Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaare esitab Kristjan Port. Kaubanduskeskuses kassajärjekorras seisjad on kindlasti märganud, kuidas kassiirid asetavad raha silinder Yasse kapslisse ja paigutavad sellelt torusse, kus siis lennutatakse õhuvoolu jõul kusagil ämma raamatupidamise raha. Ruumi torupostil on pikk ajalugu ja kunagi ammu arvati isegi, et sellest saab kaasaegse linna ja üks olulisemaid transpordivahendeid. Arvukate Euroopa ja USA suurlinnade pinnal leidub tänaseni kilomeetrite kaupa malmist torusid, milles kunagi liikusid infopaketid sarnaselt tänasele internetile. Need pakendi taga olid füüsilised taolist torustiku Leedus näiteks 1800 viiekümnendatel, Londoni, Pariisi, Praha, Berliini, Rooma, Tokio, Philadelphia kui ka New Yorgi tänavatelt. Kulgedes olgu peamiselt börsipankade ja postikeskuste vahel kuid hiljem juba kaubanduskeskuste ja haiglate vahel. Tarudes liikusid nii paberlehti sisaldav post kui esemeline pakivahetus aga mõnikord ka midagi suuremat. Näiteks testiti Londonis, kas oleks hädaolukorras võimalik trans. Partide taro postis ka inimesi. Julgemad ja ettevõtlikumad planeerisid isegi Neumaatilisi paguneid suurema hulga inimeste transportimiseks. Juhul kui vahepeal ei oleks juhtunud ühte ootamatut innovatsiooni, oleksime täna ilmselt oluliselt tublimad igasuguste pumpade, torude ja ventiilide küsimustes eri suuruse ja otstarbega torustikus, lennutatavatest konteineritest rääkimata. Märgiks kui suure ja jõulise ettevõtmisega olin torutranspordi näol tegemist, siis näiteks Pariisis lõpetati toru posti kasutamine sadadesse kilomeetritesse ulatuvas toru süsteemis alles 1984. aastal. Prantslased olid lõpuks siis valmis astuma elektroonilise postiajastusse. Tagasivaade toru postiajastule teenib kahte eesmärki. Esiteks demonstreerib, kuidas teadmatus tuleviku osas lubab meil sinisilmselt ja suhteliselt hirmuvabalt seista järgmiste ootamatute ja senist tulevikku ohustavate väljakutsete ees. Torupostile loodud ärimudelit koos torudega seotud. Teaduse ja arendustegevusega kaotasid lühikese ajaga vajaliku soosingu ja paljud suured plaanid jäid seetõttu teostamata. Muutuste käivitajaks osutus info elektrooniline edastamine. Kõrval tulemina seiskus arendustegevust teistegi torutranspordist kasu saavate algatuste jooks. Muuhulgas, kuna torudest sai saata klientidele ka bakteriaalse kaubaga nagu ravimid, hakati unistama sellest, kuidas linnades tegutsevad teadlaste ja kokkade poolt. Juhitud kõrge kvaliteediga eineid valmistavad vabrikud, milledest saab iga pereliige tellida endale just sellise eine nagu hing ihaldab. Toit jõuaks koju toru kaudu. Lahendus oli olemas ka mustadele nõudele, sest needki pandi torusse ja läinud nad olidki. Selleks, et järgmisel korral isu tekkides parimate paladega kaetuna torusid pidi kodudesse tagasi saabuksid. Isu sooja ja kvaliteetse toidu järele pole inimestes veel kadunud. Vahepeal püüti sama soovim kergendada töölt kodudel asuvates kaubanduskeskustes leiduvate kulinaaria jaak külmutatud valmistoitude pakkumistega. Proovitud on ka toidukaupade kullerteenuseid, ostes esmalt interneti vahendusel kauba ja oodates seejärel kodus selle kohaletoimetamist. Viimane on aga osutunud ka kõige rikkalikumaks ning kallimaks takistuseks. Selle nõndanimetatud viimase miili kallidus on pankrotistunud mitmeid internetiäri algusaastate suuri projekte. Loogiliselt võttes oli tegemist pooliku toru postiga, millest ühe osa moodustas Interneti infotoru. Kõik olnuks lihtne, kui kodudeni ulatunuks tellimuste kättetoimetamise sammu jaoks ka füüsiline torujupp. Esialgse šokikogemuse kiuste pole jonni siiski jäetud ja sooja toidu kojutoimetamist on püütud mitmel moel innoveerida. Näiteks osaleb toidu koju kandmises ka taksoteeninduses revolutsioonide Uuber. Võimalik, et oleme jõudnud nüüd faasi, kus koduse pitsa tellimisest enamikuks võimelisem kaugtoitlustuse teenus ongi saavutamas kriitilist. Massi sellega seoses väärivad tähelepanu USA-s Amazoni nimel tehtud töökuulutused. Neis nimelt pakutakse tööd maailma suurima jaekaupmehe juures osakonda, millest avalikkus pole veel mitte midagi kuulnud. Saadaval on 15 töökohta Amazoni restoranide osakonda. Väidetavalt on firma tasahilju katsetanud erinevaid toidu tarnimise viise. Sealhulgas ka lendavate droonidega. Amazon on avalikult tunnistanud ka koostekatsetusi erinevate restoranidega sest ega firma ise hakka toitu valmistama. Nemad püüavad olla lihtsalt tõhusamad. Koju toovast pereliikmest. Potentsiaalselt on tegemist väga suure äriga, sest maailm on täis näljaseid, poissmehi, üliõpilasi ja lugematult kehviku.