Oleme oma mikrofonidega Nõmme laste muusikakoolis, kus kohe on algamas eeloleva 1985. aasta üldlaulupeo 500 liikmelise viiuldajate koondansambli Tallinna ja Rävala regioonide teine proov. Esimene toimus siinsamas peaaegu viis kuud tagasi novembris. Kas on nüüd siis siin regioonis asjad edenenud, milline mängur esinemiseks suurel peol? Lülitamegi mõneks ajaks sisse proovisaali hääled? Ei. Jah. Näed jah? Kohe saagi minna, asi libedalt. Kogunetud on paljudest eri paikadest erinevate juhendajatega, sealt ka erineva mängutasemega. Loomulikult. Voodil istub üsna-üsna pisikesi, kes keeleotsaski teinekord väljas püüavad kõigest väest proovi kiire tempoga sammu pidada. Leida nõutud kohad täita dirigent Erich Loidi näpunäiteid ühe või teise koha mängimisel. Samas ega kerge pole neilgi, kes kogunenud siia üleskutse peale ühineda laulupeo ansamblisse koos praeguse koosseisuga. Neil Kell viiuldajat ansambli aastad mõnel juba 10 aastat tagasi selja taha jäid tere ja töökohustused kukil ja viiulimängimiseks teadagi aega väga napiks on vahepeal jäänud mõnel pill juba üsna tolmukorra alt välja päästetud selleks tänaseks tulemiseks siia. Aga kõige tähtsam on see, et on tuldud. Edasi läheb juba kõik pikkamööda oma kohale. Taastub mängukindlus ja rõõm, kaob kartus, et väiksematel oma mänguoskusega jalgu jäädakse. Hingetõmbepausi ajal püüangi pisut uurida, kes kohale tulnud, mis mõtete ja tunnetega pilli uuesti haaranud ja kuidas nii suures ja uues kollektiivis musitseerimine istub Nõmme laste muusikakooli rahvale Tallinna regioonides hoovile jälle kogunenud üsna hulgaliselt ansambli helistasid. Ja on ka uusi nägusid, keda eelistel proovidel nagu pole nähtud. Tutvustame. Teile värskeid olen praegu kodune. Tapa laste muusikakoolid 10 aastat. Kuidas kuulsite niisugusest üritusest agiteeris, lugesin lehest ja siis läksin edasi, oli slaidi ja siis tuli. Ega kodus ikka päris nii oma lõbuks ei mängi, aga need palad olid nagu kodus ise sealt läbi Anneliga harjutanud, natuke. Minu nimi on issand, ma töötan Eesti NSV riiklikus kunstimuuseumis ja 65. aastal, kui loodi sellest ajast, siis ma kohe hakkasin mängima 10 aastat mööda nütsiviirikele sõitnud esimest korda praegu tulin ja noh, tuleb Nabele kätte. Vana Paide viiuliõpetaja kirjutas mulle ja siis tänu tema kirja tulin ja siis Jaan Pärn Helsingi helistas ja kutsus ja rääkis ja tänu selle aga tuleb kõik meelde. Jaan Pärnu mütse, väga aktiivne vilistlane. Peab ütlema, tema oli juba esimesel omaalgatuslikul. Proovin Tallinna muusikakooli. Kõikidel proovidel olen näinud, kuidas leiate siiski aega selle ürituse jaoks nii palju, kui jõuab kõiki asju, palju pidevalt leiab ikka selle jaoks ka. Üks peamine on täiesti pealehakkamine ja kui oled nutnud nagu vürtsi Mina palun tuttavaid pähe siilide ikka hoopis teisest vallast. Eks ta ole ikka tore vaheldus nagu natukene pilli mängida kõikidele muudele sahkendamistele töödel. Seda vaja oli. Ja päris tore, kui siiski näiteks ansambel juba täna kõlas päris vahvalt. Kui ise osaline oled. Ega see ansambel mängib hästi, tähendab ma ise hästi, peaksime mängima seal olema ja pugeda 200 inimese taha. Minu nimi on. Praegu pedagoogilises instituudis ettevalmistusosakonnas lõpetasin toidul õhtumuslikuli 77. aastal. Kuidas teie sellest suurest üritusest teaduslik endiumi viiulatud? Kirjutasime kirju, seal olid kõik ajada. Kas te ka koha peal alati käinud kohapeal ei ole. Need esinejad leidis muljet prese. Kas võib-olla teate ka inimesi, kes teie ringkonnas on olemas, kes võiksid, kas need laulupeo ansambli mängida ja kas see ei ole mõtet tekkinud? Kaasa kutsub küll. Kas pill on teil olemas? Ja korras? No siis pole midagi viga, siis võist laudki teie poolest julgelt tulla. Mina leian, mina mängisin noorte nii-öelda ansambli kolm esimest hartat. Jääga, märgalaliik on vahepeal mänginud ma kaua aega, viiulit mängin Kuusakat, rahva kri orkestris. Töötan lasteaiad, muusikalise kasvataja, kas mängimine pakub teile mingisugust vaheldust, pakub täiesti töökoda seal kodus lapsega tee tööl on lapsed ja siis läheb hääl nagu päris omaette muusikat. Nii et teie olete mänginud enese lõbuks kodus? Jah, olen ikka ja nüüd gaasika laulukoorist välja ikka ja aitäh. Tilulilu Merike meelsed õppis viiulit Tallinna 20 esimeses keskkoolis muusikakallakuga klassis. Ja praegu töötan 30 viiendat laste päeva kodus. Muusikal on juhatanud ja mängin samuti kolvi, oli rahva kirjansambsi. Pole riiulimängus õppimine asjatu olnud, ikka seda elus vaja läinud on küll, ei kahetse. Minu nimi on õnne lund munadega 20 teises keskkoolis viiuliõpetajana. Ja lõpetasin ma Tallinna laste muusikakooli, siis Georg Otsa, olen ise kooli ja nüüd õpin kaugõppes konservatooriumis. Ja mulle väga meeldib see traditsioon täitsa laulupidudest osa võtta eelmisest laulupeost võtsime osa jääk Loidi juhendamisel. Siis üldse väga tore kollektiiv ja tore, et saab mängida. Joone Kertsval ma õppisin kui sa laste muusikakoolis, kui kaua pole pilli mänginud. Olete kogu aeg mänginud? Kus koos lastega lusikat. Nii et käite koha peal, võtate osa selle minutite ansambli tööst? Minu nimi on marit, lahe on, hakkaksin enne aasta Nõmme laste muusikakooli ja astusin Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Siin-seal olid, läheb hästi ja siis kooli vangikiiri üles. Saab siia tulla, viiuldajad ansamblisse mängima tahaks. Kuulge peost osa võtta. Siis. Toivo on teise 200, ma lõpetasin ka selle Nõmme laste muusikakooli. Õpin Georg Otsas ja ka õpetaja ütles, et ma võiksin tulla siia tööle. Teisamlesin. Nimi on, tal on üks, avalgutasin mustanahaliste muusikakooli. Ansamblis on üks aasta, jäi vahele. Kindlasti enamasti. Mis teile pakub, on seal selline? Tore on ikka tulla, siin. Kollektiiv on tore ja mängida koos. Kas niisuguseid koos mänguvõimalusi on muidu vähe? Keeglimängijale vähe ikka? Nii et niisugune võimalus on nagu igati teretulnud. Igastahes. Vana regiooni proovi on ansamblis ka vanema generatsiooni esindaja. Ei ole ansambli higistan. Kuidas sattusite teie siia proovile? Mina kuulsin raadios, Ernesaks tõugu, taotles 500 liikmelist ansambleid ja palusõjale vaatamata osa tulevad. Kas teie olete muusikat õppinud, garantii igale lapsele, vähemalt 20 esimeses algkoolis? Meil seal algkooli orkestris ja nii edasi. Praegu mängime orkestris, tähendab, Teie ajal oli ka tal siin, kus koolis hiljem õpetus oli küll. Ja tegutsesid ka ansamblid koolides, orkestris, mis ansamblis näiteks teie koolis olid. Anier taristama esinesitaja ja kontserte. Ja kooli hinnati, niisugust tõsist muusikat rünnati. Meil orkestri juht oli Peeter Põder, lõpetanud Leningradi konservatooriumi, kuidas Kiievis nüüd uus kollektiiv tundub? Noortega NRG esile siis? Ega see esimene kord ei ole, ma olen mänginud õige mitmetes orkestrites seal noori ja vanu ja eriti ohtralt selle maja on üks imelik koht, talla noori ja hästi vanu ja hästi loori nõelad on, sealt on õige mitmesugustel aladel talle üks imelik asi, seal eri rahvused seal venelasi, eestlasi segamini, nii et niisugust mängu huvi ikka on, kui on kohtus mängida. Kulla muidugi. Nii jätkub siis jälle laulupeo repertuaari lihvimine ikka ja uuesti ikka ja jälle paremini. Vaheajal tabame veel ühe vilistlaste vahelise kõneluse, arutlevad Juta Helilaid ja Arvo Aun. Ma arvan, et Erich Loit peaks ise isiklikult kudema niukene keskne kuju ikkagi tema peaks rahvule otseselt pöörduma, et tuleksid sest tegelikult hiiul tööd on nii palju, kui siin peakski linnas ringi käies näed kas või päeva jooksul äkki kolm, neli inimest ikkagi lingvistiline kunagi on koos ansamblis mängida, tarnööbist kinni ei hakka tulema, ta vaadanud, aga mul ei ole poogen sealt kohast katki. No hea tahtmise juures sama arvaga ainest on nii palju võõrdunud, et 10 aastat nad ei usu, et kihelkonnad seda taastavat tunni aja ka selle selle mittemängimise tund või poolteist rohkem kui viiul jälle käe sisse, nagu tuleb endalegi üllatuseks küllalt ruttu. Ja see hirm on võib-olla suuremat ja hirm, võib-olla ma olen võib-olla natuke liiga kõrgele jõudnud ja mul ei sobi niimoodi, ei saa nendega koos mängida. Eriksson veel professionaalsete muusikute kohta käia, siin on vahed nii vastutavate kohtade peal, tegelikult aga see minu meelest ei tohiks kedagi segada. Minu meelest inimene, see näitabki tema väärtust. Kaugele ta on jõudnud, kui kõrgväga on jõudnud. Et ta oskab igaühega suhelda ja iga tasandil ja ma vaatan, et siin on meil küllaltki positsiooniga inimesi mängivad ja see on nii tore. Jah, ma arvan, et võib-olla hirmusel esimese proovi ja see ongi kõige suurem, aga nüüd, kui möödud lendurid üllatuseks küllalt kähku öeldakse jala maha selle pillimänguga, siis juba tekib niisugune tahtmine, tahad jälle tulla järgmisele proovile ja muidugi suvel laulupeole tingimata praako, keegi kuulab meid. Järgmine proov on, enamik proove pole, need tuleb iseseisvalt juba õppida ja kohe laulupeole tulla. Aga Narva maantee laste muusikakoolis, Tallinna laste muusikakoolis saab Erich Loidi alati kätte. Seda noodikese saab ka tema käest. Nii et te veel jõuate kaks valmistada ette. 18 juuli on meil proov ja 19 euri hammer proov 20 21 on siis laulupidu. 21. Me esineme ainult jah, teisel kontserdil esinema. Nii et minu meelest peaks jõudma ette valmistada ja kahe kuuga küllalt professionaalsed muusikud, ma arvan, Polavaadete panustama see lugu pähe hakkida koos pala siiski samuti päris ei lähe. Ja ma arvan, et tegelikult sellele rahvale, kes praegu otseselt ei tegele muusikaga, sest neid oli päris palju oleks see siiski väga heaks võimaluseks osaleda laulupeol. Ja järgmiste juba tulevad, nii et ei pea kedagi kutsuma. Sellepärast et inimene lihtsalt unustab kiirelt ja, ja ta ei, ei teagi, kui tore on siiski koos musitseerida. Nii kõlas siis Gustav Ernesaksa eesti tantsuproovi lindistus Eesti raadio jaoks mängitult. Niisugusena jäädvustub seega regiooni koondproovilt meie heliarhiivis järgnevatele põlvedele kunagi kuulata. Proov detailne töö igast rismi, fraasi, muusikalise kujundi ja 1000 muu peensuse kallal, mis teebki tegelikult loo kuulatamaks nauditavaks jätkub. Annab imetleda Erich Loidi leidlikkust, hea tujulisust, delikaatsust, hoogu ja kollektiivid aju, kõike seda ühekorraga ja parajas proportsioonis. Seda peegeldavad laste elevil näod, säravad silmad vaatab vastu ka täiskasvanute nägudest. Kui juttu tegin kahe lapsevanem, aga, kes olid ka koos oma lapsega tulnud, et proovi kuulata, selgus, et ma ei eksinud. Olin eilegi huvitav ja kaasakiskuv, loominguline õhkkond, mis siin valitses. Evelin Merike, õnglio ja mul õpib Titter Nõmme laste muusikakoolis riiulit külaliskolmandat aastat. Aga tänavu on vist esimene vaste, kus komplekteeriti Liiulge ette vabariiklikusse ansamblisse ka juba kolmanda klassi laps. Ja tema oli siis üks õnnelikest, kiskasin sätes. Muidugi esinemist tikandi tal väga väike veel. Aga üldiselt see meeleolu ja see, see toonu sobike olemaski, et elame selle toreda sündmuse suvise laulupeo teha all. Repertuaar on ikkagi väga huvitav ja lapsed on ise ka sellist ilmselt vaimustatud, eriti toreci poris kõrveri boikas lõbus paika, mis muidugi tehnilised, võib-olla kolmanda klassi lastele veel ysna tõsine pähkel. Aga no üldiselt tarite Wiede pihtriks ja suveni on veel tükk aega, enne kui ma täna kuulsineeris loit laias mehikesel jutt ütlesid, et lastel on veel suvine laager ka Eesti, et seal siis ilmselt antakse see viimane lihv ja tehakse see kõik, see suur ettevalmistus töö lõplikult. Nii et nagu ma aru saan, lapsele meeldib ja üldiselt no minu arvates ansambli kui nüüd see tore ja nonii, siukses suures, lausa orkestris, eks ole, siin on ju nii palju erineva vanusega lapsi, kuna on ka nagu täna me kuulsime juba vilistlased seal siis ja noh, temal alles üheksaaastane, nii et muidugi ta testi teiste hulgas veel väike. Aga üldiselt jah, silmad säravad, neil kõigil serviäss ei häiriks. Muidugi võrratu võrratu inimene tema tema juures ja temaga koos töötades ei säski, las jääb faktiks kõik seksi. Nii et ilmselt läheb ikka asi tõusuteed ja seal on muidugi tore ka emadel-isadel vaadata, sest noh. Me oleme lihtsalt moraalseks toeks oma lastel ja lihtsalt hea vaadata, kuidas seda tööd tehakse. No see ongi ju ideaal, kui vanem leiab aed olla niisugustest üritustest lapsele moraalseks toeks toredasti vaadata, pisikesed tüdrukukesega klot peavad reageerima dirigendi kõike suust korraldustele kiiresti leidma selle vajaliku takti ja koha. See on tõesti niisugune praktika, mida ja loomu sobiks mujalt isa ja siis ma vaatan kõrvalt, et kui see poogen natuke valesti keeltelleego kuidagi sinitoredasti, noh, lastele selgeks ja tore tore naerusuine näguse lõppenud õpetaja näol õpetaja Loidi poolt, see on lihtsalt tore see meeleolu kuidagi see kanda on väga tore nendel proovidel ja ja see kõik on suureks plussiks, sest noh, minu arvates muusika on ju üldse niisugune väga emotsionaalne ja kui, kui inimene, kes seda veel oskab hästi lastele serveerida ja neid õpetajatel on niimoodi et see testi lapsi kaasa viib ja haarab. No mida me siis üldse rohkem, see on ju ainult teretulnud ja, ja vägeda. Alfred Lember, minu 14 aastane poeg Madisson Renee Lember mängib juba pikka aeg-ajalt sellest kuue aasta vanuses. Nüüd Tanjaga paar aastat õpetaja Luigi noort viiuldajat ansamblis mänginud. Ja mulle valmistas väga palju head meelt kuuldevita ainuld, kuidas mängib, minu poegib, kuidas ta õpib ja kuidas ta areneb. Ja kuivõrd areneb, vaid kuidas teda õpetatakse, kes teda õpetab ja kuidas kollektiivis tema sobindub. Sellepärast pakub mulle endale ka väga palju head meelt see, et kui näen seda nagu öeldakse, köögipoolt sellepärast, et see on suur töö seal keeruline tee mulle isiklikult kokku, otsin elamust kuulata kõike seda sellisel kujul. Töötlusest ta saabub ja kontserdisaali jõuab ühtlasi maaga, muidugi jäin kõiki lapsi, nii palju, kui ma sõidan. Näen, et valdavas rõhuva enamuse saadud hästi rõõmsad. Et nad on kõik entusiastlikult osavõtjad. Ja, aga ma näen, et minu poeg tunnete sellest suurt vaimset rahuldust saab rõõmu mitte ainult selleks mängutunniks, millal ta siin õpib vaid ka veel pärast seda kasvatada ise muusikainimene täis muusikat õppinud muusikat, ma olen õppinud omal ajal kaugetel aegadel klaverit oma lõbuks ja oma perekonna jaoks tuttavate jaoks ma ikka ise mängin ja ka improviseerin teist. Need muusika minu jaoks on küllalt tähtis samuti ka vajavale kogunud. Kaunis. Minule sooviku vajaliku heliplaadi. Kogu klassikalisest muusikast. Kaasaegsest muusikast samuti on mul küllalt minu arvates helilinte, nii et muusika on meie huvialaks ja selleks, mis meile pakub ka tihtipeale olnud aitäh Latgale muusikalisele õhkkonnale, kodus. Täna. Tulemustest selgus veel üks tõsiasi jällegi järjekordselt kui tähtis on lapsevanema moraalne toetus lapse huvialade tööde-tegemiste vastu. Kui palju see võib kaasa aidata vajaliku õhkkonna loomiseks kodus. Ja ega siis ei jää ka tulemused tulemata. Au ja kiitus lapsevanematele, kes leiavad aega selleks tegelikult kõige tähtsamaks kasvatuses. Kogu päeva. Tud nüüd tööd. Pingelist tööd raadio jaoks mängitakse nüüd üks variant saavutatust. Kõlasid Viiamin Basneri, millest algab kodumaa jamas kani intermetso. Niisuguse tasemeni jõuti siis seekord Tallinna ja Rävala regiooni kuus mängimisel. Mikrofoni ees on üldjuht Erich Loit, üks regiooni koondproov nüüd jälle selja taga. Milline jäi siis mulje üldjuht RJ? Millal Tiiend oma kooride rahule jääb? Ikka on siin vaja nokitseda ja seal teha ikka oleks vaja veel natuke nüanssi vaiksema või, või valima poole, ikka oleks vajastasile täpsust juurde ikka oleks vaja, et mängul oleks hoogu ja sära ja ma mõtlen, et see ongi vist meie omapära et lõppu nagu ei paista. Kui aga nüüd anda hinnangut tänasele proovile, siis siin oli palju lapsi ja neis oli märgata tuld tahet anda oma parim ja kui kõik ei tulnud välja nii nagu vaja, siis vähemalt. Mul jäi mulje, et need nõuded, mis neile sai esitatud, et need nõuded nagu kandusid neisse Etnad veel kodus, püüavad seda oma mänguoskust ja aineid palu veel paremini, võib-olla võib-olla järgmisel kokkutulekul esitada, et nad harjutavad sellega, sest niisugune lubadus sai neilt võetud ja, ja nende olemusest oli näha, et nad tahavad teha seda hästi. Tänast ei olnud kõiki kooli kohal. Ma ütleksin niimoodi, et täna olid kohal põhiliselt Tallina ja Rävala regioonist, need, kellega oleks nagu tahtnudki tööd teha. Meil ei olnud siin muusikakeskkoolinoorte keelpilliorkestrit aga temaga on tehtud, repertuaar, on neil täiesti selge ja nii parem, ökonoomsem on teha siis nende kollektiividega, kellega on nagu kontakt võib-olla nii harvem. Et neid nii nagu kuulda ja tundma õppida siis hiljem laulupeol neid kokku liites on nagu see tööl nii kergem nii tulemata. Keila, Kehra, vaat nende mittetuleku kiiruseid ja Kiirovi kool, nende mittetuleku põhjused on teadmata. Kas suutsite nõrgatasin, missugustel, koolidel esineb puudujääke. Kui niimoodi võtta, siis eks neid puudujääke esineb igal koolil. Ma ei tahaks siin nii näpuga näidata sellele või teisele koolile sest näiteks sellel koolil on ainult noored mängijad, kes järgmistel aastatel kindlasti haaravad juhtpositsiooni, aga praegult on nad lihtsalt noored ja nagu noortel ikka, no pisikene, pea siinsamas, ta võtab, saab aru, siinsamas ta unustab ja läheb meelest ära kujuta talle poognaga alla mängida. Tema mängib, oota aga ülesed ja ta arvavita mändiskia alla, nii nagu nõuti. Nii et selles mõttes ma ei tahaks näpuga näidata neile koolidele, sest püüdmist on kõigil koolidel mida ma ka tahaksin öelda, seal üldiselt kogu ansambli kohta. Et aega laulupeoni on vähe jäänud ja selle tõttu kõik koolid, kõik lapsed, kes te kuulute meie suurde viiuliringi. Kasutage järelejäänud aega selle repertuaari kindlaks kindlaks omandamiseks. Keegi ei mängi teise kulul, et me oleksime kõik aktiivsed, ise, mängijad mitte kaasa libisevad. Suurel vasta peol. Seekordses ansambli koosseis on väga palju väikesi, vaatan siin vist kolmanda klassi lapsi. Kas laulupeo repertuaar neile on ikkagi jõukohane? Ma ei ütleks, et väga palju on, on mõningaid lapsi, kes nooremates klassides tahavad Jaan tahtnud tulla siia ja erialaõpetajad on siis isiklikult nii nagu Moltugagisinud, et kas see või teine õpilane tohiks tulla ansamblisse, et nemad on juba eriala tundides seda repertuaari õpetanud. Et repertuaar on põhiliselt nagu omandatud ja muidugi kui jaksan võimeline, see tähendab eriala õpetaja ise nagu vastutab selle eest, et ta on võimeline. No palun väga, emis saab siin vastu olla sellele kui ta tahab mängida. Kui nüüd võrdlete seda tänast regiooni proovin eelmise samas kohas toimunuga on ikka edasiminekut märgata. Minu arvates on, on tõsiselt edasiminekut, see on nagu sahi, mis küpseb. Ta küpseb niimoodi, võib-olla kõrvalseisjale ei tundu see edasiminek, nii kui sulle, kes sa siin siin võib-olla sellega nagu, nagu tegeled ise, sest ütleme, need näpunäited, need nõuanded, mida sa siin nüüd annad. Need omandatakse kergemini siis, kui repertuaar on põhiliselt juba omandatud ja praegune kollektiiv oli dirigendile, kuuled kamm. Ma ütleks niipalju palju kuulekam kui eelmise korraga ja seda oli ka väljas märgata. Ja just see kuulekus, see annab niisuguse niisuguse tunde, et et asi on õigel teel. Ja nüüd võib-olla see küpsemisperiood on nagu, nagu nüüd juba kiirem. Laulupidu on ka küllaltki lähedal. Nii et ma usun, et, et meiegi laulupeoks valmis saame. Seda enam. Tallinnas oli ainult üks osa, Estaapsest järgnevad regiooni proovid Kohtla-Järvel ja Tartus. Nii et üle vabariigi loodame saada toreda keelpillikoorilaulupeole. Kuidas olete rahul, kenasti vilistlaste aru ostsin, proovisin nagu ikka, dirigent ei ole kunagi millegagi rahul, juba handal seda vähe ja teist vähe. Meie vilistlasi on ikkagi palju-palju rohkem. Need milista hetkest täna olid siin väga toredad. Noh, ma ütleksin ikkagi lapsed, kuigi nad on juba noormehed. Neiud, perekonnaisad, perekonnaemad. Aga neis on ikkagi palju rohkem. Kõik, kes on käinud mulle rääkimas, tahaks tulla ja tuleks, aga ei ole siia jõudnud, on neid, kes olid eelmisel proovil ja siia ei tulnud. No tahaks niimoodi, et kui algavad päris laulupeo eelproovid seal juulikuus, 18. 19. juulil Tallinnas, et siis oleks kõik vilistlased kohal. Tundus siiski, et kohal mitte olemise üheks põhjuseks on ka informeerivad. Kuidas teha nii, et, et informatsioon siiski kõigini jõuaks, tundus, et täna kas paljud said juhuslikult teada ja kindlasti paljud ei teadnudki sellest, et on niisugune proov, see informatsiooni küsimus on tõesti üks üks niisugune valusamaid küsimusi. Ma ei tea, võib-olla võib-olla ajalehed, võib-olla raadio, võib-olla võib-olla kirjavahetus, nii nagu me praegu oleme teinud, aga kahjuks lõppkokkuvõttes tuleb ikkagi niimoodi, et see informatsioon on jõudnud adressaadile kätte ikkagi natukene hilja kasvanud tõesti nüüd ainult see põhjus või on seega ainult ettekääne. Ja vot seda ei, ei oska öelda. Me oleme teinud ju raadios ka saateid ja tuleb välja siiski neid, nagu kuulavad rohkem need inimesed, kellesse see asi ei puutu. Ja siin oli väga palju inimesi, kes väga üllatunult küsisid, et kas tõesti raadios käib niisugune saade ühelt poolt nagu, nagu tehakse midagi, aga see ei lähe kokku? No võib-olla see on niisugune niisugune eestlaslik joon ikkagi, et nood pead palju ja pidevalt ja järjekindlalt olema, enne kui ta hakkab, hakkab mõju avaldama. Aga meeldiv oli see, et just nimelt raadio informatsioonile oli tulnud siin meile viiuldaja, kes ei ole varem kuulnud, kuulnud üldsegi meie ansamblisse ja mängib väga tublid kaasa, teeb seda asja. Nii, et loodame, et see edaspidi ikkagi hakkab jõulupeoks, vähemalt ta oma mõju on avaldanud ja et see eesmärk on saavutatud, mille nimel? Et saated olid nagu organiseeritud? Täna siin pandi alus niisugusele uuele ideele, et kokku kutsuda ka vilistlaste koondproov. Kuidas suhtuda sellesse ideesse? See idee on väga tore, väga hea. Ja ma mõtlen mitte üksnes vilistlaste koondproov vaid seal kooli proovile peaks aluspandava üldse vilistlasnõukogule. Et oleks niisugune tuumid, kes aitaks organiseerida mitte ei olnud laulupeoks üritusi, vaid ka edaspidi. Sest need Noored, kes on meie ansamblis kunagi mänginud, õpetanud äran nagu südamega ikkagi ansambli küljes ja peaks leidma neile tõesti niisugust rakendust ja pidevat rakendust. Ja selleks võiks tõesti kaasa aidata selle vilistlasnõukogu, kindlasti oleks vaja suuremat tiivi üldse ja selle selle ürituse propageerimiseks ja selle tegevuse abistamiseks. Ma usun, et kui vilistlane, sest nõukogu saaks teoks et see võib-olla aitaks palju niisugusi, niisugusi, küsimusi noh, ka lahendada annaks nagu uue loovusele vilistlaste organiseerimisele ja kaasa tundma selle, kuidas on lahendatud küsimus KUS vilistlaste osavõtust laulupeoks nende töökohtade suhtes, ma mõtlen töökohalt vabastamise, töölt vabastamine toimub üldises korras. Nii nagu vabastab takse lauljad, nagu vabastatakse orkestri mängijad vastava kirja alusel, see on üldises korras laulupeo peakomisjoni, see on see küsimus arutusel olnud. Ja lahendatakse täpselt nii, nagu lahendatakse lauljate ja pillimeeste vabastamise küsimus.