Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Robotite tulemine ja muude digitaalsete tehnoloogia kätevõidukäik äratavad töötavas populatsioonis hirme ning ängistust. Kardetakse, et robotid omandavad ja hävitavad töökohti ning kui tulevikus ongi mõni töö saadaval, sobib see neile paremini kui inimestele. Eric Browni Olson Andrew mägefi Massachusettsi tehnoloogiainstituudist lohutavad aga muretsejaid BBC vahendusel sõnadega. Et selline väide on pooltõde? Tehniliselt on meestel õigus. Viimase paari aasta jooksul on kogunenud mitmeid murelikke hinnanguid, näiteks puturist Tomas Freid Da Vinci instituudist hindas, et aastaks 2030 jääb koduplaneedil töötuks umbes kaks miljardit. Täna veel tööhõives olijat. Price Waterhouse Coopers ja analüüsi järgi automatiseeritakse Austriaga paljas, järgmise paarikümne aastaga pooled tänastest ametitest ja Oxfordi ülikoolis kogunenud no töörühm peab võimalikuks. 45 protsendi ameeriklaste töökadu aastaks 2030 ja nii edasi. Kui pooled jäävad töötuks, siis tehniliselt on hirmudest vait. Pool põhjendatud aga millele peaksid rajanema selle teise poole optimism? Emati teadlaste hinnangul pole olukord sugugi kõige halvem. Pigem vastupidi. Tõsi, robotite kätte läheb osa tänastest ametitest ja ilmselt mõned kaovad üldse ära. Rajal tärkavad uut tüüpi tööks sobivad väljakutsed ja inimene on ja jääb veel tükiks ajaks teatud tegevustes robotist paremaks. Lisaks muutuvad mõned tänased tööd varasemast väärtuslikumateks. Rutiinsema sisuga arvamus ja infotöölistel ei tasu aga pikka võidujooksu plaanida, sest numbrite ja andmete töötlemisel on arvutid inimesest paremad ning nad pole veel õigesti võistlema asunudki. Üheks piduriks on siin andmete mõtestamine, milles eelis on endiselt inimeste käes. Nii on sündinud uus eriala andmeteadlaste näol, kes püüavad luua üüratu kiirusega kasvavate andmekogude analüüsimetoodikaid ning mõtestada, millist kasu tulemustega luua. Sellise töö hulk kasvab jätkuvalt. Brunalson ja mägefi nimetavad veel kolme valdkonda. Milles inimesed on arvutitest paremad järelikult tasub nende potentsiaalide hooldamisele tähelepanu pöörata nii individuaalses plaanis kui haridus- ja kultuurisfääris üldiselt. Esiteks saan siis inimesed masinatest loomingulisemad. Kui õigesti talitleda, siis masin tuleks loomingulisuse vastasseisust paigutada looma inimese kätetööriistu enam, mitte siis selle asendajana. Looming ei piirdu üksnes kunstiga. Vaid selleks on ka kõige otsesemas mõttes ettevõtlusuusim, tehnoloogilisi võimalusi rakendab loominguline ettevõtlus loob uut tarbimist ja elavdab majandust. Võimaluste nägemiseks peab aga vanamoodsast erialakesksest maailmavaatest väljuma ja erialade ülest vaimsust ning. Taasiat jätkuvalt arendama. Inimeste armastab ka emotsionaalne intelligentsus võime mõista, motiveerida, juhtida, läbi rääkida või muul moel suhelda oma liigikaaslastega. Tänu tehnoloogia pealetungile on sotsiaalsetest oskustest hakatud aga puudust tundma. Ja tegemist on siin omamoodi nähtamatu elevandiga mis pasundab, kui kehvad masinad tegelikult on inimlike suhete kandjana. Masinad ei saa sellega nii peaga hakkama. Parimal juhul pakuvad surrogaatsuhet nagu. Tama Kotsi Harold, et ükski robot saab hakkama kultuurisündmuste ja kultuurinähtuste loomise või juhtimisega nagu ei saa keegi tegema roboti jutu peale ravivõimlemist või osalema liikumisharrastustest. Roboti arengulugu vastab umbes inimese põlvkonna kestvusele. Mõni. Heal juhul inimese elu ja kestvusele. Inimese disain baseerub aga miljonitel aastatele ronimist, jooksmist, hüppamist. Mägedes maastikul ja vees tööriista kasutamise trein ulatub inimesel miljonite aastate taha. Seetõttu oleneb masinatest osavamad liikujad ja liigutajad, aiapidamine ja muud kodused tööd õnnestuvad inimesel kordades robotitest paremini ja isegi kuid tahame need tööd jätta robotitele kõneleb see meie liikumise liigutamise võimekuse. Üleolekust parimas töö- ja ameeriklaste arv on viimase 30 aasta madalaima tunnitasu määra kasvu ajaloolises madalseisus ja perede reaalne mediaansissetulek on sama, mis 20 aasta eest. Järelikult peab harjumuspärastest mudelitest väljuma ja hakkama teistmoodi tegutsema. Brunialtson ja McCarthy võtavad sega igal töötajal vaadata tulevikku. Teegilised ja valmistuda elukestvaks õppimiseks ning inimestele omaste võimete treenimisele ja arendamisele. Robotid ei aeglusta muutuseid, vaid vastupidi. Ja kõige suuremaks piduriks. Võid osutuda hoopiski sina ise.