Nüüd algavas maailmapildi saates me räägime niisugusest põnevast piirkonnast nagu Turkestan põhjaturg, kes täna on see, mida me teadsime Nõukogude, kes gaasiana ja siis lõuna Turkestan on Afganistani põhjaosa ja see on piirkond, kus on tadžikid. Asuala ja meie saatekülaline on Aavo Susi, kes on elanud Tadžikistanis pidevalt kuus aastat pärast seda veel lühemaid perioode. Avo Susi, mis oli põhjus, miks sa sinna tadžikistani läksid ja miks sinnani pikaks ajaks pidama jäid? See oli 65. 66. aastane, siis tahtsid käik meie vanused poisid minema pääseda Venemaalt. Ma kirjutasin romaani rohepea kelmiromaani, selles ma olen kirjeldanud, kuidas see mõte tuli. Ja me läksime ja mul oli üks sõber, Väino Vaher. Pidasime plaani, pidasime plaani ja ükskord läheme, aga vaatasime kaardi pealt, kus saab, me teadsime, olid läinud, proovinud lääne poole soome ja pool, noh, ei tule välja, aga seal on tumemäed. Raske valvata, ma sinna ei saanud, ma ei teadnud, et seal on piiritsoonid. Seal on piiritsoon mitusada kilomeetrit, kui ma juba seal olin, jan, jäin nagu pidama, ma ei saanud tagasi. Ei saanud tagasi, mul ei olnud raha. Ja siis ma pidin jääma sinna pidama ja nõiaind. Kas tadžikid võtsid sel ajal niisugust võõrast sõbralikult vastu? Sa ei olnud ka venelane. Tadžikid, nemad on üldse sõbralik rahvas, nad ei ole ka venelase vastu kunagi nii agressiivsed ja ma ei osanud vene keelt Tadžiki keelt, seda enam. Ja lähen ja vaatan, seal on tõesti asula selline ja üks luua mees, halli habemega mees luuaga pühib tänavale. Ma mõtlen, ma küsin ta käest, kus on kontor? Lähen juurde, küsin kantuura, noh, niipalju oskan ja tema kuulab, mina katsun tal midagi rääkida, järsku küsib mu käest puhtas eesti keeles, kas eestlane, mõtlen eestlane, hea, et näed, kontor on seadmine, süntakse siis sinna, seal kontoraha, mis sa tahad tööle või ma ütlesin tööle, kuidas eesti keelt oskad ja mõtlesid, et ma olin kolm aastat Tallinnas kes laabus tööl, olin vene sõjaväes, sõja alguses kukkusin vangi, olin vangilaagris ja siis aga olid tadžikid. Pärslaste kohta olid eriliselt parandused Nürnbergi rassi seaduste juurde. Neid tunnistati puhtverd aaria lasteks ja neil olid nagu saksa, nagu nimetati impeeriumisse impeeriumi piirides, samad õigused sakslasega riigi sakslastega. Seda ma uurisin pärast välja, mõtlesin, kuidas tema sai gestaapot, aga väga hästi rääkis. Ja siis ma olin seal ehitusmeistrina tööl juba võetigi ja siis ma mõtlesin, et ma mõtlesin selle mehe üles veel rääkinud, aga uurinud, aga ma teda kätte ei leidnud enam. Mul on selline tunne, et ta hakkas mõtlema, et nüüd kes teab, mis mulle lähen, kaeban kuskil ära, võetakse ta kinni. Ma arvan, et ta läks ära sealt külas, kuhugi mujale. Me natukene puudutasime ka nüüd rahvustevahelisi suhteid ja rahvusküsimusi Kesk-Aasias, kas usbekid on teataval määral domineeriv rahvas seal, kas on niisugust pinget usbekid ja tadžikid vahel? Vene võimu all olid nad hästi, nii nagu summutatud seisus nad löönud kusagilt välja. Aga kui eakas uutmine seal 90. aasta ja kõik siis oli juba niimoodi. Usbekid olid vaimu täis, ainult otseselt parajat momenti, et teha puhas töö. Ma ei taha öelda seda kõigi usbekkide kohta, ka nendega, kellega ma rääkinud olen. Mulle öeldi niimoodi, et las ainult üks usk peksab kuskil midagi viga, külmes siis teine. Sellised usbekid on seal tulnukas rahas, nad on palju agressiivsemalt kui kohalikud elanikud oma vaimult juba nad on tulnud kuskilt nad Tjaamatut, nende juured on mujal ja nad siin on võõrad ja nad tahaksid, et siin teisi poleks peale nende, aga nad on. Räägib juutide olukorras Saksamaal ja, ja seal toonitab keegi, ma ei mäleta, kas isegi Rooma baas toonitab mitmed korrad, et võõrad on tublimad, võõrad on tublimad kui need pärismaalased. Ja see tundub, kui nüüd vaadata sündmusi, kas või ütleme, kus kohas söövad praegu Eestis siin on ka võõrad, on tublimad, kui vaatad ääri ringkondades ja ega siin ei saa öelda, et eestlane oleks kangem kui keegi teine ja täpselt niisama oli ta seal Kesk-Aasias ka võõrad. Omas mõttes tubli selles, et kohalikud seal on ju, olid ka etnograafid või kuidas öelda kultuurantropoloogid ja keeleteadlased ja kõik ja mina vaatan, mis neil neil on kirja pandud, kui ma elasin poolteist aastat, ma elasin Pamiiris, jälgisin kõike, pulmakombed, kõik kombes, kui ma vaatan, mis on kirja pandud, mulle tundus, et need on just nagu kuulnud kuskilt ja siis räägin nende Tadžikidega, nende etnograafidega, nemad, et no me ei saa, noh, me teame seda kõike, miljon üldse. Huvid. Me ju teame kõik, kuidas me seda kirjutanud. Ja ma tegin seal päris suure töö ära kogusin pulmakombestikku seal muidugi mitte kõike, aga seal noh ühe regiooni partangi oru pulmakombestikku ja seda hinnati väga, isegi tõlgiti teda ja. Mitu päeva kestab pulm? Georos pulm kestab niimoodi päev otsa, kuidas riides pannakse seal Pamiiri majana hoopis teistmoodi, seal on kõik nagu seal ei ole sedasi, et kellelgi omaette tuba, kõik elada ühes toas. Ta on üks suur tuba, ütleme kuus korda kuus, 70 seitse-kaheksakümmend, kaheksa või isegi suurem võib-olla, ja kõik elavad seal ühes toas, pannakse ta riidesse need riided, mis ta selja pannakse sõela sisse koldes, seal on lahtine kolle, et tal ei ole uste eest lahteni kolla, sellele kas suits läheb läbi laelaugu välja, seal pereema siis kannab teda, keerutab seda koldekohad, no ütleme nagu puhastab, võib-olla no ja siis panevad sõbrad riidesse, siis loetakse talle väike palvetee peale lähevadki pulmalised pulma muundale ära saadetud need lambad, vasikat või mullikat, mis tuleb nüüd ütleme, pulmatoiduks teha, jõuavad kohale, siis on komme, et kui see pulmarong kohale jõuab ütleme külasse, kus see pruut elab, siis hakatakse teda pilduma igasuguste asjadega, mis kätte juhtub. Kas lumepall, kui lumi on maas, harilikult lumi ongi maalsesed pulmi peetakse ainult talvel, kunagi suvel kevadel seda ei ole ainult talvel mullatükk või, või sõnniku, midagi pillutakse pulmarongi ja seda on siis interpreteeritud igati, et noh, et see on nagu selline veel jäänuk sellisest naiste röövimisest ja kõik see niisugune asi, mina mõtlen, et see ei ole vist, see on lihtsalt võib-olla nii nagu ja õnne soovimiseks võib-olla nagu visatakse kah klaas puruks või midagi umbes samamoodi. Jõuavad, kui hakkabki pulm, pulm käib, süüakse ära, seal ei ole nii, et pikad lauad, seal süüakse kõht täis, koristatakse kõik ära. Yakad, lõbu. Ja seal on siis pulmavanem või pulma kindral, kuidas seda eesti keeles kutsuda? Seal öeldakse, ja saun ja Shaun, kes on suurem alga, peigmees on siis nagu šahh kuningas, vürst, et kõik peab tema sõna kuulama, aga nüüd saun siis tema käepikendus, mis siia Saul ütleb, see kõik tehakse. Ja tuleb siia laulad, ja laulmine käib nii, ta hakkab laulma ja laulab, aga lauluvaheajal siis tantsiti, Saul, võib kasvõi ükskõik mida ta näiteks käseb. Too mulle 33 aastat võid 33 aasta vanust õige. Ja läheb ja toob mina mõtlesin, et see, see on vis, pettusime, kuidas saab olla 33 aastane või ja siis tuleb välja, et on küll ja ta isegi ei ole või, aga ta on lambarasv, mis on hoitud allikavees, seal hoitakse teda kümneid aastaid ja isegi võib-olla viis 10. aasad ja teda kasutatakse ravi otstarbel. Ma nüüd ei tea, milleks aga teda ravi otstarbel kasutatud, tähendab, et ta on olemas. Kas sel ajal, kui sina seal elasid, kas seal oli mošeedist tegevust või olid mošeed uksed kinni löödud? Pamiiris mošeesid ei ole kunagi olnud, seal on usuna Ismalytide usulahke, tema ei tunnista, mošeesid, pühakodasid, seal ei ole seal tegelikult. Iga maja on mošee igas majas palvetada. Paar mošee, toolid, mis töötasid nüüd, ütleme pidevalt, need olid sellised mošeed, kus jutlusi peetakse igas kvartalis mošee tegelikult olemas. Ainult et see paistab millegagi, silmad on ainult selline mingisugune majakene, kus inimesed tulevad, kui palvetavad ja istuvad ajad juttu seal ei ole, aga reedesed, kus reedesel päeval jutlusi peetakse, suured mošeed, neid oli dušanbee ess paar-kolm tükki. No viimati, kui juba see uutmine lahti läks, siis ehitati sinna luteri kirik ja mošeesid lugematul arvul. Kui sina seal elasid, kas sellest tadžikid rääkisid, kas nad olid teadlikud, et väga suur osa Tadžiki elab Afganistanis piirist lõuna pool? Afganistani Tadžikidesse puutub, no ega nemad millegi muuga ei erine kui oma kirjaoskuse poolest, neil on kiri araabia tähestiku alusel, aga on nõukogu poole peal, siis olid, kes olid põhja pool. Tead, need olid slaavi tähestik, kord oli selline juhus. Mul oli üks sõber ajakirja toimetuses tööl ja no ta toimetas sellised publitsistikat ja keegi siis ülikooli dotsent oli käinud Afganistanis folkloori kogumas rahvalaule ja jutte ja seda teist. Ja siis kirjutas põhjaliku artikli, et Tadžiki folkloori on kõige varem üles kirjutada slaavi tähestikus nutta tõendas seda igat moodi ja, ja sõbralt küsinud. Kuule sina oskad ka tadžiki keelt? Vaata, mis ta sünnib. Ära trükkida, mina ei tea, ma lugesin, ma ütlesin, et minu meelest on see imelik. Kuidas saab kõige parem olla selles ütleme slaavi tähestikus, kui slaidid tähestik näiteks ei kajasta vältepikkusi araabia kiri, nagu ta on kasutusel pärisse keele, aga see märgib vältepikkusi täna, kas nad pikas vältes lühikeses vältes nagu eesti keeles eesti keeles on, ütleme topelt kirjutatakse ka seal? Kui on pikk välde, siis täishäälik kirjutatakse välja, kui on lühike välde, teda ei kirjutata. Aga vene keeles seda ei ole. Aga siis tuligi see dotsent sinna ja no kuidas on, kutsus, seal oli puhvet nagu ikka, et noh, et teed väikse konjakitehas ja no ja siis mina hakkasin tal rääkima, et kuule, miks te sellist jama kiri ja talle seletan, et no kuidas te saate seda vältepikkust näidata, eriti kui ta võib-olla murretes veel erineb kuidagi ja teisele teist, tema kuulab, kuulab, lõpuks ütleb. Aga mis on teine asi, mis meie süsteemi ja siis ma ei pannud seda tähele, aga pärast hakkas mõtlema, et tõesti, mis on minu asi, las igaüks teeb, kuidas parem on, kuigi ja võib-olla ma ei tea, kas artikkel, kas ta ära trükkida või trükitud ei muutnud, küll mitte midagi seal toolil, temale võib-olla linnukene seal ütleme, teaduslike tööde nimekirjas, aga no see oli selline, no kõrvalepõige. Kui tahad, trikkide seal oli väga suur, ütleme Tadžikistani Tadžiki talle suur lootus, kui venelane nüüd okupeeris Afganistani, et nüüd siis Afganistani põhjaosa ja Tadžikistan liidetakse, sest et nad tunnevad, et neid on vähe. Usbeki surve on suur, usbekid, mutut tulevad, tulevad, asustavad seal kõigepealt, oli suur küsimus, seal ehitati suurt elektrijaama tohutu kõrge tamm, seal üle 500 meetri kõrge tamm ja siis pidi ujutama üle suure noomite suurima alasid, aga lihtsalt mägikülasid, kus inimesed ei tahtnud kuskile ära minna ja need käisid siis juba seal partei keskkomitees demonstratsioone tegemas ja kutsuti sinna Jeltsin, Jeltsin oli siis ehituskomitee esimees, Jeltsin tuli sinna, et seda asja lahendab ja siis oli mul hea sõber, oli seal venekeelse ja lehe majandustoimetaja palli nimeline Arkadi pall oli, tema oli Kaaesson. No aga ta oli Volga-Volga ääres, tema kutsus, et lähme tule kaasa, et mul on autod, lähme sinna, vaatame, mis seal tuleb, kuulame seal Jeltsin, seal on suur rahvamass, koosnummiti 1000 inimest, Jeltsin esineb ja teeme selle, teeme madalama 50 meetrit madalama siseujuta neitsile, aga see pall, ta oli küllalt selline arukas, kuidas ma teha madalamaks seda tammi, kui kõik on rehkendatud? Surve ja kõik on rehkendatud, peab hoopis uue asjadega, aga siis Jeltsin ja need suured tegelased sõitsid sinna ehitusplatsile meigiga, siin hulgume seal ringi, midagi käime ja vaatame, vaata Jeltsin läks bussi, ütleme järgi, ma räägin taga, läheb sisse, aga sisse ja tema üksi bussis kallab omale napsusel. Seltsimees see teine, et kuidas te ütlesite, et teeme madalama, seda ei saa ju madalamad, kas teha, et ma olen ka natuke uurinud seda sinu? Tal on ju välja rehkendatud see veemassid ja surved kõikjal. Aasiad, no ei saa. Aga mis ma pidin? Teine oli maavärin. Kus väga palju purustusi oli ja inimesed jäid ilma peavarjuta ja siis oli selline nagu plaan, et tuua sealt kaks või 3000 armeenlast peavarjuta jäänud armeenlaste dušanbee ess anda neile korterid, aga siis läks mäss, tõusid venelased kui toas, meie ootame kortereid juba aastakümneid ja nüüd tuuakse mingi Dormeel siia, siis läks selline armeenlastevastane hüsteeria ja, ja kuidagi see kuidagi niimoodi ei tea, kuidas ta välja kukkus, kui juba olid tankid tänavatel ja. Kas sinu ajal tadžikid tundsid mingit sugulust nende Põhja-Afganistani tšekkidega, kas toimus mingit suhtlemist liiklemist ka, ütleme mitteametlikult ja üle piiri salajane? Ja ma rääkisin ükskord ühe piirivalveohvitseriga temaadlased mitte, mis aga, et et pamiirlased, noh, nemad on Ismaliidid ja neil on nagu kohustus maksta kümnist ja see künnis tuleb siis viia Bombeisse, kus on nende peakorter ja ta ütleb, et no ma tean, nad viimad, aga kuidas nad viivad, koguvad ja viivad, aga kuidas, vaat mitte jälile ei saa. Nüüd niisugune probleem nagu Taliban ja tadžikid vähem usbekid riigi põhjaosas. Kuidas see vahekord sinu silmade läbi paistab? No Eestis on mõningad põgenikud sealt. Üks kindral oli siin lennuväe kindral afganistani kindral ja ta oli ütleme nii, nõukogude-meelse valitsuse ajal, ta oli olnud Kabuli lennuvälja komandant. Mina temaga rääkisin rohkem, mina räägin tema silmade läbi, tema räägime niimoodi, et kui tulid taliibid, taliibid, push, tuunit 100 protsenti see on, oli hõimuvägi, seal tõrjuti välja, sunniti inimesi kuidagi. Nad kas läheksid eksiili kuskil välismaale siia-sinna kuidagi neist lahti saada, isegi oli sellist asja tänaval peeti kinni, kontrollivad dokumente, dokumendis seal rahvuskirjas, aga nime järgi saab aru, või siis kõne räägib tuga pustu keeles, aga tema kass Bushuugelt ei oska või räägib aktsendiga. Aga siis oli veel näo järgi. Lihtsalt mõrvati tänavate allilma igasuguseid. Missugusena, sa näed tadžikid tulevikku, mis on selle rahva tulevik? Sinu arvates? Tulevik garantii võib-olla ainult Venemaa, täpselt, et niisama nagu võib-olla ka Armeenia toetub Venemaale. Sest et nad on ümbritsetud seal vaenulikest rahvas, sest me ei räägi riikides, seal on ikkagi rahvad peamine, riik on seal välja suvaliselt pandud nimetus suvaliselt tõmmatud. Piirid võtan ajalehe ajalehes on. Koduütleme neli, viis ühenimelisi, mis on, aga oli nii et mitmel puhul oli niimoodi, et ühte tänavat mööda käivad inimesed, tulge, tulge koosolekule, tulge mošees koosolekule, tulge mošees koosolekule või kuskile mujale kuskile saali koosolekule ja koosolekul kaevad mehed-naised ei käi, läksid ja kadusid, läksid ja kadusid ja need kõik olid tadžikid, kes kadus? Kas sulle tundub, et tadžikid tahaksid luua suure riigi, et Põhja-Afganistan ka sinna kuuluks? No see oli tadžikid laadseks seda kui algas sõda, kui Vene okupatsioon algas, siis venelased võib-olla teevad nii, et liidavad Põhja-Afganistani-Tadžikistani katseks saavad nad nagu omale suurema sellise kas seisma said ja praeguses seisus on täitsa võimatu, sest et riigipiir on, see on niisama nagu ütleme Marsi trajektoor, mida, mida muuta ei saa meie ajal. Aitäh. Me lõpetasime stuudiokülaline, oli Avo Susi kuulaja Realis Martin piiranud.