Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates kolm põnevat teemat, väikerahvast oled vasakukäelisuse ja hakkama saamine. Esimesena pakun teile aga kuulata intervjuud, mille salvestasin möödunud nädalavahetusel Ungaris, kus toimus soome-ugri kirjanike kongress ja kohtusin seal ning juhtusin õnnekombel juttu ajama populaarse edelas murdeluuletaja Heli Laaksoneniga. Rääkisin temaga väikerahvaste keelte püsima jäänud olemisest ning sellest, kuidas on luuletada murdes ja nii, et olla populaarne, saada hakkama ja, ja kuidas võiksid keeled püsima jääda? Tal on selle kohta päris häid mõtteid ja retsepte ning kuuleme ka. Liitluuletust võiks nii-öelda või tegelikult ühte luuletust, aga viies samas keeles, need kõik on soome-ugri keeled. Nii et pange kõrvad valmis, kuulete, kas tunnete mõned sarnasused härra. Ja keelteks on siis soome komivõrud murdi ja ungari keel, milles siis kõlab üks luuletus, aga seejärel, kui ugrimugri teema ka ühele poole saanud, räägime vasakukäelisuse eest. Ja kui palju on see seotud siis loomingulisusega? 10 protsenti inimestest, kes on vasakukäeliselt, kuidas nad saavad hakkama ja kuidas last toetada, kui ta näiteks haarab asju vasaku käega, kas peaks ümber õpetama. Ja viimane teema. Meil Haldi Normet-Saarna poolt, kes siis usutleb lavastajat ja kultuurikorraldajat. Anne Felti teemaks on see, kuidas hakkama saada, kuidas bürokraatiaga võidelda ning kui lihtne või kerge on öelda, siis ei võimatuid asju olemas ja need asjad on kõikvõimalikud, mis mu peas sünnivad. Niisugused teemad, minu nimi on Krista taim ja esimene lugu kõlab ungari keeles. Head kuulajad ja tänases saates tahan teile tutvustada mõned tuntumad ja armastatumaid, luuletajad, heli, Laaksoneni ning tema mõtteid väikerahvaste keeltest, murretest, soome-ugri keele sugulusest. Ajasin heri Laaksoniga juttu Ungaris palatoni järve ääres ühes väikeses linnakeses, kus toimus möödunud nädalavahetusel 13. soome-ugri kirjanike kongress korraldatakse iga kahe aasta tagant ja olgu öeldud, et ülejärgmisel aastal toimub see Eestis. Aga eri ta kirjutab. Edelasoome murdes on tõlkija väga populaarne, mõeldud tema luulekogusid, heliraamatuid trükitakse väga suurtest iraažides näiteks 40000 ühe raamatu kohta, see on ikka päris palju ja tema luuleõhtud, mis on samuti popule laarsed, seal ei ole kunagi saalid tühjad. Ta on kena näide sellest, et luuletajad võivad oma andega ära elada ja teha oma keele jaoks päris palju ärasest. Ta kirjutab, kordan veelkord oma emakeeles, milleks on Edela-Soome murre? Räägitakse Turu linna ümbruses ja see on võib-olla kõige lähem oma kõlalt ja grammatikat eesti keelele. Andmetest Eestiga veel nii palju, et ta on koostööd teinud võru luuletaja Jan Rahmaniga kaasson ilmunud menukas luulekogu 2000. aastal see kandis pealkirja maa puupäid. Ja seal oli 17 luuletuste 20 jonni oma. Hetkel tõlgib Eli soome keelde Andrus Kivirähki raamatud, kaka ja kevad, mida peab igati toredaks raamatuks ja arvab, et ka soomlased saavad sellest huumorist kenasti aru. Meie intervjuu alguses küsisin Airi käest, kas Soomes on võimalik ainult luulega ära elada, nii et ei pea mõnd teist ametit kõrvast pidama. Seal on aga vajab sellist, et et kirjutad palju ja esined palju ja, ja lähed kuskil loenguid pidama ja ettevõtjad või, või et ettevõtted võtjad küsivad, et kas tule esinema meie seminarile kuskile nagu algusesse või lõppu, kes toob mingisugust hinge sinna sisse? Niimoodi on, on just võimalik. Aga ma ei tea, kas nad on väga palju, paljud selliseid ei, ei tee, aga mulle see on nagu see, kas on, kuidas öelda siis kas öeldakse amet või jah, nii et ma teen seda nagu see on minu töö. Aga inimesed armastavad luuletust omakeelset. Ma arvan, et Soomes ja Eestis on ühine küll see, et see ikkagi armastatakse just luuletusi, et need on tähtsad, et kuigi see maailma aeg on selline, kui on, et, et nagu eriti ei kuule midagi, et kuigi meil ei ole tsensuuri Eestis ka ei ole enam tsensuuri, siis on on niimoodi, et me ei pea vaikima, aga ei kuule enam midagi. Et tuleb nii palju seda lärmi on nagu see sotsiaalmeedia, mis lärm ja reklaami daamid ja telekad ja kõige, et kuidas me kuulame seda oma oma keelt ja oma häält ja oma luuletusi, neid, et see sellega peab isegi kohe pingutama ja püüdma. Ma ei usu, et see on ära kadumas, aga peame selle ettetööd tegema. Noored on vist see rühm, kes on kõige haavatavamad ja kelle võib globaliseerumine ja kõik sellised asjad enda alla võtta ja nad võivad oma keelega siis unustada või murde. Vähemalt, et nad ei hakka enam selles rääkima, rääkimata kirjutamisest ja nii palju, kui ma olen vaadanud, et see kehtib ka nagu täiskasvanutega, nii et vahepeal on, on näha, täitsa inimene on viiekümnene ja, ja ta on õpetaja ja, ja siiski ta nagu vaata ennast, ta ei vaata ümber ja ütles, et ta vaatab ainult seda moblat seal ja, ja mitte midagi muud ei näe. Et ei nagu vaata seda maailma vaat et vaatab ainult ainult mingid virtuaalsed, et, et ma ei tea, et kas see on nüüd ainult noorte probleem. Minu meelest see on terve ühiskond, see on, on praegu, on nüüd selline aeg, ma loodan, et see läheb mööda, et inimesed hakkavad jälle teineteist otsa vaatama, et mitte neid masinatega udu rääkima. Jah. Aga jah, noorte ja lastega, nii et on kaks asja, mida sedagi keelega nagu kuidas nad praktiliselt keelega saama või kuidas need peaks minu meelest natukene kasvatama, ei ole minu meelest ohtlik, kui me natukene kasvatab, õpetame, et üks asi on see muidugi nad peavad kuulama Soomest soome keelt ja Eestis eesti keelt ja, ja oma murdeid ka kuulama, mitte nii, et nad õpivad sõnu ja et kuidas sellega väljendatakse ja ja teine pool on siis see, et nad õpivad seda armastama, et mitte ainult seda oskad midagi keelt, vaid see, sa armastad seda keelt. Et sa tunned nagu puudustele järele, kui sa kuskil oled mu kaugel maal, et kui sellist armastust ei ole, siis sellel keelel ei ole mingit tähtsust, et kuna meil on väiksed keeled, nii neist ei ole eriti suurt kasu, kui sa mõtled, et mis kasu mul on eesti keeles, mis kasu mul on soome keelest, mis kasu nüüd on, kodumurdest ei ole mingit kasu. Aga see, et kui sa armastad teda, siis sa ei mõtle, on kasu või ei vaid see, et sa ei saa ilma selleta üldse elada. Ja, ja ainuke viis, ma arvan, on, on see, et kui muidugi lastega, ma arvan, väikestega nagu lihtsam niimoodi, et see on lihtsalt räägib nendega seda keelt. Nii et see on iga päev nende ümber. Aga noortele lükka meenutada võib ka otsesed rääkida sellest, et sinu emakeel, et see on üks maailma ilusamatest keeltest ja, ja igaühele see oma emakeel on kõige ilusam keel. Et see on sinu. Kas Eestis on selline sõnaaare? On olnud on. Ja kui sa nüüd vaatad seda Soome-Ugri konteksti, siis siin on ju palju meie hõimurahvaid, kes on oma keelt kaotamas või nende noored lähevad vene keele üle, kelle vene keele peale üle ja ka luuletajad kippuvad vene keeles rääkima, kuidas neisse armastust tekitada või alles hoida. Kujundlik tundub. Peale jah, etapp kirjutama nii huvitavaid raamatuid, nii huvitavaid luuletusi kasutama seda keelt niimoodi, et võidab kõik teised keeled, et see tekst peab olema nii huvitav, et, et see kisub sind sinna juurde ja, ja nii sai, et sa pead seda keelt oskama, sa saad mingi luuletuse lugeda või mingi raamatu lugeda seal, sest see peab olema, see sisu ei saa sundida niimoodi ei saa öelda, et sa pead oma keelt kasutama, seda ei tohi unustada. No nii ei saa öelda, või, või seal ei ole mingit mõtet. Minu meelest kirjanikel ja võib-olla et ka igaühelt keelekasutajal on väga suur ta, ta peab vastutama selle eest, et see keeliasse sisu oleks. Huvitav, et need jutud oleksid huvitavat ja raamatut ja luuletused, et need lihtsalt peavad olema sellised kõrgel tasemel ja, ja peab olema nagu tahtmist arusaamist, et kuigi on nagu kuigi on väga hea ja väga tähtis, et sa oskad keeli, sa oskad just vene keelt, et sa saad rääkida, noh näiteks siin need, kes oskavad rääkida vene keeles, saavad udmurdid ja konid handi mansi ta nagu omavahel kogu aeg rääkida, neil on ühine keel olemas. Et see on see vene keel, no meil on, on näiteks siis meil on sama seal inglise keel, et me saame niimoodi omavahel rääkida. Näiteks noh. No nali, et ma ei saaks üldse nagu rääkida, et kui, kui mingi udmurdi inglise keelt oskas, siis ta ei saa minuga praegu rääkida, kuna tema ei oska soome Minamite murti. Et meil on inglise keeldan, see vaen seal Kakskeelsed niimoodi, et need on, on üks selline keel, mida, millest on kasu ja üks üks on see, mis on meil südames kogu aeg ja milles meil on, on need juured. Et ma arvan, et need mõlemad olla, et nüüd nad ei nagu välista teineteist. Aga mida sa arvad sellest, et Eesti ja Soome nii lähedased ja tegelikult kui nüüd sina rääkisid soome keeles, saaksin mina sinust aru ja sina, sina saad juba eesti keeles. Aga noorem põlvkond juba kipub omavahel rääkima inglise keeles. See on nagu naljakas või kurb, kuidas. Et me nagu enam üksteise keeli väga ei õpi ja muidugi kurb. Kuna inglise keel saab rääkida ka teistega ja seda peab peabki rääkima ka diisliga. Aga see test ja saame, võiksid olla lähedasemad ja me võiksime oma keeli nagu või teist teist keelt kuulata, õppida ka oma keelest väga palju selle selle kaudu, et mul näiteks, et kui ma olen eesti keelt õppinud, siis pärast seda ma olen palju rohkem saanud aru oma keelest, et milline on soome keel, kui ma vaatan seda nagu eesti keele peeglist, et see on nii huvitav ja, ja see arvatud niimoodi, et umbes 2000 aastat tagasi see läänemeresoome rahvad olid nii, nii lähedased ja nende keeled olid nii lähedased, et 2000 aastat tagasi Soome ja Eesti olid nagu peaaegu sama keeled või, või ühe keele kaks murred, ainult et siis nad on läinud nagu eraldis, et meil ikkagi on veel see 2000 aastat, meil on ikkagi midagi säilinud säilinud, vägagi palju säilinud. Et Ma ei tohiks unustada, see on huvitav, seal on selline. Minu arust see on ka tore minu meelest keele ka toredad olla. Ent kuulamegi keeli, mis on väga toredad, nad on soome-ugri keeled, kuulame ühte luuletust. Heili luuletust. Lehmja Kask soome keeles komi keeles, seto keeles, udmurdi keeles ja ungari keeles. Antide suured järjestuste kirjed posti, Männašoitabki. Hiljem, kui sa kuulasid, kuidas need luuletajad teistes keeltes sinu luuletust lugesid kõik soome-ugri keeles, siiski, mis tunne see oli, kas sa tundsid ka mõne sõna nagu ära näiteks ungari keeles või komi keeles, et ufod, see kõlab nii nagu soome keeles? Nii rohkem mul tuli küll. Mulle tuli küll meelde see, et, et kui, kui vähe meil on ühisselle nende ugri keeltega. Et ungari keel on ju täitsa teist tüüpi ja mingi komi, udmurdi on, on ka. Aga ikkagi see mulle ta oli väga hea meel sellest, et, et kuna see luulet, see on selline, see on lihtne luuletus lehmast ja kui kuivus lehmadega sellest ja sellest, et, et ma tahaksin olla lihtsalt lehm kase all, et ma ei peaks nii palju elus nagu Digima ja töötama, et lihtsalt. Mulle tundus, et igaüks neist luuletajast, kes eile tõlkis seda nagu tundis kuidagi seda sama, et et las las ma lihtsalt olen ja nad lugesid seda nii, vot sellise südame ja vana hea tooniga minu meelest. Et kuigi eel eks sõnagi aru saanud, siis on, on selline tunne, et on mingi väga õrn tunne, on siin õhus midagi, meil on nagu sarnast, me mõistame üksteise luuletusi siiski või vähemalt sõnumit. Jah, sõnumi usk ja see ongi seal, et Nad on, mul on siin olnud niimoodi, et, et kui ma seal on siin tõlked igast loengust, on tõlge inglise keeles, aga mul mul nagu kõrv väsib kuulama endise keelt, siis ma lihtsalt võtan need kõrvaklapid ära ja hakkan kuulama näiteks ungari keel, mida ma ei oska, ma kuulan lihtsalt vokaale ja seda, et kuidas see, kuidas see on, see keel ei peagi aru saama, lihtsalt keel on nagu, nagu vaataks võõrast metsa, et sai nagu tunne puid, aga ikka on ilus ja sama samamoodi kuulata teist keelt. Aga see muidugi on see sisu ja see, et me oleme kõik inimesed ja me oleme kõik kunagi olnud väsinud ja meil on kõigil olnud üks päev liiga palju tööd ja tegemist ja me oleme olnud kadedad lehmale. On tunda seda, et, et ma, et ma kuulun inimeste liiki, nemad kuuluvad ka siis on väga hea tunne, et meil on, oli. Ja rääkis murdeluuletaja Edela-Soomest Eli Laaksonen ning keda huvitavad veel soome-ugri teemat, siis järgmisel pühapäeval keelesaates. Kolm tarka inimest istuvad koos ning arutlevad väikerahvaste keelte saatusele. Nii et jälgige siis reklaami. Praegu aga laulab meile Santu Garfu ja talve Soivad, mis on samamoodi hea näide sellest, et oma keeles on võimalik teha väga head muusikat karjala keeles ta laulab Petroskoisse pärit ja Santo karku. Enko mureistav, kui Villesse keelevingel vein siia kiilwachi uuri, haikodi rükk v. Seksi Join iculad moel oli ellu kai korvi, tuli gaasi, edge. Tairsiidedki.