oli võitnud. Aga las ta olla. Teine suund, veel üks suund, selle esindajad, peamised olid, tan tuntud nimed, Martov, Martiinoff. Ja selle suuna revolutsioonilise suuna esindajate arvates. Venemaa polnud veel küps kapitalistlikuks arenguks ja seega tähendab ei ole toimunud mitte mingisugust kodanliku revolutsiooni. Venemaa ei ole kodanlik monarhia ja seega revolutsioon pole välistatud. Nii et osa väidab, et revolutsioon niipea ei tule, pole mõtet oodata, vastavalt sellele tuleb üles ehitada kogu parteiline tegevus, teised väidavad seda, et revolutsioon lähemal ajal puhkeb. Välistada ei saa. Veel üks suund, suund, mis võib-olla on kuskil meeles omaaegsest NLKP ajalookursusest, kes on seda läbinud niikuinii nad tulevad meile väga paljud tuttavad ette, aga püüame siis nende tõelise sisu avada tol ajal ju sellest polnud juttu. Need on niinimetatud Ligdidaatori. Nende arvates tuleb sotsiaaldemokraatlik partei muuta normaalseks parteiks. Uus aeg tuleb lihtsalt moodustada normaalne partei ja seega loobuda igasugusest põrandaalusest tegevusest. Ja vot siit see nimi likvideerida Pikvidaatorid likvideerida ja alustada siis tavalist nisukest tuumapartei tegevust, nagu see on omane ühele normaalsele Lääne-Euroopa parteile. Muuseas, seda suunda kritiseerib Kaplekhanov, kes moodustab omaette suur. Jätame siin on väga väiksed detailid, aga näiteks Plhana fon seisukohal, et põrandaalune partei on vaja säilitada osa parteist, nii et sellest põrandaalusest suunast loobuda peitu. Nüüd seesama kriis puudutab loomulikult mitte ainult Mentševistliku fraktsiooni, vaid ka bolševike liia bolševike seas võib olla üheks olulisemaks liikumiseks on 1908. aasta kevadel tekkinud niinimetatud Vasakpoolne grupp Vasakpoolne grupp või vahel kirjanduses on seda gruppi nimetatud ka Otsovistideks. Nende seisukoht lühidalt on järgmine. Et revolutsiooni reaktsiooni vabandust tingimustes tuleks pigem keskenduda põrandaalusele tegevusele, vastupidi ginaator skaala äärest ääre teise, teise äärmusesse Ühed ütlevad loobuda sellest, likvideerida Otsovistid kus nimetus venekeelne sama sõna atašovaats tagasi kutsuma. Nemad ajavad siis tagasi, kutsuda kõik ja loobuda legaalsest tegevusest ja keskenduda just vastupidi, ainult põrandaalusele siis tegutsemisel. Nii et nende soov on siis keskenduda ainult põrandaalusele. Mitelegaalsele tegevusele on solistid. Otsolistide olulisemad nimed jäävad, neil tahaks küll neid lõpetuseks natukene põhjalikumalt peatuda. Kuigi laarina on ka väga huvitav tüüp. Need on luna charski. Senini peaks olema paljudele tuttav vaieldamatult peale aastat 1917 ja vähemalt mis puudutab kultuuri, sistan esimese kaliibri tegija, võib-olla temast räägiks hiljem ja põhjalikumalt, täna pole lihtsalt aega. Aga teised on. No neid on muidugi veel, aga võtaks või nopiks välja olulisemad Ljadov, päris nimi, Marten Mandersham. Kaupmehe poolt poeg. Parteistaaž oli juba aastast 1893 ja 1903.-st aastast bolševike vahepeal oli ka mänghevik oma vaadetelt. Peale 1900 seitsmeteistkümnendat aastat oli mitmel juhtival kohal naftatööstuses siis oli ülikooli rektor ja mis on kõige huvitavam alates 1930.-st aastast ja Merle paistab, et see tänapäeval, no mis amet see eriti on, oli ta oktoobrirevolutsiooni arhiivi juhataja? Tol ajal, aga see on esimese järgu tähtsusega amet, missuguse informatsiooni, informatsiooni oma. Ei tasu unustada, et 1929.-ks aastaks vähemalt see on kokkuleppeline aasta, kui Stalin tähistas oma viiekümnendat juubelit oli Stalini isikukultus ikkagi juba formeerunud kuskil arhiivis, aga kas või on leninism kuulus testament on kõik need kirjad, krõps, käekirjad ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Kui palju neid materjale ja kõike seda teab, kõike seda valdab Ljadov, need Leadovid usaldati eriliselt. Ja mis on veel huvitav? Ja miks Leadovist võiks natukene rääkida, et ta on ju üks peamisi NLKP müütide loojaid. Vot see on tema kontseptsioon, et kommunistid on ainus lõpuni revolutsiooniline partei. Ja muuseas, kui keegi tahab otsida NLKP ajal lätteid, vot seda kirjutamise metoodika. Kui kedagi huvitab nõukogude aegne ajalooteadus ja selle formeerumine, siis tuleb minna nii sügavale ajalukku nagu aastatesse 1000 906907 1906. seitsmendal aastal ilmuvad Leadovis sule sulest esimised kirjutised partei ajaloovallast, ta juba siis kirjutab sellest varasemast otsast. Ja sureb ta 1947. Ja teine mees, vaat huvitav, et nad kunagi väljendasid ühte ja samat seisukohta, neil olid lähedased vaated ja nagu nagu oma oma mõju või oma oma isikliku panuse poolest, nagu järgnevad üksteisele sansis backrovski, hajud, backrovski, tal on siis õige nimi. Ta on ajaloolane, hiljem akadeemik. Parteis on ta viiendast aastast, on vahepeal toetanud Kattrotskit. Kuid alates esimesest maailmasõjast on ikkagi jäägitult Lenini seisukohtadel. Ja miks ta on väga huvitav mees. Lisaks kõigele on ta näiteks olnud Lenini raamatutena mõne raamatu, aga ikkagi toimetaja. Aga kui palju toimetaja võib teksti kallal töötaja, seda võib-olla paljud teavad. Vestlete ovski rahulepingu ajal oli tema üks neist, kes pigem kaldus Trotski seisukohtadele rahu mitte sõlmida. Aga see on nisukene ajutine kõrvalekalle. Hiljem kuni surmani kuni aastani 1932. Koli Venemaa hariduse rahvakomissari asetäitja. See aga ei ole niivõrd oluline. Oluline on, et backrovskis saab ja tol ajal teda salaja või vaikselt, nii kutsuti ajaloo diktaator. Vot tema seisukohad on neid, need seisukohad, mis loovad vundamendi kogu nõukogude ajalooteadusele. Näiteks üks backrovski peamisi kontseptsioone on ju tema arusaam ajaloost kui muutuvatest või 11 asendavatest formatsioonidest, Zampakrovskide mida ükski backrovski seisukoht tol ajal ei allu mitte mingisugusele kriitikal, tähendab, kritiseerida neid ei tohi. See on välistatud ja tõid backrovski seisukohad on ametlikud. Talle kuulub või tema autorlus on raamatul 1920. aastal ilmunud raamatul, mis käsitleb Venemaa ajalugu kui klassivõitluse ajalugu, kus see kõik on tulnud, see läheb kõigi juurtega backrovski juurde. Ja vot seal ta isegi leiab võitlus proletariaadi ja kodanluse vahel ka vanas Novgorodis näiteks ja nii edasi. Kogu ajalugu pole mitte midagi muud kui klassivõitluse ajalugu ja neid seisukohti hindab väga kõrgelt. Lenin. Teenin on suur backrovski kui ajaloolase fänn. Ja backroskile kuulub see kuulus lause mis kõlab enam-vähem järgmiselt. Ajalugu pole midagi muud kui minevikku pööratud poliitika. Vaat see on see lause, mida võib-olla paljud tänapäeval ei ütle. Aga käituvad selle järgi alateadlikult kindlasti. Nii et veel kord ajalugu pole midagi muud kui minevikku pööratud poliitika šampokrovski seisukoht ja vastavalt sellele seisukohale, et aga toimib. Tema on läbi viinud Venemaa kõrgkoolide bolševiseerimise. Tähendab, sealt löödi minema kõik need kes polnud poliitiliselt ustavat. Nii et Pokrovski panus nii nõukogude ajaloo, teaduse kujunemisse kui ka kõrgkoolide puhastamisse jutumärkides on erakordselt suur. Ja sellepärast Pokrovskile tasub pöörata päris palju tähelepanu. Ja kõik see toimub kahekümnendates aastates. Sest backrovski surnud daatum meil juba juba oli. See oli 30 32. Muuseas, huvitav, et Stalini ajal satub Pokrovski koolkond kriitika alla ja peamine aspekt sellest võime eile on niikuinii rääkida, tähendab, ta tuleb meil välja, kui me hakkame Stalini seisukohtadest natuke põhjalikumalt rääkima. Pokrovskit süüdistatakse, anti patriootilisuses. Vaat see klassivõitluse teooria oma äärmuslikus variandis kaotab natsionalismi. Stalin on ju väga surnud. Stalin toob Venemaa ajaloo käsitlus tagasi natsionalismi. Aga nendel asjadel siis hiljem? Jaa, Pokrovski tagatakse Stalini ajal näiteks nimetama vulgaarse sotsiologismiks Need backrovski vaated pole mitte midagi muud kui vulgaarne sotsiologism. Kuid kuuekümnendatel aastatel saapa Grovskist jälle suur ajal olla. Et väga paljud, kas või need asjad, mis on meil siin Eestis ilmunud ja praegu langenud suure kriitika alla, kui me hakkame otsima, kus siis on nende seisukohtade kõikide Eesti NSV mitmeköitelist ajaloo seisukohtade nisukesed, fundamentaalsed lätted, et siis nad ulatuvad backrovski. Ja sellepärast, kui kellelgil on sügavamat huvi kuidas kujunes selle vastu, kuidas kujunes välja näiteks nõukogude ajalookäsitlused teooria siis võid backrovskit lugeda, et see ülesanne pole lihtne. Väidetavalt ehk pole, ei viitsinud vist keegi kokku lugeda. On backrovski avaldanud ligikaudu 500 tööd aga olulisemad nendest on kõik kättesaadav. Nii et see on nüüd üks suund, tuletame siis meelde veel selles bolševistliku liikumises solistid, kelle eesotsas siis olid need mehed, keda me jõudsime täna nimetada ja hästi lühidalt iseloomustada. Ja ilmselt peame me selle teemaga siis natukene minema, järgmine kord edasi, sellepärast et bolševistliku liikumises nendel aastatel on veel erinevaid suundumisi, fraktsioon. Nii et mõtiskleme ajaloost kui minevikku pööratud poliitikast see nädal aega ja kohtume siis taas kõike head.