Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Planeedi suurimas tehnoloogia sünnitatud uute probleemide lahendamise laboratooriumis USA kohtutes. Püütakse aru saada õigusest andmete omandile. Tahaks isikut pidada teda puudutavaid andmeid enda omaks. Olukorda on aga harjumuspärasest mõtlemisest keerulisem. Andmenimelt ei ole asi, mida saab endale hoida ja osa andmeid tekivad kolmandate osapoolte abiisik ei pea. Ei saa ega teagi sekkuda, rääkimata kontrollist, mida kolmas osapool tema kohta kogub. Näiteks sünnib telefoni kasutaja kohta. Palju tema asukohta kirjeldavad tehnilist on puru. Siin võib mõtelda ka nii, et andmed sünnivad avalikus ruumis ja samahästi võib tänaval liikuja asukohta igaüks tahtmatult märgata, isegi oma telefoni talletada. Peaks ju iga kasutaja teadma, et telefone, muid seadmeid lauset kasutades jätate maha hulga jalajälgi. Selliste andmete suhtes väljendavad huvi mitmed osapooled. Ühena siis isik, keda andmed kirjeldavad seejärel teenusepakkuja ja lõpuks alamate ja külalistetegevusest huvitunud riik. Vaieldav on näiteks. Riik võib need avalikud või ripakile jäetud andmed kasutusse võtta. USA-s kaitseb kodanike põhiseaduse neljas parandus milles on keelatud rikkuda inimeste õigust olla kaitstud iseenda ja oma kodu, põhjendamatu läbiotsimise ning dokumentide ja vara alusetu konfiskeerimise eest. Samal ajal eksisteerib nõndanimetatud kolmanda osapoole Triin, mis tõdeb, et kui isik loovutab vabatahtlikult oma andmeid, siis kaotab ta õiguse privaatsusega. Kes väidab, et kolmanda osapoole doktriin trumpab üle põhiseaduse neljanda paranduse. Ehk oma viga, kui kasutad telefoni või muid andmeid tekitavaid seadmeid sa teed seda vabatahtlikult, levitad endast teadlikult andmeid ning ära siis pahanda, kui keegi teine neid ära kasutab. Juhul kui soovid andmetel viku osas midagi ette võtta, näiteks muutes seadme tarkvara võid aga sattuda konflikti valmistajale kuuluva intellektuaalomandi õigusi kaitsvate seadustega. Ja siit jõuame huvitava konfliktini seoses homsete isejuhtivate autodega. Näiteks kas kolmas osapool võib juhtimise ülemalt? Jutt ei käi hiljutisest näitest, milles häkkerid peatasid kiirteel sõitnud maasturi kui olid interneti kaudu tunginud autod tarkvarasse. Enne auto seiskumist ajasid nad juhile naabale külmajudinaid langetades salongi temperatuuri, pannes tööle klaasi puhastad ja suunates raadio programmichyPopi jaamale. Lõbuks ilmusid kaks Öörlase nägu auto meediakeskuse ekraanile. Häkkimine on seadusevastane ja siin jääb arutelu kohtus lühikeseks. Selles juhtumis oli tegemist. Omamoodi turvaprobleemi demonstratsiooniga, milles ohver tundis häkkereid, kuigi polnud üllatuseks kiirdel valmis. Kukalt kratsima panev stsenaarium oleks aga selline, milles liiklust reguleeriv politseinik märkab ristimist. Kuule tavatu kiirusega lähenevat autot ja sunnib selle talle usaldatud infokanali kaudu auto andmevoogu juhtidesse heiskama. Koostöös USA rahvusliku õigusinstituudiga. Identifitseeris poliitikat. 16 eksperdi abil koostatud raportis 54 kuude tehnoloogiatega seotud väljakutset. Auto juhtimise andmevoogu üle võtva politseinikud, stsenaarium on vaid üks mitmest olukorra kirjeldusest. Samas võib öelda, et tänagi saavutaks näiteks püstolilaskudega ristmikule läheneva auto. Kumme Augustades sama tulemuse sellises valguses oleks auto juhtimise andmevoo kaughõlvamine samm ohutamas suunas. Stsenaariumis, milles keskkonna ohu ilmnemise olukorras juhivad politseinikud iseliikuvate autode liikluse ringi, tule marsruudile. Taoliste ilusate stsenaariumite varjus paaria paga isikuvabaduste turvalisust ohustab risk. Ajaloost leiab arvukalt näiteid, milles hea hüvanguks loodud vahendid jõuavad kuritegevuse teenistusse rääkimata riigi distsiplineerimatu, sest ja uute võimaluste paratamatust kasutuselevõtust, kui küsimuses on võimu kehtestamine alamate üle. Sega. Ole valmis, et autonoomse juhtimisega auto võib tulevikus eelistada sinu soovide asemel hoopiski suurt. No ma arvan, et seda siis sinu turvalisuse nimel