Lugupeetavad leinajad Arvo Ratassepa omaksed, sõbrad ja tuttavad. Nõukogude Eesti koorimuusikasõpru, meie muusikakultuuri, meid kõiki on tabanud raske kaotus. 22. detsembril lakas tuksumast pärast pikka ja rasket haigust. Vabariigi Ühe teenekaima ja armastatu ima, koorijuhi ja pedagoogi. Eesti NSV rahvakunstniku professor Arvo Ratassepa süda on lahkunud inimene, kes kogu oma elu pühendas jäägitult Nõukogude Eesti kooriliikumise edendamisele tehes seda suure armastuse ja andumusega. Oleme kaotanud hinnatud pedagoogi ja armastatud sõbra. Arvo Ratassepp sündis seitsmeteistkümnendal märtsil 1926. aastal Tallinnas kooliõpetaja perekonnas. Pärast Tallinna teise keskkooli lõpetamist jätkas Arvo Ratassepa õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. Kuid süvenev muusika armastus sundis vahetama sama eriala. TPI arhitektuuriteaduskonna üliõpilasest sai algul muusikakooli hiljem Tallinna riikliku konservatooriumi koorijuhtimise kateedri professori Jüri variste õpilane. Selle lõpetamise järel 1955.-st aastast täiendas ta end ka kompositsiooni alal. Kogu oma elu oli aru Ratasepp meie muusikalise keskkonnaehitaja kõige laiemas mõttes. Ta on käinud läbi aste-astmelt kogu muusikaredeli koorilauljast, laulupeo üldjuhini, muusikakooliõpetajast, konservatooriumi kateedri juhataja professorini. Tema elu tuleb vaadelda kui suurt loomingut. Alati oli ta uue kavandaja organiseerib seeria ja elluviija. Suur raugematu energia, rahulolematus, saavutatuga, enese teostamise tahe. Need omadused viisid Arvo Ratassepa mitmete kooride loomiseni. Nõukogude eesti koorikultuuri arengule on suurt mõju avaldanud Eesti NSV Teaduste Akadeemia meeskoori ja Teaduste Akadeemia naiskoori asutamine. Nende kooride kaudu on teostanud Arvo Ratassepp koorijuhi kui erilooja. Paljud püüdlused, eesmärgid, heliloojad, heliloojate õhutamine, uus loomingule, temaatilistes kontserdiprogrammides, väiksemate muusikavormide liitmine elamuslikuks suurvormiks teiste vennasrahvaste autorite repertuaari regulaator, tarne tutvustamine. Professor Arvo Ratassepa pedagoogitööd iseloomustas täpne, sihikindel ja süsteemne töökorraldus. Üldise kultuurihuvi õhutamine, lugupidamine õpilase töö vastu, iseseisvusele suunamine. Mis aga kõige tähtsam, Arvo Ratassepa õpilased on peaaegu kõik jäänud truuks õpitud elukutsele. 1969. aasta juubelilaulupeo puhul omistati Arvo Ratassepale Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. Ta oli meie rahvakunstnik, laulupidude üldjuht, viimasel viiel laulupeol koolinoorte ja üliõpilaslaulupidudel Kauaaegne meeskooride töösektsiooni töö suunaja, Eesti NSV kooriühingu loomise üks eestvedajaid ja selle esimehe asetäitja. Kogu selle mahuka loetelu kõrvale. Nii öötundide kui ka tervise arvelt mahtus veel koorilaulukogumike koostamine, koorimuusikaalaste teoreetiliste tööde kirjutamine ja palju palju muud. Arvo Ratassepp oli kooriliikumises suur autoriteet. Tema sõnal mõttel ja teol suur väärtus. Ratassepatööd on hinnatud vääriliselt suurte teenete eest vabariigi muusika kunsti arendamisel ja eduka pedagoogilise tegevuse eest, rahvaste sõpruse ordeniga, medaliga töövapruse eest ja paljude Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi aukirjadega. Meile kõigile jääb Arvo rattasse meelde kui andekas, töökas, abivalmis, sõbralik ja teotahteline inimene. Ääretult valus on tõde, et meie hulgas ei ole enam avara hingelist. Alati optimistliku ja edasiminekule õhutavad Arvo Ratassepa. Aga meie ülesanne on hoida alati puhtana ja hindamatu väärtusena Arvo Ratassepa elutööd. Tema elutõde vabariigi kultuuriavalikkuse nimel avaldan sügavat kaastunnet Arvo Ratassepa lesele poegadele, kõikidele lähedastele, kolleegidele ja sõpradele. Meie kõigi jaoks korvamatu kaotuse puhul. Jäädavalt on lahkunud meie koorikunsti silmapaistev esindaja ENSV rahvakunstnik professor Arvo Ratassepp. Tema tööpõld oli lai. Haaras kõik meie koorimuusika organisatsioonilisi pedagoogilisi dirigeerimise loomingulisi alasid. Arvo Ratassepp oli silmapaistev, laulupidude aktiivne organiseerija oli kooriühingu asutaja auks aseesimees ja auliige. Sektsioonide nõukogu, praktiline juhataja. Lahkunud, pani aluse Teaduste Akadeemia kooridele, oli innukas vabariikliku kooride juhtide kurijuhtidel laskuri arendaja mitmel viisil seotud veel Tallinna kammerkoori tegevusega oli kõikides nimetatud kooride dirigendiks. Kahes viimases laulis isegi kaasa. Kõik nimetatud koorid olid silmapaistvalt võimelised tutvustama meie kooli kunsti võistulaulmisel ja kontserditel nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal tõid rohkelt tunnistatud tunnustust eesti muusikale omavad seega teeneka ja väärika koha. Meie koorib meie koorikultuuripildis. Ratasepp oli kooridele kavu koostades nõudlik ja leidlik. Ikka võis põnevusega oodata, mida järjekordne esinemine jälle tuua võiks. Harjutustel oli dirigent järjekindel ja nendeks hästi ette valmistunud. Töö toimus kiirelt ja huvitavalt, üleliigseid sõnu ei tehtuid. Ootamatuid repliigid ja tabav huumor tõstis harjutuste intensiivsust ja tööjõudmine tööjõudlust hoiduti stiifilistest forsseerimistest ega kaldutud ka pianos sentimentaalsus esse. Taktiviiped olid selged ja rütmikindlad Pisi aktsendid suunatud selgema diktsiooni saamiseks. Koorijuht ei kartnud kavva võtta raskemadki teoseid, tal isegi meeldis mõningane risk. Tundes algupärase repertuaari nappust haaras ta ise sule ja lisas kooride repertuaari rohkesti tänuväärsed tänuväärselt uut, tema kalevipoja tekstile loodud laulud äratasid suurt tähelepanu. Laul Eesti mullad pälvis preemia, tundes hästi kooride tehnilisi võimeid ja kuriks spetsiifikat. Leida laule igale kooriliigile, mis nüüd kogutuna on ilmunud. Mahukas noodiraamatus. Tõsisemate teemade kõrval ei puudunud ka lõbusa ilme. Ilmelisemaid laulud. Viimaseks pikemaks teoseks jäi haiglas kirjutatud meeskooripoeem meri, mille teksti autoriks on Friedebert Tuglas. Koosolekutel nõupidamistel oli Ratase väga täpse sõnaga. Ettepanekud olid selgesti motiveeritud ja konstruktiivsed. Ta polnud mitte üksnes sõnaosav, vaid sisukas ka kirjas. Raamat Eesti laulupidudest on tänuväärne ülevaade meie lemmikpidustustest. Rohked ajakirjanduses avaldatud artiklid on kantult kõrgest nõudlikkusest, sisaldasid sügavat hetkel analüüsi ja pidasid silmas tulevikusihte. Olles võrsunud professor Jüri variste koolist. Pedagoogina edukas ja hinnatud dirigendid nagu Vaike Uibopuu, Ene Üleoja, Jüri Rent, Peeter Perens, Heino Pehk, Peeter Lilje tohiksid kõneleb ise enda eest. Lõpetanute arv tõusis koguni 46-ni. Harvadel vabadel hetkedel tuldus haru esialgu väga tõsisena olevat, ent pea ilmnes muhe huumor. Ergutavalt mõjus selle optimistlik helistik. Lühikesed vast vastalised, olime temaga olnud üksnes tenniseväljakutel ja malemängus, muud sammud olid hästi ühesed. Meenutan põnevaid laulupidude hetki, kui jagasime koos teiste sõprade kolleegide üldjuhi pulti tagasi laulurahvas, keda see juhatasid ja armastasid ja kes sind armastab on sünge paratamatuse tõttu sügavasse leina talletunud. On nagu arusaamatu kuidaspidi, töökas mees. Nii vara oma tegevuse lõpetama. Kallis Arvo, sinu lahkumine jätab meie ühisesse tegevusse mitmeid lünki. Sa ei kuule neid enam. Aga tänane suure vaikimise kõnekus ja sinu eeskuju otse käseb meie aktiivseid noori kohe asuma sinu pooleli jäänud tööd. Töid jätkab. Sa ei kuule meid, aga me teame, kogu meie laulurahvas jääb ühiselt jagama sinu abikaasa, laste ja lastelaste ülesse sügavat leida. Sõber ja kolleeg. Oled lahkunud, igavesse vaikus. Sinust jääb meile kustumatu mälestus, milles igaühes meis elad edasi kirkalt, omanäoliselt. Sinu elutöö on imetlusväärne. Su ääretult karaktiivne, rahutu ja otsiv natuur on jätnud meie tänasesse koorimuusika palgesse lugematuid sinulik jooni. Olid muusikamees ja ühiskonnategelane, kes pidi määratult palju võima ja suutma solid liider, kelle energia ja suutlikkus pidevalt aktiviseerida suunas ka sinu arvukate töökaaslaste mõtete tegu. Olid üks innukamaid süttivamaid, kõige uuega muusikas kaasaminejaid, kaasamõtlejaid koguma visa, rahutult ütleva koorijuhi ja pedagoogitööga kasvatasid sa järjekindlalt elujõudu ja eluruumi meie väikese rahva arvukatele kooridele. Tema koorilaulutraditsioonile. Sa armastasid ja austasid oma tööd piiritult. On tunne, et sa olid lakkamatult mingis ajapuuduses. Alateadlikult oli mures, et ei suuda oma elu jooksul kõike kavandatud lõpule viia. Sinu alati ettepoole homsesse suunatud mõttetegevusse, pürgi, vaimne mina jäid sulle truuks ränkrasketel haiguspäevadel. Kallis haru Ratasepp. Ajavool on sinu jaoks tardunud. Saatus on sind halastamatult julmalt välja kiskunud meie seast. Kuid samas saates sind su viimasele pöördumatule teekonnale siit meie muusika pühamust kontserdisaalist jäädi elavana meie keskele alatiseks ennast ohverdama, jäägitult oma rahvale pühendunud eeskujuna. Jää hüvasti, hea kolleeg ja teekasse. Lugupeetud seltsimehed, austatud leinajad. Nõukogude Eesti laulupeo liikumist on tabanud ränk kaotus. Jäädavalt on meie hulgast lahkunud üks Eesti koorilaulu suurkujusid. Rahvakunstnik Arvo rattasse. See on raske kaotus kõigile kes me teda austasime, armastasime leinas on kümned tuhanded koorilaulusõbrad. Vabariigi kultuuriüldsus. Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjonil ei ole enam üht oma kõige aktiivsemat kõige tegusamad liiget. Arvo Ratassepa osa laulupidude ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli hindamatu. Rohkem kui 20 aastat tagasi astus ta üldjuhi pulti viimastel laulupidudel tegijaga stsenaariumi autori ja kava üldjuhina ülimalt vastutusrikast tööd. Ta oli meie laulupidudel rahvaste sõpruse kontsertide idee algataja ja selle vahetu organiseerija, lavastaja tema ergas algatusvõime, suure Rudeeritus, peen muusikataju põhimõttekindel, internatsionalismi tunne oluliseks tagatiseks Nõukogude Eesti viimatiste üldlaulupidude õnnestumiseks. Ta rakendas kogu oma väljapaistva organisaatorid talendi selleks et Eesti rahva kauase traditsiooniga laulupeod oleksid Nõukogude Eesti vormilt rahvusliku, sisult sotsialistliku ja laadilt internatsionalistlikud kultuuritäieõiguslikuks koostisosaks. Arvo Ratassepale jätkus energiat tegevusteks, mis kokku võiksid olla mitme inimese elutööks. Oli taju kooriliikumise tippjuht. Paljude kooride dirigent, muusikapedagoog, helilooja, koorimuusikaalaste kirjatööde. Oma mõistuse ja südame mõtte- ja tunde jõu jäägitu pühendumisega koorilaulule köitis ta rahvahulgad nii ühel kui teisel pool laulukaart. Ta oli tõeline oma rahvakunstnik kelle mõju Nõukogude Eesti koorimuusikaelule on jääva väärtusega. Ülima tahtejõu ja ennast algavusega ei loobunud ta pingelises tööst ka siis, kui raske haigus endast üha rohkem märku andis. Möödunud aasta üldlaulupeol suutis mehine tahe ja vaimujõud olla tugevam pöördumatult kahanevast kehajõust. Veel laulupeojärgsest koorijuhtide seminarlaagrist Vigalas ei lubanud ta endal puududa. Haige voodiski jätkus loometöö elav huvikooride tegevuse nende rõõmude ja murede vastu. Langetades täna pea Arvo Ratassepa põrmu juures. Olgu meile lohutuseks teadmine, et Arvo Ratassepa juba suletud elu raamatule kirjutavad uusi peatükke. Need, kelle kätesse jäi tema töö kes tema mälestust kalliks pidades seda jätkavad. Meie mälestustesse aga jääb Arvo Ratassepp inimesena, kes võitis suure lugupidamise kõigi hulgas, kes teda tundsid. Ta oli ja jääb autoriteediks kõigile, kes nõukogud Eesti laulupeoliikumises osalevad. Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjoni nimel. Avatan kogu südamest kaastunnet lahkunu abikaasale, lastele, omastele ja sõpradele. Jää hüvasti, kallis seltsimees arvu rattasse. Olgu kodumaa muld sulle kerge.