Päeva südamestuudiokülaliseks on täna meditsiinidoktor Jaak Uibu. Tutvudes ajakirjanduses teie kohta kirjutatuga, jääb vägisi mulje, et te olete mõnes mõttes tonki hote, kas te ise ka tunnistate seda? Seda võib tunnistada ja mõtelda selle peale, ma, ma tean jah, et nõnda sellest räägitakse, aga, aga mul on oma kindlad võidud. Ja võimalik, et need võidud on kuskil ees ja, ja kui on isegi kaotused, siis, siis ka edaspidi. Need, kes teevad oma projekte ja uurivad, miks Eesti rahvaga nõnda juhtus. Miks ta nõnda kidus ja ja kas seda ei teatud siis vähemasti ja kui võime puhul, tuleb ütelda, et ta püüdis anda, mis ta suutis. Te olete praktiliselt kogu uue iseseisvuse aja tegelenud Eesti rahvastiku tervise küsimustega. Teil on ilmunud mitu täiendatud trükki teosest Eesti rahvastiku tervis 21. sajandi künnisel, mitu õieti nüüd tänaseks? Tänaseks siis kolm ja viimane nendest on siis kolmas väljaanne, sellel oli on ilmuda klassikalise raamatu kujul. Sest teine ja kolmas on üksnes elektroonset variandid. Ja kui keegi soovib minult raamatut, siis mul tuleb minna kopeerimistöökotta, seal siis kopeerida umbes 20 eksemplari korraga, nii on minu kandmise jõudlus ja see viia siis teise kohta köitmiseks. Nii sünnib see versioon. Aga samal ajal annab see võimaluse seda pidevalt täiendada ja uuendada. Seal ehk eelis. Nii see on muidugi õige aga ütlen ma käigu pealt nüüd ei, ei muuda teda. Kui oleks neid ikkagi tellimus neljandale väljaandele, siis ma sellega tegeleks kui tervikuga praegust, ma kogun lihtsalt materjali. Tänavu olete ta ette võtnud ühe järjekordse kodanikualgatuse õieti selle ajalugu ulatub nüüd tagasi 2000.-st aastast, mil te saatsite kõikidele ministeeriumidele, paljudele teistele riigiasutustele, avalik-õiguslikele institutsioonidele, maavalitsustele ja nii edasi küsimustiku ja nüüd tõde saadetud küsimustiku põhjal, teinud kokkuvõtteid ja uuesti, pöördunud riigikogu poole, rääkige meile lühidalt, mis oli selle küsimustiku eesmärgiks, mida te taotlesite sellega? Küsimustiku eesmärgiks oli see, et selgitada ikkagi, miks need rahvatervise näitajad oma terviklikkuses siiski alla käivad ja Akva jätkusuutlikkus samuti armelisest ära sellest praegusel hetkel räägime, et väga palju üksiknäitajaid ka paranevad. Tervikuna ja minu hinnangus on paratamatud järeldused, et asjad halvenevad, kidumis protsess jätkub. Ja oli soov ikkagi teada saada, mis on selle põhjus. Niisamuti oli soov teadvustada ametnikkonda, spetsialiste, poliitikuid, et asjad on halvad ja asjad ei parane nii hästi nagu, nagu paranevad. No ütleme, Tallinna linn ja vaated merelt või kuskilt mujalt või, või kuskilt tänavalt. Seepärast siis hästi lühikene üheksa üksikküsimusega ankeet sai pandud ja kasutades seadust, avaldustele vastamise seadus. Riigikogu võttis vastu 94 saatsingi ta laiali, ühtlasi oli segaproovikiviks. Kas ja kuidas ametnikkond või ametid. Ministeeriumid täidavad seda seadust. See oli täiesti ainult teie enda algatus, selle taga mingit organisatsiooni erakonda. Ei ole, oli muidugi võimalik algusest peale mõne juurde ennast liit aga see oleks toonud probleeme mulle juurde ja nii ma võtsin kogu selle algatuse, aga ka vastutuse võtsin enda peale. Tõsi muidugi, et mul niisugune kavatsus on ja, ja selle küsimustikule läbivaatamise juures aitasid mind paljud teadlased, sotsioloogid aitasid ministeeriumide ametnikud. Suur tänu sellele. Kuid kogu laialisaatmine ja laialikandmine, no see oli autori enesekohustus ja, ja, ja mure. Ning kuidas nad siis laekusid seal, see on väga põnev. Seitsmekümne adressaadi oli jah. Sealhulgas siis kõik ministeeriumid, no mõned ametid või mõned institutsioonid naarid paratamatult ja, ja meil on ministeeriume võimalik, kõike neid pole nii palju kõigile saate nõnda ma saatsingi ka tähtsamad ülikoolid, 15-st maavalitsusest saatsin viide, kõike ei hakanud tüütama. Suuremates omavalitsustes, Tallinna linn ja, ja Tartu linn, ka erakonnad, erakondi võtsin 10 suuremat. Mõni nendest pudenes Aja jooksul ära, nii nagu koonderakonda ja, ja ka sinine läks teise värviliseks. Aga, aga üldiselt vastused sain ja kui ei saanud erakonnalt vastuseid, seisukohti, et peale mitmekordset meeldetuletust, eks see ole ka näitaja. Palju neid küsimusi oli ja olid need nii keerulised vastata, et jäeti sellepärast ehk vastama. Küsimused olid kahtlemata keerulised nadolid näiliselt lihtsad, aga anda ikkagi hinnangut selle kohta kas rahva tervishoidu rahuldav, halb, väga halb. Ega sa ju kerge polegi? Kriteeriume ju mina välja ei pakkunud. Küsimustikus oligi see kohustus, et inimene ise orienteerida vastuse leidmisel nendele näitajatele selleks oligi päritud, et missuguste näitajate põhjal otsus langetatakse ühtlasi ka mina siis, kui ankeedi koostaja, hiljem ja hindaja näen ka, et kui adekvaatselt, kui arukalt on neid sadu sadu näitajad tegelikult valitud, kõiki ju ei suudagi kasutada, aga mis peetakse tähtsaks, see on, see on väga oluline. Ja niisamuti, kas on võimalik ka tähtsamad näitajad või tähtsaim näitaja üldse välja tuua? Ka ka see on huvitav. Ja see töö nüüd veel ootab, ootab ees, nii et täna sellest ma ehk ei räägiks niivõrd suhteliselt kaose vormis kui vaadata neid täidetud ankeete. Aga Ma võtsin siiski esimesed kaks küsimust. Üldhinnang rahvastiku terviseseisundile täna ja üldhinnang sellele suundumusele ehk modernsem. Ja osa ajalehti kasutavad rohkem sõna trend. Et yld hinnang trendile, kas kanep on seesama või, või halveneb nüüd viimase kümnekonna aasta näitajate põhjal. Vaat sellele soovisin vastust ja need vastused koondasin nüüd tabelisse. Ja tabeli sünd ise on õpetlik protsess. Kui lapata teete ja täiendada ja leida ja kui ta siis pärast on üks lehekülg valmis siis küllaltki kõnekas. See lehekülg on meil siin ka ees laua peal ja esimene asi, mis silma torkab, on see, et need, kes vastasid valdavas enamikus on hinnanud praeguse rahvaterviseseisundi halva Ja see on tõesti nii. Kusjuures mul oli ju ka versioon hea. Seda ei läinud kellelegi vaja. Nii et ükski neist ametkondadest ja erakondadest ei pidanud siis Eesti tänast rahva terviseseisundit heaks. Kas just nimelt heaks ei pidanud keegi? Parimal juhul mõned leidsid, et see on rahuldav. Ja huvitaval kombel Eesti teadusfond jättis üldse selle määratlemata. Nähtavasti me ei ole see küll takistuseks, tema edukal tegevusel aga ilmselt omakorda huvid. Omakorda huvitav ei ole seisukoht välja kujunenud ja, ja teine põhiküsimus siis need trendid ehk siis uue iseseisvuse ajal toimunud muutused siin nagu puudub üldse ühtne seisukoht, siin arvamused lahknevad väga suures. Ja seal seal on pilt just suures laastus võib-olla isegi ütelda pooleks osa. Ja muide just teadusinstitutsioonid ütlevad, et nagu muutusi polegi lastega olnud. Aga siis ülejäänud jagunevad, kes ütlevad, et olukorda aastal 91 kuni 99 on pidevalt halvenenud rahva tervises. Ning teine pool suures laastus võib ütelda kes ütlevad, et no esimesed neli viisa, kas tahad, halvenes siis hakkas paranema. Nii et hoolimata ja meie olulisest teaduspotentsiaalist hoolimata, et riikluse toimib, riik toimib. Põhiseaduses on sätestatud Prambolis, eesti rahva ja keele säilimise nõue. Aga ometi ametnikkonnal puudub, selgus, et kuidas asjad on. Tegeldakse tagajärgedega ravikindlustusseadus näiteks on ju tüüpiline näide sellest, et tegeldakse sellega, kui asi on juba halb ja halvemaks läheb. No siin on isegi see, mis puudutab meid ravisfääri ja, ja selle regulatsiooni ja selle institutsioone, sisu on huvitav, ehk märkida, et keskhaigekassa näiteks ei reageerinud üldsegi sellele küsimusele Keskhaigekassale ei lähe rahvastiku tervis kui selline korda. Küllap nemad elavad haiguste peal. Küllap ta läheb korda, küll aga üks küsija kodanik, vaat see ei lähe küll kord. Seda saab ütelda. Meditsiinidoktor Jaak Uibo, mida te nüüd ootate selle pöördumise tulemusena kask riigikogu fraktsioonidele saadetud pöördumisele on juba mingit reaktsiooni olnud. See jäi sealt mitte ja riigikogu puhkab momendil. Aga see puhkus on nüid õigus kantsleri algatusel rikutud. Ja tuleb uuesti ka seda hoopis valimisliitude küsimuses, mitte rahvatervise ja tuleviku saatus ei ole see, mis riigikogu võtaks suvel kange kuumaga kokku pigem võimupiruka jagamine, hoopis teised asjaolud. Kuid siin on lootused seotud ajakirjandusega, ajakirjanikega, omavalitsusliitudega olen püüdnud omalt poolt kõik teha, et see teave et rahvatervises ja tema tervishoiu demograafilises kui sotsiaalses mõttes puudub riigiametnikel hinnang ja riik ei ole ka rakendanud oma potentsiaal ilmselt küllaldaselt nende selle väljatöötamiseks. Et see siiski jõuaks valijateni ja et neljas võim aitaks siin korda luua. Võiks ehk nii-öelda, et kui me oleme seni märganud, kuidas usaldus poliitikute vastu pidevalt kahaneb, siis oleks poliitikul nüüd võimalus tõestada enda vajalikkust sellega, kui nad tõesti rahvaterviseprobleemidega tegelema hakkaksid. Ei võtaks ka oma valimisprogrammidesse sisse mingeid vastavaid punkte. Eks deklaratiivsel tasemel no eesmärkidele rahva heaolu ja tervis ole alati ja kõikides programmides sees. Aga samas kui me vaatame riigikogu Internetileheküljel saadavaid sotsioloogilisi uurimusi, nende nende tulemusi just siin on see koht, kus riigikogule kiitus, et, et niisuguseid uuringuid on tehtud ja niisugused uuringud on avalikult saadaval. Siis et inimeste suurim mure kõikide teiste murede hulgas on oma endi ja oma ligimeste tervis, see on nendes sotsioloogiliste uurimustes esikohal ja kui nüüd on nõudlus elanikkonna poolt poliitikutele selles osas siiski oluliselt suurem kui see, kui see täna on siis Ma arvan, et tasapisiasjad paranevad või muutuvad. Mõnel puhul võib-olla tuua siin eeskujuks suur naaber Venemaa Venemaa hiljuti oma rahva tervisekontseptsioonis, see, mis meil puudub, kuigi noh, algatused on olemas siin 95.-st vastasidki juba on olemas. Nüüd 2002 oli ka üks esitlus, aga see on alles kõik ütleme, ideaalses vormis. Venemaa kontseptsioonile on selgelt öeldud, et rahva tervis selle aktuaalsusel aktuaalsus on suur rahvusliku julgeolekutegurina ja alles siis on tervishoiu nõuded tervishoiupoole. Nii et juba juba sellest aspektist oleks oleks põhjust rõhutada. Kui me vaatame, viimases on siis 2002 avalikustatud Turu-uuringute firma poolt tehtud uuringud muutused Eesti erinevates valdkondades siis inimesed tervishoiu suhtes ütlevad 55 protsenti, et asjad on läinud halvemaks. 55 protsenti täpselt nii, nagu nad ütlevad. Tööhõive suhtes 55 protsenti, üksnes 20 protsenti arvavad, et asjad on läinud paremaks. Kui vaadata riigieelarve prioriteet, teete siis seesama uuring ütleb ja igaüks võib seda riigikogu internetileheküljelt täpsustada, vaadata, et rahvas sooviks, et riigieelarve prioriteediks oleks tervishoid ja arstiabi arvavad 74 protsenti küsitletutest. See on kõige suurem protsent üldse. Ja varasemateski aastatest räägitakse, et nagu tervis ei oleks meil väärtustatud ei, kui inimeste käest küsida, siis 81 protsenti vastas, et tervis on väga tähtis. Aga olud, et sa seda tahaks realiseerida. Või võtame ka Saar Polli, mis on aastate vältel juba oma uurimusi teinud riigikogu tellimusel mure enda või oma lähedaste tervislikku seisundit pärast, see on kasvanud aastatega. Kui ta kuskil 97 oli, see mure oli 61-l protsendil, siis aastaks 2000 oli 69 protsenti vastas nii. Nii et meie rahulolu selle, selle süsteemiga, arstiabiga. See rahulolu elanike poolt vaadatuna rahulolu, vaid rahulolematus, iseasi on, et poliitikud ülevalt poolt serveerivad, seda, seda saavutustena, mis on tehtud. Muidugi on saavutus, ega ma seda kõike välja, aga lõppkokkuvõttes ei ole mitte juures vorm eesmärk vaid kõikide asjade eesmärk peaks olema ikkagi rahva heaolu, rahva tervis, rahva jätkusuutlikkus, demograafilise olukorra paremini. Vaat see peab olema nüüd see põhiline kriteerium, mille põhjal asjade ja Eesti riigi edasiminekud hinnatakse. See on see, see katse töömate. Aitäh teile, meditsiinidoktor, Jaak Uibo tulemast päeva südames stuudiosse ja mida muud soovida, kui jõudu teie täna veel suurel määral ühe mehe võitluse jätkamiseks, et see neljas võim ja ka päris või mõistaks, et probleem on palju tõsisem, kui ehk esmapilgul tundub. Suur tänu kuulajatele ja võib-olla väga paljud poliitikud ka olid nende hulgas kuulasid.